[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

armu|leib 1. armu poolest, hrl vanaduses antav elatis, ülalpidamine ke `mõisad õli jo `tienind `aastad `kolme, `neljä`kümmend, sie sai siis `mõisast `armu `leibä Lüg; juba midu `aastad armu leva `otsas Khk; vana või vigane, sööb üsä armu `leibä, ei tee iäd kedägi Tõs; mõned vanad inimesed söövad laste kulul, ehk lapsed vanemate ülespidamisel, need söövad armu `leiba Lai; armu `leibä andas laste mant. ku laste mant ei saa sis andas vallast Hls; ta (hobune, koer) om ärä igänu joba, sellel vaja armu`leibä anda Krk; Armuleib om mõroleib Vas Vrd armu|kakk, armu|palk

2. armulaualeib `laual `käija saab `armu`leiba VNg; `õptaja tüd́rikud ise tegemä armu`leibä. kaara`tummi `laskma voŕmi `sisse; armuleeväd one ühesuurused ja nagu rattad tõesed Kod

magama maga|ma, da-inf -da R(-maie Lüg; da-inf maga Hlj VNg, makka Vai) eP M(-me, -de) T, -daʔ Urv Rõu, `maada Nõo Võn V(maada, -daʔ, `maata, -taʔ); magah(h)am(m)a, da-inf `maadaʔ hajusalt V(maadaʔ Se Kra); makama Rõn Se, da-inf `maa|ta Võn Räp(magada), -daʔ Plv; maga|mõ, -dõ(ʔ) San Krl; makkama Kod Ote, da-inf `maata Võn; (ma) maga(n) R eP, maka(n) Muh hajusalt L, eL, makka Hls Krk Puh Rõn; tud-kesks `muatud Kod, maet Krk; impers `maetse Hls, maets Krk

1. unes olema magas `lounani Jõe; Magavad `nindagu `porsad pääd jalad kuos; Ega magaja `kassi suhu hiir ei `juokse ‑ ‑ ken laisk on vai alade magada `tahtub, on `ilma `kaigist; Ken `kaua magab, kuer `kinged süöb Kuu; täma ei saand maga, süda valutas `poigide pärast, mere pääl kes olivad Hlj; kanadega magama, sigadega ülesse (pikalt magamisest) VNg; sie mies on oma une `täieste maganud, nüüd on `selgest saand unest; mene nüüd magamaie ilusast, siis `kasvad `õige `suuremast; tuul magab [öeldi], kui vagasest jäi; Tegija saab ikke `tehnest, magaja ei `marjukest; Ei magades saa `meistriks ega `suikudes seppaks Lüg; nuor inimine ei tõhi `pääväl magada; `juodik mies magab pia `täie; magab `jusku sukk, siis ta on vagane, magab sügäväst Jõh; `Lastel on `kolmekeste `vuodis `ninda vähe `ruumi, et magavad nigu `põrssad, ühe pia, `teise `perse IisR; kui olivad üväd `ilmad, siis makka ei saand, siis kaed `kolmed `sutkad `ilma magamatta; `tarvis `männä `aia nämäd magamast üles; tämä maga sirukille `vuodes; `lehmäd olivad `loune ajal sääl, pidiväd `louned, magasivad Vai; vana olnd ülal suve`kambri elu‿pel einte ala pettand ennast ära ning `pöönab sääl magamist Jäm; `öösse magades kondid nii `kangest ää `vaibund; mis sii pikka magamist, magas oma jänu ää (magas une täis); ega mees ei maga, ase magab [öeldi, kui] teeb magama ennast, teeb kavalust, kuulab, mis teised `rääkivad Khk; magab nagu päevakoer, kes ei viitsi midad teha Mus; Kui meite vana magama jääb, siis ta magab kut vana kasukas, mette pööra teist külgegid; Loo tegi [vihm] ligeks, niid pole muud kut lähme küüni ning magame ilma kuivaks (kuni sadu üle läheb) Kaa; kui sa `päikse kääs magad, siis sa vötad pääva `pötku; kanad lähvad juba `öhta `valges magama Pha; uni ei anna `uuta `kuube, magamine `maani `särki Vll; se ull pöönutab magada `ühte `jooni Jaa; Kus vanasti `sõukest magamist oli kut nüid, `päike läks `õhta `mõisas `looja, omiku enne päeva `tõusu pidi `jälle `mõisa `õues olema; `Uinusi ää, jähi kauaks magama `jälle; Tuuling magab (ei tööta) Pöi; ta makagid εnam seal, ta köib külas magamas; `lambad o mere `eares liiva sehes magan; ta mõts (mõtles), et ma pidi magama, aga ma es maka `ühti; päe magatse ikka üles, siis mennasse põllale Muh; see magab nii `pooli `silmi (poolavali silmadega); Magab omal saba taa (magab lõpmata kaua) Emm; ahju `körvas pole mette magadud; ma pole täna `öösse `ültse magand Käi; magad nii `raskest, teine silm äi nεε teist Phl; küll ta makab aga magosad und; mes sa nii kaua makad, sa makad eese üsna laisaks Mar; aga laps magab täna eloste; laps makab `kät́kis Kul; kedass ma magasin, see oli vähä `aega, ma `saantki magada; magas une täis, nüid võib ülevel `olla; magame kaua ja kasume jõude, kasume õlepea pikemaks, kasume tangu tera targemaks Mär; ma öö `otse ülebel, egä ma tööd tee, et ma maka Vig; ei see maeal ei tahtnd magada kui süles, aga see makab kibi peal koa (lastest) Kir; Sui ma maka loudil; Kui inimene `ühtevalu maas makab, kudas tä siis `leiba teenib Han; ühes kanadega `tõusvad üles ja ühes kanadega läksid magama; vanal põle magamesest lugu `ühti, eluaja magada küll saand Mih; nüid magatse, `päike juba ülal `kõrges; eele ma magasi kaua Tõs; Tänä `üese vähä magat Khn; Kas sa makad juba, ma mõtsin, et oled veel ülal PJg; Mõni inime oo `siuke, et ku ta makab, sis sedase, et kisa või lase suurestükki, aga üles ei `ärka, ikki magab ku rońt Tor; `Veimevakka tegid siśs, ku pererahvast magama läksid; `Siadega magama, kanadega üles ‑ ‑ si̬i̬ on usin inimene ‑ ‑ aga laisk läheb kanadega magama ja `siadega üles; Must koer, `valge kurgualune, kuus `päeva magab, `seitsmendal augub = pastor Hää; magaja on malga väärt ja töötegeja palga väärt Saa; münol jäävad magamesega nee luupäkse końdid kibedaks Ris; magas kui `surnu tee `ääres Kei; aegutab ja aab `lõugu laiali, tahab magada; kes alati magab, egä see kellegi uni põle, se on patu uni; magab va `laiskuse und, magab nagu va laisk voŕst moas, ei vitsi kedägi tehä Juu; ma ei saand `üösse magada, `aelesin ja kierutasin Amb; `kanged kolajad (töörühkijad) ja vähä magajad inimesed, kolasid `õhta iĺja ja ommiku vara; rehetuas elati - - vommil magati ja partel magati; ei ole tegemas ega magamas (töö juures laisklemisest) JJn; kui laps magades aab `riide pialt ää, siis tal akkab külm Ann; magab muas nõnnagu vana mauk; magasid nõnnakaua kui auk maa sies oli VMr; nõnna tosus `näuga, üsku magamast tõust; sain mua pial magades ohatuse; nüid magab kõhutäit `jälle (pärast sööki puhkama heitmisest); magab kui kot́t, tia kedagi muast ega ilmast Kad; magas nagu `tossas VJg; ia on `püeningil magada, ku vihm katuksel sabiseb; jääd asemelle ja ei jää magama, siis maalutad und Sim; tüdrikud magasivad `aitades Iis; tõõse üles, kavva sa makkad; sae `õigel aal magamass ülesi; magaja suhu iir ei juakse; ti̬i̬b, aga ei ti̬i̬, mugu jolgotab siin, ei tegemän, ei magaman Kod; tüdrikud vanass magasid ońnin MMg; inimesed magasivad `riideaedas Pal; kui oli vagane poiss, magas muidu, aga kui oli ull, pani kohe ära (ehal käimisest); mõni on `erka unega, ei tahagi magada, teine magab `ühte `puhku; magamesest sai küll Ksi; `palja õlede pial maganuvad; paĺlu magas, magas augu maa `sisse; magasid nõnna et `perssed `tossasid; magasin kui seitsekümmend meest, `lõunani Lai; `kööti ahi ära, magasivad ahju pial ja parte pial Plt; teeb rebast, [on] üleval, teeb magama ennast Pil; tegijal tü̬ü̬d ja magajal und SJn; vai sääl magaside ü̬ü̬d; magajale kassile ei joose iir `perse Trv; siss tetti suure aseme maha, aga egä magade es saa; mia enist `ü̬ü̬si es maga, satte `kangest Pst; Vanami̬i̬s makkab, et seinä värisev, mea küll nõnda ei makka; makka raasike, mia makka kah; laets, kun `maetse pääl, mud́u makka maan (kui sängi ei ole); ega magamisest `putru ei keedete Hls; makass seni ku söögivahe `mü̬ü̬dä; me rahvass magasiv `täempe kava puha, päe olli suuren `kõrgen joba jo; nüid ma magasi üte pikä puhu küll, sai `tahtmist `mü̬ü̬dä magade; sai üte ää päätävve magade; uni võtap uvve kuvve, magamine `maani särgi Krk; Magaja `silmi ja peni `ambid ei või `usku Hel; na saava jo lebedät elu, makava niikavva ku tahava; mia jäti küll tõese siĺmä valuma, et las tõene makap, aga magasiva mõlemba; ku sa `kanmise `aigu esi ei ole `sände rübelejä, `rohkemb makat, siss makap laits kah, om rahulik; las ta sadada, siss saab magada Ran; makap laoda‿päl, ütsindä makap; kõ̭ik olli vagane, tõese magasiva vi̬i̬l, lätsi mia ka tagasi magama; tü̬ü̬d tegijäl, und magajal, laesal `paĺlu mõttit Puh; selle `väikse ajaga om kõ̭ik ärä tettu, om sü̬ü̬k tettu ja `sü̬ü̬du ja magatu kah; Magaden unetat kõik ädä ja mure; `talve magasi `tüt́rigu suedsutsen rehetaren, kapst`maarjapäevän lätsivä ilma `ääle, siss võis `väĺlä magama `minnä; nüid ihu nõvvap `perrä toda, mes tu̬u̬kõrd magamada jäi; makame veedike, ku me siss tühü nakame, siss ei ole u̬u̬ ei oobi vahet; kas miä keeli tedä magamast, maganu, mes tä es maka; makap ku kraas (sügavalt) Nõo; sa tulõt siiä `sisse makama, aga obõne välän `küĺmäss ärä Võn; küll ma nüit põõnassi magamist; uni ei anna `uute `kuube, magamine `maani `särki; tegijä saap `tengä, magaja ei saa `marjagi Kam; ma tõmmassi `endä sängi ka truubi kõrvale, et siss om `lämmäp magada Ote; vahi, nüid `panti pää miu jala pääle ja makatass (koerast) Rõn; ommugu om är `maatu `mõistuss pääst, olt `sääntsess tuimass jäänü San; ku küländ `säńge es olõʔ, sõ̭ss `maati raami pääl; ku sa makadeʔ, olõt hummogu jälʔ terve; ma ei saa˽`maataʔ Kan; magasimi säl kottõ pääl; sai õdak, mi̬i̬ss jäi magama nigu kahisass; Lat́s maka, är˽no `rü̬ü̬ḱüʔ; kolm neli `tuńni iks `maati Urv; mõni maka nigu˽t́sirk suigatõss; nüüd makat pia nigagu `valgõniʔ; tegijäl teräʔ, magajal tühä˽munaʔ Krl; ta om sääräne inemine, ta ei˽makaʔ, ta ei püüsü˽magaman õiʔ; ma olõ mitu ü̬ü̬d magahamada; riih sai maha˽`pestüss, siss `lät́si `kaŕja, maadaʔ is `saakiʔ; inemise magahasõ mitund `mu̬u̬du: mõ̭ni maka habinaga, mõ̭ni nuhinaga ja˽mõ̭ni kroosatõn; muud́õ sulasõ naasõl om nii rassõ uni, et oĺl `maatõn latsõ vällä˽pit́sitänü Har; makat ü̬ü̬ ütte, pääväʔ kokko, om sul tu unõkõnõ Rõu; peremi̬i̬ss magasi iks umah sängüh; misa taah remmeldät, ei lasõʔ tõistel `maadaʔ Plv; tah olõ õi˽pinil ka, koh `maadaʔ; kell neĺli inemise˽kõ̭iḱ vi̬i̬l magahhasõʔ; ma makaki‿i˽paĺlo, ma olõ `virgõ unõgaʔ; rehetarõ kõrval oĺl `kambrõ, koh peremi̬i̬ss ja `pernaane magasiʔ, kaŕüss magasi paŕsil Vas; Haańa `aigo `tuĺti jo inne `päivä üles ja `mińte ka peräh `päivä makama; mina es olõ vi̬i̬l `maanuʔ, es olõ vi̬i̬l mõtõlnugi makamise `pääle; tu̬u̬ oĺl nooril mehil naĺa sõna: las sadada, saab magada Räp; kirbu sööväʔ, ei lasõ `maadaʔ; herra vi̬i̬l magahass; õga jumala öi makaʔ, saa no inemisõl `maadaʔ, puhadaʔ; õnnõkõnõ maka‿i kunagi kivi kõrval; tulõ ei pätś (leib) pähütsehe `maatõh Se; tuu taht änäbä `maadaʔ; [ta] oĺl `maanu kińni (oli vangis olnud) Lei; tsia paht, kon tsiaʔ magahhasõʔ Lut; ära magama 1. magades surnuks muljuma, lämmatama Ei `veiked last tohi oma `juure `vuodi võtta, kes on `raske unega, magab `lapse ära IisR; naine magand lapse εε, paljas tite lośs olnd veel Khk; Emis magand kaks pörsast ää Kaa; Tönu Tiiu oli oma lapse ää magand Vll; magas oma lapse ää Mär; siga magab `põrsad ää, magab `põrsad `surnus Tõs; sia `põrssaid piab ka `valvama, ema ju tahab ära magada vägisi HMd; mis sa nii pisiksest [lapsest] oma `juure võtad, sa magad selle ää; seda tuleb `ühte `puhku ette, et emis magab `põrssa ää Juu; naised magavad oma lapse ää, ommuku mutku küĺle all `vaĺmis. siga magab koa oma pojad ää VJg; emä magab lapse ärä, jääb `riide nukk suu `piäle ja `lämmub ärä; puĺl magas `vaśka ärä Kod; emmiss `põrsa ärä maganu Trv; siga om poja är maganu Krk; Siss peäp `jäŕgi `kaema, kui joba `sündenu, et emmis ärä ei maka `põrsit Rõn; tsiga magasi ar pujaʔ Vas; mine mant, mä maka su küle all ärʔ (poisikesele, kes täiskasvanud neiu juurde tikub) Räp 2. magamisega käe korrast äraminekut põhjustama su käsi oo ää magat Muh; ma magasi eese käe ää Mar; ei saa sa visata `ühti, sul magatud käsi, poesid oo `öösse su kää ää magand Mär; magasi käe ää, käsi jäi külje `alla jah Tõs; Ei sina saa pihta ühti, sul käsi magatud, üteldakse siis kui teine teist viskab ja pihta ei saa Vän; oh sa ull, käsi jäi küĺle `alla, magasin oma kää ää, käsi nii surnd; vahest akkavad `viskama kedagi ehk raiuvad, iga täke lähäb isi `kohta [siis öeldi:] ei sul põle kellegi käsi, so käsi on nii ää magatud Juu; magasin kää ära, käsi surd; ei sua otse visata, poiśs on su kää ära magand VJg; käe õlin ärä maganud, valus, käsi õli küĺje all; ku poiss `viskab kivigä, ei sua `õigess [öeldi], et ärä magatud käsi, tüd́rikud one käe ärä maganud Kod; kui [keegi] puid lõhub ja `viltu lööb, sii `ööldasse, et ära magatud käsi, last käe ära magada Lai; ää magatud käsi, ei sua tööd teha Plt; käsi om är maet; ma magasi käe ärä, käsi olli küĺle all ärä koolu; ku tüdruk kõverti `viskass - - ütelts: poisi man käe är maganu Krk; käsi um ar maat Vas; är magasi käe Lut; targaks ~ lahedaks ~ (pead) selgeks magama kaineks magama `juobund mies maga `endast `targast VNg; `juvva täis mies piab `ennast `targast ~ `selgest magama Jõh; mine maka ennast targaks, siis räägi, mes sol `rääkida oo Mar; `joonud inimesele saab `ööldud: mine maga oma pea `selgeks Mär; maga ennast targaks Ris; `purjes mees magas [end] targaks Kei; eeda magama, maga targaks enese, mis sa toarutad Juu; mine eedä magama, maga ennäss targass, ärä tüki `riidu Kod; maga ennast targaks, siis tõõse üless; magab pia `seĺgess Ksi; makka end nüüd lahess viinast, kasi ruttu magame Hls; ku ta lahess makkass ennäst, viin är kaoss pääst Krk; mine maka hennest targass, siss saat sa muka üten tullaʔ Har; välja magama 1. magades end korralikult välja puhkama tahan `menna magamaie ja magada `endast `välla, et enamb en taha magada Lüg; uni saab `otsa, siis on `vällä magand Vai; kas sa oled nüid `väĺla magand VMr; õlen `väĺjä maganud, õege ära puhanud Kod; ku sa‿lt `väĺlä maganu, siss sa‿let `sände kaŕsk, kuraa·s om ää ja kõ̭ik, mes sä ti̬i̬d, lähäp `kõrda Ran; ku lu̬u̬m ei ole iluste `väĺlä maganu, siss temä‿i taha `juvva ei `süvvä Puh 2. kaineks magama sai viina peast `väl´la magand, ei omiku olnd parem `ühti Mär; Kui `joonud pia `väĺla magatud, siis naine tuleb tuulpiust `väĺla Han; mis sa sii `müüräd, mine magama, maga ennäst `vällä Tõs; õled `väĺjä maganud, viina piäss ärä Kod 3. magades surnuks muljuma, lämmatama magas `lapse `vällä, `lapsi jäi tämä küle `alle Vai 4. magamisega käe korrast äraminekut põhjustama käsi on `välla magatu ja surd, veri jääb `sõisamaie Lüg; maha magama magades või laiseldes aega mööda saatma; õiget aega mööda laskma `terve pääva magas maha Ans; Pooled päevad magab maha, mis `palka ta veel tahab; Magasi `õige minemise aja maha Pöi; magas selle aa kõik ää, kus ta pidi minema, kõik on maha magatud Juu; täna ommiku oleks piima `viimise maha magand, kui kell ei oleks särisend JJn; [kui] `miśki aśjaga iĺjast jäi, siis magas maha selle aea Lai

