[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

lükkama lükkama (-ämä), da-inf lükata (-ätä) eP(`lükma Jäm Khk) Trv uus Puh KodT Plv/-ämmä/ Räp, lükkada (-ädä) R(lükka Hlj VNg, Vai) Mus Vll Rei Iis; lükkäme, lükä|te Hls Hel, -de Krk

1. tõukama, surumisega liikuma panema `teine kerd kui oli kalu `palju, eks siis old `raske [venet] lükka (sõuda) Hlj; `vardaga saa lükkada `parred alt `vällä, siis ahus kukku maha VNg; `Jõhvikaid `tõime suost nii `palju, et lükka `teisi kodu kas vai labidaga IisR; `lüksid mind maha Jäm; pöhad jooksevad öllekehal, käbitasse ää, käbapuru lükatasse (topitakse) vahele Mus; lükkas udjaga `puati Vll; Lükka uks `lahti, `suitsu on sihes; Suur tugev puu oli, aga see suur toŕm, mis sii oli, see lükkas `ömber Pöi; teene lükkab, teene veab Muh; pisigene mätas lükkab suure `koorma küliti (karmist naisest) Emm; kui paet `põhja akkab, siis lükatasse takka `randa Rid; vanad inimesed `käskisid veĺla kerasse lükata, `unni aada Mar; lükake põpped `nurka Kse; tule lükkäme `vankri `vällä Tõs; Kuõdas lükkäd, sedäsi lähäb Khn; lükka see tool siiap̀oole Tor; Tuul nii `kange, et lükkab sia `püśti; Väike lükkas suure `ümmer (sünnitamisest) Hää; leiva lasn oli pika varrega, said leiva taha `ahju lükata HMd; kus suured küinid on, lükatakse koorm kohe `sumdi `ümmer, pärast siis angud `koorma otsast Juu; Kudas suaga `tõmbas, nõnna tuli, kudas lükkas, nõnna läks Amb; uks oli `siuke tõmmand ja lükand. `tõmma sedasi edasi ja lükka tagasi `jälle soont `mööda `kińni Ann; oli `kange toŕm, tuul lükkas selle metsa maha Kad; lükkas minu ees uksest `sisse Trm; vesi one üle kallasse, lükkäb eenä `loime; keśsi lükkäb tädä, sedä tuule`veśkid Kod; lina `kiskumise aeg - - et põle ka `mõnda jõude vanameest, kes võtaks puu ja lükkaks teise (päikese) `alla. kes se `pääva `alla lükata saabki, aga `ööldi nõnna; laisa inimese `kohta `ööldi, et seda argiga lükka ja konksuga `tõmba. laisk ei taha kedagi teha Lai; piirits `aeti läbi võrgust, lükati läbi Plt; si̬i̬ ei lää mud́u, sedä lükkä põlvege; lükkä (lüki) elme niidi `sissi Krk; venet lükäb mõlaga KodT || keśsi sedä pasunad lükkäb (mängib) Kod
2. piltl a. kõrvaldama; välja viskama `keiser lükati roonild Vll; ta `olle lükatud ise `leiba Mar; usuvennad seda jälle kuulvad, lükkavad kogodusest `välja Ris; meil oli vana maja, taheti ää `lõhkuda - - siis lükati meid sealt `väĺla Juu; lükätäss ametiss ärä, ei `kõlba Kod b. kellegi käsutada, kamandada Elu`aegne sulane, olnd `teiste lükkada ja `tõmmada; Sie `naise lükkada ja `tõmmada, mene pane ta oma `piaga `mõtlema IisR; see oli egaühe lükata ning töugata Khk; `vaene laps oo kõigil lükata ja tõugata Tor; ta põle muud kui testel tõugata ja lükata Ris; ma ei õle sul igale `poole lükata Trm c. taga rääkima; loba ajama lükkäp tõisi inimesi Trv; rahvass lükkäss mud́u `tühja juttu edesi Krk
3. pinda mööda libistama; libistades töötlema a. (hööveldamisest) lükka `laua `servad `õigest Lüg; `neljätõistküme `aastane - - siis enamb `karja ei läind ja siis akkasin juba `üövli lükkämä Jõh; ruupakuga saab lüketud loua sörvad `sirgeks Ans; lükkab laava `öövliga sileks Khk; vaĺts`ööblega lükatasse `valtsisi Mar; lükkä `üüvliga üle, põle veel sile `ühti Tõs; need lauad peab üle lükkama, on libedamad Saa; pikkpakk on `õige `sirge, sellega lükätäkse laua servad `easte `õigeks Juu; lükatud põrand VJg; lükkä vi̬i̬l `üävligä üks kõrd, ta ei õle `õige Kod b. (ihumisest) kirves nüri, tahab vähä vahedamas lükätä Tõs; lähme lükkäme nüid `kerve teravaks käiä peäl Juu; lükkä kervess mõni kõrd, suab teräväm Kod c. (muud juhud) Lükkas abeme maha ja kadus Pöi; Vaada kas pliida all on süsi, ma lükaks (triigiks) vähe oma `kleiti Rei; `neuksed käsi lükkamese rauad - - sellega lükkab ka pailu `jälle, `lõikab üks kolmsada `roogu `päävas Lih; lükka see küna `puhtasse PJg; lükäts masinege maha ku kahin (niitmisest) Krk
4. a. (ära) veeretama, teise peale ajama; kõrvale lükkama lükkas süü `toise `pääle VNg; teine oo ää lükand eese pealt selle, [aga] töö tahab teha Mar; muu töö sai `jälle kõrvale lükatud, et sa ikke saad [vilja] tuulatud Lih; tä oo `kange süid teese `piäle lükkämä Tõs; ta ei taha isi `süidlane `olla, lükkab selle süi kõik teese `peale, trügib teese `kuklasse; ma lükkäsin ta `puhta `kõrva, minust jääb ta koa tegemata Juu; lükka äbi kõrvale ja mene VJg; ise `süidläne, aga lükkäb süi tõese `piäle; jumalass on lükätud (peale saadetud) si̬i̬ tõbi, muku äkitse õled `aige Kod; lükkab vaevad kõrvale, ike `luśtlik Pal; alati lükatasse aga minu `kaela, mis `raskem töö Lai; lükkab süü kõik teese `peale, aab teese süüks Plt || panema meie talu lükati `Vänra `alla, saari valitsuse `aegas `oĺlime `Lelle all Vän b. edasi lükkama Poiss `olla oma tulemise edasi lükkand Pöi; Mõni inimene oo pialakkamesega na `arglik, ikka lükkab edatsi Han; lükkän ta veel edasi, ehk lähäb paramaks, nii `vastameelt ja vaśtik tehä Juu; lükkavad `kohtu `aega ikka edasi VJg; laada päe om edesi lükät Hls c. teisiti arvama; ümber tegema vms `Mõisal oĺli ikki `õigus, kiśsi tend sai `ümmer lükata Hää; kui [testament] ei õle üväss testod, siis lükätässe `ümber Kod
5. kiiresti liikuma; ringi käima laevad lükkavad täna nõnna `eetsi Muh; Vanaeit läks lükates Han; lükkab küla `mööda `ringi Aud; lükkavad ühe ja teese pidu peal Tor; lehm muud ei ti̬i̬, ku taht lükäde paĺt; säält tullev üit́s suur oben lükäten; temä mõteĺ, et ma `seante lükkäje, ulguss ole. esi lükkäss `ilma `mü̬ü̬dä ümmer Krk; [ta] nakaśs kodo poolõ lükkämä Räp || ta o kahene, kolmat lükkäb `minnä Kod

maarjama `maarjama, da-inf maarjata hrv maarjajääga töötlema `lõngu maarjatase enne `värvimist Tor Vrd maarjatama

otsama `otsama Har, da-inf otsa|ta Plt, -taʔ Plv, -daʔ Rõu Vas

1. otsa, otsmist osa töötlema kui ära oli otsatud, siis oli katuss `vaĺmis Plt; hirre `otsamine, vanast, ku saed is olõʔ, puu jäi `viltu otsaga, siss `raoti ots tasatsõss Har
2. otsa peale tegema seo pinikene olõss külʔ vaia ärʔ otsadaʔ, pinikene um hädähn Rõu; taa lammass tulõ ruttu arʔ otsadaʔ, muido lätt `lahkiʔ Vas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur