[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

jorama jora|ma IisR Vll Mär Hää Saa spor K, Trm Trv Hls/-me/ Puh Nõo, `jorra- Lai(paaris verbiga `porrama) Nõo Urv(jorra-) Krl/-/ Har(-mma) Vas
1. korduvalt tühjast-tähjast rääkima, kiusujuttu ajama; torisema, vastu jorisema ää jora `tühja, saa aru mis ma räägin sulle Mär; joras peal siin, ei sel jutul oln `pohja `teadagid Ris; kui võtab ühe jutu `kińni, jorab mitu `tuńdi; `käśkisid tal kedagi teha, akkas `vasta jorama; `jorrab ja `porrab `pialegi, `talle ei `kõlba see ega teine Lai; jorab päle oma joru Trv; ei olõ rahul, `jorrass Urv Vrd jarama, jorima, jorisema, jurama1, jõrama, jörama
2. tingima, kauplema; peale ajama, manguma mis sa jorad selle peńni juures, egass sie sind elata; tema jorab ju iga aśsakese juures, mis ta ostab Sim; mi‿sa `jorrat alasi, ajat pääle Urv
3. nutma om üts vana torupiĺl iks jorra ütte `viisi Urv; mi‿sa alasi `jorrat [öeld nutvale lapsele] Krl
judima1 judima Sa naaklema, riidlema; vaidlema, tingima mis te sii judite, `katsuge koju Khk; olid judind, et miks ma seda maksa Pha; lapsed judivad, ajavad juttu, tüliteved üksteisega Vll Vrd judisema, jugama, jädima2
kauplema `kauplema Vai, kaubelda (-ao-, -ou-) eP(-aa- I, `koupleda Rei) M(-me) T[-lõma]; `kaupelda Lüg Jõh KuuK, `kaubella Kuu VNg; `kauplõ|m(m)a(ʔ), kaubõldaʔ V(-mõʔ Krl)
1. müüma `kauple `tõise `kraami, mis sa õled saand `selle iest Lüg; `suitseti kalo ja läks `kauplema Vai; siis ta akkas puudega ja `nahkadega `kauplema Khk; ma lähe kalu `kauplema Muh; kaussidega `kauplejad `tahtsid obusesaba `jõhve Kul; ma `kauplesin ää, mul enäm `müia põle Juu; `maarja laadal kaubeldi obuseid VMr; ma ise nihukse kaubaga ei `kauplend Ksi; tämä käis `kauplemas, `õśtis `silka ja müis taludesse Trm; juut́ `kaupleb raamige Hls; tu `möie talu maha ja `naksi `kauplõmma Har; Petsereh om väega paĺlo śetokaisi ja `kauplõiji säntsit `väikäisi kauplõji; ta `kauplõss hingega, ta võtt nii `kaĺlihe Se || fig käe är külmänu, külmeteve sis muku `kauple rääbust (vehi kätega) Hls; temä om kasuga kaabelnu (elab hästi) Nõo2. a. kaupa sobitama, kokkulepet taotlema või sõlmima `anna `ninda pali kui küsita, `kaupelda ei `uoli Lüg; `kuida `kauplimo `ninda `tiemo `kauba `vällä Vai; oli kraavi podretsik, oli kraavi kanali oma jauks `kouplend, maksis töölistele Jäm; `kauples ennast `sönna tühe Khk; `aastasulane oo see, kes `aasta `peale oo kaubeldud Mar; tüiri inimesega on paha kaubelda Kad; süllä pialt makseti nääle seda `katsetegemise raha, kud́a süld kaabeldud õli Kod; ma `kaupli kige parembe `tiindre ja kige ilusembe tüdruku Hel; ta pidi `aasta läbi `mõisale tü̬ü̬t teǵemä, sai oma palga, mes `oĺli kaobeldu Ran; `mõisniku kaobõlnuva saari käest kõiksugutse `õiguse `vällä; sańt ütel aledade `vasta, et ega ma‿i `kauple, mia sandi Nõo; Laadepääl `kaeva kõik toda, ei `ütleva enne `müijale sõnagi, perän kui kõik lehmä läbi`kaetu, lääva `kauplema Rõn; tiä lät́s mulle naist `kauplõmõ Krl; kaŕusõ`kauplõja ka tuĺl Se || tutvust sobitama Äi tea mis sa vana inimene änam naistega `kaupled, olgu see ikka noorde asi Pöi b. vastuseisust hoolimata paluma, nõudma või pakkuma midagi `kauples ennast moo `seltsi `linna, äga ma‿s vöta täda `ühtid Khk; `kupja poeg tuli `vasta, se ise eläs Talinas, se oli parunite poolt `väĺlä kaubeldud Vig; ma `kauplesin end puśsi `peale, küll `andis `enne kaubelda kui `peale sai Juu; eks ikke küla kaubeld (karjase) `juodi `liiku VMr; eenäkuhuja `kauples `mitmele Kod
3. tingima (hinna juures) `kaupleb nagu juut `viimase vere `tilgani Lüg; `peio `poissi `kauples `pruudiga (kirstu lunastamisel) Vai; `kauplevad odavamaks, ind on `kõrge Juu; silgud, nende iest olid vekesed innad, nende iest ei old `kauplemist VMr; pulman `pantse puu ette ja kaabeldasse kui peiu pulm tuleb et mes asjamehed te õleta, kohe lähta, kos paśs Kod; mia massa raha ja sa tulet vi̬i̬l `kaupleme Krk; tuut massab niipaĺlu, kaobõldi kah ja masseti si raha `väĺlä, mes tä nõus Ran; ega tä muido odavambast es olõss `jätnüʔ, a ma iks `tinkli ja `kaupli `kõvva Kan; Kauplõ˽ku juut́, a massa˽ku saks Urv; meil oĺl `täämbä lihunikuga suuŕ `kauplõmine, poolõ `henda kaubõĺ mahaʔ, mia ma lehmäst küüsse Har; kaubõĺ vil mano, `tahtsõ `rohkõp Se
4. vaidlema, jagelema; riidlema mis sääl änam koubelda on Jäm; mis sa `kaupled paigulist nende emastega Khk
kisklema `kiskle|ma, -da hv Kuu/-/ Vai/-mma/, Jäm Khk Emm spor (ke- Mar; kiskelda Kse), Tõs Hää Jür JMd Trm Lai Plt Pil, kiselda Saa VJg Kod/-/ Trv TLä Võn/-lõdõ/ San/-lõme, -lõde/; `kiskleme Krk, da-inf kiskle Hls; `kisklõm(m)a, kisõlda Võn, kisõldaʔ Krl/-/ VId(-Se) tülitsema, kaklema vastati mehed `lähtvad `kisklema Emm; `põrssad `kisklesid söögi kallal Mär; Mi̬i̬s ja naine ühes majas, `kisklevad omavahel, aga `lahku ei lähe, sis nende `kohta `öeldaks: jusku kaśs ja koer Hää; üks kukk es mõśta kiselda, see pekseti läbi Saa; kaśs on vali `kisklema kueraga JMd; `taplus ja `kisklemine one `üste `mu̬u̬du, `ruśkad seĺjän; ei tõhi kiseldä nagu `poeskesed `muadlevad ja rinnutseväd Kod; ei `kisklend ega `kraaklend Plt; `kiskleve `pääle ennäste vahel Trv; nimä (hundid) purõlnuva ja kisõlnuva ku räḱin Võn; latsõʔ `kisklõsõ peräńdüse man Rõu; t́suraʔ `kisklõsõʔ Se || tingima `kiśkjä ineminõ, `kopka pääl `kisklõss Se Vrd kiisklemäie, kiislema, kistlema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur