Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
lamba|jalg
1. Minija õli `kuivetand kõhe ja must ku `kõrbend `lambajalg (tumedanahaline) Lüg; sügise `viidi mul kaks `lamma `jalga liha ää Ris; üits aenuke `lamba jalg ollu supi sehen Nõo || fig (ninast tolknevast tatist) sool üsna `lambajalg ninas Jäm
2. (kangaspuude osa) `lambajalaʔ ommaʔ ku koetas ńeĺä `nitsegaʔ Se
lugu lugu g loo Nai Emm Rei L K Trm Lai,
luo R(
lou Jõh)
Hag JõeK KuuK spor Jä,
ViK(
lua VJg Sim),
luu R Sa L MMg Pal,
lu̬u̬ Kod eL(p luku V); n, g lugu R Muh Käi(-
o)
Phl spor Lä(-
o LNg Mar),
KuuK Amb Iis Trm Äks Trv TLä TMr V1. juhtum, sündmus sie on ikke kõhe täis `sündind lugu,
mis ma õlen ise oma `silmägä nähänd,
sie ei õle mõni akkaja lugu (väljamõeldis) ega `luule lugu Jõh;
tõsiselt `süńdinud lugu Hää;
sellest luost ei tia ma midagi JMd;
midagi nisukest lugu oli JJn;
lähän siis temale `kurtma seda lugu,
et ma sedasi pikali kukkusin Pee;
kaevasid isi meele selle loo ära KJn;
si̬i̬ om periss `süńdunu lugu,
ega si̬i̬ ei ole luule Krk;
ka‿kos `oĺli lugu - -
sańt tõmmanu `erne õngu`lõõri ja valmiss Nõo2. jutt, (räägitud või trükitud) jutustus; kirjasõna Eks igäst `asjast on jo lugu Kuu;
senes `kiŕjas on ilosad luod Vai;
selles raamadus olid `söuksed kinad luud Khk;
painuluud,
tondiluud Kaa;
nee on vanad luud juba Pha;
lugu sees oo koa,
et nad `voodid oo,
meie aga `ütleme ikke,
katsu aga `oetile `menna Muh;
`piible lugud Phl;
`rääkis toreda loo Kul;
Minu emaema `oĺli minu emal seda lugu `rääkinu Hää;
ühe lugu viel räägin KuuK;
ta `riakis `mulle seda lugu VJg;
`riakis ilusa lugu `mulle Iis;
üks `rääkis seda lugu,
et vana kurat tuli kerikusse Pal;
lood on nigu jutu `taolised jutud,
põle igapäävased jutud Lai;
kas sa sedä lugu oled kuulu Hls;
igäne tore lugu küll,
me kõiḱ naarime;
nüid om otst otsani sulle ärä kõneldu tu̬u̬ lugu Nõo;
vanal ajal jutustedi ilusid lugusid Krl;
kül timä selet́ ilosa luu Se ||
koolitükk oled sa lugusid `vaatand ka Khk3. lugemine a. lugemisoskus mönel lapsel `kangesti sant pεε,
äi saa lugu käde;
sellel lapsel on luu järg kää Khk;
last öpitasse luu `peele;
öpetaja küsis [leeris] lugu Mus;
poisil juba lugu `selge Jaa;
lugu küll `selge,
aga rehvendus oo `raske;
mis sa nõnna luguga looderdad,
eks luke ilusast Muh b. jutlus; palvus, palvetund öpetaja `itleb `kirkus lugu Jäm;
Tuleva pühape teeb linnakergu öpetaja Saia surnuaidas lugu Kaa;
sii oli puukirik oln - - kus nad lugu pidasid Krj;
ma käisi nende seas loo `aega (palvetunnis); kirikus ka ikke ta eest lugu teind (palvust pidanud); pühabe on kergu `aidas lugu Vll;
Ta käis ikka surma `juures lugemas,
kena luu tegi Pöi;
`kirkus laŋŋetse mitu kord põlili,
iga lugu vahel Muhc. loendus, ülelugemine Linnud pole paigal `seisand ning lugu läks ukka Kaa4. a. muusika- või tantsupala, laul `laulu luod Jõe;
üks lõhub lugusid,
`tõised `tantsivad Lüg;
`Tõmma lugu `pilli ka;
Mees puhus toru`pilli naagu `ööti,
luu tegi ää Pöi;
löö üks lugo `pilli mole Mar;
lase lugu `lahti,
mängi `pilli Tõs;
esimese luu `aegas tõstõtassõ kua nuõrikud Khn;
lase `mulle nüid lugu `piĺli,
ma toon `sulle kubu `õĺga Juu;
tema `mäńgis pikad luod ja kui ta aga `jälle selle luo lõpetas,
akkas uuega otsast `piale Kad;
`tõmba lugu `lahti,
küll na sõss `tańtsme lääve Krk;
mõni lü̬ü̬p `kandle pääl mitu lugu Nõo;
mängi mullõ üt́s tandsu lugu Har b. takt; taktis (löömine koodi või kurikaga töötades) siis `löödi `nuiadega lugu,
nelja nuia lugu nii kena `kulda Ans;
kui lugu ukka lεks,
siis lεks töö `sampsu,
`sassi `jälle Khk;
see (vartamine) pidi ilusti loo `järgi `köima Tõs;
pidi ju lugu olema [pinta lüües] PJg;
lugu tulli `vällä,
kui mitu kõrrage [kootidega] matserdive Hls;
ku kait́s mõseve `rõõvit,
lüvväss ka lugu `vällä,
üit́s lü̬ü̬ enne,
tõine tõise oori pitsat-patsat;
ennemuiste olli koodige pesset - - kes lugu es lü̬ü̬,
si̬i̬ `pessä ei mõista Krk ||
no tütärlatsõl iku lugu (nutt varuks), et kuis mi kodu saa Urv Vrd luguduss,
luguvuss5. olukord, seisund, asi, asjaolu oh sa lugu,
vanamies kärätänd `poistele,
ruttu `ankur merese nüüd;
küll on luud,
paha lugu küll Kuu;
mul on `kiire lugu Lüg;
`nenda nied loud `ilmas `onvad Jõh;
`erra saab `tiedä,
siis on `kehno lugu Vai;
Kole lugu,
vana inimene kaub nõnda ää,
et mitte `jälge Pöi;
kuidas su lugu järg oo Muh;
`ermpsad lugud Emm;
mes sa sest luust `arvad LNg;
elus `juhtub `mõnda lugu,
ää karda `ühti Tõs;
nüid on lugu `lahti;
on ikke vilets lugu küll Ris;
reägi oma lugu `väĺla,
mis on `juhtund Juu;
äbar lugu,
vaevane lugu Amb;
nüid on lugu lakas (halvasti); mis lugu see on,
et laps sõna ei `kuula JMd;
luad on õige alvad,
ema surnd ja isa `raskest `aige Sim;
kui lood nõnna,
siis põle kedagi teha Trm;
mõned jaod inimesed one,
ike näie küĺjen si̬i̬ `vaesuse lugu Kod;
`toime `saamesega on lugu KJn;
küll om loru inimene,
mis selle `lu̬u̬ge küll saap Krk;
nüid sa tiiät,
kudass sääl tu lugu om Nõo;
oh issänd,
näe kül‿luku maa pääl,
säänest luku ei olõ `kuuldõnuki San;
kuiss teil no tandsuga lugu om Har;
sõ̭ss tuĺl meil hallõ lugu,
meil es olõʔ inäp midägi˽süvväʔ Rõu;
haina tegemisega om timahavva halv lugu Vas ||
fig Tema lugu on lauldud (karistus käes) Ris6. kogus a. arv, hulk tämä võttas aga lugu täis Lüg;
säl linu õli oma lugu ja `villa õli ja sis raha (karjasele palgaks) Jõh;
kas sie lugu `tullo täüs Vai;
kolmkümmend `lesta oo üks kaal,
lugukaal,
`vöötasse lugu `järgi Mus;
neid lugusid oli küll paelu,
aga ega see kogu na suur `põlndki LNg;
lugu täis,
käe kõik,
pole `puudu kedägi Tõs;
kui suur lugu sie on HJn;
`kümme `aastane [olin] kui mind `viidi juo mõisa põllule kartuli `võtmise aal - - minu isa ja tema `tienijad kõik viisivad minu vau edasi,
aga ma olin aga sial luoks (nime poolest, nimega kirjas) KuuK;
mul suur lugu `pi̬i̬rga;
kassi `laubane päev arvati kua luguje Kod;
kui suur see akk`jalgade lugu on,
metu tükki sai koa Pil;
ku sa `väikse peo kakut,
sõss saat lugusit paĺlu Krk;
kasak olli `lü̬ü̬je,
`kohtumaja man `ańti ike loe `järgi Hel;
loo peale (saama) loendatud, üle loetud Talgus oli nii pailu rahvast,
et es saa mette lugu peele,
pailu neid oli Kaa;
kas saite aned luu `pääle Pha;
loolt ~ loo järele (~ peale, pärast) arvult, arvu poolest sie one `aastade luuld jo `ninda vana VNg;
Lugu järälä neid ikke on,
aga muist on `alles `issudettud Jõh;
saime nii mütu tükki kala kui luu pärast oli Pha;
loo järele on neid `seitse tükki Emm;
mina ei `tiagi lugu järel paĺju neid (härgi) sial mõisas oli KuuK;
loo `piale on neid küllalt Lai;
sul lu̬u̬ `järgi andass kätte rangi ja `vaĺla Hls;
lu̬u̬ peräst om neid ninda paĺlu,
üten tallekstege Krk ||
hulgas, hulgakesi ma ole seal lugus;
perenaised lähvad lugus põllale Kse b. kord, tükk Oli `teine kodu või`nutsakad `valmis teind - - müüs turul kaks `kruoni lugu IisR;
`ennevanast meil `lueti läbi keik kalad,
`eigä siis ei `muedettu `eigä `kaalutu - - oli lugu `kaupa puha Vai;
nüid on siis `jälle kuus lugu [kanu] Juu;
mul jääb siis veel kaks lugu järele (kõrvitsaid), kui te kaks ära `viite JJn c. (lõngade, kalade vm) arvestusühik, mõõt `aetasse [lõng] käär`puulle,
`panna lugude `järgi;
kolm `niiti `kerraga, [on] üks lugu,
`kümme lugu on `paasma;
Üks lugu on viis kala,
tahid sada kala,
sis kaks`kümmend lugu `luetas Lüg;
Mitu lugu su kaŋŋas lai on Jäm;
`löngu on luus kolmkümmend,
teed sa paari`piilise, [et on] kaks `lönga pii vahel,
siis on kuuskümmend `lönga;
Moole toodi lugu lesta (30 kala) Khk;
Üks lugu oli sada `silku;
kolmkümmend [soa]piid oo üks lugu,
me kutsume luuks Krj;
luus on kuuskümmend `lönga Jaa;
Nii mütu lugu kääriti kut kaŋŋas taheti lai teha Pöi;
Mitu `lõnga sool lugus oo Muh;
lugus käip kolmkümmend piid Käi;
kas lugo täis LNg;
Kui astlid kuuskümmend korda on rinki aetud,
siis saab lugu täis ja pannasse võrges,
lugulõngas Han; [kanga] `Laius `loeti lugudega Hää;
siis kui kangast kiaritakse,
siis `luetakse kolm `lõnga,
sie on üks lugu,
`kümme lugu on pasmas Kad;
loe tälle vi̬i̬l viiskümmet kala,
siis suab lugu täis;
kolm `lõnga `pantse lu̬u̬ `sisse,
kümme lugu `pantse `puasme Kod;
mul jäi kaks lugu `puudu `kangast Lai;
kolm `lõnga om lugun Trv;
kui kangast üless `aeti,
siss `loeti lugusit Ran;
kümme luku om üt́s `paasmõ Võn;
egah luguh um kolm `langa - - sõ̭ss ku kümme luku,
sõ̭ss üteldäss üt́s `paasma Plv;
mul sai laǵa kangass,
kat́skümend kuuś paasmõht ja‿vil säid́se luku Vas;
paaśmõhõ jäi `kolmõ luku `puuduss Se ||
arvel, loetud Paergus oo seike tuline tiidus einatöö,
keik päävad oo luus Kaa Vrd lugus1,
lugõmik7. kord, jagu, järg `Ommiku märss `liikus viel `õhtast lugu `naela `õtsas,
ku tuli `jälle `selga võttada ja `taĺli ette `menna Jõh;
suist lugu veel elasime sial Rid;
ta eilist lugo alles mo `juures,
ta põle ää `läindki Mar;
`anti `vihtega ikke valu,
viis kopikast lugu Tõs;
sedasi veḱed lugu käies põle midagi (selg ei valuta); `vahtis `ühte `lehte mitu lugu JJn;
eks siis emad `tõusnud omikust lugu kedrama Iis;
lehem tuli uut lugu `lüpsmä;
siad one `õhtass lugu süömätä Kod;
mõ̭ni laulatõdi tu̬u̬ pühäpäävä,
ku kolmat lugu hõigati;
kikass kiŕg kolmat lugu,
joʔ oĺl `valgõ Har;
lugul ~ lool kaupa, viisi kuldnokad lennavad na tropi lool (parvedena) Rei;
`vihma sajab illinga lugul Phl;
nuored inimest tulevad karja lool kokku Ris;
annad `mulle jäo luol `leiba;
ma pesin küll `villade luol,
ma lammast ei pest VMr;
tegi tüöd pääva luol,
tüki luol (tükitööd) Sim;
kevädised kured tulevad `eeste,
siis tulevad küĺvi kured,
tulevad lu̬u̬ `kaupa `lõune mualt Kod ||
ühtepuhku inimene eksib tihid luud Vig;
`ühte lugu edäsi Kod;
ühte lugu küsite,
`tihti lugu Plt8. lugu olema tähtsust, vajadust olema, tähendama (hrl eitavas kõnes) ega‿s `paadis ka lugu `oldki,
mis siin jalas oli,
aga `nuodajääl pidi olema ikke üks `tupli jalanou Jõe;
ega maal ole lugu,
kust puolt tuul on Kuu;
`pollu arimisest on `paĺju lugu (kasu) Hlj;
ega sest põle lugu mette Muh;
sellest põle lugu kedagi Kul;
enni `tehti `musta riiet,
pidi `musti `lammud olema,
nüid lastasse `värmi,
nüid põle sellest lugu Vig;
sest põln lugu,
et ta suguseĺtsi ulgast oli Kir;
põlnd lugu,
kas sa tood või ei too PJg;
Mis sul minu abist lugu,
omal `rammu küll Jür;
`vihtadest võib `olla küll lugu,
vahel lehed punase `kiŕjud,
kui nisuksed `ulgas,
akkab nahk kihelema JõeK;
Sooja pärast põleks old enam lugu `ahju kütta Amb;
sui ei ole mul igavusest sugugi lugu (ei hakka igav) Ann;
mul ei ole kuerast lugu VMr;
sess põle suurt lugu,
si̬i̬ ei ti̬i̬ suurt viga Kod;
ega sest ole lugu,
et täna ei sua Plt;
mia tunne tast vi̬i̬l lugu,
miu latse ei pane tähelegi Trv;
sest ei ole suurt lugu,
ka temät om või ei ole Hls9. lugu (~ luuh) pidama a. austama, hindama siis `piedä ige viel emäst lugu,
kui on `naine ottamatta,
aga kui juba omal `naine on,
egä siis enämb emäst egä vanembiest lugu `piedä Kuu;
`Kördist mina küll lugu ei pia IisR;
Vanas eas ma akkasi tast lugu pidama Pöi;
peab teisest nii suurt lugo Mar;
`Vaesest lugu ei `pieta,
ela või sure Jür;
teda ei `võetud kui kommetid,
temast `pieti lugu JJn;
veri lepp on üks odav puu,
temast suurt lugu ei `pieta Tür;
selless ei õle kedägi lugu pidädä;
tä vi̬i̬l suureline,
pidäb enesess paĺju lugu Kod;
om üit́s kärssnõna,
kes esi`eńdäst suurd lugu pidä Trv;
vahi,
kos om miniäss,
piäb ämmäst lugu;
enne vana`tütrigust es `peetä lugu,
ennemp `peeti talu koerast lugu Puh;
pia `puhtusest lugu Nõo;
ma ei pea tast söögist suurt luku Krl;
mõ̭nõ˽näet `veiga pidävä˽jänese lihha luuh;
innevanast oĺl `olno varõśs veega˽käo pääle pahanoʔ,
et milless käko `veega luuh peetäss Se b. arvestama Eks sest `pieti lugu ka,
mes `keidus ühelgi `päiväl oli Kuu;
`kuidas `enne `rannas seda lugu `pieti,
viis vai kaheksa `verko oli üks ribi Vai;
Kas sa oma töö kohta ise lugu ka pead Jäm;
talumehed ika pidasid kuust lugu,
a ei mõesa pidand kuust Kos c. pikalt rääkima, jutlustama küll sie pida senest `suure luu,
ei tohi enamb sanagi `laussa [vastu] VNg;
öpetaea `tulle `siia lugu pidama Pha Vrd luguhus