[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

auru|kast laevaplankude (harvem vitste, lookade jm) aurutuskast `auru`kastid õlid. `neie sies said `vitsad teha `auruga `pehmest Lüg; Laevaehiduse tarvis tehdut ourukastid aa üsna pikad nenda, et keige pikemad plangud täveld sisse mahtuvad. Ouru saab sihane kast kasti alla paigudat katlast kus vesi ühtepuhku keeb. Katel aa pεεld kinni ja toru kuotu lεheb our üles kasti; Kui ourukastist loogapuu välja tömmedi panti see püsti paine vastu ja akedi seda teisest otsast taliga painudama Emm; Lasõ poiss tieb aurukaśti `alla tulõ Khn Vrd haulu|kast, auru|kapp

austen, auster1 `aust|er g -ri HJn Kad, -re Phl Juu Kos, -eri Jõe Tõs, -ere Emm; `oust|er VNg Juu VMr Kad, g -re Jür, -eri Kod; `õust|er g -re HMd; aus|teier Jür, -teìer Han, -töier Hlj Ksi, `ousteier (-töier) Mär, g -i; `austen Kad, g -i Trm kaasavara, veimevakk nüüd teha `austeriks pesu, `kleite ja `keike Jõe; linasest tuligi tiha keik `ouster, kui mehele `läksivad VNg; `enne `üöldi `väimevakk, müid `üitakse `auster seda HJn; teeb omale `austenid ~ `veimid Trm

eha|valge eha(valge) eha `valge. ei õle viel üö ega õle päiv Lüg; eha`valges täma tuligi Vai; Kui eha `valge `õhta punane siis tuli kuri ilm, tuul toŕm Pöi; iha`valge oo kui [taevas] punetab veel Var; kaks `tundi on eha`valged; käisin eha`valgel `loomi `otsimas Rap; kui on `pilves ilm, siis põle eha `valged ka VMr; suvel ehä`valge ei lõpegi. `pü̬ü̬räb ja kõhe on koedo`valge; kes ehä`valgel kudi sukka, [sellele] `üeldi, ehä`valgel tegevä enele, pimedän peiole, kuu`valgel vana pahale Kod; eha `valgega `tehti sukka ja kinnast Lai

eks1 eks R eP(äks hajusalt Sa, Rei Noa Han Ris); es Äks Ksi Lai Plt KJn Trv hajusalt T, Har Vas

1. (kinnitus- või rõhusõna) a. (välj nõustumist, kinnitust, seletust, oletust jm) küll(ap), ju, noh `eiga ma `uskund et isä nii pia tuleb. eks tuligi sield üle `silla `sauna `juurest Kuu; eks te õle isegi lugened Jõh; `korjasimmo sääl `marjo ja eks karu oli ka mei ligidäl Vai; eks te‿p tahade `marju Jäm; äks pühade `loupa oli ikka pailu tegemist Ans; kis neid (puid) `vankre `põlves vädama akkab, eks kui lund tuleb, siis vää Mär; poisid jään `vinti, eks üks poiss jään magama Aud; Eks ta ole, või ta vale (tõsiasja kinnitus) Hää; eks nisu, kui ta oli suur, eks ka leigatud nagu rukistki Amb; obuse`riistade jäuks eks seda juht`nahka tehakse `praegugi JJn; isa `ütles, et eks ta ilusti võind `rääkida Ann; tema müristab üks lugu, eks nää, mis ta võtab teha (hakkab sadama või ei) Pai; eks ma siis lähe Iis; eks tegijal `juhtu `mõndagi Pal; `veissel on tühemud, eks `lambal on nisa·ma Lai; es mul need rinnad on siit `aiged Plt; poiss võis ka külida, aga eks iki külimene ole änamaste pereme asi SJn; purju `pääga es tu̬u̬ `lü̬ü̬mine tule Nõo; Ära˽pilgutu˽`pańgi täüs! Kui`mu̬u̬du ma˽pilgudaʔ - - Es ku˽valat pańgi pilkätäüś Har || (koos eitussõnaga) eks eb jõua tööd teha koa Pöi; miul `olli ka oherd, a es na kõ̭ik‿i ole nüid kadunuva; es si̬i̬ vana inimene ei köhi ja ei rögise, vanal jo vana rinna Puh; `pernasel olliva katsiku latse, es ta ädän es ole Nõo b. (välj soovi, nõuannet) eks sa `siivu `ennast ka, tie `puhtast (nt aja habe ära) Lüg; mis sa midu nügid, äks vöta vahem nuga Jaa; mis sa siin luus`kanti lööd. eks sa või vekatiga `niita mette Mar; Äks sa läin koju, mis sa sii veel `vaatad Han; mis sa‿s rattaga lähäd, eks sa‿s või sammati joosta Nis; eks sa `lasknud siis `lahti, mis sa tast `kinni `oitsid Amb; eks sa mine `sinna `vaatama Kod c. (välj imestust, parastust, etteheidet, üllatust) `Eksas (eks sa siis) tiand, et mul ei õle Jõh; siis sulane üteld oma tüdruku `vastu, et noh, eks ma üteld seda Nis; eks ma nää, kellega sa annad meile lõuna `süia Amb; Vanaʔ inemiseʔ kõnõli: Es sa no˽kaeʔ, medä lat́s om tennüʔ Har

Vrd as, eiks, eiss2, ekse1, etse

2. (usutlussõna, eeldab jaatavat vastust) kas (ei), ju (ei) eks se `perse jää `aigest? Vai; eks ole, pere vanam võiks `tuua Muh; eks jääb nii – nagu me `rääkisime Mär; Lähme `mängima, äks Han; eks täna ole `teisibä, mul alati päävad segamini HMd; eks te `pähkleid tunne? Ann; eks te‿nd ise ikke vist ehk olete koa kangast kudund VMr; eis sie ole õmmeti `õige VJg; aga minu kits küll ei taha [kartulikoori], eks ta ole siis maiass, kas ta põle maiass siis Lai; Es `ääskine kohupiim vi̬i̬l siihn kausin olõʔ Har || (koos eitussõnaga) eks `silmäd ei tie `haigeks sie `kirjutamine Kuu; eks sool pole `körvi pεεs, et sa‿p kuule Jäm; äks ta pole siis änam laps? Rei; eks sool põlnd äbi mette Rid; sie (kuslapuu) kasvab `metsas, eks te‿i ole seda näind VMr; es temä‿i või minnä ka vahel Trv

ennisti ennisti Kaa Muh; ennist Kaa Mär spor LäEd, Ris Kad Plt Kõp spor M T, `e- Jäm Rei; eńnist Kir Pal KJn SJn Lei, -e San; enist KJn Kõp M, j- Lei; inniste Plv
I. adv
1. äsja; hiljuti Ma pani `ennist tuhlipaja tulele Jäm; aga ennisti sadas Muh; kus sa selle `lähkre puńdi ennist panid Mär; aga siis korraga läks [luupainaja] kohe suure kohinaga ää nagu ennist tuligi Kad; eńnist ma `võt́sin `lu̬u̬gu Pal; enist `lõune aig sei kait́s kardult äräde Krk; eilä `ü̬ü̬se olli `tähti `rohkemp nätä ku enist (möödunud) `ü̬ü̬se Hel; ennist `olli pää ull, nüid om pää lahe Nõo; ma jenist `tahtsõ `nüsma mińaʔ Lei Vrd ennesti, entsa
2. vanasti Kus ennist ikka oli sii `metsi Kaa; `lamma karjad said eńnist `peetud ju Kir Vrd ennesti
II. postp (ajaliselt) varem Sedaennist oli sii mets [koolimaja kohal] Rei

ilmsist `ilmsist Jõh VJg Iis Trm ilmsiks Sie vale tuligi `ilmsist, `varja kudas tahad Jõh

kao1 kao Mar Kos Koe, kau Kuu VNg Jõh VJg ena, ennäe Kau `asja, `minge peräst nüd `ninda `maksab muretseda Kuu; meres on `palju kive kau VNg; kau mul `poissi; `kau `raadu Jõh; `Kao peletist või tuligi laudast välja Mar; kao mul ka `aśsa Kos; oh kau selle inimese küll VJg

kemu n, g kem|u Kuu Jür, -o Kod rutt, kiirus Mis kemu sul `sinne `mennä on; Tuul `aeva `üldüs, `saimme vade kemuga tulema; Tuligi `varsi `matrus kemuga `väljast Kuu; si̬i̬ lähäb suure kemo ja kuudigä Kod || kemu lööma ketast lööma lapsed `kanged kemu `lüöma Jür

kikk4 kikk g kiku Sim Iis Trm(-a) Kod(-o) Hel
1. a. põikpulk labida-, hangu- jne varre otsas labida kikk; se on perumõla, kikk õtsas Trm b. adra käsipuu Neist kikkudest või käsipuudest tuligi kinni `oida ja adra juhti Trm c. T-kujuline hark, konks köie kee keerutamiseks – Kod d. `vankri ruam – kikod õtsan, si o ede õts Kod e. üheharuline kartulikonks – Trm
2. sikuska kurekaelataoline nokkvars, millele keritakse õngenöör kikuss võtad metsäss kuusiku, õks küĺjen; kaks kikku piäb olema sebimise juuren; õnge paal lähäb kiku `piäle Kod
Vrd kiks2
3. vahend kütise segamiseks – Trm Hel

kimbutama1 kimbu|tama spor eP(kembo- Mar, kimbo- Ris; kimbudama Emm Rei; kümbu- Jäm) Puh Nõo Vas/-tamma/, -teme Hls Krk San; kimbotamma Plv; kimbuta- Se; `kimbutam(m)a spor R
1. täbarasse olukorda panema, kimbatusse viima; tülitama, kiusama `rüütlid olid `kimbutamas (otsisid salakaupa) Kuu; Teda ikka selle va `varguse pärast `olla kimbutud Pöi; [merevaht] see `olle ikka kein neid kimbutamas ka kui üle poole mere `olla läind Rid; jänesid saab nõnda kimbuta, paned irmutsid `aida ülesse Saa; mis ta kimbutagu teist Ris; akati kimbutama ja tuligi `välja et obese varas Trm; sa tahat tõist inimest kimbute `kohtuge Krk Vrd kimbatama
2. lapsi peksma – Kse

ligenema2 ligen|ema VNg Mär Kse VJg Plt, -emä KJn, -õmmõ Krl liginema, lähenema ligenes mooĺe Mär; ikke ligenes, ligenes, pärast tuligi VJg; ärä nii ligene KJn; inemise ligenõsõ üt́stõse manuʔ Krl Vrd ligendama

lupst(i) lupst Muh, `lupsti Kuu VNg IisR Jäm Vll Pöi Muh Rei Kse Tõs Tor Hää Ris Jür VJg Iis Trm Kod spor VlPõ M, Puh San Krl äkitselt, ühekorraga; sulpsti, sulpsatades siis `temmati [hobune] küli `pääle ja muist mihi `tembas pääst, muist savast ja tuligi `lupsti `jääle Kuu; Kalad üppasivad jões viest ülesse ikke `lupsti ja `lupsti IisR; `poodli pruńn tuli `välja `lupsti Jäm; Nõnda kui ma kiputasi [õlleankru] vikki, kohe tuli eest ää `lupsti Pöi; raud toĺl kukkus merese lupst Muh; läks `lupsti käest `lahti, kukkus maha Tõs; Siasoolikast pesed, `tõmmad soolika `lupsti läbi piu Jür; `viskas kiviga `lupsti vette VJg; sõŕmkübar änam siin sõrme ots ei seisa, tuleb `lupsti ää Pil; sina `tõmbat miu üless ku `lupsti (vägikaikaveost) Krk; `lupsti lät́s üle aia Puh; sattõ vette `lupsti Krl Vrd lopst(i), lupstigi, lupstik, plupsti

läügemmä, läügämmä `läüg|emmä, -ämmä süttima sul vi̬i̬l ei `läügäʔ tuligi palama; tuli ei˽`läüge palama, puu omma vesidseʔ; mine˽kae, kas tu hau unik `läügess jo palama; tuli `läügäss palamõ ilustõ Har Vrd läginemä, läügümä

muistma `muistma Lei, (ma) muistan Hi; `muistama R(-maie, -mma Lüg), (ma) muistan Kse

