[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

aasi|puu priit `aasi `puuga lügati `pirkel`seili `vällä; ots `pandi `aasipuul `vastu `masti VNg; aasipuu - - kui veel raagpurjud olid Rid

jaani|kuu juunikuu Kui `näärikuu on sue, sis `jaanikuu on külm Lüg; jaani kuus on juba sui kää Ans; joanikuus o suine pööripäe Pöi; vanemad `ütlesid õiekuu ja jaanikuu ka Lai
kaane|puu kuane puud silla tala peale pandavad puud silla kuane puud one lõhandikod, paĺk pualess lüädud Kod Vrd kaas2
laami|puu reeraami äärepuu laami puu om jämeme ri̬i̬ veere pääl; laami puu om kõvere; laamipuid kutsute ennemest siivapuides Pst
laane|puu
1. pikk sirge metsapuu kui puu kasub arutu pikk ilma `oksteta, `sirge, see oo siis laanepuu Mär; laane puu on kõva kui kloaś Juu; sie on ikke viart puu, mis luane puu on, tema on ikke jõhv puu, piab `vasta Amb; maltspuu one luanepuu, tämä one `lahke ja `sirge Kod; laanõ puu - - ilusa `sirge puuʔ Har
2. kidur puu laanepuu oo vindsutud puu - - täma mädaneb ruttu Kse; laanepuu on kidur `näĺgunu puu Saa

paari|puu aampalk, tala; sarikas Kena sirge ning ühtlane mäńd, sest saab ea paaripuu tahuda Kaa; `Aeskast töime rihaltse paaripuud Vll; laude peńn oiab paaribu `kinni Tõs; kuuse olliva ääd paaripuud ja pedäjä kah Ran; Paaripuu pandi üles Har; Roovipuu˽köüdeti vi̬i̬l `vitsugaʔ ega paaripuu vai sagarõ `küĺge kińniʔ Rõu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur