[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
kabli2 kabli Pöi Muh Hi vanast köiest või trossist harutatud keere või takk kablidest lahutakse triiv`värki. kablist tehakse köit koa Pöi; tegi kablist kööve Muh; Köis `raiude tükkideks, `panda suja vee `sisse liguma ja siis näpuvahel `kista kabliks. Törvase kövest saab parama kabli. Kabliga `triivida `laeva Emm; mehed keerutasid kablidest köve Phl
keeluss keeluss g -e „paadi laudade vahele topitav takk“ tõrva keeluss pandass sinnäʔ, kos lavva servä˽kokko lääväʔ, tollõga torostõdi veneh Räp
ketrama `ketrama (`keträmä) Rid Khn Saa Hls MMg Äks Plt, kedrata (kedrätä) Muh L Kod VlPõ eL(`keträme, kedrä|de, -te M San, `ket́räme Krl; `ketramõ Har, kedradõ Krl; pr (ta) `ket́räss Võn); `keträmmä Kam Plv Räp; `ketramaie Lüg, `ketrömä Vai; da-inf kedradaʔ, kedrädäʔ V; `ketrada, `keträdä RId(`ketretä Lüg), `ketra VNg Vai; kedrama (kedrämä) Noa Iis Kod MMg KJn, da-inf kedrada S L hv Ris, Jä ViK TaPõ Trm Pal Lai Plt, kedrata (kedrätä) Khk Krj Vll Mar Kul Han Var PJg Ris Amb JMd JJn Lai Pil; imps `ketre- R, kedre- Sa
1. kiust (vill, takk, lina, kanep) lõnga tegema mul `tarvis viel ulk `ketrata Hlj; sie oli ikke kova `ketraja, kie `naela linu `päävas `vällä `ketras, sie `andis ikke `ketra VNg; Novembris pidid õlema juo takkud `ketretud, sis sai akkada linadega `pihta Lüg; arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti; tagurpitte `ketrama sie on `lõnga `kierama Jõh; `talve `keträväd `naised vokki; ei enämb nüid `keträdä, `massinad on ken `keträväd Vai; selle aa sees kut ma kuduja oli, pole änam vörgu`lönga kedretud Ans; `juhtus loomal (lambal) önnedus [öeldi]: vaada, tä kedras `matse pεε Khk; Linad ja takud on ammu kedratud Pöi; Sa kedrad nii ilusad `peened `lönga Rei; see oma kedrat löng Phl; sa pead pool ööd `istuma ja kedrama veel koa Noa; aga neĺläba `õhta sii ei kedrata iialgi Mar; me oleme isi kedrand, me ei lasnd vabrikus kedrata Kir; kui vokki kedrata, siis saab näpp linase ja takude `aegas märjasse `tehtud, `ville `aegas küll ei saa niisutatud Mih; Vanaeit `keträs `terve `kuõndla takku `õhtaga ää Khn; kui jo okid olid, siis mõni `olle `ketran veel kedravarrega, et sellega sai lõng `pehmem; `Pootsis mererahvas `ketrasid nuuriti `lõnga - - ja korrutasid `ketramise `moodi Aud; kis sis linu nokotab, neid ju ea kedrata Ris; teisel `aastal kedratud `villu `kuoti `jälle teisel `aastal HJn; ema ühe jalaga kedras, teisega kiigutas last Amb; lasime kaks leisikad linu kedrata JJn; lõemed siis kedrati vokiga Pai; `küündlabä, `vastlabä `õhta ka ei kedratud VMr; tüdrukud käisid kedramas ehal. `õhtate kedranuvad, kui muud tüöd ei old Sim; ärä nõnna kedrätä (`keträ), sis suava mädä kangas, ku piä keegon kedräten Kod; kudejed õlid õma kedratud MMg; otsa takud on alvad kedrata, aga laaś takud on iad kedrata Äks; vabrik kedrab peenikse lõnga, ise kedra jämedam Lai; kaks tütart old, kedranuvad voki ees Pil; parem`poole tuleb kedrata, vasakule `poole tuleb korutada SJn; temä om igävest jala är kedränu (jalad on ketramisega kangeks jäänud) Krk; mia kedrässi tü̬ü̬`marka. talu kedrässive, peremihe `viisive `mõisde Hel; külän ollu üits naśteraass, kes `kanga veed kedränu, ku ütel talul vee ärä ollu kedrätu, siss kutsutu `tõisi `tallu `keträmä Puh; ravikit es kedrätä, ravike topiti saena vahele Nõo; kapst`maarjapävä es tohiva naese kedrätä ei ummelda, muidu pilutedi `kapstalehe ärä Võn; voḱk kedräśs kui‿t́s vurrin San; ma `keträ voḱki Kan; miʔ `ketrssi Rõu; `paklit tokutõtass ja `villo ja linno iks kedrätäss Plv; üless `keträss, üless `metrass, lätt `otsa, lu̬u̬ muna = hummaĺ Vas
2. fig (vokivurinaga sarnanevat heli tekitama) Naarab nagu `keträb Kod; hujuu, mi̬i̬ś `keträp voḱiga ti̬i̬d piten (sõidab mootorrattaga) Har a. nurru lööma kaśs kedrab nii kenast Khk; Emased kassid nee kedrasid kenasti kui nad `kuskil olid Kaa; kass lü̬ü̬ `nurru vai `keträss San b. (öösorri häälitsusest) `keträjä lind on `metsäs, `keträs `jusku vokk Lüg; laisk kuĺl - - suve `õhtati se `ketrab Mär c. krooksuma konnad kedravad Jäm d. (seinakoi häälest) Vanaema ketrab lõnga Hls
3. fig mitte paigal püsima see va lammas kedrab sääl kööve `otsas; kis - - `kargab ühe töö kallalt teise kallale, selle `kohta `eetasse: mis sa kedrad ühest kuhast `teisse Khk; mis sa iki ütte`puhku `keträt, paigal ei kurda, ussest `väĺlä ja `sissi jälle Krk; minä ütsindä joosi, kedrässi `ümbre sigade Ran; mine maka paremb, ärä nii paĺlu `keträ Nõo; no kohes sina `ketrat nii oolõga (kiirest käigust); vurtvuńn kes `keträss põrmandut `mü̬ü̬dä Ote
4. fig palju või tühja rääkima, lobisema mis te kedrate seda juttu siin Jõh; mis sa `ketrad ja korrutad (lärmad) Kse; Keele`peksja `kohta `öeldaks: va oki `ketrab küla `mü̬ü̬da Hää; to‿m kõ̭ik Alma `keträmine, tütär ei kõnele mitte midägina Nõo; kiä `keträss vai vohkõrdass `ümbre ummi `tühje juttõga Urv; `ket́räss uma jutuga Krl; Kedraśs pääle tu̬u̬d ütte juttu, viländ jo˽sai Rõu
Vrd kehrama
1. kiust (vill, takk, lina, kanep) lõnga tegema mul `tarvis viel ulk `ketrata Hlj; sie oli ikke kova `ketraja, kie `naela linu `päävas `vällä `ketras, sie `andis ikke `ketra VNg; Novembris pidid õlema juo takkud `ketretud, sis sai akkada linadega `pihta Lüg; arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti; tagurpitte `ketrama sie on `lõnga `kierama Jõh; `talve `keträväd `naised vokki; ei enämb nüid `keträdä, `massinad on ken `keträväd Vai; selle aa sees kut ma kuduja oli, pole änam vörgu`lönga kedretud Ans; `juhtus loomal (lambal) önnedus [öeldi]: vaada, tä kedras `matse pεε Khk; Linad ja takud on ammu kedratud Pöi; Sa kedrad nii ilusad `peened `lönga Rei; see oma kedrat löng Phl; sa pead pool ööd `istuma ja kedrama veel koa Noa; aga neĺläba `õhta sii ei kedrata iialgi Mar; me oleme isi kedrand, me ei lasnd vabrikus kedrata Kir; kui vokki kedrata, siis saab näpp linase ja takude `aegas märjasse `tehtud, `ville `aegas küll ei saa niisutatud Mih; Vanaeit `keträs `terve `kuõndla takku `õhtaga ää Khn; kui jo okid olid, siis mõni `olle `ketran veel kedravarrega, et sellega sai lõng `pehmem; `Pootsis mererahvas `ketrasid nuuriti `lõnga - - ja korrutasid `ketramise `moodi Aud; kis sis linu nokotab, neid ju ea kedrata Ris; teisel `aastal kedratud `villu `kuoti `jälle teisel `aastal HJn; ema ühe jalaga kedras, teisega kiigutas last Amb; lasime kaks leisikad linu kedrata JJn; lõemed siis kedrati vokiga Pai; `küündlabä, `vastlabä `õhta ka ei kedratud VMr; tüdrukud käisid kedramas ehal. `õhtate kedranuvad, kui muud tüöd ei old Sim; ärä nõnna kedrätä (`keträ), sis suava mädä kangas, ku piä keegon kedräten Kod; kudejed õlid õma kedratud MMg; otsa takud on alvad kedrata, aga laaś takud on iad kedrata Äks; vabrik kedrab peenikse lõnga, ise kedra jämedam Lai; kaks tütart old, kedranuvad voki ees Pil; parem`poole tuleb kedrata, vasakule `poole tuleb korutada SJn; temä om igävest jala är kedränu (jalad on ketramisega kangeks jäänud) Krk; mia kedrässi tü̬ü̬`marka. talu kedrässive, peremihe `viisive `mõisde Hel; külän ollu üits naśteraass, kes `kanga veed kedränu, ku ütel talul vee ärä ollu kedrätu, siss kutsutu `tõisi `tallu `keträmä Puh; ravikit es kedrätä, ravike topiti saena vahele Nõo; kapst`maarjapävä es tohiva naese kedrätä ei ummelda, muidu pilutedi `kapstalehe ärä Võn; voḱk kedräśs kui‿t́s vurrin San; ma `keträ voḱki Kan; miʔ `ketrssi Rõu; `paklit tokutõtass ja `villo ja linno iks kedrätäss Plv; üless `keträss, üless `metrass, lätt `otsa, lu̬u̬ muna = hummaĺ Vas
2. fig (vokivurinaga sarnanevat heli tekitama) Naarab nagu `keträb Kod; hujuu, mi̬i̬ś `keträp voḱiga ti̬i̬d piten (sõidab mootorrattaga) Har a. nurru lööma kaśs kedrab nii kenast Khk; Emased kassid nee kedrasid kenasti kui nad `kuskil olid Kaa; kass lü̬ü̬ `nurru vai `keträss San b. (öösorri häälitsusest) `keträjä lind on `metsäs, `keträs `jusku vokk Lüg; laisk kuĺl - - suve `õhtati se `ketrab Mär c. krooksuma konnad kedravad Jäm d. (seinakoi häälest) Vanaema ketrab lõnga Hls
3. fig mitte paigal püsima see va lammas kedrab sääl kööve `otsas; kis - - `kargab ühe töö kallalt teise kallale, selle `kohta `eetasse: mis sa kedrad ühest kuhast `teisse Khk; mis sa iki ütte`puhku `keträt, paigal ei kurda, ussest `väĺlä ja `sissi jälle Krk; minä ütsindä joosi, kedrässi `ümbre sigade Ran; mine maka paremb, ärä nii paĺlu `keträ Nõo; no kohes sina `ketrat nii oolõga (kiirest käigust); vurtvuńn kes `keträss põrmandut `mü̬ü̬dä Ote
