[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

arukene1 dem < aru1 (vähene) mõistus, taip Eks `ninda ela, kuda `kellegille arukest `antud IisR; mis arukene sul peas `oĺli, et sa nõnna tegid Tor; oh seda arukest, lusikege ant ja kulbige võet Hls; siul aruke, et sa tulet siiä `pildme Krk; timä om esi otsan, om arukõnõ ka otsan; niu˽poolõ arukõsõgaʔ Har || (emf hüüatus) oi arukene! `lämmi om iki paremb kui külm!; oi aruke, vana tahap ka kõnelda. alb om kui sul kellegagi kõnelda ei ole Puh

aru|saam aru, mõistus, taip napi arusaamaga mees Pha; tuima arusaamaga inime ka, oli `metsas kasund Pöi; Ta nii `püsku arusaamaga Rei; üks oo oma arusaama pealt naṕp, teine oo mõnest teisest kohast Var Vrd aru|saamine

kohm2 kohm Jäm, g kohmu KJn Krk Nõo, g kohma Iis; kohom Kod
1. kahu, kergelt külmunud kiht maa kohm Jäm; mua `natke kohmanud. mua piäl kohom Kod Vrd kohme1, kohmets
2. a. jõud, ramm Kui akkab `kohmu `võtma, siis müün ära (hobuse) KJn; temäl iki om raasike `kohmu vi̬i̬l, et ta vällän saap kävvä Krk; Ei ole `kohmu ei suta enämb koskil kävvä Nõo b. aru, taip kohmatu inimene ärä lännu oma arust, ei ole `kohmu `kunnigil änäp Krk Vrd kahm3
3. juhm, rumal (inimene) sa oled nii kohm et ei tea mitte `miski Iis; si̬i̬ vana kohm tulep siiä `kohmme, igävene poostel Krk Vrd kohmo1
kommen komme(e)n g -a korsten kommen kua kisk ahost `savvu `ussõ, rehest, sannast kisk väĺä päle `savvu Lut || fig aru, taip hüä kommen inemisel, õnnõ veedü kel um hüä kommen odsah Lut
latse|aru lapsik mõistus, puudulik taip temä om latse aru sehen alle Krk; kudass ta latse aru seen om, ta‿m jo `tävve `iäline inimene; ku joba inimene üle `katsa`kümne om, siss om ta latse aruga Nõo; nüid ma ole latsõaru seen, aga siss olli ma täis inemine ja sai aru, mis ülekohus `oĺli Rõn

meele|märkus 1. teadvusel olek, teadvus `miele `märkusetta `löieti `metsast Hlj; Pole änam meele märkusele tulnd, suri; Meele märkuseta ta seal maas oli kui `leiti Pöi; oli minestand, tuli jälle meele `märkusele Mär; meele`märkust ma ära es `kaota Saa; nüüd sai miele `märkuselle VJg; kui ta akkas meele`märkusele tulema, ei saanud aru vi̬i̬l kedagi Ksi; isa old sarlakis, ei tiand maast ei `ilmast, täitsa meele`märkuseta Lai; seniss oĺlin mia meele`märkuseda, kuni kodu ärä `käiti Pst; ta jäi meele`mäŕkusest ärä nädäl `aiga enne suremist Krk; mu imä oĺl õks nikagu perämitse surma tuńnini meele`märkusõ manh; tu̬u̬ oĺl meele`märkusõda maha˽satt Har; kolm `päivä ilma meele`märküsedäʔ Rõu

2. mõistus, aru, taip Vanaisa puhus, ku õlima `lapsed, ku mina juo `miele `märkusselle tulin Lüg; mõnel ike seda meele`märkust on, ei ta põle ull veel `ühti Juu; meil vallavanemb oma ametitallituse sihen olli meele`märkuse `kaoten, olli vaemu`aigede kliinikun Hel
Vrd meele|mõistus, meele|märk

muts1 muts g mutsu Kse Var Aud Pär Saa Trv Plv, mudsu Hel Kan; n, g mutsu Puh Ote/-t́-/ Har, mudsu Hel San Urv Krl Har Rõu Räp/-o/, mud́su Urv Rõu mõistus, taip sel tüdrikul oli `mutsu vähe Kse; ega see ika naa täielik ole, see oo poole mutsuga Var; poole mudsuge, tal ei ole `õiget `taipu Hel; sul ei ole üits raas `mut́su pään Ote; konnes saʔ pidit sõ̭ss küĺl olema, kui `tõistõlõ `mutsu `jaotõdi Kan; Mudsust olõt är˽joba, ei olõ˽meelen inäp midägina Urv; `ambavalu ja `varbavalu `võtva mehel mudsu pääst ärʔ Krl; tal ei olõ `õigõt mutsu, tal om mudsu manh `puuduss; timä om jo peenükese mudsuga inemine, mis ta ette võtt, tu̬u̬ tal `kõrda lätt Har; kohn suʔ mudsu siss oĺl, kui tõõsil päähn oĺl Rõu; haeʔ taad `mutsu ummõht (võta ometi aru pähe) Plv

mõistus `mõistu|s g -se IisR Pöi Muh hajusalt L(-o|s Mar), Kei Juu JõeK hajusalt ViK TaPõ(`mõissu|s Kod), Plt Hls, -sse Lüg, -sõ Khn; `mõistu|ss g -se M T, -sõ V; `möistus hajusalt Sa, Rei Ris, `moistus Jõe Vai Ris, g -e

1. aru, taip, intellekt ma pian jumala tänama, et ta on `mulle `tarkuse ja `moistuse `andand. siin on külas mittu inimest - - minust `nuoremad, aga nad ei ole änamb `moistuses Jõe; Ta‿i saa jo aru, pane sa sõgedalle `mõistus pähe IisR; siis küll kukkus keigil `möistus `lahti (saadi aru); kääd nii `möistuseta, käte `möistus ära (käed on külmast kanged) piltl Jäm; poeg on muidu mees küll, aga nonni `möistus; söö ning pia `möistust, et vaatsale `vaeva ep tee Khk; lammas oo `söuke, millel pole `möistust mette Vll; Korra kenast läbi aaderda, küll siis `mõistus peha tuleb Pöi; mul‿o `mõistus `selge, kõrva `kuulmene oo naṕp Muh; vöta omedi `möistus pähe Rei; täl ikke oo lühöm `mõistos kui `teistel Mar; pärast mo `mõistus läks küll `lahti, aga mis se änam `aitas Mär; see oo nagu ike `väiksema `mõistusega koa Kse; laps‿o `mõistuse poolest nõrk veel Var; loomal ikke looma `mõistus, ei loom `kuula paelu `ühti Tõs; Karul ollõ üheksä mehe jõud ning ühe mehe `mõistus Khn; mud́u oma `mõistuse `järgi teeb - - aga tä tia mette, et et kudas tä just teha tuleb (rätsepast) Aud; ku `mõistust põle, põle elu kah Hää; kas siul peab vitsaga `mõistust `persest päha `lööma Saa; anna mul juhatust, kudas ma seda teen, mu `moistus ei vetta Ris; `seĺge `mõistusega inimene, ega neid väga `paĺju pole Kei; võta ehk kõik `mõistused kokku, aga minä sest aru ei sua Juu; sa oled küll üks ilma `mõistuseta inimene JMd; eks igaühel ole omakohast `luodud seda `mõistust ka JJn; pueg oli mul `lahtise `mõistusega, tüdrukud ei old VJg; ega ilma `mõistuseta elada saa Iis; si̬i̬ käib jo üle minu `mõissuse, ei sedä mina mõessa seĺjetätä Kod; kui inimene täie `mõistuse juures on, ei lähe ta nisukest luule juttu kõnelema Ksi; aga et `mõistust täitsa on, seda ei `oska `öölda Lai; täismees, aga `mõistust ei ole peas Plt; olli `viimse otsani `seĺge `mõistuse man Hls; `mõistust `mü̬ü̬dä ma ti̬i̬ ärä küll, aga mul käsi värisess Krk; ma ole ninda paĺlu vastanu, ku miu `mõistuss om `küindin Hel; väegä teräne laits - - tõene om `rohkemb nüri vai tömbi `mõistusega Ran; ike piab olema `mõistuss i̬i̬n ja taka, et latsele õnnetust ei johu Nõo; ärgu ütelgu suku, et lu̬u̬m om rummal, täl om ka mi̬i̬l vai `mõistuss Rõn; sa˽piat õks `mõistust `võtma, sa‿lõt jo suuŕ poiśs, sa˽saat arru Har; lat́s võtte ruttu `mõistust Plv; ega tõist `mõistust mullõ pähä `panda ei saaʔ Räp Vrd muistus
2. meelemärkus, teadvus `ninda `kaŋŋe ving õli, et `jäimä kõik - - kõhe `mõistussetta Lüg; `toktor - - `oĺli `nõkla `suśknu ja rohi mulle `annu, sis tullin `mõistuse manu Ran; tu̬u̬ hüdse karm ai mu hoimussehe, võt́t `mõistusõ arʔ Rõu
3. mõistatus hummogu esi˽vi̬i̬l mõistadi, a näet ku lät́s tu̬u̬ `mõistuss meelest ärʔ; mõista˽mõista˽`mõistust, pere˽sü̬ü̬ ja laud laul; na˽`mõistusõ olõ õi˽vanaajolidseʔ Vas; `naakõ `mõistuisi mõistutamma Se; and `mullõ `mõistuisi Lut
4. (kohtu)otsus `kohtunikud teevad `mõistust Tor; Sai sie kohtu mõistus täidetud, õli selleks kõrraks rahu Iis

märkus `märkus Lüg Muh Rõu/-ss/, g -e Vai Vig Kir Tõs Tor Ris Juu JMd Koe Kad VJg I Plt Trv Krk Hls; `märküs Lei

1. meelemärkus, teadvus; mõistus, taip sene `märkus õli `selge `viimase `tunnist `saadik Lüg; ei tuld `märkuselle Vai; `märkusel oli Vig; täl põln `märkust `viimse tunnini Tõs; mul oo ike veel `märkust Tor; ei enam ole `märkust pias Koe; ike ei õle sõgedal `märkust Iis; tämä ei segänd õma jutuga, `märkus õli kuńni surmani; sul ei õllud `märkuss küsidä sedä `aśja Kod; oleks võind teha, aga põld seda `märkust Lai
2. etteheide, hoiatus, noomitus ma õlen jo `märkust saand, et ma ia `tüöline ei õle Lüg; annan tale `märkuse, et ta teenekord sedasi änam ei tee Tor; ega ta ooli `märkustest, mis `talle `tehti JMd; ametnikule `testi `märkus, et alvass `ütleb Kod
3. märguanne `kästi - - kola lauad igas peres ülesse `panna tulekahju pärast, et siis sellega `märkust `anda, kui `kuśkil põleb Kad; ma anna tal sõrmege `märkust Krk

naju naju Kuu, naiu Jür; naid g `naidu JõeK mõistus, aru, taip ei ole sul naju nii `palju pääs, et `saisid `arvu, et sie tege tobe; `Kahju, kui sest najust mihel `puudu tuleb Kuu; sie on ea naiuga Jür; tal pole sugugi `naidu, on naidust ära JõeK

nina nina () hajusalt, hrv R, eP M, nena R(nenä) Hi Rid Mar Mih Aud Rak VJg Iis Trm

1. hingamisteede algusosa ja haistmiselund a. (inimesel) Küll‿se nenä `juokseb juo `mitmat `päivä kohe; Mes siel `külmidäd, nenä punane pääs Kuu; tupaka küll `enne võttasivad nenä, sie pani `kangest `aivastamma Lüg; Sie ei õle `miski, sie on vaid nenast `nuuskada (käkitegu) Jõh; Tüö `niisuke, et pole `aega nina `pühkida; Nina `juokseb kui `mahla kask IisR; tämä `katsos `peilist, nenä oli `musta Vai; Nina oli `öösse `kinni jäänd; Sel nina punane kut pardi nokk Jäm; nina kut tuhlis piha visatud Ans; nina üiab juba, `norskab; see laps on selle nina `otsast maha kukkund (tema suust kukkunud) Khk; abe mehe au, nina mehe nägu Kaa; nina kipitab, puru läks ninase Vll; Nina on nii `umne, et mitte üks inge pihk äi tule läbi Pöi; nina noriseb, kui ma maka Muh; tüdrugod `naarsid, et käivad nenad maas Rei; oli üks vana inimene, alati `nuuskas tubakad ninässe Mar; sai äbi, nüid nina reite vahel Mär; lapsel on rehe püksid ninä all (nina tatine) Vig; ma olen kõber ja `kööpis - - nena `vastu maad Mih; küĺm akkab ninäse `kinni Tõs; Miol `siokõ ramp ais ninäs Khn; juudid oo `kongis ninaga; tuul - - vahest kisub nina `niiskes PJg; nina jooseb verd Tor; Nina sügeleb, saab uudist kuulda Hää; `pańnin tal ühe [tohlaka], nõnda et tat́t käis ninäst `väĺlä Saa; külm akab ninasse `kińni Ris; ernes läks kogemata ninasse Kei; mul oli õrn nina, kui sojaks sai, sis veri akkas `joosma Juu; mokad ja nina on vaest külmaga ohutand (ohatanud) JõeK; külm akkab ninasse JMd; silm on `sirkel ja nina `vinkel VJg; kes `aisu ei tunne, sel on vilets nina; `vaata kui `vianan sind ninast Sim; lei mulle vasta nena Iis; ninä süveleb piält, kas `jälle mõni sureb Kod; tuul nina all, eks sa puhu `piale - - `üeldasse, kui suṕp pala on Ksi; kel suur nina, sel suur muńn Lai; lapsed `mäńgisid pikka nina - - `pańdi kaks kätt nina ette, et nii pikk Plt; nina ka tatige like; ma pia su nina `puhtes arime Hls; `käise om kiḱk är mitit, muial na oma ninu `pühki‿i mõista, ku iki käistess Krk b. (loomal, linnul) oli vana `alli mend `lüöma ja ei ole saand nena `piale Jõe; nenä on senel kalal `oige terav VNg; sial on pikk nena IisR; tihujaised nied toppid obosille `nennä Vai; maa roheline nönda, nüid loomal `asja nina maha pista; [rähn] lööb ninaga oksa `pihta Khk; Siga on ninast ellik, `ilmaski äi tohi nina `pihta `lüüa; Lehmal nina jahune peas Pöi; koer kraabib `mulda, ninä `mulda täis Mar; suits lähäb loomale ninäse Tõs; [metsseal] nina kui suur ater ees Aud; turb on kõbema ninaga veel ku purikas Vän; [siga] pistab nina `pahna ja magab Hää; pannakse rõngas ninasse `talle, et saab teda taltsutada Amb; kärp vaja `ninnä `panna, vars vaja ärä võõrutata; varessed `tõśsid ninäd ülesi ja `vuaksid Kod; koer `kargab obusele ninasse Lai; igä lu̬u̬m ninägä tunneb `aisu KJn; kana muneb ninast, lehm nüssäb suust Hls c. piltl On `onnestund alade nenä `tuule järel `oida (igalt poolt kasu lõigata); On old kogu aja `toistele nenäst `vietäv (kergeusklik) Kuu; ei `maksa `ninda terava nenaga `õlla (ennast teiste asjadesse toppida); laps ajab juo nenä `kätkist lagedalle, akkab juo `kõndimaie ja `rääkimäie Lüg; see jähi mool kahe silma vahele, nina `varju Khk; Koit akkas pilve ääre tagant juba nina `näitama; Kes `käskis nina `põhja ajada (ennast täis juua); `Mõisnik `tõstis siis `renti oma nina (tahtmise) `järge Pöi; Äi näitnd änam ninagid (kadus ära) Emm; sina alate paad mulle `ämmä ninä ette (sead eeskujuks); võta ninä `pihku (häbene) ja aka minemä; ma mursin `natke ninä täl (noomisin teda) Kod; läks sama ninaga (sama targalt) tagasi, kui tuli, ei saand kedagi Lai; ei sest ole nina täit `aśsa Plt; küll ta löüd mõne, kes temä nina lühents Krk
2. inimene, isik; (tähtis) tegelane, asjapulk Eks neil `suurdel nenäjell ole hüä elädä küll Kuu; tämäl ei õld `õigus seda `kõhta `saadagi, aga sie suur nenä pani ta `sinne `keisri `metsade üle Jõh; Nina `piale tuli `kortel õlut, sest saand kedagi IisR; Nende `endine karjapoiss `olla niid `linnas suur nina; Ta oli teiste suurde ninade `seltsis raekoda läind Kaa; Poiss olla taal linnas tähtis nina Pha; Koa üks `tähtsam nina, kool`meister Pöi; Raha ära jagasime, nii ja nii pailu sai iga nina pääl Hää; `Preilna - - pidas ennast suureks ninaks Jür; sial on keik suured ninad koos JMd; Ei tea, kas see on kua mõni tähtis nina Trm; ninäde piält `pantse raha kokko, siis õssavad `viina; panema igä ninä piält kakskümmet `kopket Kod; õpetaja ja `köster olid suured ninad Lai; raha mehed on - - suured ninad; küsin paĺlu vaevatasu, no kakskümmend viis rubla nina pialt Plt
3. taip, vaist, oskus nagu õhust midagi välja uurida Küll sul on ia nena Jõh; Ei minul nisukest iad nina ole; Küll on ikke ia nina - - `metsas `millaski ära‿i `eksi IisR; Sellel peab ea nina olema, kes selle üles `oskab `nuhkida Rei; küll sool aga oo - - nina, kõik sa ülesse ot́sid Mär; tal on terav nina igale `puale minema VJg; vat sinul on ike üks pagana nina, kõik sina ommeti üless nuugid Sim; vaat kus oli nina ikke, et sai aru Lai
4. a. esiletungiv, eenduv (ees)ots, tipp käbi (võrgunõel) on nii, et tal on kand ja kiel ja nina Jõe; `ennevanast `tambiti [kartuliputru] `kulbi nenä `õtsaga; roho nenä ajab lagedale, kana juo saab oma nokkaga võttada Lüg; `kinnastel on nenad `katki; lüöb oma `saapa nenad `vasta kive Jõh; Õppimata `niitaja lei [vikatil] `estest nina mätta vai maa `sisse IisR; [paadi] edimine ots nenäga lüöb vie `laialle iest Vai; adrade ninad nenda tölbid, sepa `juure taarist minna Jäm; orased `pistvad ninad `välja Khk; sirbi ninaga sai `soskida maas rugisid Kär; Ukse aak oo ukse ninas Kaa; `Küünla nina sai ikka ää näpistud, kui pitkaks jähi, siis äi akkand `suitsema; Siis olnd nälg möödas, kui kevade nõges ja malts olid ninad moa sihest `välja pisnd Pöi; `pasli ninale lõigatse `niplused `otsa, kui vanuma akatse; lipu (tuulelipu) nina juba `leanes; ta paneb uie nina adrale `otsa Muh; Kerve ninaga proovivad voorimihed jεε paksust Emm; pesti nöör on paadi nenas, see eidedaks `välja Käi; poiss, mine paadi ninase Rei; lodi on laia põh́aga - - nina lähäb `kitsaks nagu paadil Rid; `saapa ninad sool punased kui rebased Mär; lootsikul üks keis ehk pael ike ninas peab olema, muidu ei saa teda `mäele - - tõmmata Vän; [kui] saha nina on nüri, siis `pandaks uus tükk `otsa Ris; nina oli Saksama sahal, ega puu sahal nina ei old Kei; `kerve ninä läks kibisse; kingal (pastlal) tõmmatakse `eśti ninä kokku ja `tärked ja kand ülesse, `ongi `vaĺmis Juu; ei ole viel ia `künda, adra ninasse akkab kirss `kińni VMr; [suss oli] kannast jälle niimuodi kitsamast `tehtud, nena‿polt laiemb Rak; vikati ninä lei mua `sisse; rükis pissäb jubä ninä `väĺjä mua sidess Kod; enne olid `suapad terava ninadega Lai; Rummu nińa ette käib raudteĺle `vankrel mutter SJn; uherti nina `lõikap käbi või selle puru `vällä sehest; `ernit tõmmati sirbi ninage üless; alasse nina - - ümmer tetti kumerikust `asja nagu `aasa vei rõngast Krk b. poolsaare, neeme tipp, maanina Nenä [on] `väikäne `laiemb maa nurk, ulatub `merre Kuu; `Muiste oli nena suur, nüüd on juo `veikene, meri on süönd ära VNg; Sääre ninalt `käidi Kura`maale Jäm; `Saastna pikk nina lähäb `kaugele meres Kir; Suaru ninä oli ennemä paelu suurõm kui `praegu Khn; vanasti sõideti ikki nina ninalt (ühe maanina juurest teise juurde) Hää || kõrgem koht, seljandik `Naistesuo nenäks nimidedä sidä `korgemba `kohta, mes käüb kohe peris pikkite üle suo Kuu
5. (eri ühendites) ei näe nina pähe (uhkest, ülbest inimesest) `Ninda `uhkest läind, et enamb oma nina pähe ei näe; Sie ei näe oma nina pähe, `ammus viel minusugust IisR; naa tore ja `uhke, mette ei näe ninägi pähä Mar; On - - korra linna kajust vett joonud ja nüid ei näe enam oma nina pähe Hää; on nii `uhke, ei nää oma ninägi pähä mitte Juu; si‿o üks `sündlik inime - - tõene ei näe mitte ninä pähä Kod; see inimene on nii `uhke, et ei näe nina pähe Pal; haisu ninasse saama (millestki kuulmisest, aimu saamisest) Nüüd said - - juo `haisu sest `asjast nenässe, eks ne `vargad saa käde ka Kuu; nina all ~ ees; nina alla ~ ette; nina alt ~ eest (vahetust lähedusest või kättesaadavusest) Lei `ukse `klõpsti `teise nina ies `kinni; Minu nina alt `aagab `siened oma `korvi; Pimedikus `tõusi üks lind `vuhti nina iest `lendu IisR; söit oli `umbest nina alt εε läind, jäänd maha mees Khk; Nii kauva naagib `pääle teise nina all, kut `viimaks on karupidi koos Pöi; tuli `jälle irisema siia ninä `alla Mar; Ta nämistas moka otsast oma nina ette Han; Ninä ies, siis `lahkõ, `perse taga, siis ette susib Khn; jänes ninä alt `kargab ülesi Kod; nina alla ~ alle hõõruma korduvalt, tüütavalt meelde tuletama `Naine `õõrus iga `õhta mehele vana `asja nena `alla Jõh; Tuleb seda vana lugu `mulle `jälle nina `alle `õeruma IisR; Seda öörutakse mulle iga pää nina alla Kaa; nina kirtsu ~ kortsu ~ viltu ~ vingu ajama ~ tõmbama ~ vedama; nina kirtsus ~ vingus (halvustavast, põlastavast, rahulolematust tundeväljendusest) `tõmmas nenä `kortso ja läks menemaie Lüg; Ei õld mielt`müädä, vedas nina `viltu Jõh; Ära‿nd `jälle nina `vingu aja IisR; Jälle sa pole sellega rahul, nina kirssus pees; Kes oma osast ilma jähi, sellel oli nina `vingus Kaa; `tõmbas nena `kirssu Muh; Nina `vingus, et ta pole teiste `seltsis `metsa marjule `minna saand Rei; ninä `kirtsus peas, südä täis alati Mar; Ikki tal põle ää, ikki nina `viltu pääs Hää; [pahameelega] `tõmmab nina `kirtso Ris; nina norgu laskma ~ tõmbama; nina norgus ~ norus meeleolul langeda laskma, masenduma; keegi norutab, on masendunud, löödud, häbistatud kui ei `mieldind `miski, siis `tõmbas nenä `norgo Lüg; Ära‿s `sellepärast nina `norgu lase IisR; See oli vanal pauk, võttis oort nina `norgu Pöi; aga kui [kosjasid vastu] es `võeta, no siis `ollid jälle norus ninad pias Muh; Mis su viga on, et sa käid sedasi, nina `norgus Rei; Oli `kange mees ennast `kiitma, aga nüid `laskis nina `norgu ja saba `sorgu - - mehel äbi Han; nina peale heitma ~ viskama etteheitvalt meelde tuletama Ta on juo küll sidä `mulle nenä `pääle `viskand Kuu; Kui inime ükskord `eksis, mis sest alati nina `piale `viskada IisR; akkas `moole seda `asja nina‿pele `eitma Khk; Olid vanale seda nina `peale `viskand, et `meite einad ennem ää `toodi Pöi; seda eidetse veel paergust nina `peale, kes kaded oo Muh; mes sa sest mo nina `pεεle eidad Emm; `viskab seda `moole paegal (alati) nina peale Mär; mis sa lähed talle seda nina piale `viskama Hag; võõras eedäb emäle ninä `piäle lasse teod Kod; nina peale kirjutama 1. tähelepanu juhtima, kellelegi midagi ütlema `kirjutab keik `selle nena `pääle, mida `kuuleb Hlj; Sinul põle vaja `kõiki `asju `tiada - - piab sis kõik sinu nina `piale `kirjutama Lüg; Vahi nina `piale `kirjutajat, vai teist `süüdistama IisR; kis seda `soole nina‿pele akab kirjutama Khk; Niid kirjutati mulle keik nina pεεle, mis ma veel tegema pea Kaa; kes seda `teite nena peal kirjotama akkab Mih 2. hästi meeles pidama, kõrva taha kirjutama `Kirjuta sie omale nina `piale, siis `teine kord tiad; Kui sa oma `vimpkaid ei jätta, saad `koĺki `ninda‿t, `selle võid omale nina `piale `kirjutada IisR; nina peale ~ pihta andma; nina peale ~ pihta saama õpetust andma; sellist õpetust saama Nüid said nenä `päälä - - küll `kieläsin Lüg; Ta piab iast nina `pihta `saama, siis akkab ehk `mõtlema; `Talle vaja nina `pihta `anda, saab `targemast ehk IisR; Sai vεhe nina pihta Emm; Sai nina `pääle, sai `nu̬u̬mida Hää; sai mu kääst nina `piale Koe; Selle iest ta sai nena `piale, et ta nõnna õli teind Trm; si̮i̮ olli `äste kah, et mõni tal nina pääl üteĺ, et temä oma nina pääl sai Krk; nina pikal (uudishimutsejast) ninad pikkal - - sai vahitud Hlj; mida sa `nuugid `ühte `puhku, nena pikkal VNg; `Menga akkaga `mängima, mida `teie vahita, nenad pikkal Jõh; nina püsti ~ selga ajama ~ viskama; nina (on) püsti ~ seljas ülbeks, uhkeks muutuma; (keegi on) uhke, ülbe, ennast täis Sai `joukamaks vähä ja ai ka kohe nenä `püstü Kuu; iga puol nena `seljas Hlj; täma `tõisega ei `räägi, lähäb nenä `seljäs `müödä Lüg; Sai pali raha, eks tal `piagi nüüd nena `seljas õlema Jõh; Täma ajab nina `püsti, `teisi `jusku ei `näegi; Kui `talle kedagi mielt`müöda ei ole - - `viskab nina `selga ja läheb IisR; noored mihed, nee ikka `epsamid, kεisid, ninad olid seĺlas Jäm; keib, nina `püsti, kut aabitsi kukk Khk; Äga‿p maksa nina nii ülearu püsti aeda üht Kaa; Sellel on nina elu aja `selgas olnd Pöi; Käis, nina püsti pεεs Emm; Kus nina teisel püsti, ei maksa nii saksik olla Mar; Üks tark inimene ei aa nina `püsti Han; Uata‿nd, kui `uhkõ, ninä üsä `püstü piäs, kui käüb Khn; käib, nina `seilas Koe; nina `püśti, nigu mõni suur aśjamees Sim; `uhked, et jumal `oitku, ninäd seljän Kod; `tõśtis kohe nina `püśti, et tal nihuke võim kääs Plt; ninasse ~ ninna (kinni) kargama häbematult, ülbelt, tigedalt ütlema Sie on `kange igäühele kohe nenässe `kargama Kuu; Sie ninasse `kargamise muod on tal ikke viel IisR; Oli Juhanit mütu korda külas löugutand, kus siss üks omiku - - Juhan kargand tal ninase kinni Pha; akkab kohe ninasse `kinni Mär; Iga tühja asja pärast kargab ninna, asja eest teist taga Trm; `kargab `ninnä õma sõnadega, täisinimene Kod; `kargab teise ninässe `kińni, nii vihane KJn; ninasse ~ ninna võtma puudutatud, solvunud olema Mes sa igäst `tühjäst judust nenässe odad Kuu; Senepera `maksa siis nena võttada; Enamb ei tuld, tia kas `õige võttas nena Jõh; Kui iga `asja akkada ninasse võttama, siis ei saa eladagi IisR; nina täis tõmbama ~ võtma; nina täis (purjujoomisest, purjusolemisest) `Tiie kust sai `jälle raha, et vois nenä täüs `tembada Kuu; `Eile nenä täis, tänä `jällä, iga päiv nenä täis Lüg; `Tõmmas jo `lõune ajal nina täis IisR; Kui see mees ölle vöi viina juure pääseb, kohe vötab nina täis Pha; Kes kässib nina nii täis tõmmata Pöi; sa `tõmmasid oma nina kohe täis, et ei määleta Vig; See küll ei lähä, et naa `noores ias nina täis tõmmatse Han; `jälle oli `endal nina täis `võtnud Sim; `tõmmas nina täis Lai; nina (veel) tatine peas (veel) noor ja kogenematu Mis sa ka `räägid, sul veel nena tattine peas Hlj; poisikse noĺk, `endal nina tat́ine pias, aga tuleb õpetama Plt; nina vinklisse ~ üles lööma vastu vahtimist andma, peksma Lööb nina vinkli Kaa; Kus pidand kohe teisel nina öles `lööma, aga teised tulnd vahele Pöi; Löi nina üles kut kassaka pasun Emm; nina välja pistma kuskilt korraks välja tulema Ta sojab ikka nõnda, et või mitte nina `välja `pista Pöi; Täna oo `väĺlas `neuke `mardus, et ää pista nina ukse vahelt `väĺla Han; ilm oli ka nii külm, et ei taht nina tuast `väĺla `pista JJn; (oma) nina kõrvetama ~ põletama valusat õpetust saama Mes sa lähäd `sinne nenä `poltama Kuu; Käis ühe`korra `kosjas, tuli `korviga tagasi, ei sie enamb lähe nina `kõrvetama IisR; Nüüd ta (keelepeksja) körvetas ometi kord oma nina Pha; (oma) nina pistma ~ toppima ~ torkama sekkuma millessegi, mis ei peaks olema sekkuja asi Kuhu sinu nenä `tarvis ei ole, `sinne ärä sedä ka tobi Kuu; mõni laps `torkab oma nenä vana inimiste juttu vahele Lüg; `Ärgu toppigu oma nina `võeraste `asjadesse IisR; kes `käskes oma nina `sönna toppida Khk; Mis sa topid eese nina sönna, kohes seda taarist pole Kaa; Paras, kes kässib oma nina egase `poole toppida Pöi; Εε topi oma nina egasse poole Emm; ää topi `eese ninä `sõnna mette, kos põle `auku ees Mar; väga terava ninaga, topib eesi nina igale `poole Mär; mis sa enese ninast `seie vahele pistad Hag; mis sina sitaperse oma nina topid igale `puale VJg; ära topi oma nina teise kauba vahele Sim; kui kaks ninä koon on, ärä pissä sinä õma ninä `sinnä vahele Kod; pika ninaga; pikka nina saama (petmisest, altvedamisest, narritamisest; pettunud olekust) Oi oi, vai sa said pikke nenä, ärä usu `kaikie juttu Kuu; meni `pitka nenägä tagasi Lüg; Kes `selle mehe juttu usub, saab pikka nina IisR; Vana tuli ää - - sai pitka nina Pöi; sai pitka nina, paras Rei; läks pika ninaga tagassi, saand sealt kedagi Mär; `eśteks akkasid - - nii suure `uhhai·ga (hooga) `peale, aga said pika nina Juu; `Mennes suurustas viel, tagasi tuli pika nenaga Trm; suu põigiti nina all (kellestki, kes on kange õiendama või õpetama) Igäüks `haugutab, kel suu `poigite nenä all Kuu
Vrd nõna

nupp nupp g nupu eP(-o Kod) M hajusalt T, Rõu Se, nuppu Hlj Lüg Jõh IisR, nubu Kuu, nupi hajusalt S, Hää Har Rõu; nuṕp g nupi, -ṕ- Nõo Kam San Rõn V; nuppu g nubu VNg Vai; knupp g knupu Ris

1. a. eseme ümar vm kujuga tipmine osa raamsae nuppust `kierettä sae `lehte Lüg; rätik oo `oeti nupu `otsas; kunningal peab kepi nupp olema teemandist Khk; `ankru tutil oo nupid `otsas, nupid ep aka `pöhja `kinni Mus; aseme `samba `otsas koa nupud Vll; Mõnel oli `katla kaane peal nupp Pöi; Ariliku tingaga mastil äi ole nuppu Emm; kepi nupp tuli otsast ää Mär; Mõnõd tegäd sängü sammastõ `otsa nupud Khn; sängi nupud, mes iluduse aśjad `piäle testod Kod; mul oĺl ka nuia otsan nuṕp Har b. kark, näsa poiss tegi lasnale nupu koa `otsa Jaa; vigla varre nupp Krk; `lapju nośu ehk nuṕp San; `laṕju `hannal nuṕp otsan Krl; kos‿tu nupiga vikl om jäänüʔ Har
2. (pool)kerajas, kooniline ese, moodustis a. tomp, mügar, kühm karduled - - ajavad kueva ajaga nuppa ja `punna `külge Mär; `kärpseseened oo mürgist, punatsed, `valged nupud peal Mih; kammeljadel on knupud `seĺgas Ris; nupud `piäväd `lahkess `ki̬i̬mä, `kiissel piäb õlema klaar Kod; kevadi maa õitseb - - nisuksed nupud lööb, nigu uśsikesed üless aand Plt b. vinn, punn; kubel need `visked olid arjased, nisused mustad nupud Rid; arjase nupud `võeti `väĺla, pärmiga `määrsid ää ja siis vihaga nuheldi Vän; Väiksed nupid, mäda pää `otses, neid nuppisi ei tohe pitsitada Hää; nõges kõrvetas, nää aab nõnna nupud ülesse Juu || (munanditest) oinas on see, kellel on nupud ää leigatud Pee c. nööp puu `pöörad `pükste ees, kuld nuppud `kuue ees Hlj; `enne vanasti olid nupud, isi `oskasid valada - - sulatati tinä, valati vormi `sesse Juu; `õmble mu kasukalle nupud ette JMd; nupud pudenevad maha, korra pistetud lõngake läbi Äks; need on aasad, mis nuppudesse käivad Lai d. mängunupp `Tampka nupud olid `jälle puust `välja `reitud Pöi; ruudide `piäle pannasse nuppa Tõs; Kas sa eile nuppu käisid tõstmas (malemängust) Tür e. tikitud paksend `käiste `trümpide `pεεle - - löŋŋaga `tehti `valmis, `valged tagid, sedised nupud Jäm; `käised - - pεεl oli löŋŋast nupid Kaa; `Seuksed ristilesed ja aralesed `oĺlid ka, täpsid või nupud `otstes (särgikirjadest) Hää; Seereköüdüseʔ - - nooĺõ tet́ti vi̬i̬l langast nuṕiʔ (tutid) `otsa Rõu f. (millestki nupjast) puu `külges kasvavad kut nupud (pahast) Vll; mina tahan aga punasid nuppa (pilvikutest) Kod; jälle sai puraveki nupu Krk; mõni rõevass om jälle `tiṕline, tipi nigu nupu pääl kõ̭iḱ Nõo
3. pung või õis; kupar, tõru vm muu vili linudel, ku `küpsest `saavad, siis on punased nuppud `külles Lüg; `Tammel on nuppud, `enne on `õiled Jõh; `latva `otsa `kasva üks nuppu, nubu sies on `siemened (linast) Vai; `ounbude `öitse nupud `aksid just `lahti minema Khk; kobra `lehtede nupud on rässid Vll; jões kasuvad küll rohud, nupud `otsas Muh; ärjabä ein `üita, on punased nupud Rei; linad `kasvasid kui lipud, kubarad ja `kuldas nupud Phl; takjal oo suured karosed nupud, mis `kinni akkavad Mar; [metssead] söövad tamme nuppusid Kul; `valge ärjabä ja punane ärjäbä, teesel‿o `valged nupud `otses, teesel‿o punased Vig; sojaga läävad paari päevaga nupud `irvi Saa; õied `aavad nuppusi `väĺlä Ris; `kartuli nupud on vekesed munakesed pialiste küĺjes Trm; õõnap̀ud one nupun, kased urvan Kod; see nupp lääb ju `lahti KJn; lehe nupu tulev alle `väĺlä Krk; `päh́kne tuleva nuppega maha Puh; ku ädäläle ei lasta `karja pääle, siss om nii ilusa nupi, `äitsäss nigu üits lilli meri; lõeguti nu̬u̬ nupi vai pää ärä - - kuevatedi ärä, tambiti kańep `väĺlä Nõo; pudsu om uhaku nupi otsan, tuul aap pudsu `väĺlä Kam; nõiakõllal um nupu seehn kõllanõ tolm Rõu; `hambahaańa - - nupuʔ saisvaʔ kõrrast rinnah kui `hambaʔ Räp; `häerme nuṕi omma jo väläh Se
4. pea; mõistus, taip Tä on hüä nubuga, ei sie `kussagi `kimpu jää Kuu; mul on üva nupp pääs Hlj; ei õle `õige aruga, nuppust nikkastand (peast põrunud) Lüg; Mies ise suur, aga vahi `missike nupp `õtsas IisR; Taal on juba nuppu Pha; kessel oli ea nupp, tegi `valmis, teised said lugeda ja naerda Vll; Teine `äigand teisele kiviga nupu `pihta Pöi; Kui asi sitasti leheb, void nupu kauta Emm; Kas so oma nupp siis äi noki Rei; tääl oo tark nupp ots, mes see nupp kõik `kinni võtab Mar; ei ole ead nuppu Var; nut́ikal lapsel on iki nuppu otsas Saa; `löödi nupud otsast ää Kei; sul on ike tubli nupp `otsas JMd; No on ea nupp loodud, et neskeste naljadega akkama suab Trm; tämä one nuposs ärä, aruss ärä Kod; selle mehe nupp on alb Ksi; tal on nupp `õige koha pial Lai; egäl oma jagu nuppu Krk; ää nupp om, kes `oskas kikke kõnelde ja seĺlate Hel; aŕk all, paun pääl, paona pääl riśt, risti pääl nuṕp, nupi pääl mõts, `valge `pääga poiss aab eläjit mõtst `väĺlä = jala, kõtt, käe, pää, `juusse, pääari Nõo; Sul um taa tark nupp otsan, taa võtt kõ̭iḱ kińniʔ Rõu; Nupp i̬i̬h, nu̬u̬ĺ takah, hiire`keldre `keskeh = kaśs Räp; śjool mehel om nuppu Se || tuli sügise nii suur sadu - - kuhjadel [ainult] nupud olid väĺläs Äks

nutt2 nut́t g nut́i Saa Jür Ann Trm Kod Lai Plt KJn hajusalt V, nut́ti IisR, nuti Jäm Khk Pöi Han Ksi M T; nutt g nutti Hlj; nutti g nudi Vai

1. nupjas või kerajas kobarõisik, õienupp või seemnekogum kui nut́t `otsa tuĺli, siss akati riśtik`eina `niitma; riśtikeina nut́te koŕjatse tee jaos Saa; siin kuŕgid eelitsäväd, siin ike nut́ta tuleb `külge Kod; raud einäl kasvav `otsa musta nuti; võililli nut́te kästäss korjate; maaristikein om `valge nuttege Krk; kanakakerdege värmites kah - - neil lõegutes nuti päält ärä, mõni aab küll üten vardege patta Hel; paks savi `oĺli tihe, sinna jäevä uhaku nutid `pääle Ran; `kartuli nuti sisen om seeme Ote; riśtikhain om `varhha vi̬i̬l tetäʔ, nut́i ei `häitse vi̬i̬ĺ Har; ilvesshainal um `valgõ˽nut́iʔ otsahn nigu puuvill Rõu
2. a. nupjas või tutjas moodustis Rättiku pranid (narmad) tien nut́tidega IisR; Paar nutti jähi `pöldu (väikestest saadudest) Jäm; `Kõrge kuiv moa, kivisi ja kadaka nuttisi täis Pöi; eegelnõul - - üks tiĺluke nut́t siäl küĺjen; mõni jalg [laual] one nut́i õtsan, siis liigub Kod; lehe om nutin alle Krk; nut́iga keṕp Rõu b. klomp, tomp obesel jäeb kabjade `alla suured nut́id, peksin neid nut́ta; tasane riie nõnnagu nahk, ei õle siäl `üste `tompi, ei nut́ti; segä jahu paksult, moeto jääväd nut́id köŕdi `sisse Kod c. tutt, salk Mustapea rohi, see kasub sii sõukste nuttide `viiti Pöi
3. a. tipmine osa; kink, küngas suadu nut́id õlid aga vedess väĺjän, lu̬u̬ keŕgitäs `piäle ja vei ranna`järve Kod; `künkä nut́t KJn; Sääl nut́i otsan, säl kasusõ˽kaśsikäpäʔ, mäenut́i otsan Urv; ma `oĺli tan nut́i otsan, siss `näie, ku˽tu̬u̬ miiśs mõtsa takast tuĺl; sa elät sääl maailma nut́i otsan - - `õkva nut́i `otsa teḱki maja üless Har b. nukk, ots käsiküinärbuga mõõdeti ja kel vähäm, `laśti pu̬u̬l sõrme nut́ti `piäle, siis piab küünär täis õlema Kod; `põrsil olliva vahel kõrva nutid väĺlän Ran; küünäŕbä nuttõ pääl˽oĺl, pää nii˽ülevän, muidu kihä kõ̭iḱ põrmandu pääl Urv; Kääneti˽kätt jaku `viisi aśja pääle, medä mõõdõti, nikagu sõrmõ peŕämitse nut́ini; jalanut́i (luupeksed) omma veritsess `hõ̭õ̭runu Har; `vaskal um jo pää seest nut́iʔ `vällä ajanu Plv; hobõsõl om kõher, tu `korgõ nut́t (turjakühmust) Se || könt oĺl kagsanu˽lina `trullõga˽käe sõrme˽mahaʔ, `paĺla˽nut́iʔ `oĺli˽jäänü˽manuʔ Har c. konts, kannikas seda leva nut́ti es ole änam lauapääl Saa; leiva nut́id kõik ää leigatud Ann; üks nut́t on veel `leibä KJn
4. a. pea, peanupp Teise nut́t - - taipab rutem, kuda üks vai teine asi tuleb teha Trm; makab teḱk üle `kõrvu, pää nut́t om enne väĺlän; ma näi, et mõnel om joba õge suur päänut́t (kapsastest) Nõo; Taal poisil om õigõ˽hää nut́t otsan, taa meisterdäs kõ̭iḱ aśja˽`vaĺmis Urv; mis taal viga elläʔ, taal om hää nut́t Har; hüä nut́t om poisil Se b. taip, nutikus Sel piab nut́ti ka olema, kes nisukese `kaader`värgi `valmis tieb IisR; küll tämäl on viel nutti Vai; tal on nut́ti, teda juba alt ei vea Saa; Temal seda nut́ti on iga aśja `piale Jür; ega susi loĺl es ole, küll täl nut́ti `oĺli Nõo
5. nudi, sarvita (loom) sarvildaʔ um lihm nut́t, nut́il olõ‿i `saŕvi; nut́t lammass Lut

nõna nõna, nõ̭na eL; p nõnna, nõ̭- Hel Ote Rõn V

1. hingamisteede algusosa ja haistmisorgan a. (inimesel) miul läit́s suits `nõnna - - küll kipits nõnan Krk; nõ̭na olli nagu aia ürjätuss; ta tege tü̬ü̬d ninda et nõna tatine, ei saa `aiga mitte nõna `pühki kah Hel; mulle situ vai nõna `pääle, mina `lõhna ei tunne Ran; sa‿let muedu illuss küll, aga nõ̭na om sul naŕr Puh; nakanu `aŕstma toda nõ̭nad - - aga es kuule enämb kõrvust Nõo; nii küĺm, et ei või `nõnnagi tsusata `väĺlä üle läve Kam; nõ̭nnu iks egal ütel üits ainukõnõ Ote; peni karass ilm`ti̬i̬dmädä nõna `küĺge, tõmmass nõna läbi ammaste `õkva Rõn; kui täl nõ̭na kinni om, sõ̭ss tä alasi torisõss Krl; näe nõnna kah, sul juusk nõĺg `suuhvõ Har; nõ̭na `otsa sa näet, a ega˽sa iä `otsa näe eiʔ Rõu; täl oĺl nõ̭na ku tubagu saŕv Vas; ta tah hupalõss - - ei läpeʔ nõ̭nnage kassiʔ Räp; Sul kaʔ taa nõ̭na niguʔ künniraud Se b. (loomal, linnul) mõnel `lambal `olli jämme nõ̭na, es saa `käega `kinni oeda Puh; vaśk kimuss nii, et es võta nõ̭nagi pangist `väĺlä; ku rõngass nõnan om, siss ka siga ei saa `sońgi Nõo; t́sikka ei tohi `laskegi `väĺlä, `õkva lü̬ü̬p nõna maa `sisse, ta käänäp kõ̭ik pahupidi; obene `turskab, ei tiiä, mes täl `nõnna läits Rõn; noorõmb vasik pess armõtohe nõ̭nagaʔ, ju̬u̬ uiʔ ilosahe; pini nõ̭na um alasi külm ku iä Rõu; staŕgil (toonekurel) om verrev nõna; tu kikass nõ̭naga `tsanklass Lei; `valgõ nõnaga hopõn Lut c. piltl tü̬ü̬ - - om nõna kottale jäänu (töö on tegemata) Hel; ei `tsuska mina nõ̭na sinna `aida (ei lähe sinna aeda) Kam; mi˽perremihel esä `aigu oĺli näĺlädseʔ, poig nakass nõ̭nna `nõstma (jõukaks muutuma) Har; Ta um jo˽nii˽kühmän, et künd jo˽nõ̭naga maad; Kasugakõnõ õ̭ks hoit vi̬i̬l `hinge sisehn - - mood́o olnu˽jo˽nõ̭na mättä all Rõu; `ümbre ei pööra hinnäst, tege uma nõna `perrä (oma äranägemise järgi) Se
2. tähtis isik kes nigu suuremba nõna `olli, tol es olegi rätti pään, käis netsiga; nu̬u̬ suuremba nõ̭na, kes sõ̭ast `perrä jäevä, noele `antu suure maa lagamiku kätte Nõo
3. taip, vaist, oskus nagu õhust midagi välja uurida No om täl vi̬i̬l nõna Hel; su terävät nõ̭nna oĺl siiä vaia Har; Ma˽käḱe viinapud́eli puhma alaʔ ärʔ, a˽vanami̬i̬ss oĺl tõõsõ säält ka üles `nuh́knu, kagest um nõ̭na Rõu
4. a. esiletungiv, eenduv (ees)ots, tipp sääl om nii `mätline maa, et kui niidad, siss lü̬ü̬d muud kui `tonksti ja `tonksti vikati nõna mättässe `kinni Hel; kui [paadi] nõna tetti, `lü̬ü̬di lavva teräväld kokku ja pakr sinna vahele Ran; siss kablutadass `su̬u̬ga, nõ̭na pääld nakatass kablutama; tollest kolmest niidsest, mes üless `veeti, kääneti viisu nõ̭na Nõo; `vennel om kat́s `otsa, nõ̭na ja tohk - - nõ̭na ja tohopakk oma ka pedäjädse Võn; ärä niida nõnaga, niida `rohkemp kandsuga Kam; siivaga adral `olli i̬i̬n nõ̭na ja nõ̭na pääl `olli väits, kes kamarat puruss lõigaśs; kui `mihklipäeväss lehe puust ärä läävä, om jüripäeväss aena nõna väĺlän Ote; suurõ˽käńgäʔ oĺliʔ, `topsõ trüpüsse `nõ̭nna, muidu es püsüvä jalan Urv; tu̬u̬ om haagi nõ̭na, minga˽litsut sinnä˽`sisse, haagi aasalõ Har; adra nõ̭na lätt i̬i̬h, leh́t lätt takah ja käänd maa kõ̭iḱ kummalõ Plv; Linasugimisõ hari tet́ti vanust vikadi nõ̭nust Vas; külmäga talvõl `jõiva pitinät, kuum tsäi, siiropet `luitsa nõ̭naga ka `sisse Räp; tsirbi nõ̭na om sääne vaib ja labik Se b. neeme tipp minu emä `oĺli karjan - - Jaanussaare nõna man Ran
5. (eri ühendeis) haisu nõnna saama; hais nõnna minema, hais nõnan (millestki teada saamisest) tõesel joba ais nõnan, ei tiiä, kost ta om teedä saanu Ran; `kiäki es tiiä, kost tu poiss peri `oĺli, aga sulase naine `oĺli aisu `nõnna saanu, et ta `oĺli sõast maha jäänü, et ta `oĺli pageja Ote; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna, et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; nõna all; nõna alla ~ ette; nõna alt ~ eest (vahetust lähedusest või kättesaadavusest) `puistuss `õlgi `panti lehmäle ette, sinna nõ̭na `alla; `lambil `olli sõim - - lehmile `panti aena niisama nõ̭na ette; siss tulliva serätse vanaliku naese ja viisivä aena minekit obese nõ̭na i̬i̬st Nõo; ma `tahtsõ ubinat `hindäle haardaʔ, a tiä `haarsõ mul nõ̭na i̬i̬st `õkva ärʔ Kan; mis kurõl viga kõŕgistaʔ, ku `herneʔ nõ̭na all Rõu; elläi koh kinni, sis `lüügeless süvväʔ tõõsõ [looma] nõ̭na alt vai kost sai Räp; sis tuvvass peigmehele võio liud nõna ala Se; nõna norgu laskma; nõna nuran ~ nuruh meeleolul langeda laskma; keegi norutab, on masendunud tal om alasi ta nõ̭na nuran Har; ku ma `üt́li Kudilõ kõvõmbahe, siss laśk nõ̭na `norgu Rõu; käü nõ̭na nuruh Vas; nõna peale viskama ette heitma mis sa sest mulle `jälle nõna `pääle `viskat Trv; ku midägi seräst `asja om, siss `viskap mulle nõ̭na `pääle Nõo; nõna püsti (ajama) uhkeks muutuma; on uhke, ennast täis kõńd tõste seldsin, nõna `püsti pähän Trv; ai nõna `püśti, läits `uhkess Ran; ku olõt rikass, siss om alasi nõ̭na `pistü Har; pää säläh nõ̭na `piśtö lät́s kui, nii `uhkõ oĺl Räp; nõna viltu tõmbama; nõna kärsän ~ viltu ~ vingun (rahulolematust tundeväljendusest) tõmmass nõna `viltu, tu jutt es ole talle mi̬i̬lt `mü̬ü̬dä Ran; Saagi pääle oldass ahne, aga esi om täl nõna vingun, kui temä käest midagi tahetass; temä om nii `vaene, et ei saa `uhkit `rõivit `säĺgä, ku tõese säĺlän näeb, siss om nõ̭na `viltu Nõo; sul alasi taa nõ̭na kärsän Har; nõnna kargama teravalt ütlema Egäle kargab nõnna Nõo; Olgu‿i nii välle tõõsõlõ `nõnna `kargama, kae õks ette, mis `ütlet Vas; Saʔ `veiga äḱki `kargat `nõ̭nna. Olõ‿iʔ midä üĺdäkiʔ, a `veiga äḱki kargass `nõ̭nna Se; (oma) nõna kõrvetama ~ palutama valusat õpetust saama ärä kõrvet oma nõna - - läits suurd `saama, aga maśs vi̬i̬l `pääle; ma `üt́li küll, ära paremb minegi nõna palutama - - läits ikki ja palutki nõna ärä Ran; Äḱki `kargat, nõ̭na palutat Urv; (oma) nõna pistma ~ (t)suskama sekkuma millessegi, mis ei peaks olema sekkuja asi ärä piśtä oma nõna sinna Trv; tõese kõneleva, temä tulep jälle ja `suskab oma nõ̭na ka `sinna vahele Nõo; Mis tu̬u̬ kah vi̬i̬l umma nõ̭nna kohegi `tsuskass Urv; ega iǵäle poolõ ei˽või umma nõ̭nna tsusadõ Krl; kis um tõtõlik, tu̬u̬ ei˽`tsuska umma nõ̭nna tühä jutu manuʔ Rõu; pikka nõna saama (petmisest, altvedamisest) läits ei tiiä medä `saama, sai piḱä nõna, es saa sittagi Ran; no˽sai ta üte pikä nõ̭na, medä timä `ot́sõ Har
Vrd nina

nõu2 nõu Lüg Jõh Pöi Muh L K I eL(nõo V), nöu Sa Phl, nou VNg Vai Jäm Ans Emm Rei, neu Jõe Kuu Hlj, `neu˛u VNg, `neuvo Vai; p nõvvu hajusalt T, V(-o), `nõu˛u Har

1. nõuanne, juhatus, soovitus ää neu on `kallis Jõe; `kratsid `kõrva `äärest, kas küsid `kõrva `äärest nõu Lüg; `anna `miule `neuvo Vai; ta‿s vöta vanamate nöu kuulda mette Khk; Ole mees ja anna nõu, kuda pidi me ahju teeme Pöi; Äi minu nou `aita sii midagid Rei; see oo üks targa `nõuga mees, tal oo alati tark nõu Mär; Mia sio nõu ei taha Khn; kui ei tää, siss küsi teise käest nõu Saa; mis nõu sa `mulle annad Kei; annab molle ike eäd nõu, kudas peäb tegemä Juu; kurat - - and [moonamehele] kohe nõu, et puo ülesse JJn; ei võta minu nõu Iis; minä ei tiä sulle nõu `anda Kod; ma tulli siu manu nõu küsüme Krk; ädä annab iki ääd nõu Ran; küll om targa nõu `anja, aga ega mia nende nõu `perrä ei ti̬i̬; vanast üteldi, et nõid petäb noid, kes nõvvu `nõudva nõia käest Nõo; ma ei mõista sullõ `miaki `nõu˛u andaʔ, mu˽nõu om tanh `väega lühükene Har; `rahvil um ravvadsõ˽`süämeʔ, külä and `külmä nõvvu piltl Rõu; tu̬u̬l olõ õi˽raha juuaʔ, tu̬u̬ and tu̬u̬d nõvvu Vas
2. a. lahendust pakkuv abinõu või teguviis ei seda soa `miskid `nõuga kätte Muh; Ma pole tast ühigu `nouga jägu saand Rei; muud nõu ei olnd, sis ta käis nende (kodukootud) riietega [leeris] Noa; sii ei `aita `ükski nõu Var; uav ei taha ühegi `nõuga paraneta; ei sua ühegi `nõuga obese `riissu Kod; siss es jää poosil muud nõvvu, ku nakaśs sääl puun suure eliga tänitämä, iks aṕpi ja aṕpi Võn b. abi mina täis tegijä ei õld, aga nõust õlin (heinateost) Lüg; ma võta ta omale nõuks Muh; ole mulle vähä nõus Vil; tule mul raasik nõuss, ütsinti saa villast kangast kudaki üless aia Krk; ku vaest midägi ette tulõ, sõ̭ss lööge˽ti˽kah timäle nõuss Urv
3. mõte, kavatsus, plaan sel on tige nõu südames Lüg; äi tεε, kas nad `paari `lähtevad vöi mis nendel nöuks on Khk; `vötsid ikka vahel see nöu ka, et jähid `ööseks `metsa ka `jälle [niidutöö ajal] Mus; see oo kaval nõu küll Muh; oome akkab sadama, tänä elm nä võtab nõu piltl Rid; mol ikke oli - - `kindel nõu `sõnna `menna Mar; jät́tis selle nõu järale Mär; `võt́sid nõus seda teha Tor; [tal] oli nõu uus lehm `osta HMd; võt́tis nõust `minna `külla Iis; ma jät́in selle nõu maha Kod; nõu oli nii`mu̬u̬du tegema akata Ksi; ta ike kurja `nõuga sinna usse manu om lännu, jo ta midägi sääld ärä tahap viiä Nõo; mulle `endäle ka käis poiss sinnä, a tol `oĺle iks `võtmise nõu, `tahte võtta minnu naesest Võn; ma˽tuĺli tu̬u̬ `nõoga, et mi leki hommõn maŕjalõ Har; kuningas võt́te nõust ja `laśke tetäʔ üte suure `korgõ mäe Räp
4. (kohakäänetes:) seisukoht, arvamus; seisukoha, arvamuse jagamine kes ei akkaned `neie `moisnikuie `neusse, siis `viedi `talli ja `anneti viis`kümmend `uopi sugeda Kuu; näväd (külaelanikud) olivad ige nii üks`mielised, kaig olid ühest noust `eigä siin `vällä`andamist ei old Vai; teeme suure `koorma `pεεle, kui sa nöus ka oled Khk; Äi neid saa keski ühele nöule Kaa; tüdar ja ema `ollid mõlemad ühes nõus Muh; kaśs kardab vist, kuda ta muedu naa nõus oo Mar; ei akand minu `nõusse `ühti Mär; Teesed mehed akkasid kua mio `nõudu Khn; nemad nüd kahekesi ühes nõus Hää; ühen nõun varassasid naha ärä Kod; nemä om ütel nõul ku sukka saabast Krk; ärä kõnela midägi, sa‿llit `vargaga ütel nõul Nõo; na omma˽kõ̭iḱ üten nõuhn Har; nimä˽tuĺli˽`nõuhtõ, küd́si˽koogiʔ mul Rõu; ko kaŕruśs `võete, sis õks kõ̭õ̭ küläga - - kõ̭iḱ pidivä˽nõuh olõma Se
5. tarkus, taip, aru Kus joud äi aita, sεεl aitab nou Emm; meno nõu selle `peale ei akka Mar; Ennem saab `nõuga kui `jõuga Han; nõõ `üidmene `aitab oost ja nõu `aitab meest Tor; oma `nõuga ei saa kedagi Ris; kui nõu oli otsas, siis `krat́sis kõrvatagust Lai; miu nõu om nüid otsan, nüid ma ole nõnda ilma `nõute inimen Krk; nõu kaodu narritass kaśs ka ärä, `jõuga ei saa midägina Nõo; ega temä ei kae nõu `kaudu, temä ti̬i̬p kõik iks jõu `kaudu Rõn; ku `jouga ei˽saa avitaʔ, siss avida `nõoga Har
6.  nõuks jätma, nõuks jääma (ära jätmisest või jäämisest) Jädä neuks kohe se merele menu sen `iilise `ilmaga Kuu; `linnaminik - - jähi nöuks Khk; Viina ostmine jääb sedakorda küll nöuks Kaa; jättis merele mineku - - nõuks Khn; nõuks võtma midagi teha otsustama Tea isegi, mis peaks nõuks `võtma; Ta on `korda selle nõuks `võtnud ja las ta läheb käib seal ää Pöi; võt́tis nõuks ja läks Mär; nõu pidama midagi (läbi) arutama; plaani pidama pidas neu, mida `selle `asjaga teha Hlj; sene `veikese `laudaga ei õld midagi nõu pidamist Lüg; `piame ete ühe ümarguse nöu ning teeme pulmad ää Khk; Ennem pea nõu ja siis tee Pöi; ei tea, mis nõu näd `jälle pidäväd Mar; Iä küll, kellel õdõ ond, vahel `nõugid pidädä Khn; proua ja - - sulane pidan nõu ära, et tee sa oma ase nüid `siia `kööki maha Aud; naesed pidan oma`keskes nõu Ris; meil‿o vaja mitut nõu pidäde Krk; `piäme üits ümärik nõu, siss lääme Hel; mehe kõ̭ik käräkun ku̬u̬n, ei tiiä, mes nõu na pedäsivä Nõo; poisi lät́si `nõu˛u pedämä, et mis tetäʔ Har; lääväʔ hulgahna nõvvo pidämä Räp; nõusse heitma ~ lööma nõustuma ma seletasi ulga `aega, ennem kui ta `nöuse `eitis Vll; medägi ei avida, sa˽piat õks naidõga ütte `nõuhvu `lü̬ü̬mä Har

oid1 oid g oiu Khk Mus Muh (oio Mar) Vän Tor HaLä(oio Ris) Amb Kad Rak VJg Krk Urv, `oiu Kuu, oju Phl Tõs/-o/, oidu Pöi/oe-/ Saa, `oidu IisR Vai; oit, p `oitu Hlj Lai; n, g oiu PJg, `oidu VNg Vai; p oiut Pär aru, mõistus, taip sel pole `oitu peas Hlj; Eks ta on üks `puole `oiduga IisR; üvä `oiduga mies Vai; kui ta oiust εε lεheb, siis taal pole änam ömmu `ollagid Khk; täma pεεs pole mihe meelt äga mihe `oidu Mus; see oo üsnä oiust ää Muh; taal oo nõtr oid, täit `oidu ja meelt ei ole peas LNg; ta oid üsna `kergeks läind; see tääl ikke oio sees see vega Mar; viin oli viha märjuke, võt́tis meestel meeled piäst ja naistel oiud otsa eest Vig; `pisse ojoga inime; löitse võtab ojo ää Tõs; sel mehel ei ole oiut peas Pär; ei ole `seĺge oiuga Tor; ta on ikke oiust na puudolik Ris; oled na poole oiuga Nis; inimene on oiust ära Kei; mõnel on seda va `oidu nõnna napiste Kad; tal on vähä `oidu VJg; sellel ei ole `oidu `lu̬u̬digi Krk; Sul ei olõ sukugi `oidu pään Urv Vrd uid

oim2 oim g oimu Mär Hää VJg Sim Plt KJn/-o/ Krk Krl Rõu Plv/h-/, oemu Tor Kei, oima Iis; n, g `oimu VNg

1. meelekoht `tõmbas parema oimu kramaskille Sim; oimud on siin kahel pool Plt
2. aru, taip, mõistus ei ole `oiged `oimu VNg; ega tal `selged ega `õiged - - `oimu põle Mär; põle `oimugi, tal oo natike `puudus Tor; kus su oim on jäänu Hää; tal põle `oimu pias VJg; paĺlu sul on õige `oimu Plt; ni̬i̬ kait́s `laasi `veini võtiv miul oimu nõnda ärä Krk; ta‿i `kohma, tel ei ole `oimu pähän Krl; sul um jo hoim ärʔ `kaonuʔ Plv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur