[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

jaks jaks g jaksu R(g `jaksu, p `jakso Vai) Juu KuuK Kad Trm Nõo(g jagsu) Krl; jäks g jäksu Sa Emm Rid Mar Mär Han Kos Ann Koe VJg, g jäkso LNg, p `jäksi JMd; a.  füüsiline suutlikkus, jõud Mies on para`aigu `täües `jaksus Kuu; kuda `jaksu on `nõnda tied Lüg; `jäksu `juure! Khk; See vana jäks akkab nõnda väheks `jääma Pöi; Jäks äi aka pεεle Emm; `jäkso `tööle! LNg; ia meelega tahaks tööd teha, aga ei ole enam seda `jäksu Ann; ei nakka jaks manuʔ, ei olõ inäp nu̬u̬rt `jaksu Krl b.  majanduslik jõukus, kindlustatus; rahaVJg Trm Vrd jaksus, jõks2

maksma `maksma, (ma) maksa(n) eP; `maksama Khk, (ma) `maksan R; `mas|ma Trv T V, -me Hls Krk Hel, (ma) massa

1. tasuma (hrl rahas) kaladega `makseti `meie tüö `välja Hlj; `miele tuletuse järelle `maksas ta vola VNg; sie mies võttas oma `pääle sene `maksu `maksada Lüg; `Maksa nüüd `teise iest nigu surnd obuse `nahka IisR; `poiga saab `suuremast, küll tämä siis pittä mured ja `maksa `vällä kaik Vai; see pole ind midagid, mis ta selle eest `maksas Khk; Ta lubas küll ää maksta, aga ju lasn maksab (jääb maksmata) Kaa; kelle `möisa meres `püitsid, selle `möisale sa `maksid, raha `maksid vöi kala Vll; `Mustlane pole `ilmaski obust ostnd, ta vahetas ja alati nõnda, et taale `peale makseti Pöi; anna kätte, mis `maksa `olli Muh; sai maksetud sellele (külakarjusele) ja siis see `karjas Noa; `maksis `puhtas rahas `väĺla, `maksis kõik ää Mar; naesed läksid salaja marjule, ei maksnd `tääle `marju Kir; `ambaraha oli `sääduslik, enämesti naa rubla `ümmer ekke sedä makseti siis koa, vaderid `maksid Tõs; Tänäve katsumõ võla ää `maksa Khn; kohus `mõistis ta `rahvi `maksma Tor; kruubi tegemene läks `rohkem `maksma, kruubi mat́t oli `kaĺlim HMd; ma `maksin ta siĺmad `kińni (andsin altkäemaksu) Juu; `maksis set́se sada `väĺla - - oligi meie koht `väĺla maksetud HJn; tingsepp `rautas obuseid viĺla iest, sügise `maksti ää Amb; mis mina tööl käisin, need päävad ma sain ikke rahaga maksetud Ann; minu tiada pidi se tasa olemagi, aga nüid tuleb `välja‿t muist `maksmatta Kad; pead `juure `maksma, muidu sie kaup ei lähä VJg; maksid [mõisale] puale `reńti ja puale tegid tükka, `einä ja rükkid; minä en jõõda `maksa, küll jumal maksab Kod; õpetaea `ańdis `talle ia jootraha sial ja `maksis kõik tema `arved tasa Plt; sada rubla on `siśsi `makstud, teene sada tuleb `kõrva `maksa KJn; kiriku `massu massetse ike kui lavvale lääd Hls; keväde `võeti [vilja] `vällä magatsist ja sügüse masseti `sissi kasuge Krk; `anti egäle ütele lõmps `viina, tetti karjussega `kaupa, mes `kiäkina karjussele massap Ran; mia küll ei lää `sulle käsiniguss - - mia `vaene inime, kost mia massa; tol om raha jäänu käńksepäle `masmada, `saapa kräädsuva iks et krääts ja krääts nalj Nõo; ku sõ̭sara mehele lätsivä, siss saeva egä üits oma jao [talust] kätte, veli maśs `väĺlä; om talu pudelide ajanu (maha joonud), kõrtsi`renti `masnu piltl Ote; ma `väege ää meelegõ massass, a mul ei olõ San; tiä olõss pidänü `rohkõp kurat́ vi̬i̬l `masma Urv; paĺluss sa˽mullõ massat pääle, ku˽mi hobõsõ vällä vahenda; küll taa rumalõst pääst mass kińniʔ Har; No˽kitt minnu vi̬i̬l päälegi ja lubasi `palka manu˽`massaʔ Rõu; moonameeste ja `popsõga˽teḱk tü̬ü̬, viläga maśs ja moonagaʔ Vas; mi ka ello praavidi, võlaʔ maśsiʔ är; rikass mass rahagaʔ, `vaene mass nahagaʔ Se; kätte maksma kätte tasuma, tagasi tegema tema on mu `õige vihasest tehnd ja tahan temale kätte `maksada Lüg; on ta εεd teind ähk `kurja teind, seda tahetasse ikka siis käde `maksa pärast Khk; `Sõuke mees ta on küll, et ta käde maksab Pöi; tä `tahtis täle kätte `maksa, `pistis eina küini põlema Mar; viha päräst maksetse koa kätte, tehäse paha Tõs; ma tahan `talle kätte `maksa, et ta `kurja tegi Juu; tämä `sõimab ja maksab sulle `vargusega kätte Kod; temä taht `kurja kurjage kätte `massa Krk; tiä taht tõsõlõ kätte `massa Krl; maha maksma laevateenistust lõpetama `kapten - - luband ige kohe mihed maha `maksada `laevast ja Kuu; Rotõrdamis maksõti meie maha Khn
2. a. mingis hinnas, rahalises väärtuses olema `meie päiv maks `palju, said `kalli `palga tüö iest Kuu; nied `kartulid `maksavad `õige `inda nüüd, neid ei `jõua `õstada Lüg; kassi poeg maksab suure nööla Jäm; pailu kala möet maksab Khk; See koht oli omal ajal `kulda maksnd Pöi; ei luba eli põleta, see maksab raha Muh; viin `olle halv, toop `makses viisteisn kopegad Phl; see maksab ikke `enda (on kallis) Mar; ei täkust saa paremat `indä kedägi, eä märä maksab nasamma koa Vig; Ega ta `ärga ega obust ei maksa (maksab vähe) Hää; sie luom `maksis mul kallist `inda Ris; mis maksab tuop `tangu Koe; no sit́s on üks alb riie, maksa mette kedagi kohe Sim; üks ilos asi maksab `inda, [on] kaĺlis Kod; `tuhkru nahk maksab `iaste, selle naha pärast püiavad `püida Äks; ni̬i̬d kivid maksavad ükskord raha KJn; ollus sa `küsken, mis mõtuse nüüd `masve Hls; nüid vili massap `inda, nüid vili om innan; si̬i̬ nali läit́s kallist `maksme piltl Krk; osti `endäle sitsi räti, tu̬u̬ maśs katõssa tõistkümme `koṕkat Puh; ega‿ss aig massap raha, mes sä niipaĺlu labised; vanast `müidi elävät õbedat, kolm `koṕka maśs ani suletäis Nõo; mes nu̬u̬ `põrkna tsütsi massiva, nu̬u̬ `põrkna kakuti nii tõśte siäst `väĺlä Rõn; sio eśsütüs (eksitus) läits mul paĺlu `masma piltl San; mis hend om, paĺluss taa mass Har; nüüd mass lehm säidsesada `ruublit, vanast oĺl viiśsada `ruublit suuŕ talo Plv; mis mass, paĺloss sa˽küsüdeʔ Vas; maksku mis maksab iga hinna eest, kõigest hoolimata `Maksku mis `maksab, aga `õhtast `piame rukki kokku `saama IisR; `Ükski `eestlane ei `tahtnu saksa `laeva, `maksku mis maksab Hää b. piltl (hrl eitavas kõnes) väärt olema, väärima Ei `maksa sen sittast `varvastigi Kuu; täma lubadus ei `maksa midagi Hlj; meil on `mitmed [sorti] `kartulid, aga `ükski ei `maksa neid punasi Lüg; minu jutt ei maksa midagid Muh; Sahkerdse jutt ei maksa midagi Hää; tämä ei maksa mitte tõese jalaaluss pori Kod; ku koer kusess tüdrukul `pääle, siss minevet tüdruk `masme, temäst peets lugu; Liide ei massaki sedä mi̬i̬st, mihel ää koht ja puha Krk; muu ei massa midägina, temä ütsindä om asi; kui rikass midägi `ütlep, tu̬u̬ joba massap Nõo; ma ei massaʔ timä imä jala muta kah, ma‿lõ `väega `vaenõ ja aladu Har; Kittü‿i˽hinnest midägiʔ, sa˽massa õi˽mu man `kolmõ `kopkat Rõu; kuuś vuŕlet massa ai ütte maami̬i̬st Vas; `hapnõmalda ĺeib midägi massa aiʔ Se
3. tasuma, mõtet olema Ei tänä `maksa merele `mennä, hakkab jo `tormama Kuu; `nende järel ei `maksa `uatada Hlj; Kas `maksas last `kuoli `panna, säelt nied `krutskid `saigi IisR; selle eest ep maksa tänada Jäm; nii ilja äi maksa `kerku `minnagid, äi jöva ikka mette Khk; See [lehm] oli nii alb (odav), et seda‿b maksa `rääkida, ta sai selle muidu käde Pöi; siia (riidele) ei maksa aadagi uut `paika Muh; sedä `kraami nii vähä, et ei maksa suud seks tegemastki; ega sol maksa eese `kässa ää rekkoda Mar; sedä maksab ikke veel parandada küll, põle veel naa `katki Tõs; `Sioksõ vjõluda jõlmaga ei maksa `lehmä `vällä `aada Khn; Maksab sul lehma eest niipalju raha `maksa Jür; `maksis aga selle eest `vaeva näha küll JMd; `alba maksa kunagi eeskujuks võtta Tür; ega nisuke koi ei maksa kua `jälle `olla VMr; ei tia, kas maksab `minna `õt́sma Trm; ei maksa lapsel `itke `laska Kod; ei maksa `sinna `viĺja teha, see on karja tallermaa Lai; see raasike `suurmit ei massa seda `ki̬i̬tmist Trv; si̬i̬ om `mü̬ü̬dä lännu, sedä ei massa kõnelte Krk; Ei tiiä, kas sul mass enämb minnä, `ildass olt jäänü Hel; [nooda] esä mulk, sääld `kaeti, kas kalu om paĺlu, kas massab vedädä Ran; mul maśs `küllä `minnä, ma sai `ulka `terri Nõo; mis tast kündä, tu̬u̬ ei massa inemise `vaiva, ei obesel Ote; ta‿m sääne hõllõ puu, taast õi˽massa˽tegemine Urv; tu̬u̬ henna iist ei massa taad võttaʔ, ku odavappa saia om Har; massa ai˽murõhtamine, ku jummaĺ ilodust ei olõ ütehn `andnuʔ Rõu; edimäist `õnnõ ei massa ärʔ `põlgõʔ Plv; ei massaʔ kül noorõh vanna `teotamine Räp
4. kehtima [kui] `Nuoti `rohkemb, `pandud `vuoru `luoma kerd `maksama just püü`mieste oma vahel Kuu; `vaidleb, tahab oma `öigut ikka `maksma `panna Khk; pereme söna maksab `köikide `kohta, kes ta `juures elavad Vll; Esimene mees oli seal tuhvlialune, teine pani oma sõna maksma Mar; kui [mõisnik]- - siia tulnd, siis `pandud kepp `maksma (ihunuhtlusest) Mih; pane täheli, see maksab so `kohta koa, maksab jah Tõs; rõme või kore, kaks sõna maksavad mõlemad Aud; saarivalitsuse aeg oli se [seadus] `maksev, aga eesti `aeges enäm ei old Juu; neĺja silma jutt ei loe, `kohtu ies ei maksa Sim; si̬i̬ raha ei massa änäp, si̬i̬ om maha käünü Krk; näis, kas massap tu̬u̬ `nõiduss vai ei massa Nõo; meil ei olõ ei tuu sõ̭na `masva (seda sõna ei kasutata) Har; pand uma sõna `masma Räp

oksjon `oksjon Jõe VNg Lüg Vai Jäm/-jun/ Khk Vll Rei Noa Mar Mär Kse Tõs Tor/-joon/ Ris/-jan/ JMd Koe Iis Trm Plt KJn Hls Puh Nõo Räp, `okson Lüg Pee, g -i; `oks|jooń g -jooni Rõu, -joni Hää; `oks|joo·n Juu, `oks|ju̬u̬·ń (`oḱs-) Trv Krk Vas Se, `oks|joen Muh, g -jooni; `oksju|ń Lih Trv, `oḱsjuu|ń Plv, `oksjua|ń Kod, g -ni; `oksom g `oksommi Kuu vara müümine enampakkumisel Jõeperes `müidi üks koht `oksjoni pial ära Jõe; taheda `oksom tehä Kuu; `luomad `kirjudetti üles, `tehti `okson Lüg; see oo ükskord `oksjoni pεεlt ostetud Khk; `möisnikud teevad oma `asjadele `oksjonid Vll; kui `velgo jähi, siis `tehti `tääle `oksjon Mar; teise omingu oli [pulmas] `jälle `oksjuń Lih; läks `oksjoni `piäle `ostma Tõs; `oksjoonil pakutase ike üle Tor; talu lähäb sul `oksjoni `alla JMd; õśsin `oksjuani piält Kod; ommen om `oksju̬u̬·ń Trv; mea viisi `pakmisel `oksjooni pääle `ende `väikse `vankre Krk; tet́ti kraamile `oksjon Nõo; imä maśs raha - - siss jäi `oksju̬u̬·ń pidämäldäʔ Vas; `oḱsjooniga `müüdi `vällä Se

