[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

hellik `elli|k g ‑ku, ‑gu spor R(n, g ‑ku VNg; ‑ko g ‑go Vai); eĺli|k (ell-) g ‑ku spor T, ‑ku, ‑gu S(h-, pl ‑god Phl) V(h-; g ‑ko), ‑ke Khk/‑ge/ Kod, ‑ka Khk/‑ga/ Vll, ‑kse Kaa; eĺliku- Sim; komp ellike- Vll; ellikas Khk
1. füüsiliselt tundlik a. külma- või valukartlik; valulik; (haigustele) vastuvõtlik mida `rohkemb [sünnitajad] abi ` saivad, seda `ullemast `elligust nüüd `jäivad VNg; `ellik obone. õhukse `karvaga - - `kardab `paarmu ja `sääski Lüg; silm on ellik asi Ans; loom on nii ellik `külma `kartma; aavast jooseb verd, aav oo ellik; vanal aeal nee sead olid ikka pigem elligumad Khk; käsi oo nii ellik Mus; Tiina oo ellikse (nõrga) tervisega Kaa; noore inimese kops on ellik ja örn, see äi pea `väĺja [tiisikust] Vll; Oimu koht see on inimesel kõige ellikum, loomal ka; Siga on kärsast ellik Pöi; kärmeste `vastu on ta ellik; See aa üks igavene ellik inimene kardab ega vehest valu Emm; Nee uued püksid on nii karust, et on `öörund kintsu pääld ermus elliguks; Keik `ambad olid juba mustigutest nenda elligud Rei; [ta] om ka `väega ellik, ku sa täl `varba `küidsi lõegut, siss röögip nigu ratta pääl Nõo; jalg `omgi iks eĺlikuss lännuʔ San; kes um heĺlik kirbo peräst Plv; `haigõ kotuss um õigõ hellik Vas; tä om hellik, selle [ta] om kõ̭õ̭ `haigõ Se b. vähe vastupidav; purunev lambi laes oo ellik, leheb `kergest katti; ellikas asi (peeglist) Khk; tüi˛uśs on ellik loom, kui teda `puutud Mus; nad ise ellikud koa nee [prilli] laasid Vll; Sae oli kukkund kivi `peale ammas `välja köks, sae ammas on ellik Pöi; `tuhlid o väga ellikud (keevad ruttu katki); linnassed oo ju ellikud, nad ju küpsed ja kuid (kuivad) Muh; Elligu klaasnou sisse äi aita mitte tulist vett kalda; `Laste kätte ei `antakse elliguid `asju Rei; ta vana hellik muna (lapsest) Räp; uni ka õks sul `väega hellik (kergesti häiritav, põgus) Se
2. psüühiliselt tundlik, (õrna)tundeline; kergesti solvuv; hellitatud Ära sina nuta muie kuulles, siis sinu öölla ellikusta rhvl Hlj; `elliku pida üht`puhku `passima ja `austama; `elligu inimesele ei saa midagi `miele perast VNg; `Kangest `ellik `teine, iga `aśja võttab südame IisR; ellik mees, ei vöi taale midagid itelda Jäm; ellik inimene: järsu vihaga Pha; naa tüha asja pärast alestab ja nutab, ellik poiss Muh; ellik inimene, ku ta ei saa mis ta taht, siss ta `pańdse `viugma Ote; lat́s om eĺlikun üless kasunuʔ Krl; Naa˽seo ilma latsõʔ umma˽jo˽`väega heĺligu, nigu˽midä `ütlet nii um vesi ahun Rõu; om heĺlikuss haŕotõt Se
Vrd hell1, ellikene
3. Mul nii ellik (peen) nimi Mus; nad (endisaegsed tikud) `ollid nii ellikud (kergesti süttivad) - - nee `võtsid tuld iseeneses; ta (mesi) oo ellik oeda koa Muh; `väega heĺligu (nutuse) äälega Se
helves elves LNg, g `elbe Jäm Khk Muh Emm, `elve Jäm Khk Kir Var, pl elved Aud; elbes Jaa Var, elbe ? Vll Tor Hää JMd ? Koe VJg Trm Plt KJn, `elbe RId Tõs JJn Lai, ?elb Hls, elve Kod KJn SJn, g `elbe, g ‑me VNg Lüg(‑mme); pl `elbed Mih Khn Aud(j-) spor KPõ, u Kod/-ĺ-/, Pal Äks, `elbemed Hlj, `elved Kse u Kodmidagi väikest või õhukest a. peenike puru, kiud, kübe; lible, leheke, (lahtine) killuke; ude; valge kord hõõguvatel sütel tuha `elbemed `lennavad `ringi; üks vana linane `riie - - s‿`kaabiti `nuaga sääld `niske `elbemi [lapse haudunud kohtadele]; takku `elbemed VNg; Pääs `vaide `elbemmed, `arvad `iuksed Lüg; Vöilille `elbid on keik kuhad täis; roo `elved ~ lehed Jäm; kasel üksi on `elved - - nee mis koore pεεl `lahtiselt tuule kää illerdavad; sölmi kuhast `akvad [kõrreliste] `elved `pεεle Khk; odra oga, kaira `elbed Vll; üiges on `elbe ähk aga sihes Jaa; tule sees o põrmu `elbed; odra elbestele võtab `kolse korra `peale Muh; ohaka `elved oo nagu suled Kse; tule `valge elbe, mis tulise sühe `peale jääb; `juused lapsel kui `elbed peas Tor; Linane [riie] annab pailu `valgi `elbi ja `vilne võtab kangesti elbet `küĺgi Hää; ümmargune kaer kus `äśti paelu `elbeid (kaerapöörisest) Amb; tuli suadab `elbeid. süte pial on `elbed JMd; paberi [põlemis]`elbed koguvad `piale, puud ei `saagi ära põleda `elbete all JJn; sule elbe õhus Trm; mäda puu annab kõige enam `eĺbid. kui tuli juba ära kustub siis on `elbed pääl; `elbe `tuhka pannasse `aige pääle, kus nagu uhatand on Äks; `mähkme küllest kaabiti linase `riide `elbid, see `tõmmas [lapse haudunud kohad] kuivas SJn b. lumehelves arvad [on] `elbed, laiad lume `kaabed Khk; `elbed tulavad lebletes maha; külap ikka akkab lund sadama, juba `elbed köivad Muh; `elbed tulevad maha nagu lõod Var; sajab `elbi Tõs; uidakas on üksikud `elbed, mis tulevad külmaga vahest Amb; `elbe on nagu külmema ilmaga, on kuivem, teravam ja` veiksem [kui räitsakas] Lai; Si̬i̬ lootsik olli mul kerge kui elve KJn; Üits `väike lume elb Hls c. pl kangaspuude alla kogunev praht, ebemed `kanga `alla tulevad ju `elved Kir; `kanga `elbed - - oo need mis suga ja niied `väĺla kulutavad Aud; linastel ja takustel tuli seda `elbeid maha, aga pue lõime `kangal ei tuld kedagi maha Sim; takusel [kangal] on `rohkem `elbid, linasel on vähäm Pal; linastel [kangastel] on nisukesi `elbid tulemas - - `elbed pühiti luuaga ära Plt d. (madalama väärtusega) linakiud; takupraht takused linad või `elbes, siis `põldki ia `ropsida Amb; `elbes linad on kohedad; lina on `elbesse jäänud. `kasvamisest tuleb see viga; takused ja `elbes, need on odavad [linad] Sim; kui liiast on soanud [lina liguneda], siiss on `elbele tõmmanud Lai; viletsad linad nigu `elbed Plt; `vaata kui tal (istutatud linapeol) se elve lõi seasi `lahti, siss `tiatsid et tulevad ära koristada SJn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur