Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
arukene1 dem < aru1 (vähene) mõistus, taip Eks `ninda ela, kuda `kellegille arukest `antud IisR; mis arukene sul peas `oĺli, et sa nõnna tegid Tor; oh seda arukest, lusikege ant ja kulbige võet Hls; siul aruke, et sa tulet siiä `pildme Krk; timä om esi otsan, om arukõnõ ka otsan; niu˽poolõ arukõsõgaʔ Har || (emf hüüatus) oi arukene! `lämmi om iki paremb kui külm!; oi aruke, vana tahap ka kõnelda. alb om kui sul kellegagi kõnelda ei ole Puh
aru|saam aru, mõistus, taip napi arusaamaga mees Pha; tuima arusaamaga inime ka, oli `metsas kasund Pöi; Ta nii `püsku arusaamaga Rei; üks oo oma arusaama pealt naṕp, teine oo mõnest teisest kohast Var Vrd aru|saamine
kohm2 kohm Jäm, g kohmu KJn Krk Nõo, g kohma Iis;
kohom Kod1. kahu, kergelt külmunud kiht maa kohm Jäm;
mua `natke kohmanud. mua piäl kohom Kod Vrd kohme1,
kohmets2. a. jõud, ramm Kui akkab `kohmu `võtma, siis müün ära (hobuse) KJn;
temäl iki om raasike `kohmu vi̬i̬l, et ta vällän saap kävvä Krk;
Ei ole `kohmu ei suta enämb koskil kävvä Nõo b. aru, taip kohmatu inimene ärä lännu oma arust, ei ole `kohmu `kunnigil änäp Krk Vrd kahm33. juhm, rumal (inimene) sa oled nii kohm et ei tea mitte `miski Iis;
si̬i̬ vana kohm tulep siiä `kohmme, igävene poostel Krk Vrd kohmo1
kommen komme(e)n g -a korsten kommen kua kisk ahost `savvu `ussõ, rehest, sannast kisk väĺä päle `savvu Lut || fig aru, taip hüä kommen inemisel, õnnõ veedü kel um hüä kommen odsah Lut
latse|aru lapsik mõistus, puudulik taip temä om latse aru sehen alle Krk; kudass ta latse aru seen om, ta‿m jo `tävve `iäline inimene; ku joba inimene üle `katsa`kümne om, siss om ta latse aruga Nõo; nüid ma ole latsõaru seen, aga siss olli ma täis inemine ja sai aru, mis ülekohus `oĺli Rõn
meele|märkus 1. teadvusel olek, teadvus `miele `märkusetta `löieti `metsast Hlj; Pole änam meele märkusele tulnd, suri; Meele märkuseta ta seal maas oli kui `leiti Pöi; oli minestand, tuli jälle meele `märkusele Mär; meele`märkust ma ära es `kaota Saa; nüüd sai miele `märkuselle VJg; kui ta akkas meele`märkusele tulema, ei saanud aru vi̬i̬l kedagi Ksi; isa old sarlakis, ei tiand maast ei `ilmast, täitsa meele`märkuseta Lai; seniss oĺlin mia meele`märkuseda, kuni kodu ärä `käiti Pst; ta jäi meele`mäŕkusest ärä nädäl `aiga enne suremist Krk; mu imä oĺl õks nikagu perämitse surma tuńnini meele`märkusõ manh; tu̬u̬ oĺl meele`märkusõda maha˽satt Har; kolm `päivä ilma meele`märküsedäʔ Rõu
2. mõistus, aru, taip Vanaisa puhus, ku õlima `lapsed, ku mina juo `miele `märkusselle tulin Lüg;
mõnel ike seda meele`märkust on, ei ta põle ull veel `ühti Juu;
meil vallavanemb oma ametitallituse sihen olli meele`märkuse `kaoten, olli vaemu`aigede kliinikun Hel
muts1 muts g mutsu Kse Var Aud Pär Saa Trv Plv, mudsu Hel Kan; n, g mutsu Puh Ote/-t́-/ Har, mudsu Hel San Urv Krl Har Rõu Räp/-o/, mud́su Urv Rõu mõistus, taip sel tüdrikul oli `mutsu vähe Kse; ega see ika naa täielik ole, see oo poole mutsuga Var; poole mudsuge, tal ei ole `õiget `taipu Hel; sul ei ole üits raas `mut́su pään Ote; konnes saʔ pidit sõ̭ss küĺl olema, kui `tõistõlõ `mutsu `jaotõdi Kan; Mudsust olõt är˽joba, ei olõ˽meelen inäp midägina Urv; `ambavalu ja `varbavalu `võtva mehel mudsu pääst ärʔ Krl; tal ei olõ `õigõt mutsu, tal om mudsu manh `puuduss; timä om jo peenükese mudsuga inemine, mis ta ette võtt, tu̬u̬ tal `kõrda lätt Har; kohn suʔ mudsu siss oĺl, kui tõõsil päähn oĺl Rõu; haeʔ taad `mutsu ummõht (võta ometi aru pähe) Plv
mõistus `mõistu|s g -se IisR Pöi Muh hajusalt L(-o|s Mar), Kei Juu JõeK Jä hajusalt ViK TaPõ(`mõissu|s Kod), Plt Hls, -sse Lüg, -sõ Khn; `mõistu|ss g -se M T, -sõ V; `möistus hajusalt Sa, Rei Ris, `moistus Jõe Vai Ris, g -e
1. aru, taip, intellekt ma pian jumala tänama, et ta on `mulle `tarkuse ja `moistuse `andand. siin on külas mittu inimest - - minust `nuoremad, aga nad ei ole änamb `moistuses Jõe;
Ta‿i saa jo aru, pane sa sõgedalle `mõistus pähe IisR;
siis küll kukkus keigil `möistus `lahti (
saadi aru);
kääd nii `möistuseta, käte `möistus ära (
käed on külmast kanged)
piltl Jäm;
poeg on muidu mees küll, aga nonni `möistus;
söö ning pia `möistust, et vaatsale `vaeva ep tee Khk;
lammas oo `söuke, millel pole `möistust mette Vll;
Korra kenast läbi aaderda, küll siis `mõistus peha tuleb Pöi;
mul‿o `mõistus `selge, kõrva `kuulmene oo naṕp Muh;
vöta omedi `möistus pähe Rei;
täl ikke oo lühöm `mõistos kui `teistel Mar;
pärast mo `mõistus läks küll `lahti, aga mis se änam `aitas Mär;
see oo nagu ike `väiksema `mõistusega koa Kse;
laps‿o `mõistuse poolest nõrk veel Var;
loomal ikke looma `mõistus, ei loom `kuula paelu `ühti Tõs;
Karul ollõ üheksä mehe jõud ning ühe mehe `mõistus Khn;
mud́u oma `mõistuse `järgi teeb - - aga tä tia mette, et et kudas tä just teha tuleb (
rätsepast)
Aud;
ku `mõistust põle, põle elu kah Hää;
kas siul peab vitsaga `mõistust `persest päha `lööma Saa;
anna mul juhatust, kudas ma seda teen, mu `moistus ei vetta Ris;
`seĺge `mõistusega inimene, ega neid väga `paĺju pole Kei;
võta ehk kõik `mõistused kokku, aga minä sest aru ei sua Juu;
sa oled küll üks ilma `mõistuseta inimene JMd;
eks igaühel ole omakohast `luodud seda `mõistust ka JJn;
pueg oli mul `lahtise `mõistusega, tüdrukud ei old VJg;
ega ilma `mõistuseta elada saa Iis;
si̬i̬ käib jo üle minu `mõissuse, ei sedä mina mõessa seĺjetätä Kod;
kui inimene täie `mõistuse juures on, ei lähe ta nisukest luule juttu kõnelema Ksi;
aga et `mõistust täitsa on, seda ei `oska `öölda Lai;
täismees, aga `mõistust ei ole peas Plt;
olli `viimse otsani `seĺge `mõistuse man Hls;
`mõistust `mü̬ü̬dä ma ti̬i̬ ärä küll, aga mul käsi värisess Krk;
ma ole ninda paĺlu vastanu, ku miu `mõistuss om `küindin Hel;
väegä teräne laits - - tõene om `rohkemb nüri vai tömbi `mõistusega Ran;
ike piab olema `mõistuss i̬i̬n ja taka, et latsele õnnetust ei johu Nõo;
ärgu ütelgu suku, et lu̬u̬m om rummal, täl om ka mi̬i̬l vai `mõistuss Rõn;
sa˽piat õks `mõistust `võtma, sa‿lõt jo suuŕ poiśs, sa˽saat arru Har;
lat́s võtte ruttu `mõistust Plv;
ega tõist `mõistust mullõ pähä `panda ei saaʔ Räp Vrd muistus 2. meelemärkus, teadvus `ninda `kaŋŋe ving õli, et `jäimä kõik - - kõhe `mõistussetta Lüg; `toktor - - `oĺli `nõkla `suśknu ja rohi mulle `annu, sis tullin `mõistuse manu Ran; tu̬u̬ hüdse karm ai mu hoimussehe, võt́t `mõistusõ arʔ Rõu
3. mõistatus hummogu esi˽vi̬i̬l mõistadi, a näet ku lät́s tu̬u̬ `mõistuss meelest ärʔ; mõista˽mõista˽`mõistust, pere˽sü̬ü̬ ja laud laul; na˽`mõistusõ olõ õi˽vanaajolidseʔ Vas; `naakõ `mõistuisi mõistutamma Se; and `mullõ `mõistuisi Lut
4. (kohtu)otsus `kohtunikud teevad `mõistust Tor; Sai sie kohtu mõistus täidetud, õli selleks kõrraks rahu Iis
märkus `märkus Lüg Muh Rõu/-ss/, g -e Vai Vig Kir Tõs Tor Ris Juu JMd Koe Kad VJg I Plt Trv Krk Hls; `märküs Lei
1. meelemärkus, teadvus; mõistus, taip sene `märkus õli `selge `viimase `tunnist `saadik Lüg; ei tuld `märkuselle Vai; `märkusel oli Vig; täl põln `märkust `viimse tunnini Tõs; mul oo ike veel `märkust Tor; ei enam ole `märkust pias Koe; ike ei õle sõgedal `märkust Iis; tämä ei segänd õma jutuga, `märkus õli kuńni surmani; sul ei õllud `märkuss küsidä sedä `aśja Kod; oleks võind teha, aga põld seda `märkust Lai
2. etteheide, hoiatus, noomitus ma õlen jo `märkust saand, et ma ia `tüöline ei õle Lüg; annan tale `märkuse, et ta teenekord sedasi änam ei tee Tor; ega ta ooli `märkustest, mis `talle `tehti JMd; ametnikule `testi `märkus, et alvass `ütleb Kod
3. märguanne `kästi - - kola lauad igas peres ülesse `panna tulekahju pärast, et siis sellega `märkust `anda, kui `kuśkil põleb Kad; ma anna tal sõrmege `märkust Krk
naju naju Kuu, naiu Jür; naid g `naidu JõeK mõistus, aru, taip ei ole sul naju nii `palju pääs, et `saisid `arvu, et sie tege tobe; `Kahju, kui sest najust mihel `puudu tuleb Kuu; sie on ea naiuga Jür; tal pole sugugi `naidu, on naidust ära JõeK
nina nina (-ä) hajusalt, hrv R, eP M, nena R(nenä) Hi Rid Mar Mih Aud Rak VJg Iis Trm
1. hingamisteede algusosa ja haistmiselund a. (inimesel) Küll‿se nenä `juokseb juo `mitmat `päivä kohe; Mes siel `külmidäd, nenä punane pääs Kuu; tupaka küll `enne võttasivad nenä, sie pani `kangest `aivastamma Lüg; Sie ei õle `miski, sie on vaid nenast `nuuskada (käkitegu) Jõh; Tüö `niisuke, et pole `aega nina `pühkida; Nina `juokseb kui `mahla kask IisR; tämä `katsos `peilist, nenä oli `musta Vai; Nina oli `öösse `kinni jäänd; Sel nina punane kut pardi nokk Jäm; nina kut tuhlis piha visatud Ans; nina üiab juba, `norskab; see laps on selle nina `otsast maha kukkund (tema suust kukkunud) Khk; abe mehe au, nina mehe nägu Kaa; nina kipitab, puru läks ninase Vll; Nina on nii `umne, et mitte üks inge pihk äi tule läbi Pöi; nina noriseb, kui ma maka Muh; tüdrugod `naarsid, et käivad nenad maas Rei; oli üks vana inimene, alati `nuuskas tubakad ninässe Mar; sai äbi, nüid nina reite vahel Mär; lapsel on rehe püksid ninä all (nina tatine) Vig; ma olen kõber ja `kööpis - - nena `vastu maad Mih; küĺm akkab ninäse `kinni Tõs; Miol `siokõ ramp ais ninäs Khn; juudid oo `kongis ninaga; tuul - - vahest kisub nina `niiskes PJg; nina jooseb verd Tor; Nina sügeleb, saab uudist kuulda Hää; `pańnin tal ühe [tohlaka], nõnda et tat́t käis ninäst `väĺlä Saa; külm akab ninasse `kińni Ris; ernes läks kogemata ninasse Kei; mul oli õrn nina, kui sojaks sai, sis veri akkas `joosma Juu; mokad ja nina on vaest külmaga ohutand (ohatanud) JõeK; külm akkab ninasse JMd; silm on `sirkel ja nina `vinkel VJg; kes `aisu ei tunne, sel on vilets nina; `vaata kui `vianan sind ninast Sim; lei mulle vasta nena Iis; ninä süveleb piält, kas `jälle mõni sureb Kod; tuul nina all, eks sa puhu `piale - - `üeldasse, kui suṕp pala on Ksi; kel suur nina, sel suur muńn Lai; lapsed `mäńgisid pikka nina - - `pańdi kaks kätt nina ette, et nii pikk Plt; nina ka tatige like; ma pia su nina `puhtes arime Hls; `käise om kiḱk är mitit, muial na oma ninu `pühki‿i mõista, ku iki käistess Krk b. (loomal, linnul) oli vana `alli mend `lüöma ja ei ole saand nena `piale Jõe; nenä on senel kalal `oige terav VNg; sial on pikk nena IisR; tihujaised nied toppid obosille `nennä Vai; maa roheline nönda, nüid loomal `asja nina maha pista; [rähn] lööb ninaga oksa `pihta Khk; Siga on ninast ellik, `ilmaski äi tohi nina `pihta `lüüa; Lehmal nina jahune peas Pöi; koer kraabib `mulda, ninä `mulda täis Mar; suits lähäb loomale ninäse Tõs; [metsseal] nina kui suur ater ees Aud; turb on kõbema ninaga veel ku purikas Vän; [siga] pistab nina `pahna ja magab Hää; pannakse rõngas ninasse `talle, et saab teda taltsutada Amb; kärp vaja `ninnä `panna, vars vaja ärä võõrutata; varessed `tõśsid ninäd ülesi ja `vuaksid Kod; koer `kargab obusele ninasse Lai; igä lu̬u̬m ninägä tunneb `aisu KJn; kana muneb ninast, lehm nüssäb suust Hls c. piltl On `onnestund alade nenä `tuule järel `oida (igalt poolt kasu lõigata); On old kogu aja `toistele nenäst `vietäv (kergeusklik) Kuu; ei `maksa `ninda terava nenaga `õlla (ennast teiste asjadesse toppida); laps ajab juo nenä `kätkist lagedalle, akkab juo `kõndimaie ja `rääkimäie Lüg; see jähi mool kahe silma vahele, nina `varju Khk; Koit akkas pilve ääre tagant juba nina `näitama; Kes `käskis nina `põhja ajada (ennast täis juua); `Mõisnik `tõstis siis `renti oma nina (tahtmise) `järge Pöi; Äi näitnd änam ninagid (kadus ära) Emm; sina alate paad mulle `ämmä ninä ette (sead eeskujuks); võta ninä `pihku (häbene) ja aka minemä; ma mursin `natke ninä täl (noomisin teda) Kod; läks sama ninaga (sama targalt) tagasi, kui tuli, ei saand kedagi Lai; ei sest ole nina täit `aśsa Plt; küll ta löüd mõne, kes temä nina lühents Krk
2. inimene, isik; (tähtis) tegelane, asjapulk Eks neil `suurdel nenäjell ole hüä elädä küll Kuu; tämäl ei õld `õigus seda `kõhta `saadagi, aga sie suur nenä pani ta `sinne `keisri `metsade üle Jõh; Nina `piale tuli `kortel õlut, sest saand kedagi IisR; Nende `endine karjapoiss `olla niid `linnas suur nina; Ta oli teiste suurde ninade `seltsis raekoda läind Kaa; Poiss olla taal linnas tähtis nina Pha; Koa üks `tähtsam nina, kool`meister Pöi; Raha ära jagasime, nii ja nii pailu sai iga nina pääl Hää; `Preilna - - pidas ennast suureks ninaks Jür; sial on keik suured ninad koos JMd; Ei tea, kas see on kua mõni tähtis nina Trm; ninäde piält `pantse raha kokko, siis õssavad `viina; panema igä ninä piält kakskümmet `kopket Kod; õpetaja ja `köster olid suured ninad Lai; raha mehed on - - suured ninad; küsin paĺlu vaevatasu, no kakskümmend viis rubla nina pialt Plt
3. taip, vaist, oskus nagu õhust midagi välja uurida Küll sul on ia nena Jõh; Ei minul nisukest iad nina ole; Küll on ikke ia nina - - `metsas `millaski ära‿i `eksi IisR; Sellel peab ea nina olema, kes selle üles `oskab `nuhkida Rei; küll sool aga oo - - nina, kõik sa ülesse ot́sid Mär; tal on terav nina igale `puale minema VJg; vat sinul on ike üks pagana nina, kõik sina ommeti üless nuugid Sim; vaat kus oli nina ikke, et sai aru Lai
4. a. esiletungiv, eenduv (ees)ots, tipp käbi (võrgunõel) on nii, et tal on kand ja kiel ja nina Jõe; `ennevanast `tambiti [kartuliputru] `kulbi nenä `õtsaga; roho nenä ajab lagedale, kana juo saab oma nokkaga võttada Lüg; `kinnastel on nenad `katki; lüöb oma `saapa nenad `vasta kive Jõh; Õppimata `niitaja lei [vikatil] `estest nina mätta vai maa `sisse IisR; [paadi] edimine ots nenäga lüöb vie `laialle iest Vai; adrade ninad nenda tölbid, sepa `juure taarist minna Jäm; orased `pistvad ninad `välja Khk; sirbi ninaga sai `soskida maas rugisid Kär; Ukse aak oo ukse ninas Kaa; `Küünla nina sai ikka ää näpistud, kui pitkaks jähi, siis äi akkand `suitsema; Siis olnd nälg möödas, kui kevade nõges ja malts olid ninad moa sihest `välja pisnd Pöi; `pasli ninale lõigatse `niplused `otsa, kui vanuma akatse; lipu (tuulelipu) nina juba `leanes; ta paneb uie nina adrale `otsa Muh; Kerve ninaga proovivad voorimihed jεε paksust Emm; pesti nöör on paadi nenas, see eidedaks `välja Käi; poiss, mine paadi ninase Rei; lodi on laia põh́aga - - nina lähäb `kitsaks nagu paadil Rid; `saapa ninad sool punased kui rebased Mär; lootsikul üks keis ehk pael ike ninas peab olema, muidu ei saa teda `mäele - - tõmmata Vän; [kui] saha nina on nüri, siis `pandaks uus tükk `otsa Ris; nina oli Saksama sahal, ega puu sahal nina ei old Kei; `kerve ninä läks kibisse; kingal (pastlal) tõmmatakse `eśti ninä kokku ja `tärked ja kand ülesse, `ongi `vaĺmis Juu; ei ole viel ia `künda, adra ninasse akkab kirss `kińni VMr; [suss oli] kannast jälle niimuodi kitsamast `tehtud, nena‿polt laiemb Rak; vikati ninä lei mua `sisse; rükis pissäb jubä ninä `väĺjä mua sidess Kod; enne olid `suapad terava ninadega Lai; Rummu nińa ette käib raudteĺle `vankrel mutter SJn; uherti nina `lõikap käbi või selle puru `vällä sehest; `ernit tõmmati sirbi ninage üless; alasse nina - - ümmer tetti kumerikust `asja nagu `aasa vei rõngast Krk b. poolsaare, neeme tipp, maanina Nenä [on] `väikäne `laiemb maa nurk, ulatub `merre Kuu; `Muiste oli nena suur, nüüd on juo `veikene, meri on süönd ära VNg; Sääre ninalt `käidi Kura`maale Jäm; `Saastna pikk nina lähäb `kaugele meres Kir; Suaru ninä oli ennemä paelu suurõm kui `praegu Khn; vanasti sõideti ikki nina ninalt (ühe maanina juurest teise juurde) Hää || kõrgem koht, seljandik `Naistesuo nenäks nimidedä sidä `korgemba `kohta, mes käüb kohe peris pikkite üle suo Kuu
5. (eri ühendites) ei näe nina pähe (uhkest, ülbest inimesest) `Ninda `uhkest läind, et enamb oma nina pähe ei näe;
Sie ei näe oma nina pähe, `ammus viel minusugust IisR;
naa tore ja `uhke, mette ei näe ninägi pähä Mar;
On - - korra linna kajust vett joonud ja nüid ei näe enam oma nina pähe Hää;
on nii `uhke, ei nää oma ninägi pähä mitte Juu;
si‿o üks `sündlik inime - - tõene ei näe mitte ninä pähä Kod;
see inimene on nii `uhke, et ei näe nina pähe Pal;
haisu ninasse saama (millestki kuulmisest, aimu saamisest) Nüüd said - - juo `haisu sest `asjast nenässe, eks ne `vargad saa käde ka Kuu;
nina all ~ ees; nina alla ~ ette; nina alt ~ eest (vahetust lähedusest või kättesaadavusest) Lei `ukse `klõpsti `teise nina ies `kinni;
Minu nina alt `aagab `siened oma `korvi;
Pimedikus `tõusi üks lind `vuhti nina iest `lendu IisR;
söit oli `umbest nina alt εε läind, jäänd maha mees Khk;
Nii kauva naagib `pääle teise nina all, kut `viimaks on karupidi koos Pöi;
tuli `jälle irisema siia ninä `alla Mar;
Ta nämistas moka otsast oma nina ette Han;
Ninä ies, siis `lahkõ, `perse taga, siis ette susib Khn;
jänes ninä alt `kargab ülesi Kod;
nina alla ~ alle hõõruma korduvalt, tüütavalt meelde tuletama `Naine `õõrus iga `õhta mehele vana `asja nena `alla Jõh;
Tuleb seda vana lugu `mulle `jälle nina `alle `õeruma IisR;
Seda öörutakse mulle iga pää nina alla Kaa;
nina kirtsu ~ kortsu ~ viltu ~ vingu ajama ~ tõmbama ~ vedama; nina kirtsus ~ vingus (halvustavast, põlastavast, rahulolematust tundeväljendusest) `tõmmas nenä `kortso ja läks menemaie Lüg;
Ei õld mielt`müädä, vedas nina `viltu Jõh;
Ära‿nd `jälle nina `vingu aja IisR;
Jälle sa pole sellega rahul, nina kirssus pees;
Kes oma osast ilma jähi, sellel oli nina `vingus Kaa;
`tõmbas nena `kirssu Muh;
Nina `vingus, et ta pole teiste `seltsis `metsa marjule `minna saand Rei;
ninä `kirtsus peas, südä täis alati Mar;
Ikki tal põle ää, ikki nina `viltu pääs Hää; [
pahameelega]
`tõmmab nina `kirtso Ris;
nina norgu laskma ~ tõmbama; nina norgus ~ norus meeleolul langeda laskma, masenduma; keegi norutab, on masendunud, löödud, häbistatud kui ei `mieldind `miski, siis `tõmbas nenä `norgo Lüg;
Ära‿s `sellepärast nina `norgu lase IisR;
See oli vanal pauk, võttis oort nina `norgu Pöi;
aga kui [
kosjasid vastu]
es `võeta, no siis `ollid jälle norus ninad pias Muh;
Mis su viga on, et sa käid sedasi, nina `norgus Rei;
Oli `kange mees ennast `kiitma, aga nüid `laskis nina `norgu ja saba `sorgu - - mehel äbi Han;
nina peale heitma ~ viskama etteheitvalt meelde tuletama Ta on juo küll sidä `mulle nenä `pääle `viskand Kuu;
Kui inime ükskord `eksis, mis sest alati nina `piale `viskada IisR;
akkas `moole seda `asja nina‿pele `eitma Khk;
Olid vanale seda nina `peale `viskand, et `meite einad ennem ää `toodi Pöi;
seda eidetse veel paergust nina `peale, kes kaded oo Muh;
mes sa sest mo nina `pεεle eidad Emm;
`viskab seda `moole paegal (
alati)
nina peale Mär;
mis sa lähed talle seda nina piale `viskama Hag;
võõras eedäb emäle ninä `piäle lasse teod Kod;
nina peale kirjutama 1.
tähelepanu juhtima, kellelegi midagi ütlema `kirjutab keik `selle nena `pääle, mida `kuuleb Hlj;
Sinul põle vaja `kõiki `asju `tiada - - piab sis kõik sinu nina `piale `kirjutama Lüg;
Vahi nina `piale `kirjutajat, vai teist `süüdistama IisR;
kis seda `soole nina‿pele akab kirjutama Khk;
Niid kirjutati mulle keik nina pεεle, mis ma veel tegema pea Kaa;
kes seda `teite nena peal kirjotama akkab Mih 2.
hästi meeles pidama, kõrva taha kirjutama `Kirjuta sie omale nina `piale, siis `teine kord tiad;
Kui sa oma `vimpkaid ei jätta, saad `koĺki `ninda‿t, `selle võid omale nina `piale `kirjutada IisR;
nina peale ~ pihta andma; nina peale ~ pihta saama õpetust andma; sellist õpetust saama Nüid said nenä `päälä - - küll `kieläsin Lüg;
Ta piab iast nina `pihta `saama, siis akkab ehk `mõtlema;
`Talle vaja nina `pihta `anda, saab `targemast ehk IisR;
Sai vεhe nina pihta Emm;
Sai nina `pääle, sai `nu̬u̬mida Hää;
sai mu kääst nina `piale Koe;
Selle iest ta sai nena `piale, et ta nõnna õli teind Trm;
si̮i̮ olli `äste kah, et mõni tal nina pääl üteĺ, et temä oma nina pääl sai Krk;
nina pikal (uudishimutsejast) ninad pikkal - - sai vahitud Hlj;
mida sa `nuugid `ühte `puhku, nena pikkal VNg;
`Menga akkaga `mängima, mida `teie vahita, nenad pikkal Jõh;
nina püsti ~ selga ajama ~ viskama; nina (on) püsti ~ seljas ülbeks, uhkeks muutuma; (keegi on) uhke, ülbe, ennast täis Sai `joukamaks vähä ja ai ka kohe nenä `püstü Kuu;
iga puol nena `seljas Hlj;
täma `tõisega ei `räägi, lähäb nenä `seljäs `müödä Lüg;
Sai pali raha, eks tal `piagi nüüd nena `seljas õlema Jõh;
Täma ajab nina `püsti, `teisi `jusku ei `näegi;
Kui `talle kedagi mielt`müöda ei ole - - `viskab nina `selga ja läheb IisR;
noored mihed, nee ikka `epsamid, kεisid, ninad olid seĺlas Jäm;
keib, nina `püsti, kut aabitsi kukk Khk;
Äga‿p maksa nina nii ülearu püsti aeda üht Kaa;
Sellel on nina elu aja `selgas olnd Pöi;
Käis, nina püsti pεεs Emm;
Kus nina teisel püsti, ei maksa nii saksik olla Mar;
Üks tark inimene ei aa nina `püsti Han;
Uata‿nd, kui `uhkõ, ninä üsä `püstü piäs, kui käüb Khn;
käib, nina `seilas Koe;
nina `püśti, nigu mõni suur aśjamees Sim;
`uhked, et jumal `oitku, ninäd seljän Kod;
`tõśtis kohe nina `püśti, et tal nihuke võim kääs Plt;
ninasse ~ ninna (kinni) kargama häbematult, ülbelt, tigedalt ütlema Sie on `kange igäühele kohe nenässe `kargama Kuu;
Sie ninasse `kargamise muod on tal ikke viel IisR;
Oli Juhanit mütu korda külas löugutand, kus siss üks omiku - - Juhan kargand tal ninase kinni Pha;
akkab kohe ninasse `kinni Mär;
Iga tühja asja pärast kargab ninna, asja eest teist taga Trm;
`kargab `ninnä õma sõnadega, täisinimene Kod;
`kargab teise ninässe `kińni, nii vihane KJn;
ninasse ~ ninna võtma puudutatud, solvunud olema Mes sa igäst `tühjäst judust nenässe odad Kuu;
Senepera `maksa siis nena võttada;
Enamb ei tuld, tia kas `õige võttas nena Jõh;
Kui iga `asja akkada ninasse võttama, siis ei saa eladagi IisR;
nina täis tõmbama ~ võtma; nina täis (purjujoomisest, purjusolemisest) `Tiie kust sai `jälle raha, et vois nenä täüs `tembada Kuu;
`Eile nenä täis, tänä `jällä, iga päiv nenä täis Lüg;
`Tõmmas jo `lõune ajal nina täis IisR;
Kui see mees ölle vöi viina juure pääseb, kohe vötab nina täis Pha;
Kes kässib nina nii täis tõmmata Pöi;
sa `tõmmasid oma nina kohe täis, et ei määleta Vig;
See küll ei lähä, et naa `noores ias nina täis tõmmatse Han;
`jälle oli `endal nina täis `võtnud Sim;
`tõmmas nina täis Lai;
nina (veel) tatine peas (veel) noor ja kogenematu Mis sa ka `räägid, sul veel nena tattine peas Hlj;
poisikse noĺk, `endal nina tat́ine pias, aga tuleb õpetama Plt;
nina vinklisse ~ üles lööma vastu vahtimist andma, peksma Lööb nina vinkli Kaa;
Kus pidand kohe teisel nina öles `lööma, aga teised tulnd vahele Pöi;
Löi nina üles kut kassaka pasun Emm;
nina välja pistma kuskilt korraks välja tulema Ta sojab ikka nõnda, et või mitte nina `välja `pista Pöi;
Täna oo `väĺlas `neuke `mardus, et ää pista nina ukse vahelt `väĺla Han;
ilm oli ka nii külm, et ei taht nina tuast `väĺla `pista JJn;
(oma) nina kõrvetama ~ põletama valusat õpetust saama Mes sa lähäd `sinne nenä `poltama Kuu;
Käis ühe`korra `kosjas, tuli `korviga tagasi, ei sie enamb lähe nina `kõrvetama IisR;
Nüüd ta (
keelepeksja)
körvetas ometi kord oma nina Pha;
(oma) nina pistma ~ toppima ~ torkama sekkuma millessegi, mis ei peaks olema sekkuja asi Kuhu sinu nenä `tarvis ei ole, `sinne ärä sedä ka tobi Kuu;
mõni laps `torkab oma nenä vana inimiste juttu vahele Lüg;
`Ärgu toppigu oma nina `võeraste `asjadesse IisR;
kes `käskes oma nina `sönna toppida Khk;
Mis sa topid eese nina sönna, kohes seda taarist pole Kaa;
Paras, kes kässib oma nina egase `poole toppida Pöi;
Εε topi oma nina egasse poole Emm;
ää topi `eese ninä `sõnna mette, kos põle `auku ees Mar;
väga terava ninaga, topib eesi nina igale `poole Mär;
mis sa enese ninast `seie vahele pistad Hag;
mis sina sitaperse oma nina topid igale `puale VJg;
ära topi oma nina teise kauba vahele Sim;
kui kaks ninä koon on, ärä pissä sinä õma ninä `sinnä vahele Kod;
pika ninaga; pikka nina saama (petmisest, altvedamisest, narritamisest; pettunud olekust) Oi oi, vai sa said pikke nenä, ärä usu `kaikie juttu Kuu;
meni `pitka nenägä tagasi Lüg;
Kes `selle mehe juttu usub, saab pikka nina IisR;
Vana tuli ää - - sai pitka nina Pöi;
sai pitka nina, paras Rei;
läks pika ninaga tagassi, saand sealt kedagi Mär;
`eśteks akkasid - - nii suure `uhhai·ga (
hooga)
`peale, aga said pika nina Juu;
`Mennes suurustas viel, tagasi tuli pika nenaga Trm;
suu põigiti nina all (kellestki, kes on kange õiendama või õpetama) Igäüks `haugutab, kel suu `poigite nenä all Kuu
nupp nupp g nupu eP(-o Kod) M hajusalt T, Rõu Se, nuppu Hlj Lüg Jõh IisR, nubu Kuu, nupi hajusalt S, Hää Har Rõu; nuṕp g nupi, -ṕ- Nõo Kam San Rõn V; nuppu g nubu VNg Vai; knupp g knupu Ris
1. a. eseme ümar vm kujuga tipmine osa raamsae nuppust `kierettä sae `lehte Lüg; rätik oo `oeti nupu `otsas; kunningal peab kepi nupp olema teemandist Khk; `ankru tutil oo nupid `otsas, nupid ep aka `pöhja `kinni Mus; aseme `samba `otsas koa nupud Vll; Mõnel oli `katla kaane peal nupp Pöi; Ariliku tingaga mastil äi ole nuppu Emm; kepi nupp tuli otsast ää Mär; Mõnõd tegäd sängü sammastõ `otsa nupud Khn; sängi nupud, mes iluduse aśjad `piäle testod Kod; mul oĺl ka nuia otsan nuṕp Har b. kark, näsa poiss tegi lasnale nupu koa `otsa Jaa; vigla varre nupp Krk; `lapju nośu ehk nuṕp San; `laṕju `hannal nuṕp otsan Krl; kos‿tu nupiga vikl om jäänüʔ Har
2. (pool)kerajas, kooniline ese, moodustis a. tomp, mügar, kühm karduled - - ajavad kueva ajaga nuppa ja `punna `külge Mär; `kärpseseened oo mürgist, punatsed, `valged nupud peal Mih; kammeljadel on knupud `seĺgas Ris; nupud `piäväd `lahkess `ki̬i̬mä, `kiissel piäb õlema klaar Kod; kevadi maa õitseb - - nisuksed nupud lööb, nigu uśsikesed üless aand Plt b. vinn, punn; kubel need `visked olid arjased, nisused mustad nupud Rid; arjase nupud `võeti `väĺla, pärmiga `määrsid ää ja siis vihaga nuheldi Vän; Väiksed nupid, mäda pää `otses, neid nuppisi ei tohe pitsitada Hää; nõges kõrvetas, nää aab nõnna nupud ülesse Juu || (munanditest) oinas on see, kellel on nupud ää leigatud Pee c. nööp puu `pöörad `pükste ees, kuld nuppud `kuue ees Hlj; `enne vanasti olid nupud, isi `oskasid valada - - sulatati tinä, valati vormi `sesse Juu; `õmble mu kasukalle nupud ette JMd; nupud pudenevad maha, korra pistetud lõngake läbi Äks; need on aasad, mis nuppudesse käivad Lai d. mängunupp `Tampka nupud olid `jälle puust `välja `reitud Pöi; ruudide `piäle pannasse nuppa Tõs; Kas sa eile nuppu käisid tõstmas (malemängust) Tür e. tikitud paksend `käiste `trümpide `pεεle - - löŋŋaga `tehti `valmis, `valged tagid, sedised nupud Jäm; `käised - - pεεl oli löŋŋast nupid Kaa; `Seuksed ristilesed ja aralesed `oĺlid ka, täpsid või nupud `otstes (särgikirjadest) Hää; Seereköüdüseʔ - - nooĺõ tet́ti vi̬i̬l langast nuṕiʔ (tutid) `otsa Rõu f. (millestki nupjast) puu `külges kasvavad kut nupud (pahast) Vll; mina tahan aga punasid nuppa (pilvikutest) Kod; jälle sai puraveki nupu Krk; mõni rõevass om jälle `tiṕline, tipi nigu nupu pääl kõ̭iḱ Nõo
3. pung või õis; kupar, tõru vm muu vili linudel, ku `küpsest `saavad, siis on punased nuppud `külles Lüg; `Tammel on nuppud, `enne on `õiled Jõh; `latva `otsa `kasva üks nuppu, nubu sies on `siemened (linast) Vai; `ounbude `öitse nupud `aksid just `lahti minema Khk; kobra `lehtede nupud on rässid Vll; jões kasuvad küll rohud, nupud `otsas Muh; ärjabä ein `üita, on punased nupud Rei; linad `kasvasid kui lipud, kubarad ja `kuldas nupud Phl; takjal oo suured karosed nupud, mis `kinni akkavad Mar; [metssead] söövad tamme nuppusid Kul; `valge ärjabä ja punane ärjäbä, teesel‿o `valged nupud `otses, teesel‿o punased Vig; sojaga läävad paari päevaga nupud `irvi Saa; õied `aavad nuppusi `väĺlä Ris; `kartuli nupud on vekesed munakesed pialiste küĺjes Trm; õõnap̀ud one nupun, kased urvan Kod; see nupp lääb ju `lahti KJn; lehe nupu tulev alle `väĺlä Krk; `päh́kne tuleva nuppega maha Puh; ku ädäläle ei lasta `karja pääle, siss om nii ilusa nupi, `äitsäss nigu üits lilli meri; lõeguti nu̬u̬ nupi vai pää ärä - - kuevatedi ärä, tambiti kańep `väĺlä Nõo; pudsu om uhaku nupi otsan, tuul aap pudsu `väĺlä Kam; nõiakõllal um nupu seehn kõllanõ tolm Rõu; `hambahaańa - - nupuʔ saisvaʔ kõrrast rinnah kui `hambaʔ Räp; `häerme nuṕi omma jo väläh Se
4. pea; mõistus, taip Tä on hüä nubuga, ei sie `kussagi `kimpu jää Kuu; mul on üva nupp pääs Hlj; ei õle `õige aruga, nuppust nikkastand (peast põrunud) Lüg; Mies ise suur, aga vahi `missike nupp `õtsas IisR; Taal on juba nuppu Pha; kessel oli ea nupp, tegi `valmis, teised said lugeda ja naerda Vll; Teine `äigand teisele kiviga nupu `pihta Pöi; Kui asi sitasti leheb, void nupu kauta Emm; Kas so oma nupp siis äi noki Rei; tääl oo tark nupp ots, mes see nupp kõik `kinni võtab Mar; ei ole ead nuppu Var; nut́ikal lapsel on iki nuppu otsas Saa; `löödi nupud otsast ää Kei; sul on ike tubli nupp `otsas JMd; No on ea nupp loodud, et neskeste naljadega akkama suab Trm; tämä one nuposs ärä, aruss ärä Kod; selle mehe nupp on alb Ksi; tal on nupp `õige koha pial Lai; egäl oma jagu nuppu Krk; ää nupp om, kes `oskas kikke kõnelde ja seĺlate Hel; aŕk all, paun pääl, paona pääl riśt, risti pääl nuṕp, nupi pääl mõts, `valge `pääga poiss aab eläjit mõtst `väĺlä = jala, kõtt, käe, pää, `juusse, pääari Nõo; Sul um taa tark nupp otsan, taa võtt kõ̭iḱ kińniʔ Rõu; Nupp i̬i̬h, nu̬u̬ĺ takah, hiire`keldre `keskeh = kaśs Räp; śjool mehel om nuppu Se || tuli sügise nii suur sadu - - kuhjadel [ainult] nupud olid väĺläs Äks
nutt2 nut́t g nut́i Saa Jür Ann Trm Kod Lai Plt KJn hajusalt V, nut́ti IisR, nuti Jäm Khk Pöi Han Ksi M T; nutt g nutti Hlj; nutti g nudi Vai
1. nupjas või kerajas kobarõisik, õienupp või seemnekogum kui nut́t `otsa tuĺli, siss akati riśtik`eina `niitma; riśtikeina nut́te koŕjatse tee jaos Saa; siin kuŕgid eelitsäväd, siin ike nut́ta tuleb `külge Kod; raud einäl kasvav `otsa musta nuti; võililli nut́te kästäss korjate; maaristikein om `valge nuttege Krk; kanakakerdege värmites kah - - neil lõegutes nuti päält ärä, mõni aab küll üten vardege patta Hel; paks savi `oĺli tihe, sinna jäevä uhaku nutid `pääle Ran; `kartuli nuti sisen om seeme Ote; riśtikhain om `varhha vi̬i̬l tetäʔ, nut́i ei `häitse vi̬i̬ĺ Har; ilvesshainal um `valgõ˽nut́iʔ otsahn nigu puuvill Rõu
2. a. nupjas või tutjas moodustis Rättiku pranid (narmad) tien nut́tidega IisR; Paar nutti jähi `pöldu (väikestest saadudest) Jäm; `Kõrge kuiv moa, kivisi ja kadaka nuttisi täis Pöi; eegelnõul - - üks tiĺluke nut́t siäl küĺjen; mõni jalg [laual] one nut́i õtsan, siis liigub Kod; lehe om nutin alle Krk; nut́iga keṕp Rõu b. klomp, tomp obesel jäeb kabjade `alla suured nut́id, peksin neid nut́ta; tasane riie nõnnagu nahk, ei õle siäl `üste `tompi, ei nut́ti; segä jahu paksult, moeto jääväd nut́id köŕdi `sisse Kod c. tutt, salk Mustapea rohi, see kasub sii sõukste nuttide `viiti Pöi
3. a. tipmine osa; kink, küngas suadu nut́id õlid aga vedess väĺjän, lu̬u̬ keŕgitäs `piäle ja vei ranna`järve Kod; `künkä nut́t KJn; Sääl nut́i otsan, säl kasusõ˽kaśsikäpäʔ, mäenut́i otsan Urv; ma `oĺli tan nut́i otsan, siss `näie, ku˽tu̬u̬ miiśs mõtsa takast tuĺl; sa elät sääl maailma nut́i otsan - - `õkva nut́i `otsa teḱki maja üless Har b. nukk, ots käsiküinärbuga mõõdeti ja kel vähäm, `laśti pu̬u̬l sõrme nut́ti `piäle, siis piab küünär täis õlema Kod; `põrsil olliva vahel kõrva nutid väĺlän Ran; küünäŕbä nuttõ pääl˽oĺl, pää nii˽ülevän, muidu kihä kõ̭iḱ põrmandu pääl Urv; Kääneti˽kätt jaku `viisi aśja pääle, medä mõõdõti, nikagu sõrmõ peŕämitse nut́ini; jalanut́i (luupeksed) omma veritsess `hõ̭õ̭runu Har; `vaskal um jo pää seest nut́iʔ `vällä ajanu Plv; hobõsõl om kõher, tu `korgõ nut́t (turjakühmust) Se || könt oĺl kagsanu˽lina `trullõga˽käe sõrme˽mahaʔ, `paĺla˽nut́iʔ `oĺli˽jäänü˽manuʔ Har c. konts, kannikas seda leva nut́ti es ole änam lauapääl Saa; leiva nut́id kõik ää leigatud Ann; üks nut́t on veel `leibä KJn
4. a. pea, peanupp Teise nut́t - - taipab rutem, kuda üks vai teine asi tuleb teha Trm; makab teḱk üle `kõrvu, pää nut́t om enne väĺlän; ma näi, et mõnel om joba õge suur päänut́t (kapsastest) Nõo; Taal poisil om õigõ˽hää nut́t otsan, taa meisterdäs kõ̭iḱ aśja˽`vaĺmis Urv; mis taal viga elläʔ, taal om hää nut́t Har; hüä nut́t om poisil Se b. taip, nutikus Sel piab nut́ti ka olema, kes nisukese `kaader`värgi `valmis tieb IisR; küll tämäl on viel nutti Vai; tal on nut́ti, teda juba alt ei vea Saa; Temal seda nut́ti on iga aśja `piale Jür; ega susi loĺl es ole, küll täl nut́ti `oĺli Nõo
5. nudi, sarvita (loom) sarvildaʔ um lihm nut́t, nut́il olõ‿i `saŕvi; nut́t lammass Lut
nõna nõna, nõ̭na eL; p nõnna, nõ̭- Hel Ote Rõn V
1. hingamisteede algusosa ja haistmisorgan a. (inimesel) miul läit́s suits `nõnna - - küll kipits nõnan Krk; nõ̭na olli nagu aia ürjätuss; ta tege tü̬ü̬d ninda et nõna tatine, ei saa `aiga mitte nõna `pühki kah Hel; mulle situ vai nõna `pääle, mina `lõhna ei tunne Ran; sa‿let muedu illuss küll, aga nõ̭na om sul naŕr Puh; nakanu `aŕstma toda nõ̭nad - - aga es kuule enämb kõrvust Nõo; nii küĺm, et ei või `nõnnagi tsusata `väĺlä üle läve Kam; nõ̭nnu iks egal ütel üits ainukõnõ Ote; peni karass ilm`ti̬i̬dmädä nõna `küĺge, tõmmass nõna läbi ammaste `õkva Rõn; kui täl nõ̭na kinni om, sõ̭ss tä alasi torisõss Krl; näe nõnna kah, sul juusk nõĺg `suuhvõ Har; nõ̭na `otsa sa näet, a ega˽sa iä `otsa näe eiʔ Rõu; täl oĺl nõ̭na ku tubagu saŕv Vas; ta tah hupalõss - - ei läpeʔ nõ̭nnage kassiʔ Räp; Sul kaʔ taa nõ̭na niguʔ künniraud Se b. (loomal, linnul) mõnel `lambal `olli jämme nõ̭na, es saa `käega `kinni oeda Puh; vaśk kimuss nii, et es võta nõ̭nagi pangist `väĺlä; ku rõngass nõnan om, siss ka siga ei saa `sońgi Nõo; t́sikka ei tohi `laskegi `väĺlä, `õkva lü̬ü̬p nõna maa `sisse, ta käänäp kõ̭ik pahupidi; obene `turskab, ei tiiä, mes täl `nõnna läits Rõn; noorõmb vasik pess armõtohe nõ̭nagaʔ, ju̬u̬ uiʔ ilosahe; pini nõ̭na um alasi külm ku iä Rõu; staŕgil (toonekurel) om verrev nõna; tu kikass nõ̭naga `tsanklass Lei; `valgõ nõnaga hopõn Lut c. piltl tü̬ü̬ - - om nõna kottale jäänu (töö on tegemata) Hel; ei `tsuska mina nõ̭na sinna `aida (ei lähe sinna aeda) Kam; mi˽perremihel esä `aigu oĺli näĺlädseʔ, poig nakass nõ̭nna `nõstma (jõukaks muutuma) Har; Ta um jo˽nii˽kühmän, et künd jo˽nõ̭naga maad; Kasugakõnõ õ̭ks hoit vi̬i̬l `hinge sisehn - - mood́o olnu˽jo˽nõ̭na mättä all Rõu; `ümbre ei pööra hinnäst, tege uma nõna `perrä (oma äranägemise järgi) Se
2. tähtis isik kes nigu suuremba nõna `olli, tol es olegi rätti pään, käis netsiga; nu̬u̬ suuremba nõ̭na, kes sõ̭ast `perrä jäevä, noele `antu suure maa lagamiku kätte Nõo
3. taip, vaist, oskus nagu õhust midagi välja uurida No om täl vi̬i̬l nõna Hel; su terävät nõ̭nna oĺl siiä vaia Har; Ma˽käḱe viinapud́eli puhma alaʔ ärʔ, a˽vanami̬i̬ss oĺl tõõsõ säält ka üles `nuh́knu, kagest um nõ̭na Rõu
4. a. esiletungiv, eenduv (ees)ots, tipp sääl om nii `mätline maa, et kui niidad, siss lü̬ü̬d muud kui `tonksti ja `tonksti vikati nõna mättässe `kinni Hel; kui [paadi] nõna tetti, `lü̬ü̬di lavva teräväld kokku ja pakr sinna vahele Ran; siss kablutadass `su̬u̬ga, nõ̭na pääld nakatass kablutama; tollest kolmest niidsest, mes üless `veeti, kääneti viisu nõ̭na Nõo; `vennel om kat́s `otsa, nõ̭na ja tohk - - nõ̭na ja tohopakk oma ka pedäjädse Võn; ärä niida nõnaga, niida `rohkemp kandsuga Kam; siivaga adral `olli i̬i̬n nõ̭na ja nõ̭na pääl `olli väits, kes kamarat puruss lõigaśs; kui `mihklipäeväss lehe puust ärä läävä, om jüripäeväss aena nõna väĺlän Ote; suurõ˽käńgäʔ oĺliʔ, `topsõ trüpüsse `nõ̭nna, muidu es püsüvä jalan Urv; tu̬u̬ om haagi nõ̭na, minga˽litsut sinnä˽`sisse, haagi aasalõ Har; adra nõ̭na lätt i̬i̬h, leh́t lätt takah ja käänd maa kõ̭iḱ kummalõ Plv; Linasugimisõ hari tet́ti vanust vikadi nõ̭nust Vas; külmäga talvõl `jõiva pitinät, kuum tsäi, siiropet `luitsa nõ̭naga ka `sisse Räp; tsirbi nõ̭na om sääne vaib ja labik Se b. neeme tipp minu emä `oĺli karjan - - Jaanussaare nõna man Ran
5. (eri ühendeis) haisu nõnna saama; hais nõnna minema, hais nõnan (millestki teada saamisest) tõesel joba ais nõnan, ei tiiä, kost ta om teedä saanu Ran;
`kiäki es tiiä, kost tu poiss peri `oĺli, aga sulase naine `oĺli aisu `nõnna saanu, et ta `oĺli sõast maha jäänü, et ta `oĺli pageja Ote;
siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna, et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu;
nõna all; nõna alla ~ ette; nõna alt ~ eest (vahetust lähedusest või kättesaadavusest) `puistuss `õlgi `panti lehmäle ette, sinna nõ̭na `alla;
`lambil `olli sõim - - lehmile `panti aena niisama nõ̭na ette;
siss tulliva serätse vanaliku naese ja viisivä aena minekit obese nõ̭na i̬i̬st Nõo;
ma `tahtsõ ubinat `hindäle haardaʔ, a tiä `haarsõ mul nõ̭na i̬i̬st `õkva ärʔ Kan;
mis kurõl viga kõŕgistaʔ, ku `herneʔ nõ̭na all Rõu;
elläi koh kinni, sis `lüügeless süvväʔ tõõsõ [
looma]
nõ̭na alt vai kost sai Räp;
sis tuvvass peigmehele võio liud nõna ala Se;
nõna norgu laskma; nõna nuran ~ nuruh meeleolul langeda laskma; keegi norutab, on masendunud tal om alasi ta nõ̭na nuran Har;
ku ma `üt́li Kudilõ kõvõmbahe, siss laśk nõ̭na `norgu Rõu;
käü nõ̭na nuruh Vas;
nõna peale viskama ette heitma mis sa sest mulle `jälle nõna `pääle `viskat Trv;
ku midägi seräst `asja om, siss `viskap mulle nõ̭na `pääle Nõo;
nõna püsti (ajama) uhkeks muutuma; on uhke, ennast täis kõńd tõste seldsin, nõna `püsti pähän Trv;
ai nõna `püśti, läits `uhkess Ran;
ku olõt rikass, siss om alasi nõ̭na `pistü Har;
pää säläh nõ̭na `piśtö lät́s kui, nii `uhkõ oĺl Räp;
nõna viltu tõmbama; nõna kärsän ~ viltu ~ vingun (rahulolematust tundeväljendusest) tõmmass nõna `viltu, tu jutt es ole talle mi̬i̬lt `mü̬ü̬dä Ran;
Saagi pääle oldass ahne, aga esi om täl nõna vingun, kui temä käest midagi tahetass;
temä om nii `vaene, et ei saa `uhkit `rõivit `säĺgä, ku tõese säĺlän näeb, siss om nõ̭na `viltu Nõo;
sul alasi taa nõ̭na kärsän Har;
nõnna kargama teravalt ütlema Egäle kargab nõnna Nõo;
Olgu‿i nii välle tõõsõlõ `nõnna `kargama, kae õks ette, mis `ütlet Vas;
Saʔ `veiga äḱki `kargat `nõ̭nna. Olõ‿iʔ midä üĺdäkiʔ, a `veiga äḱki kargass `nõ̭nna Se;
(oma) nõna kõrvetama ~ palutama valusat õpetust saama ärä kõrvet oma nõna - - läits suurd `saama, aga maśs vi̬i̬l `pääle;
ma `üt́li küll, ära paremb minegi nõna palutama - - läits ikki ja palutki nõna ärä Ran;
Äḱki `kargat, nõ̭na palutat Urv;
(oma) nõna pistma ~ (t)suskama sekkuma millessegi, mis ei peaks olema sekkuja asi ärä piśtä oma nõna sinna Trv;
tõese kõneleva, temä tulep jälle ja `suskab oma nõ̭na ka `sinna vahele Nõo;
Mis tu̬u̬ kah vi̬i̬l umma nõ̭nna kohegi `tsuskass Urv;
ega iǵäle poolõ ei˽või umma nõ̭nna tsusadõ Krl;
kis um tõtõlik, tu̬u̬ ei˽`tsuska umma nõ̭nna tühä jutu manuʔ Rõu;
pikka nõna saama (petmisest, altvedamisest) läits ei tiiä medä `saama, sai piḱä nõna, es saa sittagi Ran;
no˽sai ta üte pikä nõ̭na, medä timä `ot́sõ Har
nõu2 nõu Lüg Jõh Pöi Muh L K I eL(nõo V), nöu Sa Phl, nou VNg Vai Jäm Ans Emm Rei, neu Jõe Kuu Hlj, `neu˛u VNg, `neuvo Vai; p nõvvu hajusalt T, V(-o), `nõu˛u Har
1. nõuanne, juhatus, soovitus ää neu on `kallis Jõe; `kratsid `kõrva `äärest, kas küsid `kõrva `äärest nõu Lüg; `anna `miule `neuvo Vai; ta‿s vöta vanamate nöu kuulda mette Khk; Ole mees ja anna nõu, kuda pidi me ahju teeme Pöi; Äi minu nou `aita sii midagid Rei; see oo üks targa `nõuga mees, tal oo alati tark nõu Mär; Mia sio nõu ei taha Khn; kui ei tää, siss küsi teise käest nõu Saa; mis nõu sa `mulle annad Kei; annab molle ike eäd nõu, kudas peäb tegemä Juu; kurat - - and [moonamehele] kohe nõu, et puo ülesse JJn; ei võta minu nõu Iis; minä ei tiä sulle nõu `anda Kod; ma tulli siu manu nõu küsüme Krk; ädä annab iki ääd nõu Ran; küll om targa nõu `anja, aga ega mia nende nõu `perrä ei ti̬i̬; vanast üteldi, et nõid petäb noid, kes nõvvu `nõudva nõia käest Nõo; ma ei mõista sullõ `miaki `nõu˛u andaʔ, mu˽nõu om tanh `väega lühükene Har; `rahvil um ravvadsõ˽`süämeʔ, külä and `külmä nõvvu piltl Rõu; tu̬u̬l olõ õi˽raha juuaʔ, tu̬u̬ and tu̬u̬d nõvvu Vas
2. a. lahendust pakkuv abinõu või teguviis ei seda soa `miskid `nõuga kätte Muh; Ma pole tast ühigu `nouga jägu saand Rei; muud nõu ei olnd, sis ta käis nende (kodukootud) riietega [leeris] Noa; sii ei `aita `ükski nõu Var; uav ei taha ühegi `nõuga paraneta; ei sua ühegi `nõuga obese `riissu Kod; siss es jää poosil muud nõvvu, ku nakaśs sääl puun suure eliga tänitämä, iks aṕpi ja aṕpi Võn b. abi mina täis tegijä ei õld, aga nõust õlin (heinateost) Lüg; ma võta ta omale nõuks Muh; ole mulle vähä nõus Vil; tule mul raasik nõuss, ütsinti saa villast kangast kudaki üless aia Krk; ku vaest midägi ette tulõ, sõ̭ss lööge˽ti˽kah timäle nõuss Urv
3. mõte, kavatsus, plaan sel on tige nõu südames Lüg; äi tεε, kas nad `paari `lähtevad vöi mis nendel nöuks on Khk; `vötsid ikka vahel see nöu ka, et jähid `ööseks `metsa ka `jälle [niidutöö ajal] Mus; see oo kaval nõu küll Muh; oome akkab sadama, tänä elm nä võtab nõu piltl Rid; mol ikke oli - - `kindel nõu `sõnna `menna Mar; jät́tis selle nõu järale Mär; `võt́sid nõus seda teha Tor; [tal] oli nõu uus lehm `osta HMd; võt́tis nõust `minna `külla Iis; ma jät́in selle nõu maha Kod; nõu oli nii`mu̬u̬du tegema akata Ksi; ta ike kurja `nõuga sinna usse manu om lännu, jo ta midägi sääld ärä tahap viiä Nõo; mulle `endäle ka käis poiss sinnä, a tol `oĺle iks `võtmise nõu, `tahte võtta minnu naesest Võn; ma˽tuĺli tu̬u̬ `nõoga, et mi leki hommõn maŕjalõ Har; kuningas võt́te nõust ja `laśke tetäʔ üte suure `korgõ mäe Räp
4. (kohakäänetes:) seisukoht, arvamus; seisukoha, arvamuse jagamine kes ei akkaned `neie `moisnikuie `neusse, siis `viedi `talli ja `anneti viis`kümmend `uopi sugeda Kuu; näväd (külaelanikud) olivad ige nii üks`mielised, kaig olid ühest noust `eigä siin `vällä`andamist ei old Vai; teeme suure `koorma `pεεle, kui sa nöus ka oled Khk; Äi neid saa keski ühele nöule Kaa; tüdar ja ema `ollid mõlemad ühes nõus Muh; kaśs kardab vist, kuda ta muedu naa nõus oo Mar; ei akand minu `nõusse `ühti Mär; Teesed mehed akkasid kua mio `nõudu Khn; nemad nüd kahekesi ühes nõus Hää; ühen nõun varassasid naha ärä Kod; nemä om ütel nõul ku sukka saabast Krk; ärä kõnela midägi, sa‿llit `vargaga ütel nõul Nõo; na omma˽kõ̭iḱ üten nõuhn Har; nimä˽tuĺli˽`nõuhtõ, küd́si˽koogiʔ mul Rõu; ko kaŕruśs `võete, sis õks kõ̭õ̭ küläga - - kõ̭iḱ pidivä˽nõuh olõma Se
5. tarkus, taip, aru Kus joud äi aita, sεεl aitab nou Emm; meno nõu selle `peale ei akka Mar; Ennem saab `nõuga kui `jõuga Han; nõõ `üidmene `aitab oost ja nõu `aitab meest Tor; oma `nõuga ei saa kedagi Ris; kui nõu oli otsas, siis `krat́sis kõrvatagust Lai; miu nõu om nüid otsan, nüid ma ole nõnda ilma `nõute inimen Krk; nõu kaodu narritass kaśs ka ärä, `jõuga ei saa midägina Nõo; ega temä ei kae nõu `kaudu, temä ti̬i̬p kõik iks jõu `kaudu Rõn; ku `jouga ei˽saa avitaʔ, siss avida `nõoga Har
6. nõuks jätma, nõuks jääma (ära jätmisest või jäämisest) Jädä neuks kohe se merele menu sen `iilise `ilmaga Kuu; `linnaminik - - jähi nöuks Khk; Viina ostmine jääb sedakorda küll nöuks Kaa; jättis merele mineku - - nõuks Khn; nõuks võtma midagi teha otsustama Tea isegi, mis peaks nõuks `võtma; Ta on `korda selle nõuks `võtnud ja las ta läheb käib seal ää Pöi; võt́tis nõuks ja läks Mär; nõu pidama midagi (läbi) arutama; plaani pidama pidas neu, mida `selle `asjaga teha Hlj; sene `veikese `laudaga ei õld midagi nõu pidamist Lüg; `piame ete ühe ümarguse nöu ning teeme pulmad ää Khk; Ennem pea nõu ja siis tee Pöi; ei tea, mis nõu näd `jälle pidäväd Mar; Iä küll, kellel õdõ ond, vahel `nõugid pidädä Khn; proua ja - - sulane pidan nõu ära, et tee sa oma ase nüid `siia `kööki maha Aud; naesed pidan oma`keskes nõu Ris; meil‿o vaja mitut nõu pidäde Krk; `piäme üits ümärik nõu, siss lääme Hel; mehe kõ̭ik käräkun ku̬u̬n, ei tiiä, mes nõu na pedäsivä Nõo; poisi lät́si `nõu˛u pedämä, et mis tetäʔ Har; lääväʔ hulgahna nõvvo pidämä Räp; nõusse heitma ~ lööma nõustuma ma seletasi ulga `aega, ennem kui ta `nöuse `eitis Vll; medägi ei avida, sa˽piat õks naidõga ütte `nõuhvu `lü̬ü̬mä Har
oid1 oid g oiu Khk Mus Muh Lä(oio Mar) Vän Tor HaLä(oio Ris) Amb Kad Rak VJg Krk Urv, `oiu Kuu, oju Phl Tõs/-o/, oidu Pöi/oe-/ Saa, `oidu IisR Vai; oit, p `oitu Hlj Lai; n, g oiu PJg, `oidu VNg Vai; p oiut Pär aru, mõistus, taip sel pole `oitu peas Hlj; Eks ta on üks `puole `oiduga IisR; üvä `oiduga mies Vai; kui ta oiust εε lεheb, siis taal pole änam ömmu `ollagid Khk; täma pεεs pole mihe meelt äga mihe `oidu Mus; see oo üsnä oiust ää Muh; taal oo nõtr oid, täit `oidu ja meelt ei ole peas LNg; ta oid üsna `kergeks läind; see tääl ikke oio sees see vega Mar; viin oli viha märjuke, võt́tis meestel meeled piäst ja naistel oiud otsa eest Vig; `pisse ojoga inime; löitse võtab ojo ää Tõs; sel mehel ei ole oiut peas Pär; ei ole `seĺge oiuga Tor; ta on ikke oiust na puudolik Ris; oled na poole oiuga Nis; inimene on oiust ära Kei; mõnel on seda va `oidu nõnna napiste Kad; tal on vähä `oidu VJg; sellel ei ole `oidu `lu̬u̬digi Krk; Sul ei olõ sukugi `oidu pään Urv Vrd uid
oim2 oim g oimu Mär Hää VJg Sim Plt KJn/-o/ Krk Krl Rõu Plv/h-/, oemu Tor Kei, oima Iis; n, g `oimu VNg
1. meelekoht `tõmbas parema oimu kramaskille Sim; oimud on siin kahel pool Plt
2. aru, taip, mõistus ei ole `oiged `oimu VNg; ega tal `selged ega `õiged - - `oimu põle Mär; põle `oimugi, tal oo natike `puudus Tor; kus su oim on jäänu Hää; tal põle `oimu pias VJg; paĺlu sul on õige `oimu Plt; ni̬i̬ kait́s `laasi `veini võtiv miul oimu nõnda ärä Krk; ta‿i `kohma, tel ei ole `oimu pähän Krl; sul um jo hoim ärʔ `kaonuʔ Plv