4. fig palju või tühja rääkima, lobisema mis te kedrate seda juttu siin Jõh; mis sa `ketrad ja korrutad (lärmad) Kse; Keele`peksja `kohta `öeldaks: va oki `ketrab küla `mü̬ü̬da Hää; to‿m kõ̭ik Alma `keträmine, tütär ei kõnele mitte midägina Nõo; kiä `keträss vai vohkõrdass `ümbre ummi `tühje juttõga Urv; `ket́räss uma jutuga Krl; Kedraśs pääle tu̬u̬d ütte juttu, viländ jo˽sai Rõu
Vrd kehrama
ketrus1 `ketru|s Muh Rid Kul Äks Räp, g -se RId Mar(-o-) Mär Vig Kse Mih Tõs Saa Kod KJn Trv Pst, -sse Lüg, -kse Vai; `ketru|ss g -se Trv Krk TLä Kam San, -sõ Har Vas Se; `ket́rü|śs g -se Rõu, `ketrü|ss g -se Plv; kedru|s Krj Pöi HJn Amb Ann Pal Lai, g -se Jõh Jäm Khk Kaa Vll Hi Aud PJg Tor Ris JJn Koe Trm Plt, -sse Iis, -kse JMd VMr VJg Sim, kedruss g -e Trm
1. a. ketramine, ketrustöö Sügise kõik tüöd `kaane all, sis akkas `ketruss `pääle Lüg; `ketrukse tüöd on küll Vai; ma saa kedruse eest ikka ka natusse `ühte-teist Khk; vokk on kedruse riist Vll; enne `olli kanepi `ketrus, see `panni [voki] aisad `aakuma (logisema) Muh; kogu kedruse aja voki vänt liigub ja ratas köib `ümber Rei, `mihklibä, siis akkas `ketrus `peale Rid; need uo otsatakud, mis naesed `ketruse `tarvis `suevad Vig; Tarvis kedrusega rutata et kevadi akkab tulema ja kangast vaja üless panna PJg; kedrus jεεb ike `rahvast maha Ris; naiste tüö oli kedrus, taku ja lina kedrus HJn; `jõulust akkab sie lina kedrukse aeg JMd; mina aean [kangapoole] kedrukse vokiga Sim; [talgutel olid] niedsamad lugud mis sial kedrussegagi (ühistel ketrusõhtutel) Iis; kedruss sitt ei toida kedagi Lai; villa `ketruse masinate piäl on poolid KJn; `ketrus käi ike ütsipidi, kui sa kate`kõrdist [lõnga] tahat, siss isit Trv; villa kadsad tullive [ketrus] masine alt `vällä ennegu na `ketruse ette lääve Pst; Noh, `talve siss `tõmba `ketrust ik, omale ja tõśtele kah Hls; Nigu lina˽rabatuss `saiõʔ, oĺl `tütrigul `lõpmadõ rutt õt `ketrus ruttu`vaĺmis saasiʔ Har; ketrusesse, ketruses, ketrusest ketramisel(e), ketramiselt lõngad oo juba `ketruses Mär; naestelinad, need `soeti `peene arja peal ja sis läksid kedrusesse, `ketramese `alla voki `peale PJg; villad on kedrukses, villa`veskis VJg; [villavabrikus] teisest vat́ist läheb kedruksesse, siis akkab `eideid tegema; kedruksest tõin ära lõngad. kedruksest vahetasin `lõnga Sim; b. villavabrik `Villu `viidi `ketrustõ ja sääl kaarsiti ja kedrati Har; `lät́siʔ villugaʔ `ket́ruste Rõu; Leevakah oĺl lina`ketrus Räp;`ketrusõh kedratasõ villaʔ; `ketruisde vaia viiä villaʔ Se
2. kedratav kiudaine (vill, lina, takk); kedratud lõng `Lieri`lapsele `anti kodo viel `ketrost `kaasa Lüg; Ema `kaaris uie kedruse `valmis Kaa; Kadri `öhtaks pidi kedrus varna `otsas olema kadridel näha Pöi; see mo tänakond talvene `ketros kõik, kümme `vihti Mar; saananaestele ikka viiatse kedrust Aud; miks ei kedra kui kedrust oleks Amb; kui takune kedrus saab lõpetatud, siis tuleb linane kedrus VJg; tõi selle kedrukse ära, `ańtsin `jälle kolm `naela [linu] uue kedrukse jäust Sim; Võid ära `veia, so kedrus on `vaĺmis Trm; kas sa tulid `ketruss `õt́sma Kod; miul `tu̬u̬di `ketrust jälle Krk; [voki] lõõrist lastass kõik `ketruse [alla] Ran; `mulle `tu̬u̬di ka `ulka `ketrust, terve kotitäis `paklit `tu̬u̬di kedrätä Nõo; mul um `ketrüss vaĺmiss joʔ. vii `ketrüse ärʔ Plv || lõngaviht kedrus on lõngaviht. kedrus on `leekimas. suurem summ [lõngavihte], siis on kedrus PJg
Vrd kehrus
1. a. ketramine, ketrustöö Sügise kõik tüöd `kaane all, sis akkas `ketruss `pääle Lüg; `ketrukse tüöd on küll Vai; ma saa kedruse eest ikka ka natusse `ühte-teist Khk; vokk on kedruse riist Vll; enne `olli kanepi `ketrus, see `panni [voki] aisad `aakuma (logisema) Muh; kogu kedruse aja voki vänt liigub ja ratas köib `ümber Rei, `mihklibä, siis akkas `ketrus `peale Rid; need uo otsatakud, mis naesed `ketruse `tarvis `suevad Vig; Tarvis kedrusega rutata et kevadi akkab tulema ja kangast vaja üless panna PJg; kedrus jεεb ike `rahvast maha Ris; naiste tüö oli kedrus, taku ja lina kedrus HJn; `jõulust akkab sie lina kedrukse aeg JMd; mina aean [kangapoole] kedrukse vokiga Sim; [talgutel olid] niedsamad lugud mis sial kedrussegagi (ühistel ketrusõhtutel) Iis; kedruss sitt ei toida kedagi Lai; villa `ketruse masinate piäl on poolid KJn; `ketrus käi ike ütsipidi, kui sa kate`kõrdist [lõnga] tahat, siss isit Trv; villa kadsad tullive [ketrus] masine alt `vällä ennegu na `ketruse ette lääve Pst; Noh, `talve siss `tõmba `ketrust ik, omale ja tõśtele kah Hls; Nigu lina˽rabatuss `saiõʔ, oĺl `tütrigul `lõpmadõ rutt õt `ketrus ruttu`vaĺmis saasiʔ Har; ketrusesse, ketruses, ketrusest ketramisel(e), ketramiselt lõngad oo juba `ketruses Mär; naestelinad, need `soeti `peene arja peal ja sis läksid kedrusesse, `ketramese `alla voki `peale PJg; villad on kedrukses, villa`veskis VJg; [villavabrikus] teisest vat́ist läheb kedruksesse, siis akkab `eideid tegema; kedruksest tõin ära lõngad. kedruksest vahetasin `lõnga Sim; b. villavabrik `Villu `viidi `ketrustõ ja sääl kaarsiti ja kedrati Har; `lät́siʔ villugaʔ `ket́ruste Rõu; Leevakah oĺl lina`ketrus Räp;`ketrusõh kedratasõ villaʔ; `ketruisde vaia viiä villaʔ Se
2. kedratav kiudaine (vill, lina, takk); kedratud lõng `Lieri`lapsele `anti kodo viel `ketrost `kaasa Lüg; Ema `kaaris uie kedruse `valmis Kaa; Kadri `öhtaks pidi kedrus varna `otsas olema kadridel näha Pöi; see mo tänakond talvene `ketros kõik, kümme `vihti Mar; saananaestele ikka viiatse kedrust Aud; miks ei kedra kui kedrust oleks Amb; kui takune kedrus saab lõpetatud, siis tuleb linane kedrus VJg; tõi selle kedrukse ära, `ańtsin `jälle kolm `naela [linu] uue kedrukse jäust Sim; Võid ära `veia, so kedrus on `vaĺmis Trm; kas sa tulid `ketruss `õt́sma Kod; miul `tu̬u̬di `ketrust jälle Krk; [voki] lõõrist lastass kõik `ketruse [alla] Ran; `mulle `tu̬u̬di ka `ulka `ketrust, terve kotitäis `paklit `tu̬u̬di kedrätä Nõo; mul um `ketrüss vaĺmiss joʔ. vii `ketrüse ärʔ Plv || lõngaviht kedrus on lõngaviht. kedrus on `leekimas. suurem summ [lõngavihte], siis on kedrus PJg
Vrd kehrus
laas|pakal peenike takk [tiheda] aŕja päält tuĺlivad laasiksed või laaś`paklad Saa; peenemad `paklad on laaś`paklad Vil; ni̬i̬ mis viimäti suiuts, om laas `pakle; laaś`pakle kootsel; Otspakaltest tetti kotikangast, laaśpakaltest suu`rõõva `kangid Hls; laaśpakeldest sai `ammit tett periss Krk Vrd laastakk
ladva|otsik pl ladva otsigu peen takk – Krk
ladva|raks ladvapoolne, jäme takk kigebäält tulev ladva raksi, ni̬i̬ `panti müügilinadel otsa `sissi; ladvaraksi `tõmbass mõni vi̬i̬l esi`paika; ladvaraksi saave `siśsi kudamese jaoss Krk
pakal1 pakal g `pakla Saa Kod KJn Vil M(`pakle) T(`pakle San) Plv; pakaĺ (-õĺ) g `pakla (`paklõ) San V hrl pl takk pakaldest `tehti lina puńdi `köitmise `lońte Saa; parem paha lõng ku üvä pakal Kod; kot́id on kõik pakaldest KJn; otsiku ja laasiku `pakla. otsiku `pakla om `tonklisema ku laasiku `pakla Trv; `pakle om juśt ku `samle; peenikse `pakla `koeti linastel `siśsi ja tetti `ammit Krk; kui pind käe ehk jala `sisse läits, siss kakati `väĺlä ja `laśti `pakla `suitsu `sinnä `pääle; temäst ei ole tegijät siin ei sääl, nigu kana `paklin Ran; pakal om jo ull, ku sa‿i kae, siss lähäb lang `toḿpe täis nigu igävene tombi puru Nõo; `paklist sai jämme lang, tollest tet́ti kot́irõivast Kam; `otsmatsõ˽`paklaʔ omma nu̬u̬ʔ, mis edimätsest haŕast˽omma˽läbi `suituʔ, `otsmatsõ˽`paklaʔ omma˽`hõelambaʔ Kan; `pakla˽kraabiti `kraaplige `vällä, puhass lina jäi Krl; ne `oĺli halva˽`paklaʔ, naist saa `końtlikanõ lang Har; tulõkipõń lapahtu `maaha `paklidõ `sisse ja riih `paĺli `maani˽`maaha Rõu; annaʔ `villu, siss ma vinnüdä, anna˽`pakliid, siss ma t́okuda Vas; õdagu oĺlit üle pää `paklih Räp; maio ka sammõldõdass naide `paklidõgaʔ Se; kapõrdõlõs ka˽kui kana pakaldõ siäh Lut
peen|takk hrl pl peenem takk otstakkud oli, mida `este sugesima, pientakkud olid siis, mida teistkord sugesima VNg; pientakkudest `tehti `kõige `pienemb `särgi `riide Lüg; `Kõlbasivad pientakkud ka `lõimedest IisR; Peentakk sueti tihi arjaga Jür; nied pientaku kued ajan `kangale `sisse Iis
pärk pärk g pärgu takk; takune lina pärgu, mis pudeve, purutse, katik lääve. ku alva kasunu om, ülearu är ligenu, om pärk kähen; mis kolbitse ja roobitse ala maha sat́te, õigati pärguss. `pärkest keerudide `lońte Krk
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|