[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

alane ala|ne g -se Vai Khk Mus Jaa Pöi Muh Tõs Amb JJn Ann Koe VMr Kad, -tse Ran; ala|nõ Se, g -dsõ

1. riietuseseme alumine või seesmine osa a. vooder; aluslina jöki alane. vesti alane. palitu alane; vissist `riidest alane `pandi. alane nda näru juba Khk; ma aasi söbale alase `alla, kui sai `pestud, siis `vöeti alt ää Jaa; Söba oli peal [magades], takune alane all; Tekil alast all äi olnd Pöi b. särgijätk, särgi takune alaosa kui lühike säŕk oo, siis `aetse alane `alla Muh; igapää oli alasega särk Amb; lastel oli säŕk oli seelas, linane piht, takune alane Koe; piht oli pienemast `riidest ja alane oli tugevamast `riidest VMr; hammõalane Se c. nahkkinnaste sees kantav labakinnas alased on nied `vildased `kindad, midä `nahkase `kindo sies `piedä Vai d. põlle kirjatud alaosa alasega põll `olli ööl; `viltsest lõŋŋast kojoti kiudud põlled, mustad ja punased alased `ollid; alasele `pandi kõva papp `sisse, siis ta `olli kõva; `piiprellid `pandi põlle alaste `peale, `piiprelli männad Muh

2. (millesti vähem väärtuslikust) a. seebisoop alane on pajas Vai; siebi alane Kad b. alusvili, kõlu alatsed kesväd ja alatsed rüäd; `tuulme all `oĺli alatsemb vili, tuul viis `taade poole; alatsed - -`panti `tõisi `paika, `anti loomadele Ran

Vrd alene2, alune

alene2 ale|ne g -se VNg Lüg Jõh

1. a. särgijätk, särgi takune alaosa alesega särk õli ülevelt puolt linane, alt takkune; sie õli `särgi alene, sie alumine õts, midä aluss `sieliku sies käis Lüg; `ennevanast õlid kahest tükkist kokko `õmmeldud `särgid, linane piht ja takkune alene Jõh b. kuue alaosa `mieste`rahval õli `nüöritsa kuub, piht õli ilusast kõhe ja alene õli `nüöritud Jõh c. seelik `Sieliku `kutsuti siin ka alene; `jupkad on `kuuvved ehk alesed Jõh

2. koogi, karaski jne põhi `Kartuli `kuogile `tehti alene `alle Lüg

3. a. rehepeksul pahma alla jääv vili koos aganatega `reie ku `puistad, siis `päälimised õled `puistetasse `vällä ja alesed `jääväd `põhja. siis `jälle `uuvvista obesed `selgä Lüg b. kasvava lina alumised lühemad taimed pihud - - `siutasse `kinni lühemäiegä, midä ei ülätu pihuje, aleseiega Lüg

Vrd alane, alesi

alune alu|ne g -se R eP(alo-; -nõ Khn), -tse M(-u|n Krk) T; alu|nõ (alo-) g -tsõ, -dsõ Võn Ote V; liitsõnades sag -alne, -`alne

1. a. (millegi) all või varjus olev; (millegi) all olev (ruumala, pinnas ese jne); (millegi) alumine osa `rinduie alune Kuu; `lamba mao alused `villad; [hoone] `nurga kivi, `sinne `pääle akkati `salvama, `palgi alune jäi `tühjäst Lüg; tekialune lina; `rinka ääre alune [meres, jões] Jäm; `taeva alust kauda tulnd tuluke, seda `öötasse vidaja olnd Mus; `vehmri alune aŕk (tuuliku hänna tugi) Pöi; ukse alune puu ~ lεεve Emm; odra kuhila alosed olid rot́ta täis ja ruki akkjala alosed Mar; Kõegõ paramad siia oemõ alonõ ning naestõ naba alunõ Khn; liia lae alune oli - - parte `kõrgune Nis; õunabu alune `kästakse koe (kohe) `kruoni `laiuselt ära laevata Amb; [noored kuked] redutavad pääva `otsa ekialust `mööda; se oli siin metsaalune maa, selle [põllu] nad `juurisid metsast JJn; asemete alused ot́siti kua läbi VMr; pada juuress suavad `kätsealused mussass; kangutavad maja paĺgid ülesi ja `paavad uuded alused; paan uuded alused paĺgidele `alla Kod; `koltaalutse vesi õõsele aanu; alutse püksi ~ kaltsa Trv; mundamendi alune täedeti kruusaga ja kividega; tõsteti katusse alune ka kõik `ainu täis Ran; lumõ alunõ kõ̭iḱ om vett täüs Urv; Mõ̭nikõrd om palualunõ palukõid täüs nigu˽verrev rõõvass Har; saŕjaaludsõʔ (tuulamisel sarja alla langev puhas vili); vaja `põldu laḱka ka `kündaʔ, muido saa suuŕ `pińdre alonõ; mõtsa alonõ maa; [küülikud] nu `hu̬u̬nõ alotsit pite kääväki Se b. looma ase; allapanu `luoma alune on sittane ja vesine Lüg; tarn `aitas obuste `alla panna - - talveks obuste aluseks `toodi Mus; Sügise - - `vääti [lehti] `loomadele ala. Lehed vöttasid aluse eest (hästi) taheks Kaa; Lehma alune on koa tegemise `vaevas (vajab puhastamist) Pöi c. võrgukivi; võrgu alumine äär kividega all ommaʔ sääntseʔ savist tettö pütükseʔ ja kiviʔ, noid kutsutass võrgu alosõ Se d. särgijätk, endisaegse naistesärgi takune alaosa ennemuistsed särgid - - olli ikki piht ja alune Hää; vanal aal oli särgil alane, takune `tehti alusest VJg; `hammõl alonõ all Se

2. (millestki) allpool, (millegi) läheduses olev; teat suunas olev Kabeli alune (kohanimi Pärispea poolsaare tipus, vanasti olnud seal kabel) Kuu; Lupja`ahju alune, sääl on sügavad `pollud Hlj; juealune `einam VNg; õue alune põld; See mäe`ringe alune on `sõuke lausk moa, kena tasane; Lõuna alune on `paksus `pilves; Kupuvõrk see oli esimene võrk, teine oli kupualune võrk Pöi; kui leane alune - - leas, leane alt `koldab, siis teab sula; meil `olli mullu koa salualune suur lat́s tuhliste all Muh; Täna võivad ikka mõrrad praaka täis olla, sest kõik Matsalu alune on jäneseid täis Mar; kodoalunõ niit arvati `kopli Lut; Meitel oli vanaeidega - - pisike omaalune (omavaheline) nogin Kaa

3. (sag liitsõna põhisõnana) kerge, ilma seinata (seinteta) või laeta ehitis, varjualune mul kattusse alust ei õle - - kas mene `metsä `kuuse `alle kõhe; sääl `onvad `niisuked `koŋŋi alused [turul]- - sääl siis `kauplevad Lüg; Küünialune veel `põhku täis Pöi; osmusealune tehasse ädapärast `loomile [laudaks] Mar; seal oli kärbistepuudest `tehtud alune, kus pidi `saama magada JJn; aida löövi alune õigats `urta alune Hls; kõŕdsialonõ vanal aiga oĺl, kohe hobõsõ ü̬ü̬maälisõʔ pańni Se

4. (alus)seelik ilus alune, alus`sielik Lüg; sel aal (1900. a paiku) `kleitisi põld, alused ja jäkid olid Kir; vanaste ikke olid kördid, mõned `üitsid alused, nüid oo siilik Mih; paks kalevine alune seilas ja sie on moani, ühetei·st ja üeksa `laatsed JJn; `enne õegati alune ja jaki Kõp; Alune pastab alt vällä Pst

5. (millestki väheväärtuslikust) a. alusvili Põhud said ära `puissetud, alused `aeti `unńiku, perä `tuulati Jõh; käisime kanadele alusi toomas Tõs; piatera jääb tuulesarja `alla, teine järk on alused, mis on `allapoole läind, peeniksed, mõnel põle tera sees `õllagi; õdra alused õlid `kergemad terad, sial õli rohu `seemneid ja kure `erned, ohaka `puĺki ja Trm; ku tuulismual tuuletad, alused vajovad ike saba puale `alla, tõesed jääväd piä puale, alussega ühen saema viis vakka [vilja]; alused one `tuulamata teräd Kod; alused terad ~ alusterad, mis `kerged on, varid Äks; alatuule jääb purusid sekka ja, ni̬i̬ om alutse Pst; edimelt `võeti [pahmal] edimen põhk päält ärä, sõ̭ss võets alutse üless; mis tüve `lü̬ü̬misest tulli, ni̬i̬ olli alutse; alutse ~ alutse terä, mis ala tuule lääve Krk; rehitsemise `järgi lüvväss latem põhjast `ümber ja sõkutadass `jälle alutsid Ote; Ku˽kõrd `aigu sikati, sõ̭s rehiti läbi ja˽pühiti alodsõʔ ärʔ Rõu b. (linade ropsimisel mahapudenev takupraht) alusõ paklaʔ (otstakud) Se c. lühikesed linataimed, mis kitkumisel kasvama jäävad lina alused `jäävad ikka maha Lüg d. seebisoop, -pära siep jääb ülesse. `põhjas on siegialune JJn

6. (tegevus- või mõjusfääris olev) a. teatud olukorras, seisundis, tegevusobjektiks olev `tühjä juttu˛e alune Kuu; `ühte `puhku oled riiu alune, igä mies sinuga `riidleb ja `tapleb; sie mies on `naiste `põlle alune ehk `jalgealune, ei saa `naisest `võitu Lüg; see [tüdruk] on `poiste `jalgade alune Jäm; Kes korra teiste suualuseks saanud oo (kellest halba räägitakse), äga see säält nii kergesti ep pääse Kaa; Ta oli ikka teiste `pilke ja naeru alune Pöi; `reedene päe nigu `seuke `põlktuse alune päe Tõs; pilve alune ilm Plt; jälʔ tuĺl üt́s alunõ (kedagi töös asendav) tööle Rõu; imä alonõ põrss (imev põrsas) Se b. (kellegi, millegi) valdusesse, alluvusse, mõjupiirkonda kuuluv `läksin `mõisa, tegin `erraga `kauba maha, nüüd õlen temä käso alune Lüg; vana `Mihkli iks oĺl ta kepi alunõ Krl; nu̬u̬ küläʔ omma kõ̭iḱ mi̬ kerigo˽alosõʔ ~ mi̬ kerigo ala; `aetass kõ̭iḱ kerigoalonõ (kihelkond) kokku Se || pada ning katel nee ühe nime alused köik Khk; selle nime alust (sellenimelist) sii ei ole Mar

7. (välj mõõtu või määra) inimesile `ańti mua `suurduse järele vakaalune ehk puale vaka `alla [vilja koristada] Kod

Vrd alane, alene2

alus alu|s R eP(alos), -ss Trv Krk T(aĺu- San) V(alo-; -śs Lut), g -se Lüg Jõh eP Hls, -kse R Kad, -sse Lüg Muh Lai Ran Puh Kam Urv Krl Lei, -sõ Har Lei Lut, pl -ksed JJn (V alal obliikvakäändeis kasutusel adj alune lähtuvad vormid)

1. a. (millegi) all olev ese või eseme osa, millele miski toetub; (millegi) alune ruum, pinnas; (millegi) alumine osa `täidab savega ja munakuìega `uone alust Lüg; isa kεis suurel maal tööl, majasi `raius, vundamendi alusi Kaa; `taarga alus (taarinõu põhi, puupulkadest ja õlgedest või kadakatest kurn, rest nõu põhjas) Mih; `enne `ööldi ikke, `tehti alus `vaĺmis, nüid tehakse `jälle vundameńt `vaĺmis Juu; pooli põhi või pooli alus JJn; müüri jalg ~ kundament ~ alus VMr; kiäved tehässe aluste piäle; kiävealus oo paber Kod; sao alus; maja aluse `pańnime ära KJn; `koŕstnele tetti kõva aluss, ahjulõ ja pliidile kah, suurõd kivid `panti `alla; kivialuss (veskikivi aluskivi) Ran; tassi aluss Puh; ahu sisen oĺl ka savikivi põrmad vai aluss, sääl küdseti `leibä; silla aluss (tühi ruum silla all); `uhmprõ aluss (ahmri jalg); ahusuualuss (ahjusuu esine); kohjaaluss, sinna pandass puu alaʔ, kohja saavass `pistü. sinna˽pandass haku vai puid, kohe nakatass `lu̬u̬ma Har; `altrõ aluss (ruum altarist altarivõreni) Lei b. looma ase; allapanu Aluskottis olid igä enämiste oled - - `kallati vana `pieneks mend puru `porsa aluseks Kuu; tegin alusse `einä, `luomad ei süö tädä, aga alussest käib küll, `luoma alussest Lüg; looma alus saand märjaks Khk; lüpsiluomale peab vel kaks `korda päevas uut alust panema JõeK; säält lõegati turvast alussess loomale Kam c. särgijätk, endisaegse naistesärgi alumine takune osa särgid kujoti sedä `moodi, et piht oli ise ja alos oli ise `riidest Mar; naeste särgi alus `võeti takusest PJg; alusega säŕk, pialt oli linane ja alt oli takune Kos; vaist olli aluss, teit piha, jälle vastane ame Krk d. kuue alus (seeliku toot) Rei

Vrd alene2

2. kerge ehitis, varjualune löövialuss ilma sainuldaʔ; meil tet́ti `riihjetarõ ette `kaarda ala vaŕualuss ~ vaŕualunõ Har

3. seelik; alusseelik `Pluuset `kannan alusega Jõh; alus oo üll - köima riie; alus `tehti mustast `vilsest `riidest; alus pannasse siiliku `alla Muh; neli `laadi oli all, ma`i·lma lai oli see alus, triibulene Kir; ned alused mis neil seĺlas olid, tiad nied olid kroositud Kod; ku `karja lätsi, sõss olli mul seände takune aluss, `paklane köŕt Trv

4. a. seebisoop, -pära seebi alos on se most, mis seebi all on Emm; alus, seebialus kutsutakse. sellega võib `pestä kas, kel `valged põrandad on ehk `muśti `aśju ehk; linast kangast ja takust kangast keedeti - - kolmat kord seebi alusega Juu b. sag pl alusvili eks nad nüid neid alukseid ehk saavad `rohkem, pienemad `põhku või sodisi JJn

5. viin võtame koa töö alust Trm

6. (ühe või kahe mastiga) väheldane purjelaev `jaagupi`päiväst `otsib jo alukse mies sadama Kuu; siin oli Mahu sadam, siin olivad `randlastel aluksed, iga kevade `käisivad `Pieterboris ja Kronstagis `kartuli `viemas VNg; `suurist `laivost tühendeti alukse `sisse Vai; nüid on meri siin linname ots madalamast läind ja ei enamb suuremad aluksed `sinna piase Kad

7. põhjus, põhi Igal aśsal oo oma alus all, tõepõhi all Han; pahmerdab, `õiged jutu alust ei ole, midagi `tolku sel jutul ei ole Var; talu oli reńditud, pidi `tööga `reńti `maksma. see oli nagu reńdi alussel, sellega sai reńt tasutud Lai; mõnes aśjas on natuke alust ka, aga lõveśk paneb omalt poolt paĺlu `juure, ühest sõnast teeb kümme sõna Plt

Vrd alumine, alune

hansa|rõivas hańsa rõivass Rõu, hansa rõivass Se, hantsä rõivass Vas labane (takune) poeriie; puuvillane riie hõrrõ, `paklanõ, `üĺti et hansa rõivass Rõu; hańsa rõivass, tu̬u̬d ostõtass sängüpalajiss, `paklanõ vai, sääne paks Se

jatku|kangas takune labane kangas, millest tehti naistesärgi alumine osa, jätk `keskmised takud õlid lõemess ja õtstakuss kudejed. saed jatkukangass; jatku`kangass teed särgi saba Kod; jaku kangass taht kudade Krk; jakukangass om ülevän Nõo Vrd jatkurõivas, jätkukangas

jätku|kangas takune labane kangas, millest tehti naistesärgi alumine osa. Naistesärk on kolmest kangast: „pihakangas“, „käiksekangas“ ja „jätkukangas“ – MMg Vrd jatkukangas

kanavass kanavaśs g -i takune kangas, mille koelõngad on erineva jämedusega kanavaśsi alusundruk: jäme lõng `kooti sabasse ja jälle peenemat, seda `üeldi kanavaśs Lai

kangane `kanga|ne g -se Lüg Jõh IisR Jäm
1. linane või takune ühed `niiskesed takkused `kangased `sielikud õlivad `lastel jala`kandani kõhe Lüg; `kangane pesu, ega `meie käsidega ei `õõruned - - `meie pesima kurikaga kõik Jõh; Nu suvel olivad `kangased `püksid; padja`püürid ja kõik olivad `kangased, oma kudutud IisR
2. laidne kirju kuue `saime `aastas, viie `kangase Jäm

koti|riie jäme (takune) riie (hrl viljakottide tegemiseks) ropstakkudest `tehti kotti `riiet Lüg; kot́t sai kujutud ühe`piiline, kotiriie Jäm; Kotiriie oli kas linuste vöi kanepiste löimestega tugev riie, kude oli kas jäme linune ehk takne löng Kaa; Koti `riidest püksid `jalgas, suid kut `talved käis nendega Pöi; kotiriie kojotse linast ja takust kaŋŋas `jalge vahel (kangaspuudel) ja õmmeldasse kot́ta kokku Muh; koti riiet kujotasse ikke, `enni otstakkudest `tehti `lõimed ja rooge takkodest `tehti koed. ja see oli ikke `toimne riie Mar; Torp oli kitsas kot́i `riidest `tehtud PJg; Murre`toimne kotiriie Hää; kõege jämedama takkudest tehakse kot́iriiet; `enne on `tehtud kot́i`riidest `püksa Hag; kot́i`riided `pantud `ümber, kis `jutlust akanud pidama [baptistidel] Pal; kot́i `riide kangas KJn Vrd kotirõivas

koti|rõivane takune kot́i`rõivanõ hamõ˽sällän ja `tu̬u̬gi nigu kot́t ummõld Krl; kullõ, suvõl lämmäga olõss kot́i`rõivanõ kuup ka hää `säĺgä võtta Har

lõng1 lõng g lõnga L K I M TMr Võn, lõŋŋa Pöi Muh, `lõŋŋa Lüg Jõh IisR; löng Jõe Kuu, g löŋŋa Sa Hi, lönga Ris; long g `loŋŋa Hlj VNg
1. a. (villast) kudumismaterjal kui on kahe `lõŋŋaga `kindad, siis on `tõine lõng tõist `karva Lüg; `ärga `tehka `õige `kierdu `lõnga Jõh; üheksa sölmega punane löng [pannakse] `ümber narra Jäm; sellest villast saab kinad `pehmed `lönga Khk; `viltse löŋŋa kera ning linuse löŋŋa kera Pha; kolla `kolne, `ätse `kolne, madara punane, nende `lõngest kojoti siilikud Muh; `vetsid sene möödu löŋŋaga ära Phl; said sa sis linad lõngaks kedrand, sis sa pidid akkama `kangast kuduma Noa; ta nii laisk, ta vea mette vellast `lõngagi kat́ti Mar; lõngad oo `lõõgas, põle trammil mette Kul; liiga keerud lõngad, lähvad kõik `kruksu Mär; Venib nagu villane lõng (on aeglane ja laisk) Han; `veimi `tehti pruudi kodus, pruut́ pidi isi lõngad tegema, `ketrama, `värvima Mih; `varda lõng oo kahe`korne lõng, `kanga lõng oo öhe`korne, korutamata lõng Aud; Kolmed takud sugiti: ot́siksed, kesstakud ja peeniksed takud, igaöhest pidid isi `sorti `lõnga `ketrama Hää; kui tahad `laumad `lönga, siis talla tasem, et ta ei `juose nii tulist Ris; Mida rohkem lõngu võeti, seda laiema paela sai Kei; jätab tombud lõngale `sisse, ei `oska kehrata HJn; pulma aal `antakse villasest lõngast kujutud vüö piĺli puhjale Kad; lõnga `laskmine, see on kedramine Sim; keri`laudade pialt keriti lõng kerasse ja `aeti kehade `piale kua Trm; ku `piäle kudumise pesed kinnass, suab `pehmem, ku `lõnga pesed, suab kõvem; lõng nõnna inetu nagu kukepäid täis, nut́iline Kod; üks `paasem on kümme lugu, üks lugu kolm `lõnga Lai; tüdruk pidi `mõistma villast `lõnga kedrätä KJn; lõng om ärä `loidunu, keerust `valla `minnu Trv; `kalda si̬i̬ `lõnge `mõstav soĺk säält maha Krk || fig nii vilets, mis ing löŋŋaga `kaelas Khk; põle töö `lõngagi (raasugi) tein Vän; töö lõngastki ei tia mitte, `ühtegi tööd ei tee Plt; tast ei oole jo kedägi, ku üits koeo kunagi, eng villatse lõngage kaalan Krk b. linane, takune või puuvillane niit, korrutatud lõng iga `oŋŋal on lips, `lipsu löng taga, enamaste on puom`villa `niidist Jõe; linasest `loŋŋast kodu `kuotud `vorgud Hlj; `elmed `pandi löŋŋa `sisse, kut löŋŋa `sisse `pandud, oli `elmerong Jäm; joosu löŋŋaga kogu `aetud, siis aketasse `ömblema Khk; Panõmõ muttõlõ lõngad `piäle, `varssi ju mere minek käe Khn; linasest lõngast saab särgi riiet Tor; puomvilla lõngast siis `tehti nied tahid HJn; traadi lõng oli ühe `korne ilus lõng, linane Plt; linast `lõnga ei tohi keride `sü̬ü̬rüssess, piat ütsi lõnga kerime Krk || ühekordne niit lõng on ühe`kordne, niit on kaks `korda kokku keeratud Pal; nooda jaoss - - olli üte`kõrdne [niit], lõng kutsuti Trv
2. lõngaviht ei tea, mitu `lõnga tarvis lähäb Mär; küll kerind suured lõngad Juu; mina olin kärmas `kehrama, `kehrasin lõnga `päävas Jür; `martidele oli jo lõng `kaela visata, mardipävast akkas kedrus `piale JJn; nüid om terve lõng ärä kedrät, kolm või neli `pu̬u̬li Krk
Vrd lang2

paklane `pakla|ne g -se M, -tse T; `pakla|nõ g -tsõ, -dsõ Võn V(`paklõ|ni Krl) takune `lõngu oli jo perätu, `paklasi ja linatsit ja Trv; siss `anti neile (aastasulastele) kaits `paklast amet, kaits `paari `paklasi `pükse Pst; `suuri `paklatsi `rõivit ei jõvva jo `käega õõrda, landsitat tõlvaga läbi, siss ta põrutab tolle musta sääld `väĺlä Ran; mul om prõlla `paklatse jalaräti jalan Puh; vanast `olli jakuga ame, piht `olli linane, jakk `olli `paklane Nõo; ega põllõ ala es `koeta `uńdrigule ilosat `langa, sinnä˽kõlvaśs `paklanõ kah Võn; `paklist sai jämme lang, tollest tet́ti kotirõivast ja `paklatsi `pükse kah Kam; taast `paklatsõst `rõivast saa vi̬i̬l kat́s palajet ja üt́s villa kot́t Har; tu̬u̬ rõivass oĺl labanõ, `paklaid́sist langust tett Plv; mi̬i̬ss lät́s iks uḿmi `paklat́si kaadsakõisigaʔ Vas; `pakladsõ˽langaʔ Lut || piltl (saamatust inimesest) timä ei olõʔ `õigõ tü̬ü̬mi̬i̬ss, tä om `väega `paklanõ Räp Vrd pakline

pune|lõng pune- Mih Tõs Aud Tor, punõ- Khn, puneme- Tor takune lõng punelõng oo jäme korrotod lõng Mih; punelõng keerutati ńäppe vahel - - punelõngaga nõeluti `kindu, kapetid, kot́ta Tõs; punelõng oo jäme lõng, seda saab jämedast takust `tehtud ja kokku korrutud Aud

pärgune pärgu|ne g -tse takune lina om pärgutse Krk

pärk pärk g pärgu takk; takune lina pärgu, mis pudeve, purutse, katik lääve. ku alva kasunu om, ülearu är ligenu, om pärk kähen; mis kolbitse ja roobitse ala maha sat́te, õigati pärguss. `pärkest keerudide `lońte Krk