[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lahja n, g lahja eP(excl Muh; laeha L) Hls Krk Hel, `lahja R Hi, laha Muh spor L(lah́a); lahi Jõe Kuu VNg, g lahja Trv Hel T(p `lahja) spor V(n lahj Urv Krl); laih g laiha V(g lahja Har Plv Vas, lah́a Kan Plv Vas, lah|e, -õ Lut)
1. kõhn (olendist) paremb `lahja `laudas, kui lihav `metsäss; lahi inimene ja luom Kuu; luom on `lahja kui krobi Lüg; `Lehmad `lahjad kui `kolgispuud IisR; lahja nagu luu ning nahk; lahja kuivetand `näuga inimene Khk; keerenskid, suured lahjad tursad Vll; kore kondiga obu äi pea liha peal, lihab lahjaks, seisab ikka lahja Jaa; Lahja kut `kuivand tursk Pöi; nii lahaks jään nagu va lõuk Muh; `lahja obu, nii `lahja kui plank Emm; küll oo lah́aks jäänd, nagu sur‿luu`painaja Mar; lehm üsna laehas läind Kse; närv loom ei söö `easte ja jääb lahjase Tõs; nii lahja et nahk piab końdid koos Ris; nagu va kõõbus teene, `kangeste lahja Nis; põle `näindki nii lahja `lehmi Amb; näust lahjaks jäänd JMd; tema jo `ongi nõnna õenukene ja lahja Kad; eks si̬i̬ kaŕjamu tee eläjäd lahjass, kui one kaŕjamua üvä, eläjil `sü̬ü̬miss paĺju Kod; kõik võevad `olla söömitud, lahjad Plt; mis ma teen nende lahja `loomadega KJn; Lahi lehm ei anna jo piimä kah Nõo; tu̬u̬ oĺl jo lahj t́siga; lu̬u̬m om laih, tedä ei ole `äste söödõt Krl; taad ei massa vi̬i̬l tappa, ta vi̬i̬l `väega laih Har
2. a. vähese rasva või rammuga supp lahja, vähe liha sees Khk; `linnas lah́a piim Rid; lahja `ärne suṕp, vedel `kangeste, vähä `ärni sehes Tõs; soo ein on vilets, tema on lahjam, aga aru`pialne ein, tema on parem, kosotab `rohkem Tür; sinä teed pudru, paad liha ja `rasva, tõesel ei õle kedägi `piäle `panna, one lahja toit Kod; kel lahi sü̬ü̬k, nu̬u̬ om ärä isunu, söövä `paĺlu Ran; mina olli ää `sü̬ü̬jä, mina paŕge toda lahjat suṕpi, ädä `suńde, kõtt `oĺle tühi Võn; lehm ei anna `lahja `piimä, [nad on] piimä ärä `tsoĺknuva Kam; timahalt jääss külh tsialiha `väega lahjass, üttegi peotäüt üvvä ei˽saa söögi `sisse pandaʔ, ei˽piimä`tsilka ei medägi Har; Kihä es jõvva˽nii paĺlu `vasta võtta˽ku süä tah́t, sü̬ü̬ḱ oĺl nii laih Rõu; `pankõ iks laih piimäkene kohopiimä pääle, olõki ei˽hüä Vas; otav kala, tol om alati laih li̬i̬m Räp || puraviku torikosa võta päält tu peḱk, lahi `viska ärä, lammass ka‿i taha toda lötäkut Nõo; ärʔ sa taa laihagaʔ ajagu taad puraveḱki, võta˽laih puravekil alt ärʔ Plv | (taelaosa) tagla lahi visati maha, peḱk `mõsti `puhtass, `aeti nööri `perrä ja `panti tuule kätte kujuma; kui tu̬u̬ tagel nätäl `päivi `olli ligeda tuha sehen saesnu, siss `tulli peḱk pääle nigu `sammel ja lahi tuli esi tuha sehen `valla Nõo b. mitte kange, nõrga kontsentratsiooniga mies `tombas pudeli `välja riest ja `kallas `meile `kruuki, aga no sie oli lahi, pani vie `ulka [piiritusele] Jõe; kas siis oli [seep] `kange vai oli `lahja, siis `pandi `suola `juure ja. ja kui oli viel `lahja, siis `pandi kivi ja tuli ilus siep `välja VNg; olut `eŋŋestü, `lahjast jääb, siis kui tämä on `lahtinaises `riistas Vai; vett on nii `ölpsast saada, ölu nii lahjaks jäänd nalj Mus; aga nee `ollid nii lahad nee `samblad, neid pidi aga sehuke `paarisobuse koorm olema kui sa neist [värvimisel] midagi said tiha Muh; kui ta (õlu) viĺlä poolest oli lahja, sis‿ta ei `läintki vägä `kangeks