[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit
ilma|sepp toonesepp (Anobium) kui sepäd `taovad seenä siden, tuleb sadu. ilmasepp taob tõiss `ilma Kod
ingats2 ingat́s g -i Pil; `ingats Hlj hinkuv hobune, hinkur ingat́s – ingub ja taob takka ülesse Pil
jalg|raud
1. astmeraud; jalus sadula jalgravad Muh; jalgraud `vankrel, madalam `astuda, kahelpu̬u̬l Mih; jalgraud piab `ratsaobusel olema Hag; [vankri] siivul olli kõva jalgravva kah Hel; jalgravva sadola `küĺge ummõldu kinniʔ; jalgraudu küleh om rihm Se Vrd jala|raud, jalu|raud
2. a. uisk mõni `sõidab ühe jalg`rauvaga, `tõisel on kaks jalg`rauda Jõh; koolilapsed `rüistasid jalg`raudadega Kse; jalg`raudega laseve `lingu Krk b. libisemise vältimiseks jala alla kinnitatav [haakidega] raud jääl liikumiseks jalg`raudadega köiasse kui `talve lipe jäe oo Muh; jälgrovad `panta `jälga ja `minta noodale. nahatüki sees `panti `saapa `alla terav ots pidi naha vaheld väljas olema, mis jää `sisse leheb Emm; kõik nuadamehed kääväd jalgravvad jalan. `õtsa on rõngas kiärätud, sidod jala `ümber `kińni. uagid taob ühes tükis `väĺjä; äŕjädel õllud kua jalgravvad all vanass, kui talvel vedid vedo Kod; jalgraud kolmõ vai nelä haagiga Se Vrd jalaraud
3. kolmejalgne rauast pajaalus väljas keetmiseks pada jalgraud o kolme `sambaga, ümmärgune võru, jalad `alla niädetud Kod
1. astmeraud; jalus sadula jalgravad Muh; jalgraud `vankrel, madalam `astuda, kahelpu̬u̬l Mih; jalgraud piab `ratsaobusel olema Hag; [vankri] siivul olli kõva jalgravva kah Hel; jalgravva sadola `küĺge ummõldu kinniʔ; jalgraudu küleh om rihm Se Vrd jala|raud, jalu|raud
2. a. uisk mõni `sõidab ühe jalg`rauvaga, `tõisel on kaks jalg`rauda Jõh; koolilapsed `rüistasid jalg`raudadega Kse; jalg`raudega laseve `lingu Krk b. libisemise vältimiseks jala alla kinnitatav [haakidega] raud jääl liikumiseks jalg`raudadega köiasse kui `talve lipe jäe oo Muh; jälgrovad `panta `jälga ja `minta noodale. nahatüki sees `panti `saapa `alla terav ots pidi naha vaheld väljas olema, mis jää `sisse leheb Emm; kõik nuadamehed kääväd jalgravvad jalan. `õtsa on rõngas kiärätud, sidod jala `ümber `kińni. uagid taob ühes tükis `väĺjä; äŕjädel õllud kua jalgravvad all vanass, kui talvel vedid vedo Kod; jalgraud kolmõ vai nelä haagiga Se Vrd jalaraud
3. kolmejalgne rauast pajaalus väljas keetmiseks pada jalgraud o kolme `sambaga, ümmärgune võru, jalad `alla niädetud Kod
kee2 kee Khk Rei Phl Mar, kie Jõe VNg Lüg Jõh Lei(ḱee), ke Lüg Jõh Räp; g kene p ked|a (-ä) VNg Lüg Jõh, g `kinka Lei. Lausefoneetiliselt koos dem-pron: `kiese VNg(`keese) Lüg Jõh van, pron kes
1. int-pron (otseses küsimises hrl küsilause algul) minä küsin, kie nie olid; kie `teile `maksab seda `käiku VNg; kene sie siga õli Lüg; No kie pagan sene menema vei?; No `kiese nüüd õli, aga siin tuas just `rääkis Jõh
2. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) Kie seda enamb tiab; No `kiese `mulle õppetas; No kie `vihmaga [kartuleid] noppib, sai vähägi magada Jõh
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) a. (isikutest, olenditest) kes `tuntud inimine on, aga‿n tõhi `üellä kie on; kie vana ei `praavita, sie uut ei saa; õles `ükski õlemaie kie `mulle vie `tilka suu `pääle `tuosises ja `andases; `rauvad kelisevvad all [hobusel] kie `jalgu kokko taob Lüg; Kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris Jõh; peremes, kee `enne sene koha pεεl `olle Phl; kilõt `sü̬ü̬di rõõsa piimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause vormiliselt puudub) Kenel ei õld jõge ega `allika ligidal, kuhu `vankrid `sisse vedada, siis `viedi `vankrid `kaivu `juure Jõh; kee valla majas oo `võlgu need riigimaksod. siis võla`nõudja tuleb raamat käe ja nõuab kätte Mar b. (esemetest, asjadest) mis `pargitu taul, kie `pargis `pieti Lüg
4. ind-pron kene `põlvest juo on ikke sedä`muodi õld Lüg; Sie mägi on siin jua tia kene `põlvest ja sie nimi ka; Ja `kiegi ei tia enamb kas õli tämä enamb sääl sies vai kie tiab kie õli Jõh; kene aeg kaua [aega] kene aig `uotada, pitk aig Lüg; Kene aja pera siis `alles mina vahin ja `tunnustan Jõh
5. (distributiivne pron) mõni, üks - - teine `saivad siis `palga, kie sai kaks `rupla, kie sai kolm Lüg
1. int-pron (otseses küsimises hrl küsilause algul) minä küsin, kie nie olid; kie `teile `maksab seda `käiku VNg; kene sie siga õli Lüg; No kie pagan sene menema vei?; No `kiese nüüd õli, aga siin tuas just `rääkis Jõh
2. (vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) Kie seda enamb tiab; No `kiese `mulle õppetas; No kie `vihmaga [kartuleid] noppib, sai vähägi magada Jõh
3. rel-pron (alustab kõrvallauset) a. (isikutest, olenditest) kes `tuntud inimine on, aga‿n tõhi `üellä kie on; kie vana ei `praavita, sie uut ei saa; õles `ükski õlemaie kie `mulle vie `tilka suu `pääle `tuosises ja `andases; `rauvad kelisevvad all [hobusel] kie `jalgu kokko taob Lüg; Kenel õli `näitusest üks mies majas, sie õli kevade tüä ajal oma kaks nädäla mõnikõrd `vuaris Jõh; peremes, kee `enne sene koha pεεl `olle Phl; kilõt `sü̬ü̬di rõõsa piimäga ehk ke taht pańd `võidu sisse Räp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause vormiliselt puudub) Kenel ei õld jõge ega `allika ligidal, kuhu `vankrid `sisse vedada, siis `viedi `vankrid `kaivu `juure Jõh; kee valla majas oo `võlgu need riigimaksod. siis võla`nõudja tuleb raamat käe ja nõuab kätte Mar b. (esemetest, asjadest) mis `pargitu taul, kie `pargis `pieti Lüg
4. ind-pron kene `põlvest juo on ikke sedä`muodi õld Lüg; Sie mägi on siin jua tia kene `põlvest ja sie nimi ka; Ja `kiegi ei tia enamb kas õli tämä enamb sääl sies vai kie tiab kie õli Jõh; kene aeg kaua [aega] kene aig `uotada, pitk aig Lüg; Kene aja pera siis `alles mina vahin ja `tunnustan Jõh
5. (distributiivne pron) mõni, üks - - teine `saivad siis `palga, kie sai kaks `rupla, kie sai kolm Lüg
kild2 kild g kill|u eP(g -o Kod; keld g kello Mar; pl kellod Vig), g `killu R(`kild|u, -o Vai)
1. väike tükk a. taob kive `kildudest ja purust Lüg; `laua `küllest on `kildo `välläs Vai; tila kukkus `kildudeks Mus; Killud toovad önne (öeld klaaseseme purunemisel); [korsten] Lagub ää, annab aga peale kild aavalt äärest Pöi; kivi küljest löön `kilda ää; kolm kondi `kildu `tulli välja Muh; Mia `aśsi [astusin] pudõli kjõllu `otsa Khn; killud `lendavad, kui kiva lõhud Kos; b. liistak, riba; laast, pilbas; räbal `piitsa sihm, `poisikesed punusivad `nüörist ja naha `kildudest; `riide `killud ehk räbäläd; `karbid `vahtra `pinnast siis `õmmeldi `vahtra `killuga kokko Lüg; kui `algusid irm `peeniseks luhutasse, siis `eetesse: mis sa peksad nii `kildudeks Khk; pakk mike peal nad puid killumaks tegevad Rei; sõrmed `vastavad, ku ihu killud üles võtab Mär; kirred oo kuusepuul ja aavepuul, mis prõksub ja lööb `kilda Var; algas [puu] lääb killudeks, lahe lääb kuni otsani [pooleks] Saa; lõin puu küllest `kildu, saab tule `süitust. tõrvaka killud oleks paremad Amb; kannu kild jäe `püśsi, kui `lõikad puud ja ladva `raskuse all `murdub Kod; kildu ajama, minema jne kildudeks purunema, pragunema; kestendama kivi läheb `kildu Kos; paenutamise aal ajab vitsa `kildu, ajab `niiskese liiśti üles; suarepakk oo `kildu lähnud, tõene õts õhuke, tõene paks Kod; puu on `kildu lõhutud; luuk karass `kildu `paine piäl; naha piält on killud üless tulnd. nahk on `kildu läind KJn || Kildu läinud nurjunud – Jür
2. a. õhuke tükk, viil (toiduainet) liha `lõigetasse `kildudest Lüg; Jahu suppi keedeti, möned `tuhli killud `ulpisid sihes Pöi; ühe `pisse [leiva] killu `lõikas Var; too mõni kild liha, paneme pańnile Juu; panin saia `kildude vahele võid Amb; need õhukesed [kaalika]killud - - need `kievad ruttu JJn b. väike tükk, raas; natuke, pisut püt́t õli liha täis aga säält ei old `kildu `võetud IisR; `kooljaviga ariti `kooljanärtsu suitsuga ning `kooljaseebi killuga Khk; Äi ma taha säält ühtit, äi mette kildu äga poolt saaja Kaa; Va kitsid inimesed, äi nende kääst pole kedagi `kildu ega poolt soand Pöi; `väike paberikild näpu vahel Mär; Kas leemel oo juba [kartuli] killud sihes? Han; ma põle kaltsuvanale and mette üht `kildugi Mih; mina ei ole änam `kildu üteld Ann; oh sa loĺlakas, sul pole aru `kildugi peas VJg || väike olend `veiksed `lat́ka killud; lat́ika kild, si̬i̬ one `niske õhuke Kod || fig täna mul põle sääsede eest elu `kildugi HMd
Vrd kilst, kilt, kilts
1. väike tükk a. taob kive `kildudest ja purust Lüg; `laua `küllest on `kildo `välläs Vai; tila kukkus `kildudeks Mus; Killud toovad önne (öeld klaaseseme purunemisel); [korsten] Lagub ää, annab aga peale kild aavalt äärest Pöi; kivi küljest löön `kilda ää; kolm kondi `kildu `tulli välja Muh; Mia `aśsi [astusin] pudõli kjõllu `otsa Khn; killud `lendavad, kui kiva lõhud Kos; b. liistak, riba; laast, pilbas; räbal `piitsa sihm, `poisikesed punusivad `nüörist ja naha `kildudest; `riide `killud ehk räbäläd; `karbid `vahtra `pinnast siis `õmmeldi `vahtra `killuga kokko Lüg; kui `algusid irm `peeniseks luhutasse, siis `eetesse: mis sa peksad nii `kildudeks Khk; pakk mike peal nad puid killumaks tegevad Rei; sõrmed `vastavad, ku ihu killud üles võtab Mär; kirred oo kuusepuul ja aavepuul, mis prõksub ja lööb `kilda Var; algas [puu] lääb killudeks, lahe lääb kuni otsani [pooleks] Saa; lõin puu küllest `kildu, saab tule `süitust. tõrvaka killud oleks paremad Amb; kannu kild jäe `püśsi, kui `lõikad puud ja ladva `raskuse all `murdub Kod; kildu ajama, minema jne kildudeks purunema, pragunema; kestendama kivi läheb `kildu Kos; paenutamise aal ajab vitsa `kildu, ajab `niiskese liiśti üles; suarepakk oo `kildu lähnud, tõene õts õhuke, tõene paks Kod; puu on `kildu lõhutud; luuk karass `kildu `paine piäl; naha piält on killud üless tulnd. nahk on `kildu läind KJn || Kildu läinud nurjunud – Jür
2. a. õhuke tükk, viil (toiduainet) liha `lõigetasse `kildudest Lüg; Jahu suppi keedeti, möned `tuhli killud `ulpisid sihes Pöi; ühe `pisse [leiva] killu `lõikas Var; too mõni kild liha, paneme pańnile Juu; panin saia `kildude vahele võid Amb; need õhukesed [kaalika]killud - - need `kievad ruttu JJn b. väike tükk, raas; natuke, pisut püt́t õli liha täis aga säält ei old `kildu `võetud IisR; `kooljaviga ariti `kooljanärtsu suitsuga ning `kooljaseebi killuga Khk; Äi ma taha säält ühtit, äi mette kildu äga poolt saaja Kaa; Va kitsid inimesed, äi nende kääst pole kedagi `kildu ega poolt soand Pöi; `väike paberikild näpu vahel Mär; Kas leemel oo juba [kartuli] killud sihes? Han; ma põle kaltsuvanale and mette üht `kildugi Mih; mina ei ole änam `kildu üteld Ann; oh sa loĺlakas, sul pole aru `kildugi peas VJg || väike olend `veiksed `lat́ka killud; lat́ika kild, si̬i̬ one `niske õhuke Kod || fig täna mul põle sääsede eest elu `kildugi HMd
Vrd kilst, kilt, kilts
kilin kilin Pöi Muh Kad Hls Krk, g -a IisR Jäm Khk Rei spor L, Koe VJg Plt, g -ä Kuu Lüg Juu KJn; kilin(ä) Vai; killin g kilina Puh
1. hele kõlin Mõni `viskas [pulmas] ka rublase, küll siis õli kilinä ja iad mielt Lüg; kilinä ja kolina vaid oli `kuulda Vai; va sepp taob `peale pajas - - kilin ja kõlin taga Mar; kilinaga kukkus ruus maha Tor; laasid läksid kilin ja kõlin [katki] KJn; nüid om üits kilin ja kolin `pääle, põrss tulli `vällä `aidust Hls; [kõhuvalu] võtt sehen ku kilin ja kolin Krk
2. kisa, kiljumine `laste kilin, `ühte`puhku kilisevvad ja kisendavvad Lüg; Küll öblakad tüdrukud kekutasid ja `kilkasid kilin taga; `Kilgid akkasivad kilin taga `laulama IisR
1. hele kõlin Mõni `viskas [pulmas] ka rublase, küll siis õli kilinä ja iad mielt Lüg; kilinä ja kolina vaid oli `kuulda Vai; va sepp taob `peale pajas - - kilin ja kõlin taga Mar; kilinaga kukkus ruus maha Tor; laasid läksid kilin ja kõlin [katki] KJn; nüid om üits kilin ja kolin `pääle, põrss tulli `vällä `aidust Hls; [kõhuvalu] võtt sehen ku kilin ja kolin Krk
2. kisa, kiljumine `laste kilin, `ühte`puhku kilisevvad ja kisendavvad Lüg; Küll öblakad tüdrukud kekutasid ja `kilkasid kilin taga; `Kilgid akkasivad kilin taga `laulama IisR
kivi|näkk
1. kirka Kibinäkiga raiuti `surnu`riśta `väĺla; Kibinäkkidega `tauti kibide `servi `sirgemas kui `müiri ehitati Han
2. kiviraidur see mees oli kivinäkk olnd - - oli neid [kiriku] trepi kiva teind Pil; kivinäkk taob, täksib kiva KJn; uus mees oĺli kivinäkk, tegi kivi `rista ja repi kiva tegi SJn Vrd kivinäkkar
1. kirka Kibinäkiga raiuti `surnu`riśta `väĺla; Kibinäkkidega `tauti kibide `servi `sirgemas kui `müiri ehitati Han
2. kiviraidur see mees oli kivinäkk olnd - - oli neid [kiriku] trepi kiva teind Pil; kivinäkk taob, täksib kiva KJn; uus mees oĺli kivinäkk, tegi kivi `rista ja repi kiva tegi SJn Vrd kivinäkkar
konks4 konks Pöi Mar deskr Ta kuulti öhe pääva pajas konkivad konks, konks, konks võttis pääva eest Pöi; [rähn] taob ja nokib möödä puid, ikke konks, konks, konks Mar
kõlin1 kõlin Pöi Muh L K Iis Trm M(g -e) Puh Nõo Võn, kölin Jäm Khk Vll Emm Rei Ris, kelin RId(n, g -ä Vai) Käi Rei Iis, g -a; kõllin Puh Nõo San, kõĺlin spor V(g -õ Krl), g kõlina
1. helin, kõlin [Pada] mäe sies, sääl voib `kuulla vahel soja`riista ja obe ja `kuldase raha kelinat VNg; `metsäs `ninda suur kelin kui puu `linnud (mesilased) `kõrjavad `puide päält sedä magusa `kastet Lüg; Nävad `kuulasivad kelinat ja kelina järele `tiasid, kas on ia vikkat IisR; `rauda keliso, kelinä `kuulu Vai; Tillevoni (telefoni) kölin Khk; Üks loasi kõlin oli korra, ju ta (aknaklaas) siis eest ää kukkus Pöi; kui [hobuse] kella kõlin `tulli, siis kapsati üles ja `võeti värav `lahti Muh; Äi tää, mis kelin see `vankri all on Rei; va sepp taob `peale pajas kilk kõlk, kilk kõlk, kilin ja kõlin taga Mar; väga ilus kõlin on obese `raudel Saa; mis `kange klaasi kölin sie on Ris; siis sai `kuulda seda kõlinad, kuĺjused tegid `tihti ja tasast kõlinad JJn; kõik kuld ja õbe asjad tagusid `kat́ki mis kõlises, seda elinad ja kõlinad oli kõik mai·lm täis Ksi; ahelte kõlin Hls; temä teräsriista kõlinet `peĺgäss Hel; massin tule mugu kõllin taga õnneʔ San; ma tuĺli kellä kõlinõ pääle Krl; Jeesuse imä nõrgatu äräʔ ku timä tu̬u̬d naala kõlinat kuuĺd Har; [sepp] higo `väit́si ja pess raud`naklu ja `rõ̭ngiid, üt́s ravva kõĺlin om õ̭nnõ Vas || (võrdlustes) latse võtive `kambren ku kõlin Trv; linnu `tõmbav `laulu ku üit́s kõlin mõtsan; ku ta es saa oma `tahtmist, siis pańs `rü̬ü̬kme ku üits kõlin Krk; mõnikõrd pisuand toonu raha, lasnu põrmandule nigu üits kõllin Puh; iä tilba kõ̭ik `ripneva, kepiga `küĺge lü̬ü̬d, siss tuleva nigu kõlinaga maha; kõrva `aava `piĺli nigu kõlinaga; ta‿m nigu külä kell, nigu sa tälle sõna `ütlet, nii lähäp nigu kõlin `mü̬ü̬dä külä lakka Nõo Vrd kilin
2. fig kuuldus, kõmu seda kõlinad oo kõik mai·lm täis Muh
1. helin, kõlin [Pada] mäe sies, sääl voib `kuulla vahel soja`riista ja obe ja `kuldase raha kelinat VNg; `metsäs `ninda suur kelin kui puu `linnud (mesilased) `kõrjavad `puide päält sedä magusa `kastet Lüg; Nävad `kuulasivad kelinat ja kelina järele `tiasid, kas on ia vikkat IisR; `rauda keliso, kelinä `kuulu Vai; Tillevoni (telefoni) kölin Khk; Üks loasi kõlin oli korra, ju ta (aknaklaas) siis eest ää kukkus Pöi; kui [hobuse] kella kõlin `tulli, siis kapsati üles ja `võeti värav `lahti Muh; Äi tää, mis kelin see `vankri all on Rei; va sepp taob `peale pajas kilk kõlk, kilk kõlk, kilin ja kõlin taga Mar; väga ilus kõlin on obese `raudel Saa; mis `kange klaasi kölin sie on Ris; siis sai `kuulda seda kõlinad, kuĺjused tegid `tihti ja tasast kõlinad JJn; kõik kuld ja õbe asjad tagusid `kat́ki mis kõlises, seda elinad ja kõlinad oli kõik mai·lm täis Ksi; ahelte kõlin Hls; temä teräsriista kõlinet `peĺgäss Hel; massin tule mugu kõllin taga õnneʔ San; ma tuĺli kellä kõlinõ pääle Krl; Jeesuse imä nõrgatu äräʔ ku timä tu̬u̬d naala kõlinat kuuĺd Har; [sepp] higo `väit́si ja pess raud`naklu ja `rõ̭ngiid, üt́s ravva kõĺlin om õ̭nnõ Vas || (võrdlustes) latse võtive `kambren ku kõlin Trv; linnu `tõmbav `laulu ku üit́s kõlin mõtsan; ku ta es saa oma `tahtmist, siis pańs `rü̬ü̬kme ku üits kõlin Krk; mõnikõrd pisuand toonu raha, lasnu põrmandule nigu üits kõllin Puh; iä tilba kõ̭ik `ripneva, kepiga `küĺge lü̬ü̬d, siss tuleva nigu kõlinaga maha; kõrva `aava `piĺli nigu kõlinaga; ta‿m nigu külä kell, nigu sa tälle sõna `ütlet, nii lähäp nigu kõlin `mü̬ü̬dä külä lakka Nõo Vrd kilin
2. fig kuuldus, kõmu seda kõlinad oo kõik mai·lm täis Muh
kõlks2 kõlks Muh Mar Kse/-ĺ-/ Tõs Tor JJn Koe Krl/-ĺ-/ int kõlksib `peale, kõlks ja kõlks Muh; sepp taob `peale pajas, kõlks kõlks, kõlks kõlks, nii `kange kõlin Mar; kell teeb kõlks, kõlks Tor; kui kärru üle [siinide] jätku koha läks, siis tegi kõlks, kõlks JJn; enne pekseti pindaga reht kõlks ja kõlks Koe; kivikese satasõ˽ku kõĺks Krl Vrd kilks
käsi- käsitsi, käte jõul (liikuv, töötav); kergesti käsitsetav, väike `Permandu `lauduiel olid `harvad vahed ja siis sai hüäst käsi`luuaga `puhtaks Kuu; käsi `saagedega sai `paĺgid `leigatud maha Hlj; `niisukene käsi `kolgispuu oli - - senega sai siis [linu] `kolgitud VNg; seppäl on käsi `aamer, `miska tieb obose `raudu - - ühe `kääga taob; käsi`atra käis `jälle sedä `muodi - - `tõine iest vedäs ja `tõine `oidas `aarasi `kinni Lüg; käsikölgul kaks pakku sehes, kajust vett `tuuva; käsirattad nelja rattaga, `väätakse `tuhlid pöllalt εε, tood kalad rannast εε Khk; Käsireha pidi kena kerge ning käepärane olema Kaa; käsi ader on tuhli vagose `aeda; käsi kurik, sennega saab kätega `rullit Emm; enne kui `oostega tallati, sis olid `väiksed käsirähäd, kergitädi [pahmast], neli `pulka sel käsirähäl; Ah nüid nägid käsilinamasinad koa Vig; kord olid jälle [roo lõikamiseks] `neuksed käsi lükkamese rauad Lih; [kivide võtmiseks merepõhjast] Oli lühükse varrõga käsiang Khn; pisikesed käsilootsikud on ike ühe mõlaga Vän; käsi`luudi ike oo `tarvis `tuulamise `juures; käsisarjaga tuulatase `viĺla Tor; käsi vintsiga vinnataks üles Ris; vikätiga sai tedä (suvivilja) niidetud, käsi rehädega sai kõik kokko riisutud; tuba pühiti käsiluuaga, se sama viht, kellega viheldud sai, see jäi `jälle käsiluuaks Juu; käsikurikas oli, sellega virutati [pesu] Ann; Käsirehaga riisuti kõik kõrred, selle luorehaga Sim; veke käsi `kühvel õli, puu `kühvel, sellega virutasid tükk `aega - - `kergemad terad `lendasid `kaugemale; Käsivuamrid on sepal kolm neli tükki Trm; meil o käsirehäd, sellegä `ti̬i̬mä seĺjä`täisi; käsi`uamriga sepp lü̬ü̬b `takti eden, tõene lü̬ü̬b suure `uamriga piäle; käsikonksoga võtavad [kaevust] vett Kod; käsivikatiga oli niit; käsirihaga tuli kaarutata ja kuevatata Äks; käsikaaśtege kaasiti kaasti tävved `villu Pst; rabatse tetti `toimisess ilusti päält, käsiluvvage püh́ks; rasvage määriti käsisaag ärä, siis lõigass paku otsast Krk; Käsi adra nigu prõlla kartuli `muldamise ader om; `paĺlalt käsi koti sai lavva päält kätte, kõ̭ik muu `olli kadunu Puh; võta tu̬u̬ käsisaaǵ ja˽`lõika anuma laua otsa mahaʔ Har; Perremi̬i̬ss sõ̭ss `istõ mõõdu pääle, `võtsõ `väiku käsi `kühvli ja˽nakaśs `tu̬u̬ga `viĺja `viskama Rõu; esä kaaŕs käsi `kaaŕsegaʔ Räp
käsn käsn g käsna eP(käsen Rei; käśn Hag), käsnä Mar Mär Tõs Khn Juu Kod KJn Kõp hv eL(ḱ- San Lei Kra; käśn Pst), `käsn|a VNg, -ä Kuu Lüg; n, g `käsn|a VNg, -ä Lüg Vai; käsen M T Plv Räp Lei(ḱ-), käsin Rõu Plv, käsõn Vas Se(ḱ-) Kra(ḱ-), käässen Rõu, g käsnä
1. a. parasiitseen puudel ja kändudel; kasekäsn `Lapsed `joonistavad `käsnä `valgele külile Kuu; `käsnad on `piened puu `külles `kopsiga `muodi `ümmärguised; pudeli `korgid on `käsnäst `leigatu Vai; puul käsnad, kuivad, kut oleks obuse kabi olevad Jäm; mäda puu küljes kasuvad käsnad Khk; käsn puu juurika peal, see üitse köbjaseks Jaa; Puude `küĺges kasusid `sõuksed `seene `moodi, nee `üüti `käsnadeks; Vanast korjati `käsnu, keedeti tuha leeltse sihes äe, kolgiti `pehmeks ja kuivatati äe, see `üüti käsna `parkimiseks Pöi; kasedel ja leppel kasuvad ned käsnad Mar; leib kõba nagu käsn Kse; kaśk on käsna kasvataja, kohe käsna unik Vän; käsn on `rohkem mäda puude `külgis Ris; aru`kaskedel ei õle `käsnasi Iis; vana inimene ku käsen Trv; peśs kõeva käsnäst Hel; seo kõo küllen um paĺlo `käśni Rõu b. korgitaoline materjal – R `vergu küles on `palju `käsnasi VNg; `aili `verkodel on `käsnäst `pullud; oluve `vaatile `panna `käsnäd; lüö se `käsnä kovemmast Vai c. (töödeldud) tuletael käsna pire `pandi kivi `pääle ning siis tapeti tule raavaga. siis kirg läks käsna `sisse; käsna `otsa `löödi tuld Khk; käsn `tehti taalags, pargede ja, et ta tuld vöttis Käi; kasel o kõbjas, `remblel käsn Rid; `käsna saab kännu küllest, võtab tuld `kinni kui raiutakse Mär; käsnaga saab tuld raiutud Tor; käsnaga `võeti vanast tuld Juu
2. pahk, väärmoodustis puu küljes; mügar käsnad, nendega vaeotati `paisi ja `seoksi `asju, obustel ja Tõs; käsnäst raiuve `vällä, teeve `piipu, käsnä om puu Hls; kõjo küĺlen kasvava tagel ja käsen Kam; kõol kasuss käsnäʔ `küĺge, mõ̭ni [viis] piipsepäle, tu̬u̬ teḱk `piipõ jäl Har; Käsnäʔ oĺliʔ hööriguʔ munaʔ puu küleh, käsin oll läbikasunuʔ Rõu; käsen - - noist tetäss puu koppõ, vanast tette puu `liudõ, [need] ei `lahkõʔ Räp; vanast lõigati `saega tu ḱäsõn `maahha, tetti liud, lihaliud, lihha sääl raot́i seeh Se || kärn `käsnägä `marjad; `õunal on käsn `küljes Lüg || (õuna)pabul va apu ubina käsen; käsnä om jo otsan Trv Vrd käsnäk
3. nahapinnast kõrgem moodustis: soolatüügas, sünnimärk jms Kui (kuiv) käsn kaela peal Kaa; loomal kasuvad `siuksed `korpes käsnad, kõlgub `küĺgis Vän; Käsnad tulevad siśs, ku `suĺgi põletab, minu vanemad `ki̬i̬lsid kurjasti, et ei tohe `suĺgi põletada Hää; `akna igi `aitab veel käsnade `vastu; selle lehmal oĺlid kikk nisad `käsne täis Saa; kivi kamm (kammeljas), nagu suured käsnad, nupud `seĺges Ris; `luamadel `kasvavad käsnad kõhu `alla VJg; mõnel [lehmal] olid nisad `kärnas ja `käsnas, suured käsnad külles Lai; käsn on pialt `kat́ki, `immus verd `väĺla Plt; soolatüigas om `siante käśn Pst; esäne käsen, karu om küĺlen ku abe; `käsnä lastass einä ritsikut `salva ja jõhv köüdets ümmer Krk; lehmä udar om `käsnu täis; käsnä `kaove kohe ärä kui `pääle `pikse`vihma neile väräti `pulke küĺlest vihma `tilku `pääle paned Hel; ihu `pääle vahel tuleva pruuni käsnä - - ja om `süńdimisest oleman; käsnäl olna õńn, kui täl karva otsan om Ran; ku käte `pääle aeva käsnä, siss opeti et obese kusega mõse, siss `kaova ärä Nõo; mõ̭nõl lehmäl nisakõsõ hi̬i̬ omma˽`käśni täüś ajanu; lasõ˽ta käsn hainarit́sikäl maha˽`salvaʔ Har; imäne käsn (palju pisikesi koos) Plv; olõvat õnnõ käsen ku esi ei näe Räp; ḱäsõn om hobõsõl vai lehmäl vai `hindäl inemisõl. toolõ köüdetäss hobõsõhanna jõuh́, siss satass˽ar `maahha Se; kiä pedäjä kukka `koŕjass, tol saavaʔ käsnäʔ Lut || oboste `jalgude `külge `kasvavad `käsnäd - - jalad `käsnäid täis Lüg; obosel om neli `käsnä, egä jala pääl. edimesel päälpu̬u̬l `põlve, tagumisel allpu̬u̬l `põlve Krk || fig nahatäis `andis tääle ühö käsnä `jälle kätte. tea, mis tä täst taob Mar
4. kivi `võt́sin käsna ja `ańtsin `talle käsnaga VJg; oot kurat ma võtan põllu käsna ja silitan sul piad sellega Trm
1. a. parasiitseen puudel ja kändudel; kasekäsn `Lapsed `joonistavad `käsnä `valgele külile Kuu; `käsnad on `piened puu `külles `kopsiga `muodi `ümmärguised; pudeli `korgid on `käsnäst `leigatu Vai; puul käsnad, kuivad, kut oleks obuse kabi olevad Jäm; mäda puu küljes kasuvad käsnad Khk; käsn puu juurika peal, see üitse köbjaseks Jaa; Puude `küĺges kasusid `sõuksed `seene `moodi, nee `üüti `käsnadeks; Vanast korjati `käsnu, keedeti tuha leeltse sihes äe, kolgiti `pehmeks ja kuivatati äe, see `üüti käsna `parkimiseks Pöi; kasedel ja leppel kasuvad ned käsnad Mar; leib kõba nagu käsn Kse; kaśk on käsna kasvataja, kohe käsna unik Vän; käsn on `rohkem mäda puude `külgis Ris; aru`kaskedel ei õle `käsnasi Iis; vana inimene ku käsen Trv; peśs kõeva käsnäst Hel; seo kõo küllen um paĺlo `käśni Rõu b. korgitaoline materjal – R `vergu küles on `palju `käsnasi VNg; `aili `verkodel on `käsnäst `pullud; oluve `vaatile `panna `käsnäd; lüö se `käsnä kovemmast Vai c. (töödeldud) tuletael käsna pire `pandi kivi `pääle ning siis tapeti tule raavaga. siis kirg läks käsna `sisse; käsna `otsa `löödi tuld Khk; käsn `tehti taalags, pargede ja, et ta tuld vöttis Käi; kasel o kõbjas, `remblel käsn Rid; `käsna saab kännu küllest, võtab tuld `kinni kui raiutakse Mär; käsnaga saab tuld raiutud Tor; käsnaga `võeti vanast tuld Juu
2. pahk, väärmoodustis puu küljes; mügar käsnad, nendega vaeotati `paisi ja `seoksi `asju, obustel ja Tõs; käsnäst raiuve `vällä, teeve `piipu, käsnä om puu Hls; kõjo küĺlen kasvava tagel ja käsen Kam; kõol kasuss käsnäʔ `küĺge, mõ̭ni [viis] piipsepäle, tu̬u̬ teḱk `piipõ jäl Har; Käsnäʔ oĺliʔ hööriguʔ munaʔ puu küleh, käsin oll läbikasunuʔ Rõu; käsen - - noist tetäss puu koppõ, vanast tette puu `liudõ, [need] ei `lahkõʔ Räp; vanast lõigati `saega tu ḱäsõn `maahha, tetti liud, lihaliud, lihha sääl raot́i seeh Se || kärn `käsnägä `marjad; `õunal on käsn `küljes Lüg || (õuna)pabul va apu ubina käsen; käsnä om jo otsan Trv Vrd käsnäk
3. nahapinnast kõrgem moodustis: soolatüügas, sünnimärk jms Kui (kuiv) käsn kaela peal Kaa; loomal kasuvad `siuksed `korpes käsnad, kõlgub `küĺgis Vän; Käsnad tulevad siśs, ku `suĺgi põletab, minu vanemad `ki̬i̬lsid kurjasti, et ei tohe `suĺgi põletada Hää; `akna igi `aitab veel käsnade `vastu; selle lehmal oĺlid kikk nisad `käsne täis Saa; kivi kamm (kammeljas), nagu suured käsnad, nupud `seĺges Ris; `luamadel `kasvavad käsnad kõhu `alla VJg; mõnel [lehmal] olid nisad `kärnas ja `käsnas, suured käsnad külles Lai; käsn on pialt `kat́ki, `immus verd `väĺla Plt; soolatüigas om `siante käśn Pst; esäne käsen, karu om küĺlen ku abe; `käsnä lastass einä ritsikut `salva ja jõhv köüdets ümmer Krk; lehmä udar om `käsnu täis; käsnä `kaove kohe ärä kui `pääle `pikse`vihma neile väräti `pulke küĺlest vihma `tilku `pääle paned Hel; ihu `pääle vahel tuleva pruuni käsnä - - ja om `süńdimisest oleman; käsnäl olna õńn, kui täl karva otsan om Ran; ku käte `pääle aeva käsnä, siss opeti et obese kusega mõse, siss `kaova ärä Nõo; mõ̭nõl lehmäl nisakõsõ hi̬i̬ omma˽`käśni täüś ajanu; lasõ˽ta käsn hainarit́sikäl maha˽`salvaʔ Har; imäne käsn (palju pisikesi koos) Plv; olõvat õnnõ käsen ku esi ei näe Räp; ḱäsõn om hobõsõl vai lehmäl vai `hindäl inemisõl. toolõ köüdetäss hobõsõhanna jõuh́, siss satass˽ar `maahha Se; kiä pedäjä kukka `koŕjass, tol saavaʔ käsnäʔ Lut || oboste `jalgude `külge `kasvavad `käsnäd - - jalad `käsnäid täis Lüg; obosel om neli `käsnä, egä jala pääl. edimesel päälpu̬u̬l `põlve, tagumisel allpu̬u̬l `põlve Krk || fig nahatäis `andis tääle ühö käsnä `jälle kätte. tea, mis tä täst taob Mar
4. kivi `võt́sin käsna ja `ańtsin `talle käsnaga VJg; oot kurat ma võtan põllu käsna ja silitan sul piad sellega Trm
loksuma `loksuma, (ta) loksub eP(-ob Ris Juu), `loksub R; `loksma Rõu, (ta) loksub Tõs Trv Puh Nõo(-gs-) Se, loksob Mar Khn Kod KJn; `loksoma(ie), (ta) `loksob Lüg
1. a. edasi-tagasi liikumisel paiskuma (vedelikest) vesi `loksob `vasta `kallast Lüg; `Piima `loksus maha IisR; pidi olema ikke vähäse mere puolt `tuuleohk, `virda, siis `loksus vesi, siis lohe tuli `randa Vai; vöttag `raandad nii täis mette, loksub `sääri katu Khk; pane ühe riista `sisse vett vöi `piima, kui pole täis, siis loksub Vll; Kõht nõnda vett täis, et akkab `loksuma Pöi; meri loksub ennast `vastu `kalju Muh; vesi `loksus `sisse puhas Emm; kui vähike laene, siis loksub vastu paadi `külgi Rid; meri lainetusega tasa loksub, laine ei tule `kalda, `väike virvetise laine Var; laśs loksub `seĺgäs, vesi loksub sehes; mädä muna loksub, oo mädän, terve muna ei loksu Tõs; Vesi akkab `tuõriss `loksma Khn; `keeva vett `loksus jala `peale Tor; tu̬u̬ kaeust vett, loksub kohe pange äärest oma pääl või äärest maha Hää; vesi loksub `ämrest maha, kui tuled Juu; piim loksub võiks JMd; vesi taob `vasta kallast, loksub Trm; `lained loksovad ja `ki̬i̬räväd mitu `päevä peräss `tormi, suur vesi ei sua ruttu `seisma `jäädä Kod; liatse (läätse) lient keedeti - - kui `pehmest läks, siis ta oli vedel nigu `kiisel, `loksus Lai; Vesi loksub pangist maha Nõo b. lainetes kõikuma, õõtsuma sie suur alus `loksus siel `oite `ranna ligi Kuu; laiv `loksob, kui meri käib ja vahotab Lüg; laev loksub mere pεεl, laine lööb `vastu laiva `külge Khk; Võrgud `siuti öheteise `otsa, liukivi `siuti `alla ega võrgu vahele, `lasti `loksuda paadi `järge `alla tuult; `Loksusi öhe sügise läbi selle pisikse paadiga sii `ääri kauda Pöi; laev loksub laente sehes, kõegub laente käe Tõs; [ta] loksub merel (on meremees) HMd || fig ta nüd loksub kaksipidi (käib abikaasa ja armukese vahet) Pöi
2. logisema, millegi sees või küljes olles siia-sinna liikuma obose raud `loksob, tuleb `vällä; `vanker akkas `loksomaie, on vana Lüg; See ratas loksub väga paelu Jäm; mo kingad `loksvad Mar; sio `kinni, et ei loksu Mär; saabas loksub `jalgas, oo liig suur Tõs; laua `jalgele `pańdi kibi `alla, et ta `loksuma ei akka Juu; obuse raud loksub, kui naelad vallali on Koe; mõnel kõhe loksub jalg õtsan, niigu logiseb tõene Kod; pada oli pliita augus, et ei saand eest ära `loksuda Pal; kerves akkas `loksuma, lü̬ü̬n kiili vahele Äks || fig Pista pulk suhe, et keel äi loksu (öeld lobisejale) Pöi
3. aeglaselt ja loginal liikuma Läksi loksudes pääva läbi, enne kui laadale joutsi Han; Ülepäeviti pooled päevad [veski] loksub käia Trm
Vrd lonksma, lonkuma, lopsuma
4. loks-loks tegema (linnu häälitsemisest) `loksoja kana ei mune Lüg; `Jälle akkas sie kana `loksuma, muneda ei tahagi IisR; kui koŕp loksub, siis o kolmandamal päeval `vihma Muh; `loksuja kana on lööbakil, tiibad laiale pesa pial, `audub Nis; rebu kana loksub juba kolmat `päevä Juu; `auduja kana, loksub ja kiriseb ja viriseb Amb; `puegega kana loksub, `auduja kana koa Iis; teised kanad seda ei saĺli, kes loksub Lai; kanad `loksusid ja `plõksusid, ei pia pesa, ei lähä `auduma Plt; No küll om ädä, `jälle üit́s kana loksub Trv; kana tükivä `loksma, ei tahava enämb muneda Puh
4. haiglane olema, põdema `loksob ikke `aige `õlla, päiv ikke `aige, `tõine `terve; vanamor juo `loksob jala pääl, ei õle `pitkäli maas egä ka tüö tegijä Lüg; Moost pole siasta miskid töötegijat, loksu juba kevadist saati Khk; tättä tohterdasse `peale, aga saa paremaks üht, üht `viisi loksob `peale Mar; loksu aga püsti jala pial, ei sa ole `aige ega taha õiete tüed teha VMr; siäl ta jala piäl loksob, mes tass suab, sureb või eläb Kod; tõene nakap joba neĺlä viie`kümneselt `loksma, et siist valutab ja siist valutab Nõo; ta loks naʔ alatiʔ, kiä tä `haigust tahn ti̬i̬d Rõu Vrd loksleme
5. luksuma ku lat́s nakass `loksma, ḱüĺmäst vai üt́skõ̭iḱ `minkõst, sis õt pangõ `lämmä `rõiva `sisse, ĺät üle Se
Vrd kloksuma,logisema, loksima, lõksuma
1. a. edasi-tagasi liikumisel paiskuma (vedelikest) vesi `loksob `vasta `kallast Lüg; `Piima `loksus maha IisR; pidi olema ikke vähäse mere puolt `tuuleohk, `virda, siis `loksus vesi, siis lohe tuli `randa Vai; vöttag `raandad nii täis mette, loksub `sääri katu Khk; pane ühe riista `sisse vett vöi `piima, kui pole täis, siis loksub Vll; Kõht nõnda vett täis, et akkab `loksuma Pöi; meri loksub ennast `vastu `kalju Muh; vesi `loksus `sisse puhas Emm; kui vähike laene, siis loksub vastu paadi `külgi Rid; meri lainetusega tasa loksub, laine ei tule `kalda, `väike virvetise laine Var; laśs loksub `seĺgäs, vesi loksub sehes; mädä muna loksub, oo mädän, terve muna ei loksu Tõs; Vesi akkab `tuõriss `loksma Khn; `keeva vett `loksus jala `peale Tor; tu̬u̬ kaeust vett, loksub kohe pange äärest oma pääl või äärest maha Hää; vesi loksub `ämrest maha, kui tuled Juu; piim loksub võiks JMd; vesi taob `vasta kallast, loksub Trm; `lained loksovad ja `ki̬i̬räväd mitu `päevä peräss `tormi, suur vesi ei sua ruttu `seisma `jäädä Kod; liatse (läätse) lient keedeti - - kui `pehmest läks, siis ta oli vedel nigu `kiisel, `loksus Lai; Vesi loksub pangist maha Nõo b. lainetes kõikuma, õõtsuma sie suur alus `loksus siel `oite `ranna ligi Kuu; laiv `loksob, kui meri käib ja vahotab Lüg; laev loksub mere pεεl, laine lööb `vastu laiva `külge Khk; Võrgud `siuti öheteise `otsa, liukivi `siuti `alla ega võrgu vahele, `lasti `loksuda paadi `järge `alla tuult; `Loksusi öhe sügise läbi selle pisikse paadiga sii `ääri kauda Pöi; laev loksub laente sehes, kõegub laente käe Tõs; [ta] loksub merel (on meremees) HMd || fig ta nüd loksub kaksipidi (käib abikaasa ja armukese vahet) Pöi
2. logisema, millegi sees või küljes olles siia-sinna liikuma obose raud `loksob, tuleb `vällä; `vanker akkas `loksomaie, on vana Lüg; See ratas loksub väga paelu Jäm; mo kingad `loksvad Mar; sio `kinni, et ei loksu Mär; saabas loksub `jalgas, oo liig suur Tõs; laua `jalgele `pańdi kibi `alla, et ta `loksuma ei akka Juu; obuse raud loksub, kui naelad vallali on Koe; mõnel kõhe loksub jalg õtsan, niigu logiseb tõene Kod; pada oli pliita augus, et ei saand eest ära `loksuda Pal; kerves akkas `loksuma, lü̬ü̬n kiili vahele Äks || fig Pista pulk suhe, et keel äi loksu (öeld lobisejale) Pöi
3. aeglaselt ja loginal liikuma Läksi loksudes pääva läbi, enne kui laadale joutsi Han; Ülepäeviti pooled päevad [veski] loksub käia Trm
Vrd lonksma, lonkuma, lopsuma
4. loks-loks tegema (linnu häälitsemisest) `loksoja kana ei mune Lüg; `Jälle akkas sie kana `loksuma, muneda ei tahagi IisR; kui koŕp loksub, siis o kolmandamal päeval `vihma Muh; `loksuja kana on lööbakil, tiibad laiale pesa pial, `audub Nis; rebu kana loksub juba kolmat `päevä Juu; `auduja kana, loksub ja kiriseb ja viriseb Amb; `puegega kana loksub, `auduja kana koa Iis; teised kanad seda ei saĺli, kes loksub Lai; kanad `loksusid ja `plõksusid, ei pia pesa, ei lähä `auduma Plt; No küll om ädä, `jälle üit́s kana loksub Trv; kana tükivä `loksma, ei tahava enämb muneda Puh
4. haiglane olema, põdema `loksob ikke `aige `õlla, päiv ikke `aige, `tõine `terve; vanamor juo `loksob jala pääl, ei õle `pitkäli maas egä ka tüö tegijä Lüg; Moost pole siasta miskid töötegijat, loksu juba kevadist saati Khk; tättä tohterdasse `peale, aga saa paremaks üht, üht `viisi loksob `peale Mar; loksu aga püsti jala pial, ei sa ole `aige ega taha õiete tüed teha VMr; siäl ta jala piäl loksob, mes tass suab, sureb või eläb Kod; tõene nakap joba neĺlä viie`kümneselt `loksma, et siist valutab ja siist valutab Nõo; ta loks naʔ alatiʔ, kiä tä `haigust tahn ti̬i̬d Rõu Vrd loksleme
5. luksuma ku lat́s nakass `loksma, ḱüĺmäst vai üt́skõ̭iḱ `minkõst, sis õt pangõ `lämmä `rõiva `sisse, ĺät üle Se
Vrd kloksuma,logisema, loksima, lõksuma
mutsima1 `mutsima, (ma) mutsi(n) S Mar Kse Han Trm, `mutsin Kuu Lüg(-maie); `mut́sima, (ma) mut́sin Mär Kei Kad VJg Sim; nud-kesks `mut́sin HMd
1. toppima, suruma, pressima; muljuma `aeva `mutsis `silku `tünnisse Kuu; mutsib einad kövali kotti; `kange tuul mutsib puid üle kaela küll Khk; Ta mutsis mind tükkis nurga sisse Kaa; Mutsis augu kinni Pha; mutsib ribi kondid `katki Vll; `Õhtati lasi ennast ikka seljast `mutsida Pöi; ma lähe mutsi `einu `murde Muh; Mutsi ja mulju natust mo ölanukkisid, nee valudavad nii kangesti Rei; Looma karvadest kui palli mutsiti teha, siis veeretati käte vahel, kasteti vahel märjast ja pandi uusi karvu kõrrast juure ja sedasi käte vahel - - mutsimisega saigi karva pall missugune Trm || oli ise kiva `kaasa toon ja oli `mut́sin tal pliidi `korda HMd
2. müksima, müksama; peksma `mutsib tõist, rusikaga taob Jäm; ta sai seal nönda `mutsida Jaa; `põrsad `mutsivad nisade `pihta, siis akkavad imema Muh; Ema `mutsis mind küinasnukiga, et ma võerusil na pailu ei räägiks Han; mis ta `mut́sigu sellest obusest, `süetku `rohkem, küll siis viab, ega se `mut́simine `aita kedagi Kad Vrd mütsima
3. õgima, vohmima Nõnda `mutsisid kõhud täis Pöi; mine aga mutsi kõht täis Muh; sai mutsitud `süiä Mar; Loomad söövad teist`moodi, nääd ei mutsi sedasi, `mutsimesel oo kua oma piir Han; vanames mut́sib igapäe liha `süia Kei; `mut́sis kere täis Kad
möltsas möltsas Kul Mär Pär, g `möltsa Vig PJg Tor, möltsase Ris; mölsas Kei Tür, g -e Mär lind (hrl roherähn) mölsas taob talvel `metsas Mär; Möltsas kuigutab, tuleb vihma Vig; `möltsas piab mühetama PJg; möltsas rohelene lind, raiub mesi`puule augu `sisse ja sööb mesilasi Tor; möltsas kuigotab Ris Vrd melts(as), mõltsas1
mügisema mügis|ema IisR Tõs Kei Juu KuuK, -emä Kuu KJn Se, -emmä Räp, -eme Krk San, -õmmõ Krl, -ama Trv
1. müginat kuuldavale tooma; pomisema Mehed mügisesid ise`keskis troppis `naerda IisR; [laps] taob aga `jalgu ja ise mügiseb koa Kei; me Maŕt - - mügises alati (ümises unes) Juu; mügisap muidu ärä esi`endäse, ei ole sääl jutu aru ega kedägi Trv; siil põgisess ja mügisess; sääl ta mügisi, mea‿s saa aru, mis ta sääl mügisi Krk || lobisema mis sä mügiset alati, ei piäʔ suud kinniʔ Räp
2. a. müdisema latsõ `ju̬u̬skva ku mügisõss Krl; ju̬u̬sk nigu maa mügisess Se b. mühisema tuli palass `väega kõvastõ, mügisess Räp c. kihisema Siis `tuodi [virre]- - `suojemasse `kohta - - ja mone `tunni peräst juo ott `toise mügisemä Kuu
Vrd mügisäm(m)ä
müksutama müksutama Jür KJn Trv Puh; `müksütämä Kuu müksima Jäärad müksutavad küll päid `vastamisi Jür; küll müksutab, taob teist KJn; vasik müksutap lehmäl sehen Trv; ärä müksutä nii palju `külge Puh
mütt2 mütt Kir Kse Pai, g müta Mär Tor Saa Kos Kad IPõ SJn, mütä Tõs Khn Kod KJn M hajusalt T V
1. nui kalade võrku hirmutamiseks mütt‿o kala müttamese jaus Kir; mütt - - `pandi `veese ikke plauh, plauh Tõs; Terve üe läbi sai müttä `leüä, aga olõs ühe siia suan Khn; [ta] tegi omale vana levaahju roobist müta Saa; mütaga soab kala `võrku `aetud Kos; ragavõrk pannasse `ringi `sisse ja siis üks mütaga taob ja ajab kõik kalad kotti Trm; kel kõrinid ei õllud, siis õli mütt Kod; Oeas või veiksemas jões lähäb mütta vaea SJn; mütt om si̬i̬st õõnel, sellege lü̬ü̬t vette, ta ti̬i̬b `seantse mülgätuse ja kala joosep `nu̬u̬ta Trv; müttä om ikki kaits, lüvväss kateksi Hls; mütäl `olli varrass otsan, sorgati abar laḱka Ran; Kui müttä ei ole, siss piap mõne tokiga `kallu edesi irmutama Rõn; mütt, `tu̬u̬ga tombit perve alaʔ Har; mütäga `aetass abaruhe Se; mütt om raot `ussõ sääne `juuriga vai kandsuga puu Lut
2. malk, puuklots mütäge pessets `takla, et tuha tolm `äste `vällä lääb Hls; vana `rõõvaräbel tetti likess, `panti ümmer puu mütä ja si̬i̬ `panti lõõri`auku [et kuumus välja ei tuleks] Krk; mütäga kombsiti põvvatükke Urv
3. võrgust kala- ja vähipüügivahend – Pst
hoog1 oog g oo hajusalt S L, Juu Kos JJn Tür Koe Trm Lai Plt KJn SJn; u̬u̬g g u̬u̬ Hää Kod Pal Äks KJn Kõp Vil M hajusalt T V(h-); uog g uo Kuu(h-) VNg Lüg Ris JMd JJn Tür VMr Kad Iis; uag g ua Jõh VJg
1. liikumise kiirus ja energia `juoksin kova `uoga Kuu; tulid kõhe `suure `uoga võttama ja `saama Lüg; `söitis suure `ooga `vastu värigud Khk; Merel oog sees (suurtest lainetest) Mus; Anna oostele pihta, et paljast kohast ooga üle lähtvad Kaa; läks selle `ooga, et mette‿s `näägid Vll; see (kiik) sai isi ju enesest `oogu, `vaata inimesed olid õppind - - kehägä `oogu `anma Mär; `veske üsä longub, põle täit `oogu Tõs; obene sai oo `sisse ja nüid lähab nõndakui `lendab Saa; küll siss tõld läind suure `ooga, `kümne versta `piale olnd `kuulda Kos; ku tuleb `u̬u̬ge, sõss oia alt Hls; `kange `u̬u̬ge lää tõisest `mü̬ü̬dä Krk; [kalad] `oĺliva võrgu nigu kõrvale viinuva tolle mineki `u̬u̬ga Ran; obene joosep täit `u̬u̬gu, ei saa kudagi `kińni pidädä Nõo
2. tegevuse intensiivsus; õhin, tuhin `tõised `läksid juba `õhtale, aga nied `tievad nii `täie `uoga Lüg; mees sattus `oogu `rääkides Khk; Tuul vetab veel oogu juure Kaa; Täna said alles [heina] `tööle oo `sisse Pöi; ahi `kuumab koa, kui täies oos põleb Muh; kui kilu püid `oogu läks, siis mina tulin mitu `korda oma perega - - sadamasse Rid; kui - - pulm `täies oos oli - - sis akati neid `andid jägama Lih; Tuli suur oog kanu kasvatada Tõs; kui mina `sinna sain, oli pulma möru täies uos Kad; juba tü̬ü̬ lähäb täien u̬u̬n Kod; vili‿o nüid u̬u̬ sehen, `tõmbass kasumist; edimelt akkass suure `u̬u̬ge `pääle, sääl saman imu kadunu Krk; lätsivä vaielusega nii `u̬u̬gu Ran; hoogu võtma ennast koguma, end ette valmistama võttan `uogu, tüdimus [on] tüöst Lüg; Akkas `oogu `võtma ja teeb [maja] `valmis ka Pöi; võt́tis `oogu, ei saand selle minemesega `toime Mär; nüid võt́t ta `u̬u̬gu, temäl ju̬u̬sk siss kõne nagu vesi Trv
3. puhang, sööst, valang a. (loodusnähtustest) `vihma sajab `ninda, et üks uog tuleb ja `jälle ei tule Lüg; vihm akkab üsna `oogudega `köima Muh; tuli üks ea oog `vihma Mär; `enne oli jo lausa vihm - - nüid tuleb oo `kaupa Mih; täna tuli `kerge uog `vihma JMd; rahe pilve, sie käib jo uo `kaupa Tür; tuleb uog uo `piale (sajab vahetpidamata) VMr; mõned [vihma] u̬u̬d õlid kõvad, leid sügävälle `sisse Kod; kui `pikse oog `mööda, siis on `vaikne ja soe Lai; näe, müristemis u̬u̬g tule; `täämpe es oleki u̬u̬ vahet, ojots si̬i̬ päe `aiga `vihma maha Krk; lume u̬u̬g om jälle üleven Hel; `tuĺli mitu `u̬u̬gu järjest, lei sarrad läbi Ran; `mõisan es olõki lummõ, tiä - - nigu u̬u̬ `viisi tuĺl Urv; `täämbä om kat́s `u̬u̬gu `vihma tullu Krl b. (psüühilistest ja füsioloogilistest nähtustest) valu oog keis läbi ammaste Khk; sellel köisid `sõuksed kurjad ood sihes (valuhoogudest) Muh; väristamese ood köivad Tõs; kui tal oog pääl käib, sis ta taob `jalgug‿ja aab suust verist `vahtu `väĺla Saa; mol käväd sedäsi palavad ood, kõik kehä lähäb märjäks Juu; `langetõbi on ull `aigus, kui sie uog `piale tuleb, siis inimene ei tia enamb midagi VMr; tusa ood käevad `peale, ei soa asu `kośkil Trm; `mõtlend, et minestese u̬u̬g `oĺli KJn; ku kuum u̬u̬g tule, sõss ihu nõrents seĺlän Krk; `haigusõ hu̬u̬g tuĺl jäl pääle Rõu
4. puhkus, rahu ema sai lastest `uogu VNg; Mul õli sinust kõhe `uagu, nüüd akkad `jällä `tüütama Jõh; suvel suab köhast `uagu VJg; sain sest eenateost ivake `oogu Trm
pihid1 pl pihid Jõe Kaa Pöi Var PJg Vil, g `pihtide hajusalt R/`pihtije Kuu/, Jäm Rei Phl Mar Mär Tõs hajusalt K(`pihte KJn), Iis Trm, pihide Lüg IisR Khk Tor Hää Ris Kod Äks; pihi(ʔ) San Krl, g `piht|e Trv Hls TLä TMr Urv Har Räp, -õ Võn Har Rõu(`piihi); pihed g -e PJg Tor
1. sepa-, ka tuletangid oda pihid, ärä `polda `paljast kätt VNg; `pihtidega `pieta raud `lõõtsa ies Lüg; raava `oidamise pihid Khk; Pihid on suurde `pitkade säärdega taŋŋid, missega sepp raua tulese paneb Pöi; sepp vötab `rouda `pihtidega tulest `välja Rei; ää jäta `pihtisi tulesse, põlevad ää Mär; pihedega võtab `rauda tulest ja siis taob `aamriga Tor; `pihtidel on pikäd paksud mokad, `tangidel on õhuksed Juu; pidas `pihtidega `rauda alasi pial Kos; võttis kää nagu `pihtide vahele VJg; Sepal `kerve tegemise jaust õlid suured pihid Trm; sepp kangutab pihidegä Kod; karjub nagu `pihtide vahel Plt; võta tule pihid ja pane pi̬i̬rg vahele Vil; `pihtege võets süse ahjust, `pihtege paneve riigi ravva `sisse Hls; sepp pitsitäb `pihtega `rauda Puh; `pihtõl omma pikä seere ja moka Võn; kos‿nu pihi sul om jäänüʔ Krl; `piihi vahelõ `võetass tulinõ raud; tsõõrik pańn - - `panti `pihtõga `ahjo Rõu Vrd pihidseʔ
2. (puust) näpitsad või klamber `käisime kivi `lastimas ja siis olite pihid, `kellega `vueti merest Jõe; `paadi pihid, `miŋŋegä siis röhuti nie `lauad hüäst kogu Kuu; `metsast `kuoriti kased ja siis oli niisugused pihid, kuhu vahele `trulliti `sinne kasetoht VNg; Pane pihid keele `otsa (laterdisest) Hää; pihid olid puust, teravad `ammad, naelad vahel, et angerjas ää ei pääsen minema Ris; kaks `lauda pannakse `pihtide vahele, võtab kokku Kad; vanast kui puurattad `tehti, siis õlid pihid, vajutas kõdara õtsad `kuomale Trm; pihi, kellega sa `lootsigut `teiet Trv; `pihtega sai [laudu] kaarile ligi `pressi Ran; `pihtega pitsitedäss kinniʔ Urv; siss ruunati meil hobõsõid nii, `pańti `pihte Har; `pihtegaʔ pit́sitädäss vahha kot́ist `väĺlä Räp
põllu|mees põlluharija (põhisõna võib lühenenud olla) `Pellumies on poline rigas, ametmies on ajuti rigas vns Kuu; silk on juo `pollumehe toit, `pollumies ei saa `silkudetta läbi VNg; Kui mets akkab `ehtima, siis pidi `põllumies ruttama Lüg; pöllumees arib `pöldu, natise `leiba ikka saab Khk; suurema kuha omanikud kutsutakse veel pöllumeheks Vll; `Pöide `otsas oli rikkud põllumehi küll, seal olid ead moad Pöi; oo üks poiss, kolme`teistmene, künnäb, `üidväd põllumees Mar; Põllust tuleb leib, põllumes `näĺga ei nää Han; põllumes põline rikäs, ammetmes aru rikäs, `kaupmes korra rikäs vns Juu; ta on põllumehe `puegi Sim; tämä ei õle põllumi̬i̬s, tämä ei õle põllult vi̬i̬l magu (rahuldust) `löidnud, taob pajan (teeb sepatööd) Kod; `pastlad olid põllume jalats Äks; ku mõts tõtap, siss piap ka põllumi̬i̬s tõttame Krk; kes obesemihe olli ja põllumihe, kutsuti `seandse kandiksiss Hel; `õige põllumi̬i̬s es müi `põhku Ran; ega põllumi̬i̬s ei ole konagi nii `vaene, et temäl midägi ei ole Puh; vanast Sangaste krahv `oĺli `väega tark põllumi̬i̬s Nõo; põllumiiśs om põlinõ rikass, ammadimiiśs arulda rikass vns Har; ku põllumehel põld hukka lät́t, sõ̭ss põllumehel olõ õi˽`kińki˽käest saiaʔ Vas; ta om põlinõ põllumi̬i̬śs Räp
raga1 raga Iis, g raga Trm Ran, raa Kod; n, g praga Trv käänivõrk; pöördnoot raga on sage võrk - - pannasse `ringi `sisse ja siis üks mütaga taob ja ajab kõik kalad kotti, kot́t on ka võrgust ühes õtsas Trm; `raaga püietässe ikkid - - si̬i̬ on alate õma käen, egä sedä `järve ei `jäetä Kod; lää pragage `püindme Trv; `Peipsi mehed püisivä ragaga sügise, raga om - - serände `kõrge nu̬u̬t, aga perä om üte otsa küĺlen Ran
rage- rahe- `kange raesadu taob kõik `viljad segämiste ja kabusta`taimed purust Lüg; Ragesadu oo rohkem sügise Khk; `Akna `vastu `rapsisid suured rageterad Pha; suured raepilved tulevad Kse; Raeterad löövad lihavad lehed kõik risus maha Han; `raske raeoog, `peksis purus kõik; `kange raetorm tuli ja purustas viljä ää Tõs; Päävä akkasid ragõuõbid (rahehood) `käümä Khn
rajuma1 rajuma IisR Kod, rajoma Lüg Kod marutama, tormama, rajune olema `Pärtel rajob - - taob uad ja `õunad maha Lüg; `Ninda rajub, et maad ega `taevast ei näe IisR; täna ta nõnna ei rajonud kui eeĺa; tuul rajub ja kohiseb Kod Vrd rojuma
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|