pasun pasun g -a Kuu RId(n pasuna VNg) SaLä Vll Muh Emm Rei hajusalt L/pason Kul/, Ris Juu Amb JMd Koe VMr Kad VJg TaPõ Plt KJn SJn Trv Nõo, -e Hls Krk; passun Puh Nõo Rõn Krl/g pasunõ/ Plv, passuń Rõu Vas, g pasuna; g pasuna Ran Võn Kam, pasuni Se (puhkpill) igä `ehtut `mängisid siel nii ilusast pasunuiega Kuu; mul õli pläkkist pasun Lüg; õli - - `tehtud kasetohost nisuke pikk pasun, sis `ommiku [karjane] `mängis pasuna, kui `luomad kokko `aeti Jõh; poiss puhub pasunaga Khk; Löi nina üles kut kassaka pasun Emm; karjob `justku pason Kul; oli kroonu peal pasuna puhujaks Mär; poisike õppis ära pasuni (pasunaid) `puhkama Hää; karjatsel oli pasun. koe ta pasunad aas, sis pidid kõik `veised `väĺläs olemä Juu; sel (karjasel) oli siis suur kõver pasun - - ise ned vanamed tegivad mäńni juurikast Koe; puu lusika `nuaga - - õenestas siest ära, pani vitsad `piale ja oli pasun et `oitku VMr; ku maja kahju one, `aetse pasunad Kod; pasun oli paar `jalga [pikk], kase tohust `tehtud Lai; laps `töinab jüsku pasun SJn; nevä mängive pasuntege Hls; aava lavva olli `ästi ele, tetti pasunit Krk; omatse lassiva laalda `audu pääl ja pasundega mängiti Nõo; vanast puukoorõst olliva pasuna Võn; Tol `oĺli oma sarvest passun Rõn; nigu vana passun `täntäss pääle Plv; piĺliʔ ja pasuni, sääl oliʔ kõik ku̬u̬h Se

raks1 raks g raksu SaLä Kaa Muh Käi Mär Kse Khn Hää Ris Juu JõeK JMd Koe Iis Kod MMg Lai Plt KJn Trv Krk Puh, `raksu Kuu Lüg IisR, rakso Mar Kul; n, g `raksu VNg Vai

1. kord, puhk `mitmat `raksu kävi siin Kuu; jumal ans üvä `raksu `vihma VNg; tuob kahe `raksuga ärä Lüg; Las poiss läheb `linna, kui on `raksu ära käind, tia kas enamb kippubki IisR; kas seda `raksu petti ka `anti Ans; töi ühe raksu `vihma Khk; Tuli `keie mütu `raksu, enne kui asja `korda sai Kaa; ma aevastasi mitu `raksu korraga Muh; öhe `ainsa raksu köhadab Käi; lähän kolmat `raksu veel Mär; ma olen mitu `raksu Suome vahet käind paadiga JõeK; eela tuli raks `vihma JMd; nõnnagu raksu piält (täpselt) Kod; Ta piale seda raksu põle mitte kõrdagi meie ees suurustanud nende uhkete kroonuriietega MMg; käis `kohtus kolm `raksu, ühe raksuga ei jõua ära teha Lai; ta on siin mitu `raksu käind Plt; mitmendad `raksu sa joba käit siin Trv
2. mingi kogus, hulk ta käis raksu maad ära Jäm; ta magas ee raksu Khk; Sellest oo ette päris raks aega möödas, kui ma viimaks linnas keisi; Sönna oo siit üsna kena raks maad Kaa; ma magasin nüid kohe ea raksu `aega Mär; ea raks `aega oli meil Ris; mul on ea raks muad viel `minna Koe
3. hoop, löök, rops poiss löi puu ühe raksuga pooleks Khk; ta `andis `moole ühe raksu Muh; esimese raksuga (hooga) viis [tuul] juba suõdi käest ää Khn; küll sain iä raksu, kui maha kukkusin Juu; lõi mind mõne ea raksu JMd; `mursin ühe raksuga `kat́ki Iis; mea sagasi `einu, mea lei mõne raksu `sinna `sissi Krk; ta lei `mulle mõne raksu Puh

raksuma `raksuma, (ta) raksub Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Emm Rei Mär Kse Han Var PJg Tor Hää hajusalt KPõ, Iis Lai KJn Plt, `raksub Kuu Jõh IisR, `raksu VNg; `raksoma LNg, (ta) raksob Mar; `raksma Tõs Khn, (ta) raksub Saa KJn Trv Puh; `raksme, (ta) raksu|b Hls, -p Krk

1. a. katkeliselt, järsult ragisema Vigastime (vikati) nappul läks `raksujess `katki Kuu; `aavapuu `raksu, kui pole VNg; `Üäsä õli üksvahe `ninda `kange meru, et maja `raksus Jõh; Tued juba `raksuvad, tuo üks tits `juure IisR; sai sehantse paugu, et kondid üsna `raksusid; kui `üigene `amba all raksub, siis `aitab vili leigata Khk; Aid `raksus, ma `vaata, `veised juba põllal Pöi; nisu oo kui, üa raksub ühna Muh; tuli raksub `ahjus Rei; ää kooluta nii kõbaste, kuule, see raksub juba, see lääb jo `kat́ki (nõule puuvitsa peale ajades) Mär; luud raksuvad Hää; `pähkel `raksus `amba all, kui kat́ti läks Saa; kui rodi on kää sees, siis kui katsud, raksub Nis; `kange tuulega puud raksuvad Juu; lüö nii, et vikat́ raksub, ein nagu raud JõeK; kasepuu põleb vagasest, tema ei raksu Ann; ni̬i̬ puu raksuve `kangest Hls; liiv raksub `amba all Puh b. (muudel juhtudel) pasknäär võtab `raksuda `peale Var; sõled olid kurgu all ja rahad `raksund, kui `kiikund VMr
2. mürtsuma, paukuma köue raksub Khk; püśs `raksus Vll; Sõi poolkeend taŋŋupudru, nüid perse raksub noagu ull Pöi; müristab mis raksob, ühnä ragin taga Mar; Väĺlas raksub ja pougub, lastele öötse, et taevataat tapleb Han; küĺm lääb kõvas, väĺlas akas juba `raksma; lase aga perse `raksu, ega tulejad ei saa keelata Saa; taevas raksub ja müristab VJg; kui ta (pikne) pia kohal on, siis ta kärgatab ja raksub Lai
3. kärkima, tõrelema Läheb raginal vihale, siis `raksub mis `irmus IisR; Metsavaht oli vihane ning akkas poistega `raksuma Kaa; sai kodund `raksumist Vll; See‿o üks kuri vanaeit, mis `kangest `tapleb ja raksub Pöi; see kannatab kõik ää, mis teine ta kohe raksub Muh; `Raksusid `vastamisi Jür; akkas minuga `raksuma JMd; vanamis `raksus mis kole KJn; kärgib ja raksub ku pikken Trv
Vrd räksuma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur