[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

agan1 agan R(h- Kuu) eP(g -e Saa) M(g -e), akan T(g -e San) V(-ń; h- Se; g aganõ Urv Krl Har Rõu), aganas Hlj Vll Mar Kul Mär Kse Mih Tõs PJg Vän Tor Jür Plt SJn, g agana

1. hrl pl teravilja (ka heina-, linaseemnete) peksmisel ja tuulamisel terade (seemnete) hulgast eraldunud muu peenem, kerge osake, kõlutera jm `peksämä `reie, siis vili kukkub `siiä ja aganad `lähväd `alla `tuule; sie leib on aganuiega `puolest, jääb kõri `kinni Lüg; esimäine kerd `lasti [vili] `arva `sarja läbi, `suuremist aganost `vällä Vai; sured pikad aad olid ning sellega sai aketud neid aganid säält viĺja pεεlt ära ajama Ans; kui `einu vähe, siis söödetasse `loomadele aganud Khk; tambit aganud `pandi levale sega Pöi; vanast ajast oli ahju ja seina vahel kuru, kus aganad `sisse `panti; Sene pεε aa aganid (lollusi) täis Emm; münu isa ema `kasvasid aganast leivaga Phl; odradel oo `kõlkad, rukil oo aganad; aganad oo peenemad kui `kõlkad Mar; leevaviĺlale `pańdi aganast `ulka Kul; mis kõege `enne tuleb `väĺla tuulates, need‿o suured aganad; kõege `viimbsed‿o peeniksed aganad, need tulevad kõege lõppus Lih; `alla tuule läks kõlu ja aganas. aganas läks `jälle `kaugemale Mih; Aganatõ `piäle taris pala vesi `panna, siis lehm süeb paelu paramini Khn; ehk küll kõlgas kõhus ja agan augu ääre pääl (söök oli vilets), aga rõõvas oĺli seĺläs Saa; `eńni söödeti sead aganadega Ris; Kui aganast natuke sees oli, siis leib `krõmpsus `amma all Jür; suĺp on sie, kui `praaka `lasta aganate ja `põhkude `piale KuuK; aganad on leeva `jätku, vesi pika piima `jätku JMd; ega siis ole tuulatud aganaid õiete `väĺla sialt rukkist VMr; telvel `tehti `lehmadele `sulpi pientest aganatest VJg; [masindamisel] vili juokseb kot́tide `sisse ja aganad tulevad põrandalle Iis; teräd aganitegä segi Kod; `talvel `tehti (loomadele) `suĺpi agandest Pal; siga söödeti lina`seemne agandega, keev vesi agandele `piale Lai; kui rehi ära `pekstasse, siis jäävad aganad ja terad segamini, need on `üssed Plt; rapantse leib õegati, aganega Kõp; aganit saa tuuludamise, `kõlkit sõkudamise man Krk; suure püti ollive vanast laudan agande `autemise jaosse Hel; talvel sai aganist obesile `sü̬ü̬mä tettuss; rüä agana om alamba agana, nu̬u̬ `oĺli `lehmi `toita Ran; akan om armass leevä jakk, vesi om piḱk piimä jakk Kam; siss tuulutedi terä ärä, akan `väĺlä, siss `panti kotti; agana terriga ku̬u̬n om üsätse Ote; Sõ̭ss ku˽sarran [linaseemned] är˽kuiussõʔ, pestäss ärʔ, tulõ seeme˽`vällä, akań jääss maha Urv; vanast oĺl visat `vasta `saina `viĺjä, ku kõrahti, siss oĺl pant vi̬i̬l aganit seḱkä Rõu; Päie agana˽`hautevaʔ eläjille, lina ja kanepe aganaʔ t́seolõ Räp; ku maśsinaga pessät, jääss hulga teŕri aganidõ `sisse Se; määne leib, `säändseʔ aganaʔ; tuhk tubagu jakk, akań leebä jakk, sõ̭kõĺ `suurma jakk Lut

2. põhk, pahn `erne aganad Jäm; obustega tambitasse vili `välja ning siis jäävad aganad; rugil on `saskid ning odral aganad; aganad `aeti elubele ning pühud `pandi pühu `kuuri Khk; mes päält ära `vööti [pahmal], nee olid aganad Pha; Pooled aganad alles `kuhjade `juures laiali Pöi

jüvä jüvä Võn V(üvä Krl Har[h-] Räp Se[g üv́ä]; d́üvä Lei); üva (üvä) Jõe VNg Vai Jäm Ans Khk Käi Rid Mär Pär Vän Tor ?MMg Pil Võn Kam Ote Rõn San/ h-/; öva Hi; üba Emm Noa LNg(übä) Rid Mar/g üä/ Lih Kul Kir Ris Pil; n, g öa (öä, üä) Kuu/üä/ Phl Mih Vig Tõs Aud, üa Khk Mus Muh Käi Rid PJg
I. viljatera, vili; teradest valmistatud toit; rokk
1. a. teravilja seeme, (vilja)tera üvät karisot `maahha Vai; ruki küpse, üad ühna kõvad; pime kana `leidis koa üa Muh; uppe üba; `erne üba Rid; rukil juba üäd sees. nüid nooremäd `ütleväd et ruki teräd Mar; looma tahtva üvvä kah Ote; rügä um joba jüvän Rõu b. (tera) tuum rot́t lõssetas terä ärä, üvä sü̬ü̬b ärä, siss jäävä lõsta `järgi Ote; noʔ nakas terä kasumadõ, üvä om jo sisen Har; `Pähkne umma hääʔ küll – jüvvä täüś Rõu; rüä teräl üvä jo seeh Se; `pähmel um ilma makuss jüvä Lut
2. tera, viljaollus `kapstit keedeti ilma `suurmideda kah, kutsuti ilma üvätä `kapsta Ote; ilma üvätä puder `oĺli `kartuli puder Rõn; Meil t́sia˽söövä˽puhast jüvvä, selle niä omma˽ni rammun Urv; vanast es anna˽`keśki `tsiale jüvä`kraami Plv; taal hobõsõl om üvä läbi ḱaunuʔ (on hästi toidetud), `peĺgä‿i tüüd Se
3. jahurokk a. leivakõrvane, jook hapendatud (rukki)kördist, veest (ja piimast) rüä jahust tet́ti üvä. mõhen ta läits `apnema, siss `pańti `piimä `pääle ku ta külmäss `saistu Kam; rabandleib ja jüvä oĺl teol üten Urv; vanast oĺl piimä iist jüvä Plv; jüvä tetti rüä jahust kuuma vi̬i̬ `sisse ja sõ̭ss `panti hapu `piimä mano ja `võeti haina mano üteh, tarvitedi söögiss ja ku vette `panti sis `ju̬u̬di; teol `käüdi üväga Räp b. rokk (loomatoiduna) `vaśkillõ klopitass rüä jüvvä Urv; ańd tseolõ jüvvä Vas
4. jahujoogi pära, põhjapaks Jahujoogi vai söögile saistus üvä põhjaʔ Võn; taar päält `seĺge, üvä `põhja vajonu Kam; [õlle tegemisel] last läbi `rõiva arʔ, tu üvä jääss `rõiva pääle, a li̬i̬ḿ lätt läbi Se
5. toit; kerge eine, oode, paluke, linnupete ma võti kolm suutäit `üvvä ärä, siss ei petä mu `lõoke ega kägu Kam; kuiss sa iks läät ilma jüväldä majast `vällä, ilma et olõsiʔ jüvvä `maitsnuʔ Kan; `täämbä es saaʔ vi̬i̬l üvä kibõnat `suuhtõ, midäge ei olõ söönüʔ Räp; otsani üväldä vi̬i̬l olõ (söömata); läkiʔ `võtkõ `veit́kese üvvä Se; kolʔ `päivä `maanu bez d́üvädä Lei
II. Muid tähendusi
1. midagi väga väikest; tera, raas, kübe `lamba sita üba Emm; sii o paĺlo üväsid Mar; kaks üba püus, mul mustikad püus Ris
2. natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, mitte midagi, mitte raasugi, põrmugi, üldse mitte mitte jumale üvä ei ole suus käind VNg; Ma pole täna veel öva amba alla saandki Käi; Pole sii änam öva röömigid Rei; anna aiʔ `sullõ jüvvägi (mitte midagi); kolm nädälit inne `surma es võta timä jüvä `tolmu `suuhhõ Vas; saa as üvvä `hamba ala Se; t́äl olõ‿i·ʔ kodoma sieh küt́sü jüvvä; küdsü jüvvä olõ õi kodoh majah Lut
3. terav ots, teravik a. (oherdi, vindla) lõiketera uherdi üva Jõe; puuril on leigu üva, pisigeine vahe ots Jäm; vanast olid `üäga uherdid Vig; see, mis kuĺbi `moodi oherdi ots oo, oo oherdi üva Tor b. hanguharu ots vigla üa VJg c. kisk ahingul, õngel vms ahinga üvad; käksi üvad Jäm; `öngedel on ka üvad Khk; pine pulga üa; `üaga tömmetse pine läbi selise; porga üa; `ülge rava üa. üad `keeravad ikka änam `ülge `sisse; `pootsaki üa Mus; unna õŋŋed o jämemad ja jämemad üad koa Muh
Vrd iva

kihn kihn g kihnu Hi(kihen Emm Rei, kehn g kehna Rei, kihna Rei Phl) LäPõ(kehn g kehna LNg, g kihna Rid, kihno LNg Mar Kul); kehn g `kehna VNg
1. pähklitupp, -kobar `pähkle `kehnad VNg; [hakkas] `pähked lüdima `kihnude seest Phl; `pähklid on `kihnos LNg; lüdi pähäs kihnu seest `välla Rid; Pähklidel oo kihn, marjad oo võrvlas, õied oo puntras Mar
2. teravilja (juurvilja, puuvilja jm) seemnekestad, kliid odrad said `pieneks `lastud siis sööludi ää, siis kihnud tulid `välja Emm; Oa kihnud on paksud ja kövad Rei; odra kihnud; hiir listib nii ära, `paljalt kihnud jεεvad järele Phl; ärjabä `seemned oo `kihnode sees; nisu tera kihnud Kul
3. kest, nahk uss ajab kevade kehna maha; ussi kihen `panti `täuse Rei || fig riided ta jättis oma kihnu `siia Rei
Vrd kihl3

laperdama laperdama Kuu/-b-/ Sa Muh L(lapõr- Khn, -t- Saa) Juu Amb JMd Koe Kad Trm Plt Pil KJn Trv TLä Kam Ote, -deme Hls San, -tem(e) Krk; lapper|dam(m)a Lüg Jõh IisR, lapõr- Ran Kam V(-õm[m]õ Har Krl; labõr- Vas); pr (nad) laberdad Vai
1. teravilja või linaseemneid tuulama lähme lina`seemnid laperdama Mär; `viĺja laperdatse; laperdet vili oli ikke puhas vili Tõs; Sie iä masin tieb vilja otsõ `pekses `puhtaks, põlõgid taris päräst enäm lapõrda Khn; lina `seemned saavad ära laperdud Tor; lina kugrid laperdadass ära, `pantass `lapre `alla ja `siimned joosevad `väĺla Hää; lapertamise aal tuleb `irmus `tolmu; ät́t puu`kühvlega lapertas seda `viĺla Saa; lina`seemnid laperdades KJn; lina`si̬i̬mnit laperdets, et konnamarjaku `vällä tule Krk || võid keerutama võid laperdama Kse
2. a. võngeldes ja laksudes tuule käes lehvima; lehvitama `Ninda `kauva `liplikas `ümber tule lapperdas, kui `kõrvetas `tiivad IisR; `riided on `katki, kaik liberdad ja laberdad `tuule kääs Vai; laeva puri laperdab Jäm; paŕt laperdab `tiibadega Khk; lipp laperdas tuule kää Jaa; [veski] Purjud said `lasmise `järge kogu `keertud ja kövast `kinni `siutud, et tuul neid asjata äi laperdand Pöi; `Liivrid lapõrdavad, võta `suõti `piäle Khn b. võngeldes laksuma lauad laperdasid üksteese `vastu Juu c. võnklema, jõnksutama `Massin ei õle iast `tehtud, lapperdab `ringi, ei ole nigu piab olema Jõh; masin rikkesse läind, laperdab; vokk - - laperdab KJn
3. (vänderdades) käima, koperdama; kooserdama luom lapperdab `käiä ja `kõndidä, ei süö `paigal Lüg; Laperdab `päele edasi tagasi, millal see koos (kodus) on; Läks siit jälle laperdes ää Pöi; mis sa laperted, ku kõńd ütest kottalt `tõise; temä laperts `sissi poritse `jalgege Krk; sa laperded ku ani San; pinirõibõ˽käü tan ligõidõ `jalgugaʔ, lapõrdass kõ̭iḱ mustass Urv; käüt lapõrdõn Har; lat́s lapõrdass - - ei jõvva vi̬i̬l hüäste kävväʔ; nu̬u̬r hopõn mõista aiʔ ti̬i̬d pitehn minnäʔ, lapõrdass ti̬i̬ `vi̬i̬ri pitehn Rõu; paŕdsi lapõrdase pääle poŕri pite Plv || tallama hanipujakõsõ˽labõrdasõ `viĺjä Vas || ringi ajama See eluaja `sõuke laperdaja olnd; Ööd kut päevad laperdakse küla `uksi kauda Pöi; käevad laperdamas [tantsupeol] Trm; laperdab poistega nigu lita Plt; `ontlik tüdruk - - ei laperte poistege vällän Krk Vrd lapõrdõlõma
4. lobisema, keelt peksma kiviaja taga laperdab latatara = keel Jäm; mis sa `tühja laperdad, ole vakka Mär; Küla `mü̬ü̬da `aega laperdada küll, aga kodus ei näe `korda teha Hää; mehed ei laperda nii paeĺu kui naesed JMd; vana inimene ei taha lapertemist Krk; mes sä lapõrdat, ole rahu Ran; naese pedäsivä moka `laadet, laperdiva Nõo; mugu lapõrdass enne nigu pudru `veśki; mõne latsõ kah paĺlu lapõrdasõ Kam; egä õdagu lapõrdime sääl Kan; naasõʔ na lapõrdasõ egan paigan, konh na kokku saa Har; mis sa lapõrdat taad võĺss juttu Plv Vrd lapardamma
5. hooletult või hoolimatult tegema selle `pihta kesse ädatsi ühe aśja `valmis teeb, [öeldi:] laperdab `valmis, tööl pole nägu, pole magu Jäm; See raamat oo nönda ullusti ää laperdatud Kaa; sa lapõrdat inne, tu̬u̬ ei olõ määnegi tü̬ü̬ Plv || tsirgal om kõ̭ik kotussõʔ sitta täüs lapõrdõt Plv
Vrd klaperdama

matt1 mat́t g mat́i Mär Vig Khn Tor Saa KPõ Kod Trm hajusalt KLõ, V, mati Sa Muh Rid Mar LäLõ Mih Tõs Aud Hää Kad Kod M T Har Vas; matt g matti RId(n matti Vai), madi Kuu

1. väiksem puust nõu (hrl teravilja hoidmiseks); endisaegne mahumõõt meil on `praegagi üks uus matt viel järel VNg; matt on puust `tehtud, `ümmargune põhi all. mattiga `mõedeta `vilja, jahu, `kartuli ka; matt on kuus `tuopi, kuus matti käis vakkas Lüg; matt - - `aava puust `painutatud nisikene `ümmargune kere ja `sellel põhi all IisR; matti vakka, minega `pello `pääle `külvedä `siemend Vai; vöta mati seest jahu ka Khk; vilja mat́t oli neli `toopi suur Mus; Vanasti oli tuulikal vaka vilja jahudeks laskmise eest maks üks mat́t teri Kaa; Ma võta mati ja too sellega [õunu] Pöi; kaks `toopi käib matti Rid; kala pidi ikke keedetud `kõrvas olema, [ega] mud́u siis nelikümmend mat́ti [silku aastas inimese kohta] ää läind Lih; Mat́ta oli `suuri ja `väiksid igas peres Han; seeme küliti, mat́t õla peal; `koorimata `kartulid oln matiga laual Tõs; Tuõ aedast mat́iga jahu Khn; peks oli üks ümmargune puu nõu, mat́t oli pikergusem Aud; lään pime`kamres mat́iga jahu `tooma Saa; kass ajas jahud mat́iga `ümmer Juu; Rehepeksu aal muudkui tühjenda mat́ta ja taśsi kot́ta Jür; siis `tuodi silgukauss lauale, mat́iga `tuodi kardulid lauale KuuK; Kehik oli suurem kui külimit ja mat́t `jälle veikem Amb; mat́t, sellega `toodi jahu `loomadelle ja tuppa Ann; mat́t on ni‿sa·masugune kui kilimit, aga oli poole vekem, mehed viisid sellega `kaeru obustele VMr; mati täis odre ja rukki `leiku aeg mati täis rukkid, sie oli pääva palk tüölesel Kad; vanass mat́iga `tu̬u̬di aedass `ermid ja `tangu; mat́t one veeke, mõni kolme, mõni neĺjä tuabine Kod; mat́t on `veiksem kui vakk, vast saab `jälle neli tükki vakka Äks; matige ei mõõdet kedägi, matige tuvvass keedust patta, `su̬u̬rmid ja jahu Hls; mati olli kodun, jahu ja `tangu tuua aidast Krk; matiga võis `mõõta, kui `võlgu `anti jahu ehk `ernit; naese kedrässiva, tõeva tü̬ü̬ ärä, `anti matiga [tasuks] midägi; kui `väiksel mehel om suur pää, siss üteldass, et mi̬i̬s kui mat́t ja pää kui pańg Ran; mõni om `uhke, korgutap ennäst ja kitäp, aga esi ei massa mat́ti sittagina; minu esäl olli rummuska, serände talve müt́s, `sände ümärik nigu mat́t jälle Nõo; `tu̬u̬di kaits suurd `pangi noid `kapstit sinna patta `ki̬i̬mä ja suuŕ puu mat́t `suurmit Ote; mat́iʔ omma aidan Krl; mat́t oma katõ karnidsõ suurunõ; kõ̭iḱ mõõdõti matiga kätte Har; mat́t oĺl hää jahhu tuvvaʔ Plv; tulõ õi˽leib leśatõh, tulõ õi˽mat´t `maatõh vns Se

2. a. mativili, jahvatustasu `Mölder võttas igalt `viljalt matti IisR; tuuligus `väätasse jahvatamise eest matti Khk; ta `olli palju matti võtn `veski peal Muh; Mati`võtmesega möldrid läksid rikkas Han; annad matti või maksad rahaga Tõs; `ańti mat́ti, `mölder võt́tis Aud; kruubi tegemene läks `rohkem `maksma, kruubi mat́t oli kaĺlim HMd; kaheksa veerikune see kot́t oli, siis sealt sai kuus `toopi omale mat́ti Pee; kes lasi `kruovida ja nõnna üle sõela jahudest [jahvatada], oli `kergem mat́t VMr; `veskil `võetse matti, kel raha ei ole, si̬i̬ laseb matti `võtta Hls; mi̬i̬s toṕp jahu kotti, ańd `möldrele kah oma mati; vana Vaht võt́t matti vi̬i̬l `iĺdä, jahvat mati i̬i̬st Ran; ma massi `möĺdrele raha ja anni mati kah, mia olli niipaĺlu `leṕlik Nõo; mat́t andass `möldrele kivi kulumise ja˽tü̬ü̬ i̬i̬st Urv; meil om õigõ˽hää `möĺdrikene, ega ta liia mati pääle ei tükiʔ Har; Ennemp jahvatedi iks mat́iga, tedä `võeti `mitmat `mu̬u̬du - - vaka pääld ja koti pääld Rõu; ahnõ `möldre võtt suurõ mat́i Plv b. piltl kellelegi langev osa millestki; millegi pealt lõigatav kasu külas `kεidi ikka ölle matti `vötmas (õlut proovimas) Mus; Üks oo sii mu pähkekoti peelt jälle matti vetmas keind Kaa; Laimla (Laimjala) mõisa `rentind `Kurdla ranna küla meistele `välja. `Randa teind pisikse maja, `sõnna pannund kala `kupja, see võtnd ega omiku - - matti ja toond `mõisa; `Mõisnik võttis soolt matti, õpetaja võttis matti, muud es ole kut vii Pöi; Salalik võtab salaja matti, kust aga saab Han; käib tüdriku juures mat́ti `võtmas (ehal); Värvud on ühed tüitud linnud, need on igal pool esimised mati võtjad, kos teri on Trm; ärrä võten iki edimese mati (esimese öö õigusest) Hls; matti olema tegemist, asja olema Mis matti tämal säel võis `olla, mis tal `sinne `otsimist IisR; minul ei ole sinuga mat́ti VJg; mes sul sest matti on Trm