1. mäletama kes seda vana kield nüüd enam `muistab Jõe; siin minu `muistajess küll ei ole niisugust `asja `juhtund Kuu; sie on minu `muistamisest `saate old `ninda Hlj; miä `muistan küll tämä isädä Vai; `meelest jo leind, ei muista enam Rei

2. aru saama, taipama `Vierad mihed `rääkisid midägi, ei mina sidä juttu küll `muistand Kuu; `toine vihasta, igaüks ei `muista `nalja VNg; ku laps on `kuue `kuune, siis võib jo `vitsa `andada, siis jo `muistab Lüg; Äi kiskid muistnd vööra jüttu Emm

3. oskama Ei see inimine `muista `mingegi sugust tööd tehä Kuu; poiss akkab jo `muistama lugeda Lüg; kõik `kieled on suus, sie `muistab kõik `kieled `rääkida Jõh; Sa‿b muista mitte `tuhli ko `koorida end Emm; ma muista küll ka obust `vankri ede `panna Käi; et nad (abielluda soovijad) kerigo ees pole lugeda muistnd, kerguärra pole `ühte pannund Phl

4. määrama, otsustama kaks vana olite ka `surma `muistetud Jõe; `läksid ise`keskis tülitsemma. vanemb ja `targemb nägi, sie siis `muistas, `kumbal sie `õigus õli Lüg; mies pidi senega nüüd rahul olema, midä kohus `muistas Vai; `kohto `otsos - - muistab `sorma Käi

5. mõistatama akka ka `muistama: siest ku sibul, `väljast ku pagan. sie on `keidokattel Lüg

6. a. andma Õles siis ka `muistand `mulle `kuigi paligi `selle iest, aga ei Jõh b. lunastama ku `maksab raha, siis saab `pandi kätte, siis on pant `lahti `muissetu Lüg

7. mõjuma Äi nii vεhest muista midagid, pane veel juure Emm

Vrd mõistma

nojass najal, toel Ma `ennemb sield `kaugemal idäss ei old käünd, siis nüüd tuligi edesi `mennä just `kaardi nojass; voib`olla [ta] küsümise nojass `rääkis (räägiks); Veumihel [oli] `raske vedädä, kätte nojass via `paati järel Kuu

nähtavale `nähtavale Muh JJn, `nähtäväle Var Khn; `nähtavalle Jõe Hlj Lüg VMr Plt näha, paistma, vaatepiirkonda tuligi üks pia `nähtavalle Hlj; päiv `tuisi üles `nähtavalle Lüg; vahel `arva see kriips `lüia veel `justku `nähtäväle, aga mitte nii ei ole, et ta silmnäu on ärä rikkun Var; Kell oli viis, siis tuli Ruhnu puagi tuli `nähtäväle Khn; nad (kanapojad) on nii ära `irmund, ei tule `nähtavale JJn Vrd nättäväle

poord poord g poordi Emm Hää; n, g `puordi VNg; g `puordi Kuu Vai laeva parras Sidä `aiga tuligi `piiri`valve paat `meie `puordi, kaks miest hüppäsid `püssüd kääs `meie tegile Kuu; `piidad kävivatta `poigite üle ühest `puordist `toise VNg; nee (lained) panevad üle `puordi ikke `sisse kohe, ku [laev] `poigite vaid `juhtu olema Vai; `purjesed altsita öhe poordi pεεld üle Emm; Paartekkis on päästepaadid, teine on teinepool `poordis Hää

preester `preest|er Kod KJn, g -ri Jäm Khk Vll Muh Rei Kse Tõs Ris Pal, -re Mar Mär Tor Hää Plt; `priest|er g -ri Jõe Kuu Lüg Khn HJn JMd Koe VJg Iis Trm, -re Ris; `pri̬i̬st|er Lei/-õr/, g -ri Puh, -re Trv Ran; `peest|er g -re Juu San/-i̬i̬-/, -eri Vai/-ie-/; n, g `preeśtri hajusalt V, `pi̬i̬stre Plv Se; `reest|er Tor, g -ri Khk Krj Pöi Mih; `ri̬i̬st|er Hls, g -re Trv; `ri̬i̬st|el g -li Hls(`pr-), -le Krk; g `pestri Phl katoliku või õigeusu kirikuõpetaja käis oma`tahtsi - - `Liesil `priestri`kuolis Jõe; vene kirigus on `piesterid Vai; luterusel oo öpetaja, vene usul `preester Khk; oome on `reestri matus Krj; ma `olli `pestri juures Phl; `preestretel olid pikad `juussed Mär; `preestriärra elab ku parun Kse; `preester piäb kirikud, loeb ja laalab Tõs; `preestrete `riided on `uhked, kullast ja karrast Hää; kääsin vene kirikus, sis oli mitu `peestert seäl Juu; Rotermańn läind vene `priestri `juure HJn; eesti kogodusel‿o õpetaja, venelaesil‿o `preester Kod; kis veneusulest oĺlid, `riśtis `preester KJn; `pri̬i̬stride man `käimä Trv; mia taliti `ri̬i̬stert Hls; olli üit́s eesti `sorti mi̬i̬s `ri̬i̬stless Krk; `pri̬i̬stre maean ja `keŕkun ristiti `lat́si Ran; sinu mehest oless võenu `pri̬i̬ster saada, täl `oĺli ää pää `oṕmise pääle Puh; `Preeśtri näet tapõti sõ̭a `aigu ärʔ Urv; nu̬u̬ŕ `preeśtri oĺl `väega sõnakass Har; kül˽tu̬u̬ `preeśtri oĺl uma naaśõga˽pidänü˽pahandust Vas

punkti|pealt täpselt tuligi kõhe `punktipäält `vällä Lüg; punktipεεlt sada Khk; kus ma‿s nii punktipealt saan Mär; Kae, et sa punktipäält oled kohal Nõo; sõnakuulõlik lat́s, ku tedä käset, siss om punktipäält mint Har

pähe1 pähe Muh Vän Hää Ris VJg Trm, pähä Kuu VNg Lüg Vai Mär Kir Han Tor Hää Juu Kod Lai Trv Krk Ran Ote Har, pehe Khk, pεhe Käi, `päähä Plv, `päähhä Vas Se, piha Pöi

1. kellegi või millegi asemel; kellekski või millekski peetuna või esitatuna sippusku `müödi `jälle `neie kiluje pähä Khk; mina `toingi [salapiirituse] `torvamanergu pähä kodu VNg; `andasin `kolme `kopkase kahe`kümme `kopkase pähä Lüg; `müüvad vana `leibä `värske pähä Vai; kulla pehe ma `ostsi Khk; Võttis viina piha lonksu pensiini Pöi; veki (kompveki) pähe võib ää närida Muh; Lased ennast viimaks sea pεhe maha lüüa Emm; müisid kullatud sõrmused kuldsõrmuste pähä Mär; `kapsa `seeme pähe külis, taemed läksid kaaliks Vän; tahad midagi alvaste tiha, ti̬i̬d teise pähä Hää; sa tõid mulle `seitsme ja poole rublased rahad ja ma `võt́sin `kümne pähä `vasta Juu; ta `viidi `varga pähe `kinni VJg; müis selle tina õbeda pähä ärä Kod; võt́tis seda `aśja rohu pähä Lai; temä tei miu pähä kikk tüki ärä Trv; ma arvasi tat selle pähä, aga olli võõrass Krk; võt́t `suhkru pähä `su̬u̬la Ran; rambe olli kuuritsen, mõni lü̬ü̬ `rampele kala pähä Ote; tei vele `päähä `võlga Plv; möi vana hobõsõ noorõ `päähhä Vas

2. tõttu, pärast Monel oo `menned nie vanue `asjue `muistamised unestuksie pähä Kuu; sie tüö jäi mul unestuse pähä tegemättä, sie jäi `uoletuse pähä Lüg; sene pähä tämä tuligi, et saab ilosi `laulusi oppi Vai; Levad jäid unetes pähe kauaks `ahju Hää; `võeti mehele kruami pähä Kod

3. (muud juhud) si̬i̬ käis `kaste pähä (kaks korda) siin Kod; võit `mitmahe pähä (mitut moodi) üldäʔ Har; inne `oĺge üt́s kruńt, a no om `neĺjä `päähhä (nelja ossa) lännöʔ Se