Mär; lahja vesine õlu, paĺlas umala vesi; kiri jääb nihukeseks vesiseks, siis on nõnna lahja ull tińt Juu; lahja virre JMd; `estest kui `juoksma akkas, siis oli ta (viin) lahja ja pärast jäi kua lahjast, aga kess`paika oli ikke kaheksakümmend viis `kruadi VMr; mina lahja `kohvi küll ei taha Iis; lehelist katsud keelega tilga, kui ta lahja on, ei ole kibe; kui kali vanemast lähäb, lähäb lahjast ja `maotust Pal; lahi õlu Trv; ka‿sa õige `kanget kohvit tahat või lahjapet Krk; ennemb `rüipä märä kust, ku toda `lahja `viina Puh; üteldäss, et mata [õlu] `kinni, muedu `lahtub ärä, lähäb lahjass Nõo || liiva `pandeva˽pottsepä˽savilõ `sisse, liiv tege savi lahjembass Kan || hele, nõrk (värvitoonist) ele pruuń on lahjem [kui tume] Lai
3. ant rammus a. väheviljakas, kurnatud (maast) Kus ei `kasva `rohtu, sie on `lahja maa Jõh; krömm - - lahja ning `kölbmata maa Jäm; linad ning sega`erned pidavad keige `kangemad olema `pöldu lahjaks tegema Khk; pöldkuused, neid oo sii küll lahjade maade sees Vll; lahja maa ei taha `kanda kedagid `kraami Lih; muad sedäsi lahjad, ikka piäb merd `püüdmä `kõrva Khn; raagoblikad kasuvad laeha `põlde peal Tor; kõikse lahjem põld `võeti, aga `sõnna siis `vieti paks taĺli sõnik Koe; põld ei saand sõńnikud, maa jäi lahjast Sim; lahja `maasid on küll, kos ei kasvata `rohtu ega `viĺja Trm; si̬i̬ om lahi maa, sääl ei kasva midägi Hel; kui maa `olli lahjass jäänu, es ole sitta saanu, siss jäi maha Ran; lahi maa ei anna `põldu, ei tasu `künmise `vaiva; liiva tsośs, tollele ei avita sitt kah, tu̬u̬ om alati lahi Kam; utt maa laihass, ei `väütä˽maad Kan; taa `kapsta maa om ka lahjass jäänüʔ, mitu ajast`aiga ei olõ sitta saanuʔ Har; laih maa anna‿i määnestki `viĺjä Se; lahõlõ `maale vaa andaʔ hingädäʔ Lut b. nõrga toimega tsia sitt oĺl lahjemp, sulutsia sitt, tu̬u̬ oĺl jälle vägevamp Kam || Nee nii lahjad prillid, äi nää mina Rei c. nõrk, vilets (viljast) vili on üsna `lahja Rei; see kaer on nii kesine ja lahja Juu; tänävuade õli õege lahja vili Kod; sial (kesal) oli `kasvand viimane vili, kõige lahjem, kas kaer või Lai || ant eredalt, tuhmilt põlev `aava puu, sie on ka `lahja puu, `anda vähä äkkö `ahjule Vai || õege lahvatun ja lahjan `riiden käib (vaeselt riides) Kod || Seda korda jääb palk tükkis lahjaks Kaa || ühel emäl old `oige sanagas tüdär, `ühtegi sana pole `lahjaks jättänd (ei jäänud vastust võlgu) Kuu
4. tailiha; taine puhass peḱk pidi olema, kui `lahja `küĺge jäi, siss rasu es saesa Puh; ega sääl `lahja es oleki, valu peḱk; mia `tahtsi vägevät liha, lahi jäi ammaste vahele `kinni; kapst ei `kõlba lahi, `kapstale piab meheste `rasva panema; `vaśka liha om jo `väega lahi Nõo; oĺl tu̬u̬ liha siss väḱev vai oĺl laih, kõ̭ik `sü̬ü̬di ärʔ Plv; latsõ `tahtva iks `rohkõmp laiha ku vägevät lihha Räp Vrd lahjaliha
Vrd lahe2, lai2

lai2 lai(-) g laia Hel Nõo Võn Kam Ote Rõn San Kan Plv Räp lahja lai kapst ei ole ää, kapst piab olema `väene Ote; kae˽`ńä‿ĺli˽laiaʔ, nu˽söögiʔ, a˽tu̬u̬ lai sü̬ü̬ḱ, tu˽kävve ruttu kihäst läbi kah; maa om laiass jäänu San; lai liha tailiha `sü̬ü̬tse minnu laia lihaga Ote; kõhn t́siga, taast saa lai liha; laia lihage iks keedetess suppi San || puraviku torikosa puravikil `võetass lai alt ära - - seda ei süvvä Ote Vrd lahe2, lahe|liha, lahja|liha