2. piltl a. surnuna puhkama, surnuna lamama mo mehed ning pojad olid magamas; ta on nüid `ammu magamas Jäm; mu kasuvennad on köik magamas Pha; kaks last makavad `audas Muh; miu poeg magab juba mitu `aastad mere`põhjes Hää; Kuŕsi Mari juba ühe ü̬ü̬ mullan ärä maganud Kod; sedä me änäp ei näe, si̬i̬ makass juba ammu mulla all; jumal tääd, kui paĺlu neid mättit om, kus ni̬i̬ tapet latse all makave Krk; kui nüid nu̬u̬ inimese üless tõsessi, kes viis-kuuskümmend `aastat mullan om maganu, na‿i tiiäss midägi, mes üits vai tõene asi om Ran; näet Rood́si rahvass siin magahasõʔ, mi˽maa seen Rõu; `aeti kõ̭iḱ sõtta, ni sõ̭ah tapõti, kolm tüḱkü jäi Saarõmaalõ magama Vas; är lät́s `maakõsõ ala magama Lut; magama panema 1. tapma, elu lõpetama, surma põhjustama Meil oli vana tark obune - - `truuvist `tienind, isa pani täma `vaikselt magama; Sie on küll `mõrtsuka `muodi, võib inimesegi `külma südamega magama `panna IisR; odra okas pani loomad magama kua, jäid sada`kõrdsesse `kińni, makku `kińni, kivistas ää Trm; si̬i̬ om tõise igävest magame `panden Krk; pańni ta mehe makama, tuu taṕp arʔ Se 2. midagi tulutult kulutama, raiskama Kas vähe viel oled `kõrtsis raha magama pand IisR; Paneb tühise asja peale raha magama, mis üldse elus vaja ei õle Trm; si̬i̬ `tohter paneb raha magama ja ei tiä kedägi Kod; mis sa nüid selle rahast `sinna magame pannit Krk; joova raha maha, paneva niisama magama, aga esi ei saa `rõivitegi `säĺgä Ran b. kellegagi seksuaalvahekorras olema; ehal käima poisid selle `juures küll magand; ega öösse magas `juures, ma `itli küll, [et] ära lask `poissisid `juures magada Mus; lehvad tüdrugate `juure magama Phl; ta peab tüdroku juures `käima magames Ris; teised ei tahand jälle neid tüdrukuid, käevad aga mud́u `toŕkimas, ega nad kõik magand Kad; Sa oled karjatse poja juures maganud (öeld sellele, kellele lõkketule suits peale käib) Kad; meie Valba ei maganud poosiga, muku juttu ae lavva juurin; maha jääväd `muatud neiod Kod; enne är maet, enne ku võets, siis sünnüp laits varep; makass tüdruku man ku üits äŕg kunagi Krk; mõ̭nõ magahhasõ väega noorõst [poistega] Se c. lamandama, lasudes rikkuma Mene `tosta sie `rauakolu sield `ouest `aia `pääle, magab jo maa ärä Kuu; ang rugi εε magand Khk; Sügise oli suur paks oras, `talve tali magas ää, magatis kohad sihes Pöi; anged magand tänakond kõik rukid ää, kõik ruki oras oo nende all maas Mar; lume ang magas viĺla ää Mär; Lumi puud maha magan, kõik arud `luõkõs muas Khn; sügav lumi magab orakse ja eenamuad ära JMd; rohi one ärä magatud, ärä pöherdet; lumi ‑ ‑ on õrassed ärä maganud; siäl ep õlegi `einä, vesi ärä magand eenä Kod; orass on rikutud, anged on orasse ärä magand KJn; madale lohk, säält om lumi rüä är maganu, rüä juure är võtten Krk; `talve om lumi ärä maganu puu, om puu kõ̭ik `lu̬u̬ka lännuva Nõo; lumi magasi haina arʔ, hain oĺl kõ̭iḱ maha˽lü̬ü̬d Rõu; vesi um vilä ar `maanuʔ Vas; lumi om är `maanuʔ, tühäʔ pälveʔ ommaʔ nurmõ pääl Räp d. lamama; lamakil, maha laotatud olema kaks kuud magasin `aigemajas VNg; need va ropsitakud magavad siin risuks, `tarvis õte ää eietada; ein magas kolm nädalt maas Ris; linaʔ magahhasõ viil maah Lut e. väga aeglaselt midagi tegema; tegevusetu olema anna obusäl `pihta, minä kaudu, mis sa muidu sii taga magad (tasa sammu käid) Khk; olid laisad, vähe tegid, magasid töö juures Lai

nii|samu -samu Rei Plt, -sammu Plt niisamuti; niisama leksin `sinna nii samu nalja perast Rei; `pütsivad nii samu läbi `aada; olen nii sammu `ti̬i̬nind oma kätega kõik isi omale Plt

ori1 ori g orja hajusalt eP, M TLä Kam Ote San Urv Krl Har, `orja R(n `orja VNg Vai), oŕa VId

1. õigusteta isik; kellegi heaks tööd tegev isik, käsualune, teenija mida `kaua õli `mõisat `tienind, et sie on `mõisa ori Lüg; Ega ma oma mehe ori ei ole IisR; pole änam `möisnikkusid, pole änam `orjasid Khk; See laste `oidmine on vana inimesel just orja amet Pöi; see sai üsna orja [moodi] `vitsa Muh; Aega ärjal, aega orjal Emm; lähäb teise orjaks Mar; obune oo keeletu ori, iga üks annab plaksu `pihta, ega ta enda eest `oska `kosta Mär; ega ma ori ole, et `süia ei saa Aud; `vaesest saab vara pidaja ja orjast osa jagaja PJg; päevad lähevad orja `puole (lühemaks) Ris; ärra orjad, need olid mõisas JõeK; sulane ehk tüdruk kutsuti ennemast orjaks JMd; `tõmba teha nägo `mõisa ori Trm; mina õlin küll ärräle `kindel ori ja täädin kõrrapäräss tämä `käsko Kod; mis sa lähed `ot́sma sinna nii noorelt, teisele orjass (tüdrukule abiellumise puhul) Ksi; vanaema käis mõisas teol, pidid orjad olema, ega talud ei olnd ostetud Plt; võlg ti̬i̬b `võera orjass KJn; ma ole justku‿its vana tü̬ü̬ ori kunagi, ei saa ü̬ü̬l egä päeval rahu Trv; nüid sa annat ennäst eluaa orjass Krk; miu esä emä aal olli küll pessetu neid kõrralisi ja `orju Hel; mia ole ollu igävene ori, ei ole üttegi ääd `päivä nännu Ran; nüid inemise ei võta toda `sü̬ü̬ki ettegine, midä mina pidi `sü̬ü̬mä, ku ma tõse ori olli Ote; `ründä nigu ori ü̬ü̬ʔ ja pääväʔ Urv; kiä ori om - - tu̬u̬l ei lasõ˽`kiäki hingädäʔ, üt́s ora tulõn, tõnõ om `persen Har; `pillaist saa ori, a kokku`hoit́jast saa kuningass Rõu; mis sul viga, sa˽peiʔ `oŕju Vas; ku kodoväüss lät́s, siss üteldi: lät́s ilma palgata oŕass Räp; ku `päśsi ori vallalõ, siss sai priiuss Se

2. piltl mingi himu, pahe mõju all olev isik sie on üks peris pattu ori, juob ja tieb `niiskesi üle`annetumi tükkisi Lüg; iga üks on oma kõhu ori - - oma kõht suńnib `orjama Lai; ta om viina ori Har

3. orjus; orjatöö nee olid ikka veel need orjast `lahti `pääsend inimesed Jäm; `oĺli sõit sehen, ütest orjast `tõisi `orja Ran; õdagu `ilda, hummogu `varra, kõõ platsih, om täl inemisõl - - väega suuŕ tü̬ü̬, `väega suuŕ ori om; `minti oŕalõ Se

passima `paśsima, (ma) paśsin Mär Vig Kir Aud Pär Tor Hää Ris KPõ TaPõ Plt; `passima, (ma) passi(n) hajusalt S, Mar Vig Kse Han Mih Tõs PJg Hää Ris, `passin R; `paśma Khn, (ma) passi(n) Tõs M(ma-inf -me) TLä San, paśsi(n) Saa Kod KJn KodT Ote hajusalt V; impers paśsitse Vil

1. sobima; kõlbama `Sulle `passib sie jakku `oite `hüästi Kuu; `pruovib küll neid `ammetisi, aga tämäl `kuski ei `passi Lüg; nied `passivad iast `ühte Jõh; ülikond istub - - kenast, passib ästi Jäm; vähe on neid abielu inimesi, kes - - `easti kogu `passivad Vll; siis ei passi laulda mette Muh; Tölbi otsaga nöölas passib arva `riide jäuks küll Rei; see vana keel ei paśsi noortele änam `ühti, noored mõestagi seda Vig; tä‿i passigi ju teeste sekkä Tõs; viidikid - - teravad końdid, ei passi `süia Ris; see kleit ei paśsi `sulle JMd; põll `pańdi koa ette, isame naine [proovis] ike kõrgemalle ja madalamale, et kuhu akkab, viimaks siis pani sinna, kuhu paśsib Kad; ike ei paśsi `paĺja jalu `minnä keriku Kod; läksin `linna lihuniku `juure, sääl ei `paśsind, olin üks `aasta Äks; sedäsi oles paremini paśnd KJn; usse raami passive `parrast lengi soone või valtsi `sissi Pst; linna lehmäss oless ta `passin Krk; tu `kangru nimi temäle (kudujale) paśs Ran; vene saabass ja naśte rahvass `paśna egäle mehele Nõo; ta ei kannata minijät, ei paśsi kokku Har; Kae˽taa jutt `passõ sul `õkva nigu˽sipuĺ suṕi `sisse Rõu; majalõ paśsiss õks kõllanõ väŕm kõ̭gõ paŕõmbahe Vas; [nad] paśsissõva `häste kokko, ütte näko ja üte suuruʔ Räp

2. proovima, sobitama raud sai `kapja järel ära `passitud Hlj; Ise `õmbleb omale ja ise `piegli ies `passib IisR; sa tegid `ühte `asja, millel mütu osa on, nüid sa passid kogu, kas sünnib Vll; Läks ülikoǹda `selga `passima, kaks kord käib `selga `passimas; Akkas `aknud ede `passima Pöi; Passiti `kleita ikka mo `seĺga Han; paśsib [hobusele] ravva `alla, et raud ei `kompa Hää; kaks `korda `paśsis [rätsep] `riideid `seĺga, `enne kui `vaĺmis tegi Kos; Siis kaalu kivi, sea sinna alla kiilusi, loodi ja passi sada kõrda, ennem kui loodi said Trm; `laśsin `seĺgä `paśsi KJn; päräst paśsitse `kinga `jalga Vil; mine `rõõvit `paśma Trv; nuka tegemise man passiti palgi `otse kokku Ran; uma pää `perrä ka `passõ kübäriid, a pakk oĺl paŕõmb Rõu

3. varitsema, luurama; valvama läks `passima, ehk saab `trehvata `selle `tüdrukuga Jõe; `passisivad paraja aja, kui `viina parajast `aetasse, siis `saavad kätte Lüg; Kaśs `passis sii `nurkas rotti Pöi; Ma `passisi tükk `aega, et kus`kohta see kana munele läheb Rei; `paśsis parast `aega, milla ea näpata oo Mär; viis ühü mätta `senna söödi `ääre, kus nad ikke jänesid `passisid Mih; pean sui `otsa `passima siga, lammast PJg; Paśsib kui unt `oina mune Hää; rebane on siin mitu `päeva [kanu] `paśnud, ega ta `enne ei jäta, kui öhe saab ära murda Saa; poe käimaga on ull, `oota ja paśsi seda `kaupa HMd; peremies `paśsind seal poole `pääva, `peale seda põle änam kedagi old Jür; `vargad `paśsisid parast `aega JMd; ma jõvva temät är `passi Krk; teda ei tahetagi sennaʔ `paśma Krl; varõsõ˽kah, ku är˽harisiʔ, siss passõʔ ja võt́i˽kanapujaʔ arʔ Vas || tegevustelt vahtima Mes sa `passid kogu aja siel `toise pere verävä taga Kuu; Mis tah inämb `paśseʔ, aig om jo˽kodo minnäʔ Räp; peale passima 1. valvama, jälgima sie (piirivalvur) akkas `piale `passima, `kesse käib siel - - ja vottasitte vaname `kinni Jõe; kaks miest `passisivad - - `pääle ja sis kui `mullika `kallale läks, lasivad `undi maha Lüg; passi `peele, et ta koju jääb Khk; Pidi `kangeśti pääl `paśsima, et `ahju vara `kińni ei pane Hää; eks ma‿sis paśsi `pääle, kui teie tulete Kad 2. ette vaatama, tähele panema Passi pεεle, et sa teist korda änam ounavarga äi tule Jäm; Poiss, passi peele, mis sa teed Kaa; Passi `pääle - - et sa täna `jälle `piule äi lähe Rei

4. teenima; hooldama Olen `tienind pagari `juures ja `passind `saksu Kuu; ei kaik inimesed `toisi `passi taha Vai; oli `linnas `saksu `paśsimas Mär; Mia‿mtõ akka sjõnd `paśma Khn; ma ole mõni kolm neli `aiged sii `aigemajas ära `passinu Hää; ta on kaua `aega `saksu `paśsind JMd; eks tema tia ju küll, kud́as pulma süegid `siada, oli ju `saksu `paśsimas Sim; kui sa iks söödetäv ja passitav olet, viĺländ saab egäl ütel Nõo; sõss sai paśsituss tedä, kül˽söödetüss, kül˽kasituss Krl; mu imä oĺl `haigõt `paśman Mõ̭nistõn Har; ar˽`naaku˽kodo minemä, kes sinnu śaal paśs, kes sinnu kaess Vas

5. jalutama, kõndima kaśs paśsib `mü̬ü̬dä ti̬i̬d, lähäb õige `paśmise `mu̬u̬du Kod; tima ei viidsi `viiske tihä, paremb paśsib `paĺlajalu KodT

pealt pealt, pialt Jõe(-d) SaId Muh L K IPõ Pal, peält Vig Juu, piält Var Tõs Khn Juu Kod KJn, päält (-d) R Khk Krj Pha Rei Hää Saa Äks Kõp Vil eL, pεεlt (-d), peelt (-d) SaLä Kaa Hi

I. postp 1. a. ülapoolelt, pealispinnalt, millestki kõrgemalt; midagi katmast, varjamast tuli `teine `touge ja [laev] libises `kalju piald ära Jõe; [kajakas] `mutku vottab vie pääld kala Vai; meitel siit miiliaugu `künkude pεεlt kεib läbi tee Khk; Töuse siit istme pεεlt üles Kaa; Külm lumi, selle raputab puude pealt ää Pöi; elu pealt `aetasse aganad maha Muh; Äga ma pole sita pεεld riisut (vilets) Emm; võta pada tule pealt maha Mar; puu peält saab `mähkä Vig; võt́tis laua pealt noa Rap; mäńnipuust piirud - - `toodi toa piält kohe nihuke kubu maha Juu; jua `rünka pialt vesi juokseb `alla JõeK; Egas ennem tadreku pialt `süedud Amb; leigand kohe tüki `väĺla jala pealt [kust uss hammustas] JJn; konksuga kraabiti [sõnnik] `vankri pialt maha Pee; vana raha pialt kaabitud vasepurust Rak; pot́i sinine, sie `riide pialt ei lähä Sim; ma võtan kaane poti pialt ära Iis; `vaata peeli piält KJn; rõuk `olli nigu ońn arja pääld veedi ümärik Ran; temä `olli leti päält sõrmega `noṕnu seebi kivvi Puh; ni̬i̬ moka, ni̬i̬ om täl ike ammaste pääld ärä (naerab alati hambad irevil); ma esi tõogassi räti `olge pääld maha Nõo; `juusse om pää päält ärä lännü Ote; kergo päält lä́tsit vanast aho `pääle Plv || (kehaasendist:) lakatakse mingile kehaosale toetumast `jalgade päält `vaibus maha Pha; oma jala pialt kukkusin maha VMr b. (koha väljendamisel) püksid pölve pεεlt inaraks lεind Khk; Saabas oleks muidu üsna paras olavad, aga kurgu peelt oo madal Kaa; üleval oli linasest `riidest, kõhu pealt akkas takune riie (särgist) Mär; seĺlä peält must ja küĺled `valged Juu; kiil oo pitk ja piänike, piha piält piänem, `perse piält paksem Kod; särk `oĺli neil ikki sedä`viisi, et `käissed oĺlid, aga `rinde päält `oĺli `lahti Vil; pää vihk köüdeti `äste tüve otsa päält Kam

2. a. osutab kohale, kust keegi läheb, liigub, kust midagi saadakse vms mene siit `ukse päält nüüd iest Lüg; siis `oldi jo kesä tüöd `tehtü `pello päält Vai; tuli reisu peelt tagasi Khk; tuli `pöldude peelt läbi Kaa; Mehed tulid alles mere pealt Pöi; `tuhlid pidi ikka talu pealt `soama, kus pulmad `ollid Muh; Vörgu kivisid korjadi `maande pääld `pääle kruusa vidu Rei; kesk heinaajal `viidi mees ära heinakaare pealt Phl; põllutööd ei taha `keegi teha, aga põllu pealt `leiba tahab igaüks Rid; `laate pealt said need soad ostetud Mar; tõid raba peält kamarikku Vig; Ranna piält `tuõdi vahel `piimä kua Khn; ei tea, kust - - ilma pialt [lapse] sai PJg; peruga võtavad paesu pealt `suuri angerid Vän; soo päält `toodi koorm `porsse Saa; `vaatasin - - ukse pialt, et oli väga märg Ann; selle `ośtsin `oksoni pialt Pee; mi̬i̬s ei ole obest ti̬i̬ pealt ära aanudki Äks; pidi tuleme `sisse, aga usse päält läits tagasi Krk; viinu sääld kengu pääld paar `paĺki `väĺlä Nõo; vaest säält `Harglõ päält käü puśs `Valka Har; nu̬u̬˽tulõva˽nurmõ päält kodu jo ärʔ Rõu b. teat kauguselt, teat vahemaa tagant `seitsme-kaheksa`kümme `sammu piald ikka sai `keige `kaugemald `lastud `neie tina `kuuliega Jõe; `nissed `vindi`taolised - - ta laseb kurat juo kilu`mietri pääld `plaksti `külge Lüg; Samud `puole `versta pialt `kuulda IisR; [jänes] pani saea `meetre pealt ja `kaugemalt pani `vehkima Noa; suvel oli ikke Väindjärvest vie vidamine, üheksa kilu`mietri pealt vidasid vie Pee; mina vedasin [hitsmeid] ikke viie sammu päält Äks

3. osutab ametile, tegevusele, millest loobutakse vms kui ma olen kuha pialt ää tuld ja kui ma mihele läksin Pee; siss olli temäl veli kah kroonu pääld väĺlän Hel; ośt `väikese talo, sai perremehess, siss `päśsi kroonu päält Vas

4. osutab sellele, kelle või mille eest või arvelt midagi saadakse, loovutatakse, elatakse vms `ruotslane `maksab kaheksa `kruoni iga `ülge piald Jõe; `kuidas se maks siis oli, kas oli inimise päält vai oli pere päält Kuu; ladujail oli `päevapalk, obuse‿`mestel oli tükki päält Hlj; `lehmä pääld oli siis `palga `maksamine [karjasele] VNg; üliskoǹna [õmblemise] päält `võeti `puuda jahu Jõh; Kergu raha oli ega `aasta, kergu raha oli inimese pealt Pöi; pool `naela liha oo `lamba [karjatamise] pealt Muh; ma akkasi `pintsjoni `saama tema (oma mehe) pääld Rei; talle pealt saab naela, vana pealt kaks `naela `vellu Mar; arjakad `tahtsid `saada arjasid, jo nad siis `teenisid nende pealt Mih; kui oma raud oli, siss võttis sepp obuse jala pialt kakskümmend viis kopikad Kos; minul maksetakse kot́tide pialt, mida ma olen parandand Tür; einamuade pialt tuli `ilma `kõrged `reńti `maksta VMr; seitse rubla vist saime `selle - - [turba] kuppiku pialt [tasu] Rak; kaks `päävä ti̬i̬ talule `lamma piält KJn; [pulmas] korjati vaist sada rubla ärä `rahva päält Kõp; kui `kiissa `püiti, siss pidi `mõisale `anma egä püigi pääld suṕp `kiissu Ran; jää siiä - - ma anna sulle `kümme rubla talve‿päld Puh; lina`kakjale `masti `peode pääld; käte pääld om elämine, ku käe enämb ei `tü̬ü̬tävä, siss om näĺg kah Nõo; sulane `saie `aasta päält säedse rubla raha Kam; mis sa vaka pääld võtat; mink pääld ma siss elä, kui tü̬ü̬d ei ti̬i̬ʔ Plv; `mõisalõ massõti `reńti kümme rubla vakamaa päält Räp; porovikka (puravikkude) päält saad hulga rahha; käe`tü̬ü̬linõ, käe tü̬ü̬ päält eläss; paṕil om piniga ütte`mu̬u̬do elo, mõlõba˽saavaʔ uma keele päält süvväʔ nalj Se

5. a. osutab käimasolevale protsessile, tegevusele, mille ajal midagi toimub või juhtub magamise päält ühe`kerra oli üks `irmus `laksajus Kuu; `juoksu päält lasin kõhe maha jänese, aga `lennu päält [lindu] ei soand Lüg; Sulane läks `puole suve pialt pereme `juurest ära IisR; näid `löüeti `oora tüö pääld Vai; laps karjatab une pεεlt Khk; ta võttis mind joosu pealt `kinni Muh; kas [loomad] pahandose pealt vällä `aetod või Mar; `Sü̬ü̬mise päält vahel läheb - - toit inge`auku Hää; ta nagu ehmatas magamise pialt Amb; karu piab talveunes une pialt mõmisema Lai; magamise pääld lü̬ü̬b une ärä Puh; `saadi `varguse pääld kätte Nõo; tiä norisõss unõ pääld alati Plv b. koos põhisõnaga osutab protsessi, tegevuse kiirusele vms siis õli vähi `püüdämine kõhe sõna pääld `katki Lüg; kärtsu pεεlt kohe soeb vihaseks Khk; `enne sai `krapsida seda tikku tükk `aega - - nüid lähäb nii krapsu pialt põlema JJn; sõna pialt `kargab vihasest Pal

6. mingist suunast, mingilt poolt Täna tuul esiakende peelt Kaa; Kui taevas omiku `päikse tõusu pealt `kangesti punas, siis tuli `varsti tugevad tuult ja `tormi Pöi; tuul oo täna metsa pealt Mär; tee lähäb `Mihkle kiriku pealt `Võhma Mih; tuul oli Kerguta küla pialt; ilm on iga neĺla kańdi pialt `lahti, mine, kuhu tahad JJn; kui puu seesäb päävä käen, päävä piält lü̬ü̬b koi `sisse Kod; ikke küĺle‿pält oli uks Äks; ku Viĺlandi päält tuul om, sõss kala ei saa Trv; Narva pääld om kõ̭ige küĺmemb tuul Ran; ega uulitse pääld ei saa `sisse, `sissekäik om oovi pääld Nõo; vahel om tuul läve päält, ei lase `tossu `väĺlä `mińnä Kam; pu̬u̬lperi om minek, ku tuuĺ om küle päält Räp

7. osutab mingile täpsusastmele Rahad toid kaik alade `sendi päält käde Kuu; Ema piab kõik sugulaste `pulma`päevad ja `varrud `päeva pialt `mieles IisR; Nii tipi pεεlt läheb august `sisse Kaa; Kõik asjad olid nii loetud ja mõõdetud, puud olid koa kõik tolli pealt Pöi; ega nad (herneseemned) `aasta pialt vanaks jää JJn; veked `vistrikud, nad lüevad kohe minuti pialt VMr; abeme töngas lõua otsas oli päeva pealt aĺlist läind Kad; Nende kualudega sai krammi pealt kualu Trm; kannatamata, piab karva pialt `tehtud olema Pal; `koṕka päält toonu kõ̭ik raha tagasi, mes poodin üle jäi Nõo

8. (muud juhud) minu mies `tervelt pialt (tervena) kodu ei old Hlj; minu `arvo päält (minu arvates) sinust ei õlegi `niiskest tüötegijat Lüg; Muretsesid eestele kolme peelt (kolme peale) rehepeksu massina Kaa; me põle ju seda näind mette, aga me kuuleme `kirjade pealt (järgi) Pöi; tema toob `ömblus massina, et loosi pεεld voitnd Emm; `kümne `aasta piält (kümne aastaselt) läksi `kooli Var; köök oo kahe pialt pooles (kahe peale) Aud; mia ole egä sõna pääld pattu tennu Nõo; kas tõse oma lõbu pääld lätsivä timä `tuhvi `ot́sma Ote; jätä mu˽lihmä päält lõuaʔ rahu (ära mu lehmast üldse räägigi); ku is olõʔ `seĺge ilm, sõss kikka päält ka õks `kuulti Har; ma uma iä päält (oma eluajal) näe es Lut

II. prep 1. rohkem kui, enam kui, üle see oli pialt saja `aasta vana‿se maja Tõs; pealt viie`kümne `liikme oo ühisuses Tor; ma olen pialt neĺla`kümne `aasta lesk HJn; maja päält viie`kümne `aasta vana, sadab `sisse Äks; Meil `oĺli suur pere - - piält `kümne inimese `oĺli alati lauvas KJn; [lina] sai kakut tuhat peo ja päält tuhanda Trv; puu`meistre kirvess piap oleme päält viie nagla iki Krk; ku vaśk om päält `aasta, siss om õhvakõ Ran; kõ̭ik `olli ää obese, pääld saa rubla väärd Nõo; lade `oĺli pääld minu pää, `panti neli ja viis obest `anda, siss sõkutedi lade maha Rõn; obõsõst `saimi päält `kümne tuhanda Urv; nii lät́s timäl siss päält katõ`kümne krooni kullu Har; põrmadu`rõivalõ päält kolmõsaa langa tulõgi vitäʔ Rõu; päält `säitsmä`kümne om mul Saviujah elet Vas

2. pärast abi`ellusin ja päält sen siis enämb ei ole `tienind Kuu; täma oli `kaua kodu päält minu VNg; tämä on päält isädä `sündind (pärast isa surma) Lüg; tite`kerkus `käidi esimest kord pääld lapse `sündimese Khk; pealt teise söa Mus; peält jaanibä, siis lõpetasin selle `kanga maha Juu; pialt minu mehele minemise kadusid kõik nied kingid ää, kohe ia õlbus oli `pruutidel Amb; kukkus `kuorma otsast `alla ja suri kohe pealt seda JJn; ükskord lõppes se töö pialt `lõune Pee; pealt vaname `surma `kartsin nigu kole VMr; piält päävä luajakud one `siäski ku sitta Kod; pialt `jõulu oli si käre külm Pal; pialt `maarjapäeva ei tõhi tuld üless võtta, siis jänessed `piavad orassed ära `sööma Lai; juagup̀ä on viis nädalad pealt `juani Plt; `enge aig päält `mihklepäevä `algass ja lõpess päält märdipäevä Krk; pääld vihma om alati puhass luhvt Ran; `künsi aian periss pimesi pääld päevä Nõo; pääld sü̬ü̬maja lännüvä linna `aama Kam; päält vihma om maa likõʔ Krl; Päält `pulmõ tõsõ pühäpäävä `oĺli˽peräjoogiʔ Har; päält söögi hiitsi nimä magama Vas; Päält `jahtomest `viideväʔ [leivad] `aita Räp

3. kellelegi või millelegi lisaks mina olin ja siis kaks ode oli viel päält minu VNg; mul jäi omale viel päält `selle küll Lüg; vaest krigistab `ammid, pialt selle räägib kõvasti Plt; Maʔ anna sullõ taa räti päält palga Har; `Ańtigi näet - - uma kümme vakamaad hääd põllumaad ja hainamaa vi̬i̬l päält tu̬u̬ Rõu

4. välja arvatud `surnud kõik päält minu Hää; eks teised ole ka lehtpuud pialt kadaka; mina pialt riisikate ei `korjagi kedagi Amb; minul ei ole pialt kanade kedagi Ann; ta om `rõivalda, ei olõ päält särgi midägi sällän Har

5. millestki kõrgemal, pealpool päält põlve terve pu̬u̬l `vaksa [seelik] Hää; ku müristeb, sis angerja laseve peris päält vi̬i̬ Hls; kos pu̬u̬l `lihti es ole, säält pääld rooma `panti tulema ohja aru Ran; päält `parte, toda kutsuti lõhn Ote; kõhr hobõsõl `taostõ all päält kaala Kan; Hõrgat́simm om `õkva˽päält kabja Har

6. (osutab suunale) siis vai `vaanitud `ülged, ku oli lage jää, sis sai `mendud alt `pääva - - aga pialt `pääva `läksid, siis olid must (vari langes peale) Jõe; kui tuul piält Kihnu ond, siis iä `kindi Khn; Pealt käe visati kaugust, aga alt käe visati kõrgust Trm

III. adv 1. a. pealtpoolt, kõrgemalt; pealispinnalt, katmast; ka staatiliselt, koha väljendamisel Oli kena `kuue`riie, vade `ninda‿o mend pääld ärä Kuu; kui tahad uut maad kuhugi tehä, siis `juurin `metsä `pääld `vällä Lüg; kiha kaas kukkund peelt ee Khk; kalapüiu paet on pεεlt lai ning alt vahe Kaa; kasuka karu laiguti päält ära Krj; Tuul oli katuse pealt ää viind Pöi; siis keedetse [herneid], et nahad pealt ää tulavad Muh; Vakk pεεld püsut vajak Emm; kanad ja aned - - aavad sügise kõik need vanad suled pealt ää Mar; `puuga lükati pealt tasaseks Kul; pealt olid karduled ikke üsna ilusad Mär; Kui tuul piält tuli, siis tuli varju`paika `ot́si Khn; näd võevad mu siĺmad ikke `lahti jätta, `riide pialt ää, kui ma ää sure Aud; nahk pialt vähä `katki PJg; kuor `võeti [piima] pialt ära ja `tehti võiks Kei; [särk] pialt oli linane ja alt oli takune Kos; kuhi on `viltu vajund, `taŕvis teravaks `lüia pialt JõeK; kaha - - sie tegi kohe nisukese ilusa sinise värvi, et sie ei läind iial pialt ära KuuK; `Laśti natuke `seista ja valati `leeline pialt ää Amb; läige pialt ää kulund JMd; pot́i sinine - - sie ei läind pialt ära VMr; kaalikaid sai ka `leśtida, nabasid alt ära ja `lehti pialt Sim; põllu `tuhkur one piält punakas Kod; `kartulid keedeti ära, kurnati vesi pialt ära Pal; läńnikul on kaks `kõrva küĺles ja kaas käib päält ära Äks; vaest oli jää pialt krobe Lai; ummik on kaanega, pialt ja alt ühe `laiune Plt; pańg‿o vitsa päält är löönü Krk; võta obesel lu̬u̬k päält ärä Hel; kui ain pääld om kuiv, siss lüvväss `ümbre; päiv pääld sulatab küll, aga sedä `kelsä annab võtta `õkva Ran; koer poiss, pessäb pudeldel kaala pääld ärä, putel lääp ka `katski Puh; vanast üteldi, et jummal ei lase pikkä puud `taivade `kasva, murrab ladva pääld ärä; ahi om käre, palutab leevä pääld mustass Nõo; `viska `rõiva pääld ärä Võn; ku̬u̬r om pääld nigu kahmatedu - - võta pääld ärä ja om illuss ku̬u̬r all Rõn; kui lajaʔ särgiʔ tulliva mehil, siss rihmaga köüdivä päält Kan; ma unõhti kardoka `ahjo, ar oĺli˽päält kõrahhunuʔ Rõu; mõts oĺl päält är lännü maalt, siss tet́ti kütüse ja Vas; tu̬u̬ om mannerga, mis päält `kitsamp Räp; `kriiskaʔ, nuu nigu kaasõʔ, `kütmisõ `aigu omma ar päält võõdõt Se b. väliselt, väljastpoolt päält nähä on sue ilm, lähäd `õue, on külm tuul Lüg; inimene - - pealt nii vaga, aga ta pole see Vll; täna oo nii sala külm ilm, saa pealt arugi mette Mär; ega ma nii loĺl ei ole, nigu ma pääld näe Nõo; päält nätä oĺl õks `õigõ inemine, kis timäl `sisse näḱk, et tel `säärtse `koirusõ sisen `oĺli Har

2. rõhutab füsioloogilise protsessi, psüühilise seisundi vms lakkamist uni pεεlt ää läind Khk; uni läks pääld ära Emm; emä akkas tät `rohkem kurjotama, et siis se tõbi pidi pealt ää minema (langetõvest) Mar; nüid `aie mul une pääld ärä Trv; miul lää ruttu uni päält ärä, mea ol `keŕge uneg Krk

3. küljest leina tamm - - alles kevade ajab vanad lehed peelt maha, kui uied tulema akkavad Kaa; ussid söövad öuna`puude lehed pealt ää Vll; `veskiga oli jo äda, tuul, torm viis `tiiba pεεld εε Käi; Ku sa nõnda kukud kõveras või pää pääĺ, et murra kas või kael päält ära piltl Hää; paa vang om päält är lännu Krk; pangi vang `tuĺli päält ärä Puh

4. (ühendverbi osana) mei `vahtisimo pääld, kui nämäd `taplivad ja `kuulimo pääld näi parisemist Vai; ma `oata vesise silmaga pealt Muh; meie `rääkisime, ta `kuulis jällä pealt Mär; kaks tüḱki kisuvad ja kolmas `vaatab päält Hää; teie peskä, minä `vaatan piält Kod; ma esi näi päält, ku te teide Krk; aab suust rögä `väĺlä, periss irmuss om pääld `kaeda Nõo; `viidi looma ärä, sina vahi pääld ja ike Rõn