[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
higovama higovam(m)a Vas Se Lut; igu˛ama Lei (osa vorme langeb kokku verbiga higunama, higunema)
1. higistama timä esi˽higosi ja, `pühke umma pääd Vas; tiranik om higovamisõga ku̬u̬h; ehokarvaki omma hämmeʔ, ni [sa] higovat; käe ka `väega higovasõ; ots higovass ~ higonõss Se; igu˛amõ ku kaš́šiʔ Lei; künnät kõvastõlõ hopõn higovass Lut
2. niiskust eritama; niiskusega kattuma `akna higovasõ Se
Vrd higunema
1. higistama timä esi˽higosi ja, `pühke umma pääd Vas; tiranik om higovamisõga ku̬u̬h; ehokarvaki omma hämmeʔ, ni [sa] higovat; käe ka `väega higovasõ; ots higovass ~ higonõss Se; igu˛amõ ku kaš́šiʔ Lei; künnät kõvastõlõ hopõn higovass Lut
2. niiskust eritama; niiskusega kattuma `akna higovasõ Se
Vrd higunema
*higu1 g igu Lei; kom `heoga Se higi kõ̭iḱ tiranik om `heoga ku̬u̬h; käe ka `väega higovasõ, kõ̭iḱ `heoga ku̬u̬h Se
konetska konetska Se Lut/-t́-/ laud ahju välisnurga küljes (toetab ahjupinki ja selle laiendi otsa) konetska vaja otsah oĺl tiranik Se; etkona oĺliʔ mustõh tarih konet́skaʔ, sääne puu pant `vasta `ahjo Lut
latikas1 latik|as, -t́- Pha Vll Pöi Muh L K IPõ, lattik|as VNg IisR Vai, latig|as Khk, `lat́k|ass (ĺ-) Lut, g -a; ladi|gas g -ka Kuu VNg; ladi|ka g -ga Vai; n, g lattika VNg; lati|k, -t́- Käi TMr, g -ka Kod Äks Trv TLä Võn, -ga Khk Urv Rõu, -ke TLä Rõn, -kõ Krl Plv Räp Se, -gõ Võn Plv Vas Se, -ku KJn Vil Trv Hls Hel Kam San, -gu Krk Lei; lat́k Kam, g `lat́k|a Räp Se, -e Võn Ote, -õ Võn Vas
1. kala (Abramis brama L.) nied `oldi `valged kalad, `valged ladigad Vai; latik on `säina `moodi, allid `oimed, `säinal punased Khk; latikad on äärkalad Pha; latikad ja lestad‿o laiad kalad Muh; kui ruki `õitseb - - siis siit `ääres tulevad mõrrameestele suured latikad, need `üitasse rukiõie latikad Mar; lai nagu lat́ikas oli teene `lautes. tea, kas vana lammas oli ta ää magand või Juu; lat́ikal ja sudakal on sõredamad võrgud Trm; latika `lõhkat ärä, sõss om tal `ulka `rasva periss sisen, aga avil ei ole Trv; latik om lai kala Krk; põrss lai kui latik Ran; üitskõrd olli kaitskümmend `ku̬u̬rmad `lat́kid loomussen Ote; tuum nakkas `häitsemmä ja uibopuu kah, sõ̭ss lat́k nakkass kudõma Räp; lat́igõ `aetasõ `lahki, pant `suula, pant kuioma Se; üit́s um tilanik, tõńõ um suurõmb, um `lat́kass Lut Vrd lating(as)
2. fig, pej laiast teravapõhjalisest paadist mida sene ladikaga menet, ei saa sene ladikaga `sinne VNg
1. kala (Abramis brama L.) nied `oldi `valged kalad, `valged ladigad Vai; latik on `säina `moodi, allid `oimed, `säinal punased Khk; latikad on äärkalad Pha; latikad ja lestad‿o laiad kalad Muh; kui ruki `õitseb - - siis siit `ääres tulevad mõrrameestele suured latikad, need `üitasse rukiõie latikad Mar; lai nagu lat́ikas oli teene `lautes. tea, kas vana lammas oli ta ää magand või Juu; lat́ikal ja sudakal on sõredamad võrgud Trm; latika `lõhkat ärä, sõss om tal `ulka `rasva periss sisen, aga avil ei ole Trv; latik om lai kala Krk; põrss lai kui latik Ran; üitskõrd olli kaitskümmend `ku̬u̬rmad `lat́kid loomussen Ote; tuum nakkas `häitsemmä ja uibopuu kah, sõ̭ss lat́k nakkass kudõma Räp; lat́igõ `aetasõ `lahki, pant `suula, pant kuioma Se; üit́s um tilanik, tõńõ um suurõmb, um `lat́kass Lut Vrd lating(as)
2. fig, pej laiast teravapõhjalisest paadist mida sene ladikaga menet, ei saa sene ladikaga `sinne VNg
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|