[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

mämm1 mämm Kad Krl Vas, g mämm|i Mär Vig Tor Nis Juu JõeK JMd Koe VJg Sim IPõ Puh Rõu, -u Mär Han Hää Kei SJn Räp, Kan, `mämmi Kuu Lüg Jõh IisR; n, g `mämmi VNg Vai

1. nätske, tainane (leib) leib tänä `taiginane kui mämm Lüg; `leibä - - ei ole viel üväst `küpse, tümä ku `mämmi Vai; kis siis nihukest `mämmi sööb Mär; mämm leib, põle `iasti apu, põle küpse koa Nis; leib on nagu `taigna mämm, ega sie sünni `süia JõeK; sie leib põle kohe kedagi, on üks igavene mämm Koe; leib läks `mämmi VJg; `mämmis leib on, akab `ümber ammaste Iis; Leib sünnü‿i süvväʔ, om peris mämm Vas || linnaseleib `Mämmi `tehti vanasti jõuludese - - mämm `tehti linnase jahust Tor Vrd mömm
2. lastek (suus peeneks mälutud) toit `anname `lapselle `mämmi (piima) VNg; Oma suust akketi jo `lapsele `mämmi `andma, kui veel `ambidki ei õld IisR; `tehti lapsele `mämmi, näriti `peeneks, pisteti lapsele suhu Vig; Laps ei taha enam mämmu Han; anna lapsele `mämmi, laps tahab `süia Nis; ah laps taab `mämmi, no kül‿ma lapsele annan kohe `mämmi Sim; tegi lapsele `mämmi, võt́tis söögi suhu, näris peeniksest - - `ańdis lapsele Lai; laits kutsub `väikest perast `sü̬ü̬ki mämmiss Puh; latsõl naetas `varsti `pääle `sündümise `mämmä `andma Kan; lat́s sõi `mämmi Rõu
3. piltl tossike Ää ole mämm, ole ikka `täitsamees Han; igävene mämm Krl

nohkunõ ńohkunõ nohiklik, tossike mi̬i̬ss mul sääre ńohkunõ oĺl, a muidu tiä `halva sõ̭nna õs `ütleʔ Urv

nosi1 nosi Kuu VNg Lüg Vai Jäm Khk Krj Vll Muh Emm Mär Vig Kse Han Hää Amb KJn Hls Puh Nõo Krl Rõu nohik, tossike, saamatu (inimene) Küll sa oled igä nosi, no igä tüö ottab `palju `aiga Kuu; sie on nisuke nosi inimine VNg; Sehuke nosi inimene, äi tule teiste `seltsi Jäm; See on igavene nosi inimene, see, kes teistega palju ei räägi Krj; pole tema‿nd tööinimene mitte, sihane nosi Emm; Nii nosi poiss, ei sel ole juttu ega midagi Vig; Täna `juhtsid kõik nosid `ühte `kuhja tegema Han; Nosidega on igav ku̬u̬s elada Hää; vagane jusku va nosi KJn; ta‿lli `väega lõbuss `tüt́rik, ta püis minu, mia serände nosi olli ja jäi `õnge; tu̬u̬ naene esi `olli `väega tragi, aga mi̮i̮s `olli täl nosi Nõo Vrd noska, nosu2

nosojas nośojas nohik, tossike vagane jusko nośojas Kod Vrd nosu2

nosu2 nosu Lüg/-o/ Jõh IisR Vai Khk Mus Pha Rei Mar Mär Lai KJn Vil, nośu Kse Var Tor Hää Saa Jür Iis Pst Hls Krk Nõo Kam Krl, nośo Kod Pil Kan Urv Plv Vas Se nohik, tossike `tõine on, kie pali `räägib ja `tõine `jälle, kie on niisukene noso, ei saa kenegägi `rääkinest Lüg; Ise `niisikene nosu mies päältnähä, aga vahi misikesed vigurid Jõh; Küll on nosu, `istub `terve `õhta `nurgas kui nui IisR; on üks va nosu inime Khk; agarate `ulkas oli üks nosu mees Rei; Ei niisugusele nosule maksa küll mehele minna Mar; ega see nosu mõesta teha kedagi Mär; Mõni inime oo naa nośu, et teeste seas suud `lahti ei ti̮i̮ Tor; see on nosu, see ei tää kedagi, nosib iga aśja kallal mitu `aega Saa; Nii nośu põrsas, ei see sul edene `ühti Jür; Ah temä `sääte nośu om, temäst ei saa midägi asja`aajet, kunas nośudest enne midägi om saanu Krk; ei mõśta `endäle mi̮i̮st valida, võtab üte nośu `endäle `kaala Nõo; sa˽saat ka üte nośo mehe, varvass `näütäss, `väikene varvass om suurõst `varbast piḱemb Urv; üts vana nośo um, tal olõ õiʔ ellogi seeh Vas Vrd nosi1, nosojas, nösu

nääga nääga

1. kergemeelne tüdruk Nääga edestas ja teǵe säänest latsõlikku `naĺla Urv
2. saamatu, tossike Sa‿lõt `õkva˽ku˽`väikene nääga, sullõ anna˽kõ̭iḱ näppõ vahelõ Urv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur