[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

kakerts kakerts g ‑i Saa
1. s pulstunud, tokerdanud, salkus (olend, ese) Kus sa selle kakertsiga lähäd (sasipäise poisiga); mina seda kakertsid (vana kasukat) küll `seĺga ei pane Saa
2. a sasine, salkus kel juused tolgendasid, siss üteldi, kakerts pää otsas; mia seda kakertsid lammast ei saa `niita Saa
Vrd kakeraats
kelkar `kelkar g ‑a, ‑i midagi rippuvat, kõlkuvat Silmad `karvade sies, `kelkarad (pabulad) tolgendavad `persses `kinni, kas sie on mõni kuer; Vahi kus on `oinal `kelkarad (munandid) taga, paras rebasele suhu `ampsata; Näe kui ilus `kelkar (ehe) sul `kaelas, kas ‑ ‑ `kinkis `kiegi IisR
kiltsud-kaltsud närud, räbalad; vanad katkised riided pane `kiltsud `kaltsud, `kompsod `kampsod kokko, akka menemäie Lüg; kiltsud-kaltsud `kaelas (lohakas, katkises riides inimesest) Jäm; kilsud kalsud `kainus leheb `jälle `teisse `kohta Khk; kilsud kalsud tilgendavad `ümmer Mär; ädäpärast pannas keik kiltsud kaltsud `seĺga Saa; pulma kadrid `siatsid ennast, kiltsud kaltsud olid `selgas Ris; ”`otsige ülesse kildsud kaldsud”, `ütlesid kalsuajajad Hag; viimätse kildsu kaldsu saat iki omal (päranduseks) Krk|| üks kilts kalts (närusest inimesest) Kul
kiud1 kiud g kiu R(n `kiudu Vai) Khk Emm Rei spor L, K I M Rõn San V, g kiudu Trm Kod(kiudo), `kiudu VNg, kivvu T Plv Vas Räp, `kivvu Vai; n, g kiu S L(kjõu Khn) spor
1. niitjas või narmaline osake a. narmake, lible, karv seebi `keetmise juures jääb ka nagu kiud järele Hlj; mis kiud nee sii supi sihes on Khk; `vaier o pisistest raadi kiudest kogu `pandud Mus; puugi sitt ‑ ‑ nagu oleks vere kiud olnd Vll; Tea mis kiududest see riie kogu aetud on Pöi; kui saia leib kanastama läheb, siis o suured kiud sihes Muh; mul põle vella `kiudugi (mitte sugugi) Mar; lõng pidi kui üks kiu peenike olema; need oo kõige paremad `seltsi `lambad ‑ ‑ kiu on na peenike Tõs; mitte üits aĺl kiud ei ole minu pään Nõo b. lina jt kiudtaimede kiud luu kariso `vällä ja lina `kiudu jää kätte; `koeraksed olid tümä `kiuga Vai; nii pitka vissi `kiuga linad; taku `kiudusid keik parand täis Khk; sellel linal o palju `kiuda Muh; linal ni vilets kiu pääl Rei; varasel linal o `sitke ja `pehme kiud Vig; kiu oo apar, `lähtvad takule Kse; linal on tänavu ia kiud pial JMd; kiud lüövad luu küllest `lahti Koe; kiud on `elbel, tolgendavad teesed Lai; sikke `kiuge lina Krk; noist kańepist tetti `jälle `keidsi ja `ohje ‑ ‑ üteldi kõva kivvuga Puh; Om luu kiu küĺlest `valla, siss kistass leost `väĺlä Rõn; rostõʔ um lina ärʔ võtnu, lina um kivvuta Plv; kiule kiu poolest kes tiäb kuda ni̬i̬d linad kiudule one Kod; lina omma kiulõ ilusõʔ Krl c. (tailihast) sellel lihal nönda `sitked kiud Jäm; liha kiu oo ammaste vahele jään Muh; tailihal oo kiud, `võetasse sialt kiu aaval Mar; taru liha, pikäd kiud Tõs; vana loomal on pikad kiud ja kõvad Juu; kae, vägevä sehen om mõnikõrd serätsit `lahje `kiude (tailiha) Puh d. puidukiud puu kiu ümmarguselt `kasvand, ei pragune kudagi pidi Lih; näsu puu on `kiudusi täis JMd; kiudud lähvad risti (kiulises puus) Trm e. lumekübe lume kiu tuleve Krk; ei sata vi̬i̬l, ütsikid `kiude tuleb Ran; lumõ `kiudu tulõ (kerge lumesadu) Krl; lumõ `kiuda tulõ Vas Vrd kiug2. (kiudpilvedest) `kiudus pilved, öhuksed, aruksed Vll; Lööb täna `jälle nii `kiudu, sadu pole `kaugel Pöi; täna oo nii `kiudus ilm Muh; kiu vina lööb `taeva `alla, pili akkab kasuma Aud; Kui taevas `kiudu kisub ‑ ‑ sis võta mat́t ja mine lina külima SJn

muidu muidu S hajusalt L K I, Trv Krk hajusalt T, Krl Rõu Vas, muido Rei Mar Krl VId(-d́- Rõu Se), `muidu R Khk Vll San Räp/-o/, muedu Vll Muh Rid Mar Mih Khn Aud PJg Tor Juu Amb Pee Kad Trm Pal Äks Vil Hel TLä, muedo Mar Mih Ris, muud́u Võn Har(-uʔ), muud́o Kan Rõu Plv Räp, mud́u Khk L Ha JJn Tür Koe Sim Trm VlPõ M Võn Ote San Har, mud́o LNg Mar Kul Mär Kir Mih Plv, mudu Jäm Hää Amb JJn Trv

1. a. muul juhul, vastasel tingimusel `omme `ommuku `tulga vara, `muidu lähän kodond `välla Lüg; pane kirasseri `lampi, `muidu `lampi `kustu `vällä Vai; Ole εε laps, muidu puśa tuleb Jäm; virna pεεl tambitasse `einu, muidu einad jäävad `kergeli; mine `näita sa tuld, muidu taa‿p leva üles mette Khk; Ma tuleksi muidu sulle naiseks küll, aga sa oled mu jäuks ikka natikse justkut vana juba Kaa; pane värav `kinni, muidu tuleb vassikas `sisse Vll; [pähklid] kuivatati toas kenast ää `suojas, muidu läksid alletama ja es ole magusad koa mette Muh; ma äi oleks öppind, aga muidu `anti `peksa ka Käi; `käärimese `aegas `pańdi tihv `sisse, mud́o lõimed `lähtvad segamisi LNg; räägime aga, aeg lähäb muedu igäväks koa Mar; tule ruttu, mud́u jääd maha Tõs; jää tut́tu, mud́u ei kasu suureks Vän; ma pian ikka vahest `naĺla ka tegema, mud́u ma jään magama Kei; kiedan lehmale saunas, muidu ajab `ullu kartuli `aisu, `lämmi `sisse JJn; esimine `aasta minu isa ehitas kuhe karjalaada, muedu ei saand talvest `lu̬u̬mi `sisse `panna Äks; Tee aga tööd, mud́u sa `süia ei saa SJn; `sõitunit piap `teĺme, mud́u ei saa täädä `kuskilt midägi Krk; maarjapäevän piab tasaiĺlukesi oleme, mud́u võib vi̮i̮l müristemist tulla Hel; raudain `lasti kavva maan olla, siss läits `pehmembäss, muidu jäi väegä kaledass; oia suu `kinni, muidu süd́ä `jahtub ärä Ran; esä om `kambren, mine esä manu, aa paar sõna juttu, täl ka muedu ikäv sääl Puh; näil om viśt must kaśs vaheld läbi joosnu, ega na muedu `tüĺli ei‿oss `lännu; ku mi̮i̮s ärä koolep, ärä sa pögsi`nöpsi `kinni pane, muidu ei saa mehele Nõo; ku õllele sepp `sisse pandass, siss om õlu, mud́u om miśs Ote; ku latsõl läädsäʔ, sõ̭ss piät teda pimmen `hoitma, muud́o või silmänägemise `kaotadaʔ Kan; tulõ˽sa virgõmbadõ, muud́u˽tulõva tõsõʔ ette Har; õdagu ma võt́i iks kardoka ah́ost ärʔ, muido oss ar˽palanuʔ Rõu b. muul ajal nee olid ainult meremehed, tegid meres, muidu pole olnd [toore kala söömist] Ans; Seda mäsu `oĺli küll ja `lusti kah - - kis sind muidu `laśsis tulega mällata Hää; pää kõrvetab `enne `pikse `vihma, mud́u ei kõrveta päike Kos; ma ei saa muud́uʔ `aigu ku pühäpäävä Har
2. niisama, lihtsalt; (ilma)asjata, asjatult Ega ma `muidu ka ole merel käünd, pere `tahtub jo `süüä; Mes sa `muidu `metsä lähäd, `sieni ei ole ne Kuu; `muidu `käisin [külas], ei õld `asja midagi Lüg; lueb `raamatu, aga voib ka `muidu `vahti Vai; ma käisi üsna muidu, `aśja ees teist taga Jäm; muidu `valged `riided olid [santidel seljas] Ans; see töö on nüid köik muidu olnd Khk; mis sa muidu nügid, äks vöta vahem nuga Jaa; Just muidu `viitis oma päeva ää; See pole mees, muidu mehe molgus Pöi; mis sa teist `laimad muedu; teene oo ikka suur `maandi, teene muedu `maandi Muh; need olid muedu vihma kihud Rid; see olgo muido sii `rääkidä, ega sedä ole `tarbis edesi `rääkidä Mar; tolgendasid sii mud́u `ringi Vig; Mis sa mud́u vahid, tule `moole abis Han; tulimuld oli kasulik, ega‿s teda muedu `pandud Mih; mokade `juure paneb mud́u [viinaklaasi]; Isa olnu ärral tuapoisiks, ema muidu taĺlitajaks tüdrikuks Hää; süda on tugeb, ega ma muidu ei ole maa pial nii vanaks elan HMd; sa listid mud́u sial kallal, ei söö `ühti Nis; ega ta eledast põlend, `õhkus mud́u Juu; ega ne `aastad põle mud́u läbi läind Kos; kannast ei old [pastelt] tarvis lõegata, kannast `tehti muedu augud `sisse ja siis `aeti nüör läbi Amb; kes sai [mõisas] mud́u `vitsa ja kes sai soolased JJn; minu isa `ütles, et `ennemuiste inimesed pand väravad `kińni, kui `tuulasid, aga eks‿se old muidu jutt Ann; nuored `kiikusid - - vanemad inimesed `istusid muedu Kad; tehasse muedu juttu Trm; see mõne puu, mud́u kõber jugarik Pil; ju̬u̬sk mud́u uise päise, ei `mõtle, mis ta tege Krk; `leske na (mesilased) ei kannatanava, `murdnava ärä ja visanava sääld puu sehest `väĺlä - - mes tu̬u̬ muidu sü̬ü̬b, ei `tü̬ü̬tä midägi Ran; kas ta nüid sadama lääb, ta muedu pilvitäp; mul om kalane käsi, ma‿i saa sulle kätt `anda, ma `ütle muidu tere Nõo; seo om `muidu `tühjä tü̬ü̬d San; ei paranõ ta enämb, ma‿lõ kõ̭igist ruhe toonuʔ - - kõ̭iḱ om jumalõ muud́uʔ Har
3. tasuta vie saad `kaevust `muidu Jõe; `selle sain `muidu, midagi ei `maksand Lüg; muidu‿p saa midagid, ega asja eest tuleb `maksa Khk; Ma tee see pisikse töö sulle öuemehe poolest tükkis muidu ää Kaa; saime lehma muidu käde Vll; `pastlid sai muedo kätte Mar; ega ta mud́u ikke and, jo ta selle eest ikke kedagi sai Mär; kes solle mud́u puest midägist annab Juu; ei muidu anna `kiegi, olgu sie kus tahes või kis tahes Koe; kas said muedu või `õśtid Trm; vata kõrsi ü̬ü̬maja oli muidu - - kui söögi`kraami `võt́sid, siis `maksid Pil; ega mea sulle mud́u ei nakka tegema, mea võta ikki `inda kah Trv; vanainimesel ää mi̮i̮l, et tu̬u̬ jahu, mes tä maha raput - - jäi tälle muedu Ran; ańd jumala muido käest Vas
4. teisiti, muul viisil kus `muidu, piab ikke `eina tegema Lüg; `muidu nämäd ei `saaned `asjaga `toime, kui `läksiväd `kohtu Vai; `sooja vett ikka pidi olema, muidu‿s saa `puhtaks Ans; Mõõt pole ikka `õige olnd, kudas ta (kasukas) muidu nii suur `tehti Pöi; ma ei liigotaks `lillegi, kui ma mud́o läbi saaks Kul; ma tule koa jah, kudas mud́u Tõs; muedu sellele raha `oidjalõ surm ei tulõ, ku piäb oma amõti mõnõlõ teesele edekohõ `anma Khn; Kui sa muedu läbi ei saa, sis võta karjane PJg; ei nüid saa muedo, kui kepp peab alati kää olema Ris; leib on söömaasi, ihu ei seisa mud́u üleval; on lapse ukka õpetand, ei maga mud́u, kui maalusta isi `kõrbas koa Nis; no ega muidu, eks nied käind ike `voatamas koa Kad; mud́u ei tule `vällä, mia pea ka mineme Hls; täl `oĺli kade mi̮i̮l, ta es saa muedu, ku ta es ti̮i̮ `kurja, es nõiu Ran; irmuss ira naśterahvass, täl om tu̬u̬ `tahtmine nii suur, et ta‿i saa muedu, ku piab mehe `endäle `säĺgä `tõmbama Nõo; taa om paks räbästik, taast ei saa muud́u läbi, ku rao˽`kirvõga tii Har; egaʔ tä muido tulõʔ, ku mine˽`perrä Vas
5. tavaliselt, harilikult `viina pudel - - [maksis ainult] kaks `kruoni, a `muidu juo `maksas niisugune viis `kruoni siin `riigipues Vai; `jälle üks `söuke `tähtis pää oli, muidu sedasi `peeti - - see `küinlapää Jäm; villad kaaritse kodu muidu ää Muh; mud́u ahi oli paaśkivist `tehtud Kul; `kuiva `auge ja `särge oli küll, aga `säinad said muidu `soola `pandud Kir; saunas on mehi enam kui mud́u JJn; muidu tedred on siin Äks; lavval om mud́u teräve servä, ku är serväts, sõss om veere tasatse Krk; tütär muŕs - - jalaluu, `tohtre pannu ibsi `sisse, ütelnu: noh, nüid om ta kõvemb ku muedu Nõo; mis sul `täämbä `süäme‿päl om, kuiss sa muud́u ni nuran is olõʔ Har
6. muus osas, muus suhtes; üldiselt muidu kedrand ma ole küll `löngu - - aga ma pole mitte mörra vörgu `lönga kedrand Ans; Muidu oo üsna kena ilm, umbest et ta vihma ladistab Kaa; Ennu õlut `olli magusam, maetsakas `olli muedu küll Muh; mud́u ea [vikat], aga lõvi sies Jür; ta on muidu ia inime VMr; küüd́ul oli seĺja pial `valge jut́t, muidu punane Lai; mud́u oli seante ää mi̮i̮s küll, aga seante maeda pu̬u̬ld (laisavõitu) Trv; sa‿let muedu illuss küll, aga nõ̭na om sul naŕr Puh; si̮i̮ puusaluu nutike `olli nätä, aga muidu `olli [jalg] kõ̭iḱ iks lännü Ote; see om muud́u hää ruhe, a `väega mõrru Har; täi `rasva ei olõʔ ja˽t́sirgu `piimä, muidu um mul kõ̭kkõ Rõu; ma‿lõ muido iks terveʔ inemine vi̮i̮l, ei˽ma köhähhäʔ, ei˽röǵähhäʔ Vas; ni‿paĺlo oĺl `vaiva, ko suvõl kaŕah käve, muido kül `eĺle kui kala `lämmä vi̮i̮ seeh Se
Vrd moedu, muetu, muidusi, mõidu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur