[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

angar `angar g -a ahnitseja; tingija aga sie on `angar, sie `aalab ja `püiäb ikka oma `puole; `angar `kauplema Lüg

jorama jora|ma IisR Vll Mär Hää Saa spor K, Trm Trv Hls/-me/ Puh Nõo, `jorra- Lai(paaris verbiga `porrama) Nõo Urv(jorra-) Krl/-/ Har(-mma) Vas
1. korduvalt tühjast-tähjast rääkima, kiusujuttu ajama; torisema, vastu jorisema ää jora `tühja, saa aru mis ma räägin sulle Mär; joras peal siin, ei sel jutul oln `pohja `teadagid Ris; kui võtab ühe jutu `kińni, jorab mitu `tuńdi; `käśkisid tal kedagi teha, akkas `vasta jorama; `jorrab ja `porrab `pialegi, `talle ei `kõlba see ega teine Lai; jorab päle oma joru Trv; ei olõ rahul, `jorrass Urv Vrd jarama, jorima, jorisema, jurama1, jõrama, jörama
2. tingima, kauplema; peale ajama, manguma mis sa jorad selle peńni juures, egass sie sind elata; tema jorab ju iga aśsakese juures, mis ta ostab Sim; mi‿sa `jorrat alasi, ajat pääle Urv
3. nutma om üts vana torupiĺl iks jorra ütte `viisi Urv; mi‿sa alasi `jorrat [öeld nutvale lapsele] Krl
judima1 judima Sa naaklema, riidlema; vaidlema, tingima mis te sii judite, `katsuge koju Khk; olid judind, et miks ma seda maksa Pha; lapsed judivad, ajavad juttu, tüliteved üksteisega Vll Vrd judisema, jugama, jädima2
kauplema `kauplema Vai, kaubelda (-ao-, -ou-) eP(-aa- I, `koupleda Rei) M(-me) T[-lõma]; `kaupelda Lüg Jõh KuuK, `kaubella Kuu VNg; `kauplõ|m(m)a(ʔ), kaubõldaʔ V(-mõʔ Krl)
1. müüma `kauple `tõise `kraami, mis sa õled saand `selle iest Lüg; `suitseti kalo ja läks `kauplema Vai; siis ta akkas puudega ja `nahkadega `kauplema Khk; ma lähe kalu `kauplema Muh; kaussidega `kauplejad `tahtsid obusesaba `jõhve Kul; ma `kauplesin ää, mul enäm `müia põle Juu; `maarja laadal kaubeldi obuseid VMr; ma ise nihukse kaubaga ei `kauplend Ksi; tämä käis `kauplemas, `õśtis `silka ja müis taludesse Trm; juut́ `kaupleb raamige Hls; tu `möie talu maha ja `naksi `kauplõmma Har; Petsereh om väega paĺlo śetokaisi ja `kauplõiji säntsit `väikäisi kauplõji; ta `kauplõss hingega, ta võtt nii `kaĺlihe Se || fig käe är külmänu, külmeteve sis muku `kauple rääbust (vehi kätega) Hls; temä om kasuga kaabelnu (elab hästi) Nõo
2. a. kaupa sobitama, kokkulepet taotlema või sõlmima `anna `ninda pali kui küsita, `kaupelda ei `uoli Lüg; `kuida `kauplimo `ninda `tiemo `kauba `vällä Vai; oli kraavi podretsik, oli kraavi kanali oma jauks `kouplend, maksis töölistele Jäm; `kauples ennast `sönna tühe Khk; `aastasulane oo see, kes `aasta `peale oo kaubeldud Mar; tüiri inimesega on paha kaubelda Kad; süllä pialt makseti nääle seda `katsetegemise raha, kud́a süld kaabeldud õli Kod; ma `kaupli kige parembe `tiindre ja kige ilusembe tüdruku Hel; ta pidi `aasta läbi `mõisale tü̬ü̬t teǵemä, sai oma palga, mes `oĺli kaobeldu Ran; `mõisniku kaobõlnuva saari käest kõiksugutse `õiguse `vällä; sańt ütel aledade `vasta, et ega ma‿i `kauple, mia sandi Nõo; Laadepääl `kaeva kõik toda, ei `ütleva enne `müijale sõnagi, perän kui kõik lehmä läbi`kaetu, lääva `kauplema Rõn; tiä lät́s mulle naist `kauplõmõ Krl; kaŕusõ`kauplõja ka tuĺl Se || tutvust sobitama Äi tea mis sa vana inimene änam naistega `kaupled, olgu see ikka noorde asi Pöi b.  vastuseisust hoolimata paluma, nõudma või pakkuma midagi `kauples ennast moo `seltsi `linna, äga ma‿s vöta täda `ühtid Khk; `kupja poeg tuli `vasta, se ise eläs Talinas, se oli parunite poolt `väĺlä kaubeldud Vig; ma `kauplesin end puśsi `peale, küll `andis `enne kaubelda kui `peale sai Juu; eks ikke küla kaubeld (karjase) `juodi `liiku VMr; eenäkuhuja `kauples `mitmele Kod
3. tingima (hinna juures) `kaupleb nagu juut `viimase vere `tilgani Lüg; `peio `poissi `kauples `pruudiga (kirstu lunastamisel) Vai; `kauplevad odavamaks, ind on `kõrge Juu; silgud, nende iest olid vekesed innad, nende iest ei old `kauplemist VMr; pulman `pantse puu ette ja kaabeldasse kui peiu pulm tuleb et mes asjamehed te õleta, kohe lähta, kos paśs Kod; mia massa raha ja sa tulet vi̬i̬l `kaupleme Krk; tuut massab niipaĺlu, kaobõldi kah ja masseti si raha `väĺlä, mes tä nõus Ran; ega tä muido odavambast es olõss `jätnüʔ, a ma iks `tinkli ja `kaupli `kõvva Kan; Kauplõ˽ku juut́, a massa˽ku saks Urv; meil oĺl `täämbä lihunikuga suuŕ `kauplõmine, poolõ `henda kaubõĺ mahaʔ, mia ma lehmäst küüsse Har; kaubõĺ vil mano, `tahtsõ `rohkõp Se
4. vaidlema, jagelema; riidlema mis sääl änam koubelda on Jäm; mis sa `kaupled paigulist nende emastega Khk
kisklema `kiskle|ma, -da hv Kuu/-/ Vai/-mma/, Jäm Khk Emm spor (ke- Mar; kiskelda Kse), Tõs Hää Jür JMd Trm Lai Plt Pil, kiselda Saa VJg Kod/-/ Trv TLä Võn/-lõdõ/ San/-lõme, -lõde/; `kiskleme Krk, da-inf kiskle Hls; `kisklõm(m)a, kisõlda Võn, kisõldaʔ Krl/-/ VId(-Se) tülitsema, kaklema vastati mehed `lähtvad `kisklema Emm; `põrssad `kisklesid söögi kallal Mär; Mi̬i̬s ja naine ühes majas, `kisklevad omavahel, aga `lahku ei lähe, sis nende `kohta `öeldaks: jusku kaśs ja koer Hää; üks kukk es mõśta kiselda, see pekseti läbi Saa; kaśs on vali `kisklema kueraga JMd; `taplus ja `kisklemine one `üste `mu̬u̬du, `ruśkad seĺjän; ei tõhi kiseldä nagu `poeskesed `muadlevad ja rinnutseväd Kod; ei `kisklend ega `kraaklend Plt; `kiskleve `pääle ennäste vahel Trv; nimä (hundid) purõlnuva ja kisõlnuva ku räḱin Võn; latsõʔ `kisklõsõ peräńdüse man Rõu; t́suraʔ `kisklõsõʔ Se || tingima `kiśkjä ineminõ, `kopka pääl `kisklõss Se Vrd kiisklemäie, kiislema, kistlema

pidama2 pida|ma R eP Trv, -me Hls Krk, (ma) pea(n), pia(n); pidämä, (ma) piä(n), pia(n) hajusalt R eP(peä(n) Mar Vig Juu Vil), T VId; pedä|mä Nõo Rõn VLä, -me San, (ma) pia; piat, piät V (kasut kohustuslikkuse väljendamiseks kõikide isikute puhul)

1. kohustatud või sunnitud olema midagi tegema piin menemä ise omale `leibä `tienimä Kuu; pidi `riigile `maksu `maksama Vai; sa‿p pia mitte minema `oue Jäm; siis es ole ju vabrigud, mis [kala] sai, see pidi ikka keik oma obusega maad kaudu laiali vädama Ans; sa piad tulema, kui sind kutsutase Khk; `säädust peab `täitma Vll; Inimesed peavad ise `korda pidama Pöi; `õhta `anti käsk kätte ja omingu pidid koedu `aegas läin olema Muh; `talve pidime `kangud kuduma Phl; sa pidid minema, `anti kesk, põlnd seal tehä `ühti Mar; üks mees peäb `siiski kojo `jäämä Vig; `Piäte ju õpõtajatõ sõna `kuulma Khn; Ku `juhtusid kaks `korda `ühte vahelikku `viskama, siśs pidi tagasi `pistma Hää; sa pead tulema, kui sind kutsutakse Ris; ei saa `nõuda, et nad (kanad) `aasta läbi peavad munema JJn; teśtel vilets elada, et mina ei kuule, nemad piavad minuga `karjuma Ann; võlg - - piab alati ää `maksma Tür; pidivad `enne `päeva jo sial olema VMr; takud pidid kedratud `saama Iis; pead ise enese üles`tõusmise eest hoolt pidama Plt; ma pidi minemä, es saa muedu Trv; sa piat oma sõnade i̬i̬st vastust `andme Krk; ku̬u̬l`meister ańd `ulka küsimusi, latse pidivä `kostma Puh; me es `võigina sehen olla, pidime pakku minemä Nõo; kubjass tuĺl ja ańd `käsku, et `piävä kõik `mõisa minemä TMr; tiä pedi sullõ kõ̭ik `andma ja tü̬ü̬ ka tegime San; Esäl ei olõ `aigu, esä piat `kü̬ü̬ki minemä, sü̬ü̬ḱ är˽tegemä Urv; ku˽sinnu kutsutass, siss piat tulõma, ku˽kästäss, siss piat minemä Har; inemine piät iks `piiri pidämä Plv; `rät́sep ummõĺ, siss pidi üt́s `pirdõ pidämä Vas; `ańti `mõisa pu̬u̬lt käsk, et nä˽pidivä suśse `püüdmä, nä˽pidivä kolm soe `handa `aaśtah - - `mõisahe `viimä Räp; ma piä nüüd tegemä, taad ei saaʔ tegemädäʔ, siss lätt jo hukka Se
2. põhjust omama või olema; vajalikuks, otstarbekaks osutuma Pidäb `metsä `sienesse menemä tänä Kuu; pidivad kõik `terved mehed õlema, ke `kruonu `võeti Lüg; pidakski ruttu loppema, et ei jää `teisele `aitada Vai; see kore muda pole mitte εε - - see peab `rohkem mädanema Jäm; kut se‿öng vähe kippus, nönda pidi `raksama ning oli tursk `paatis Ans; `lootma pεεb ikka Khk; Peaks niid varsti vihma tulema Kaa; rehalse põrand pidi olema kivist ikka Muh; peab sula lumi olema, et lumi kokku akab Käi; peab ikke nii paĺlo ehituse puid olema, et `valmis saab ehitada Mar; peab ikke `püidma, ega mud́u edassi saa Mär; pidime `lehmä `vaatama minema Tõs; Mia piäb sio kapõti `nõelma Khn; piab õlmad rihma `alla `pistma Hää; piaks nüid `omme ilus ilm olema Ris; piaks ma ikka `seia majase ää surema Kei; kivid piavad ise põlema, mud́u nad lubjaks ei põle Kos; luual piab olema kaseoksad Amb; ma kohe kardan, et ma nii vanaks pian `saama Ann; sa pead naese `võtma Tür; et mul sie asi kua nii õnnetumalt pidi minema VMr; vanal kuul piab `korsnaid `pühkima Rak; jüripääväl pidi kari `väĺjä minemä Kod; si‿riist põle turd, ei kanna vett, piäb `enne ärä turrutama KJn; [lüpsiku] tiba `tuĺli ka sedäsi pohasta, et pidid öhe `riide panema `varda `otsa ja sedä tiba `õõrma si̬i̬st Vil; tagast piat kangass laemb oleme, siss om kangass `kerge Trv; mia keeli tatt, ta es pia sedäsi tegeme Krk; ütevahe taheti `kangede siĺedät pääd, siĺe pidi olema Ran; sa piat abe ärä `aama, siss olet sa ka munde inimeste `mu̬u̬du Puh; tu̬u̬ kahitsuss tuleb sul `iĺda, sa‿ss pidinu ennembide tolle pääle `mõtlema Nõo; ku ta (tüdruk) mehele lät́s, pidi täl paĺlu olema sukke ja `kińdit TMr; muidugi, `opma peap Võn; kes nooren ätä ei näe, si̬i̬ piät vanan näǵemä Ote; ma‿i tiiä, mis ma piä tegemõ Krl; ku timä medägi `tahtma nakass, tu̬u̬d timä piat `saama Har; kõ̭gõ alambakõnõ piat kõ̭iḱ tu̬u̬ viletsüss `kandma Vas; mu `tiitäväst tu̬u̬ piät nii olõma Se; taad tu̬u̬ pia `ti̬i̬dma Lei
3. kavatsema, plaanima piid siel `poltama `jaanituld Kuu; mina pidin ka `vahtima menema, kas saiks tüöd VNg; Ma pidi ikka teitele tulema küll, aga mette‿s saa jalgu ala Kaa; ma pidi akkama kumelid noppima Muh; kui sa peaks veel oma nägu siia `näitama Mär; ma pidi `täembe kirikuse minema Trv; pidi `kaema tuleme San
4. väljendab kaudset teadmist või kuuldut ärg ei pia `viina `aisu `sallima, kuhe tuleb `kallale Jõe; vana `aasta `viimane `õhta mõni `jälle piäb `istuma `piegel taga - - `vahtima `pruuti Lüg; vanad noiad pidada puugaks `käima ja pidada vöi ära `vötma Jäm; oma ema vits pεεb `armsam olema kut `vöera ema vöileib Khk; Uie elumaja ehitamine pidana sääl jutuks olema Kaa; Tulevimma puud pole `jälle lubatud `seina `panna, siis maja pidi ää põlema Pöi; `tarkuse ammas, egaöhel äi pea olemagid Käi; se peab nönna olema, et kui - - hundil nuga visadakse, sis‿ta saab hundi amedist `lahti Phl; surma vill `öötasse olabad sinine vill, mis peäb meto inimest ää `tapma Mar; tulimuld, see peäb `kangest vägeb olema Vig; siia `sarbe ja siĺma vahe`kohta `peade `lööma nuiaga, siiss kukkude maha, `jääde oematsesse Mih; igal `surnul pidada süda ää `lõhkema Vän; uśsi kuningal oleje punane ari lagipäes ja piab vilistama, `kutsuje omale teesed abise Hää; vana lõhe, sie ei pia midagi väärt olema HMd; palujad peäb `üitämä nunned Juu; põdrasõńn piab joosu aal tige olema Ann; kõik `rõuged ei pia `jätma `armisi VMr; teine inime, kes viha kannab su `piale, piab sedasi luu`painjast `käimagi Kad; sial piab õlema raha küĺl Trm; jalad `piämä `valtama egä `õsta Kod; kured piavad valu `andma viĺjäle MMg; luupaine piab `vaevama inimest Ksi; märjaks ei pea `tohtima teha elidiǹga Pil; vihmaga ei külitud teda (lina), piab paelu umm`rohtu `sisse aeama SJn; sügisene `päĺkämine pidänä `viĺlä valmistama Ran; vana pidänävä noblut `sü̬ü̬mä, siss veresu̬u̬n ei lubjasta Nõo; pidänä enne kolm `kõrda veeritämä peri`päivä Rõn; pidi vaim olõma Urv
5. (hrl tingivas kõneviisis) viitab ütleja oletusele või ära arvata püüdele millegagi seoses mis nad `piaksid `sönna `väigama `jälle (loomad vilja kippuma) Khk; mis ta peaks niid eputama Jaa; Äi tea, mis inimene peaks pärisest küla kauda sekeldama Pöi; mes see peab `prεεgu olema, mes pεεl sa istud Käi; ei tea, kis see peaks olema, kis sealt lähäb Mär; mis sa sest viinäst naapaelu piäs omiti `rüipämä Tõs; Kas piäks viel `terveks `suama Khn; mis ta peaks luogerdama sedavisi Ris; pidid ikka rahadega olema, kui nii suured pulmad ülesse lõivad JJn; ta piaks sinust terake vanemb olema; mis ta must `jälle piaks `tahtma VMr; mespäräss tämädä piäs piinatama ja vaevatama Kod; kas ta piass `suutma sedä mulle ärä tetä Trv; ei tiiä, kos ta nüid piass elutsema Nõo; mis tõbi ta sul piäss olõma, mia sa peit Har; mil aol naa˽`kärbläse˽külʔ är˽`häömä piäśsiʔ Räp
6. viitab millelegi, mis oleks võinud juhtuda või peaaegu oleks juhtunud Ma piin `eile `metsä ärä `eksuma Kuu; miä pidin `aigest `jäämä, aga jumal aviti Vai; ma oli nönda ädas, pidi meele ära `eitma Khk; koerad pidid `vorstide kallale minema Muh; Pidi uppuma, aga `piases `väĺja Jür; õlin nõnna `aige, pidin kõhe ärä surema Kod; pidi seere luu ära `murdma, pańd `mü̬ü̬dä seereluid Ran

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur