[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

nahkats nahka|t́s Urv, g -d́si Rõu halv a. ihnuskoi Veli om mul kül˽nahkat́s, a vellenainõ om `tõistõ; To‿m jo˽sääne nahkat́s, midä inäp tõist ei˽`saaki ollaʔ Urv b. oma naha hoidja Ta‿m jo˽sääne nahkat́s, et kõ̭iḱ tü̬ü̬˽`su̬u̬mas tõisilõ `sälgä Rõu

näitama1 `näitama (-ämä), da-inf näidata (-ätä), näe-, nää- eP hajusalt M(ma-inf -me), T, `näitada R; `näitma, (ma) näida hajusalt Sa Hi; `näütämä Vai, da-inf `näütädä Kuu, `näütä Khn, `näütäʔ, näüdätäʔ (-däʔ) V(ma-inf -mmä; da-inf näädä- Räp); `näütäme, da-inf näüdäte San; `näütme, (ma) näüdä Pst Hls Krk

1. a. näha võimaldama, näha või vaadata laskma; demonstreerima `näüdän `teile `sorme nuga; `näüdimme - - oma tokkumendid ede Kuu; tahan `teile `kassi`poiga `näitada Lüg; `Lahket nägu `ilmaski ei `näita IisR; ma ole oma kätt ka küll `näitand, moole `eetaste, et ma jälle leseks jää Jäm; mis sa oma vigurid sii teistele näidad Khk; Leib näidab ända (hakkab lõppema) Kaa; kui meresiga ennast `näitab, vee `pääle lööb, siis on `tormi tääda Krj; Ta oli `kange `üĺgeküt́t, `istus pesas ja kui üljes nina `näitas, siis `andis; Läheb vähe `selgemaks, akkab `päikest `näitama Pöi; ma `võiksi teele näedata koa rae`jalga; `näita leping ette Muh; ta äi taha `teistel oma `asju `näita; mihed `näitvad sii kinu Käi; Äi neid `taimid pole meidele näidet Rei; teene [silm] ei `näita änam (ühest silmast pime) Kul; `näita moole koa, mis sul seal oo Mär; ma `näitä sulle `pinta Vig; tä läheb ennast `näitämä ja `teisi `vaatama Tõs; Läbi pilvete `näütäb vahel `päävä kua Khn; karu tansitajad `näitasid karu Tor; nied ei `näitan sugugi (nõrkadest prillidest) Ris; `näituse peäl kääväd `loomi `näitämäs Juu; poiss läks ise redusse `uopis, ei näedantki ennast Amb; ma `näitasin jo `sulle oma uut obust JMd; virmalised `näitavad põhja `rahvale `valgust Sim; tämä ei taha tõõsile näädätä ennäss Kod; mul `ongi neid kärbissid, ma võin `teile näädata Äks; vanast olema perset näidatud, kui meel paha Lai; ma `näitäks teele neid männä `laudu KJn; miul näüdeti ilusit `rõõvit Krk; kui virmalise `vehkleve, siss üteldess, et `laplastele näidätess `valgust Hel; suśe olna külländ nättu siin su̬u̬ pääl `kõńva, aga ega ta kodu ei tule ennäst mulle `näitämä Ran; temä läits `kaugembale, siss näedäss `ruśkat Puh; `pirdega lätsime `vähju `ot́sma, näedässime `pirdega tuld Nõo; tol inemisel om väegä kahe siĺm, tollele ei või `lu̬u̬ma näedätä Kam; es näüdäte `lat́si, latsõ `oĺli `pantuvõ vana inemise `tarrõ San; `näütä mullõ tu̬u̬d raamadut Krl; kül˽sullõ `näütedäss siss kõ̭kkõ Har; ku pilakit olõ õs, siss pidi˽latsõ˽tuld `näütämä Vas; no Mari `üt́less: näüdäku‿i halva `tüt́rit õiʔ, `näütäʔ sa õks minnu Se || piltl kova tuul old, nii et `purjet ei ole saand `näütä Kuu; vikatid põle `tohtind näedätä, kõik sirbiga (rukkilõikusest mõisas) Mär; Naine põle mehe riietel `nõela `näitanu Hää; `aeti `paĺlald ku̬u̬r tol veerepuul maha ja es näedätägi tälle `ü̬ü̬vlit Nõo b. (unes ilmutamisest, unenäkku ilmumisest jms) oli `naine, [talle] `näideti unes, et tule votta oma `keige `nuoremb tüttar `kaasa ja tule `sinne `moisa lau `juure VNg; emale ikke isa `näitas unes Lüg; [neile] on unes näidatud, et pidad ära pögenema Jäm; nii vanal inimesel ep näidata änam und Pha; näidati unes, et toŕm ja tuul tõi võrgud `sõnna, ja meie saime sialt kätte HMd; seda näedatud ühele vanamele unes Rap; mi̬i̬s näedänud naesele unen, et mes tämä ilma mütsitä matetud Kod; ühele eidele näidatud unes, et ta kõńnib `jalksi `taeva Lai; jah, Mańnilõ näüdätess kõ̭iḱ unõl ärʔ Krl; mullõ unõh `näütedi, et lat́s um rehe ala matõt Rõu; moona`poiśkasõlõ näüdäti unõh, et `Puuśki mäel om raha `keldre Se
2. millegi asukohta, suunda jne osutama, viitama `näitab `aina `laeva ja vehib kättega Jõe; maa`märgid `näitäsiväd kohe, et - - üks kolm üvä kilo`metri on `ranna `puole Vai; Aeg piaks löunat näitama, kere päris ele Pha; Ta `näitas sõrmega - - ma läksi siis `sõnna Pöi; lipp `näitab nõnna kut tuul oo Muh; koerale näedäti, et mine aa loom ää Mar; Mede ljõpp vist ruõstõtõt, vagavaga ei `näütä `õigõd tuult; `Taeva `tähte ei tohe njapuga `näütä, sõŕm jäeb kõvõraks Khn; kui noa laev mere poole `näitab, siss tuleb `vihma Saa; `näitepośt on tie arude `otsas, juhatab ja `näitab, kus sie tie `kallab Hag; kool`meister `käskis kedagi `linna näedata, siis kepiga sai näedatud Ann; näidand kääga, kus obused on VMr; kui inimene ei tiä `minnä, `näitäb `käega Kod; muudku kiket näüdä siul näpuge Krk; siss näedäss ike pääd ja tänit `irmsade; kudass võib sõke sõgedale ti̬i̬d näedätä, tõene sańt ei näe jo tõist `santi `juhti; käokirjät `lendu `landu, `näitä kostpu̬u̬ld ma mehe saa Nõo; tu̬u̬ näüt́ mullõ `käegaʔ, et tulõ˽siiäʔ Har; nii hüä pinikene oĺl, ku lehm lät́s kohegi `mõtsa, `näüt́si inne, siss oĺl lehm väläh ku kabahti Vas; Äḱke `ilmo `kostke - - vana haĺl vanami̬i̬ss `vällä, näädäś `käega lavva pääle ja käśk `ju̬u̬ma `naataʔ Räp
3. mingit mõõdetavat suurust väljendama `meie kell - - ei näüdä `oigust, kas on ies ehk taga Kuu; `pitkemb `seier, sie `näitab minuti, lühemb, sie `näitab `vaide `tundisi Lüg; Meite `päsper näidab kaks `naela Jäm; kergu ees on pääva sammas, näidab kellu `aega, `numbrid pεεl Khk; `Mütmed `tundi kellu juba `näitab Pöi; meie margapuu ei `näita enamb `õigust Kad; veeke seier one suure seieri all, `näitäb minutid Kod; kellä `sirkel, kes `tuńne ja minudit näüt Krk; ma‿le nännu küll toda paru`meetrit, kes `ilma `näitäb, aga sittagi ta‿i `näitä; miu esä tei esi kraadiklaasi, `olli mes ta `olli, aga ilma `muutust ta iks `kuigivõrd näedäss Nõo; tuńnipakk oĺl pääväkell, tu̬u̬ oĺl `pantu varrass `pistü - - tu̬u̬ vari näädäśs `aigu Räp
4. välja paista laskma, ilmutama `nuorest pääst on ikke inimine rumal, `näitä oma ramu ja rikku oma `tervist Lüg; näidab sääl teistele oma mihisust Khk; ta tahab näidätä, et tä `uhke oo Mar; nende pojad `näitasid `teisi tegusi Ann; tema nägu `näitab kua, et ta üle kolm`kümne on Kad; läits oma `kangust `näitämä, äbiga `tuĺli tagasi Ran; temä näedäss jah, et temä om väli `õige ja puhass, aga tõese om kõ̭ik libu; mõni inimene om `u̬u̬pselt tõene, kõneleb `lahkeste, ei `näita oma südäme`uhkust Puh; ta‿less võenu nõ̭naräti `osta, täl `olli `jõudu küll, aga ta näedäss oma `vahvust, kodass esi Nõo; mina tahi tõśtele näedätä, et mina ole virk `marju `korjama Võn; tädi ja unu `näütäse enämb `armu (armastavad rohkem) ku esä; sa˽piat ka‿ks umma `mõistust üless `näütämmä, kas sa mõistat puutü̬ü̬d tetä vai eiʔ Har; timä `tahtsõ tõisilõ näüdädä, et kae˽mis ma või tetäʔ Rõu; `võrksa um tu̬u̬, kes `näütäss, et tal väsümüst ei olõʔ Plv; latsõʔ `näüt́si, et vanaesä om iks mi üle peremi̬i̬śs Vas; Nüüd tuĺl sõ̭ss kõrd vanapagana kätte näädätä, et timä kah tund `kõ̭ike eläjet Räp
5. selgeks, arusaadavaks tegema sie `näitab, et ma ei õle punaste `vastane õld Jõh; `Näütä, mis `muõdi sio `kjõnda kiri ond Khn; ma `näitasin selle aśsa piale küll, et sie tuleb ika nii `muodi teha Hag; Ma ennem kua ei osand, aga see perenaine siis `näitas Amb; kui sa aru ei saa, sõss ma näüdä Hls; emä `tulli kodu ja näedäss, kudass ruśkkinnast lõpetada Nõo
6. (ähvardades:) õpetust andma Kus sie `poisi`jõmpsikas on, ma `talle tahan `näitädä Jõh; Küll ma `sulle viel `näitan, `ilma naha`täieta sa‿i jäe IisR; ma `soole näida, katsu sa `minna Khk; ma selle kuerale `näitaks Mär; Ku sa‿mtõ sõna `kuula, küll sulõ siis `näütäkse Khn; küll ma selle tat́tninale viel `näitan VJg; Kui te endi jonnimist ei jäta, aga ma tulen ja näitan teile Pil; kül‿ma tal näeda koradil Trv; ma teele `näitä, vai teie ei loe aabatsit; piäss sä miu pääle `kaibama, ma sulle siss `näitä, mes su kośt om Nõo; ku ma su kätte saa, sõ̭ss `näüdä Rõu; ma võt́i jo luuakandsugi kätte, et ma˽tälle koiralõ `näüdä Vas
7. ennustama, millelegi viitama `taivas ku punab, on vere `karva, sie `näitab sõda Lüg; `kuuselüli sie `näitäs ka `ilma - - ku ajab jo `sirgele, siss akkab `vihma tulema Vai; pääval tara `ümber, näidab tuuld; kui meres suur sinine parras on, näidab sula; kui `õhta poolt `körbeb, siis näidab mere `tormi Khk; Seastene aeg äi `näita midagi ead, `kange kuiv ja pala on Pöi; taevas näidab, et oome on vihem Rei; taevas `vehkleb, `näitab vist `külma Mär; unenäud ju vanast aeast olnu ja `näitavad `õigust kah Hää; kollaka liivaga kivid, kisuvad märjaks, need `näitavad `vihma ette Tür; kui mets nohiseb, `näitab teist `ilma Kad; ku virmalised väĺjän, `näitäb `külmä; inimese südä `näitäb ette, kui õnnetus tuleb Kod; kuul on ratass `ümber, sadu `näitab Äks; punane taevas `näitäb `sooja, kollane taevas `näitab `vihma Plt; taevass punents, si̬i̬ näüt sadu Krk; päiv veretäb, kaeb `taade, `näitäb `kuiva ilma; vesi om tõsnu - - `näitap ilma muudatust Ran; mul kondi valutava, ei tää, kas `vihma `näitävä vai Nõo; udsu lätt üless, siss `näitäss `vihma San; sääne suurustamine ja `uhkuss iks kato `näütäss Kan; pilve kõrvõtasõ, siss `näütäss `vihma Har; kui õhetass taav́ass, `näütäss `küĺma Räp; kas `näütäss süä määnest pahanduist, süä om rassõ Se
8. näima, paistma vikkerkari õts - - egä ta‿i õle maas, aga ta `näitäb `ninda samasugune õlemaie, kui õles maas Lüg; kurja `näuga näidab olavad Khk; te `näitate moo eest ühevanused inimesed Vll; silma näu järele `näitab nii pisike et Muh; olemese poolest `näitab nao suur elbakas olevad Mar; kes teda `sisse teab, `näitab pealt üsna kena Mär; meil `näitab karduld tänabi na `easte olad Mih; ta `näitab noor `väĺla HMd; see `näitab nüid sedasi, nagu ma kiidaks ennast Nis; vesi on `tihke, `näitab nagu rasvane olevad Juu; ilm `näitab seda muodi, et tuleb `vihma Koe; taevas õli `selge punane ja lumi kua `näitäs punane; `näitäb piält üks `põrgu inimene tä õlema Kod; [pluusid] tegid inimese sihukses peeniksess, s‿`näitas ilus Lai; nemä näidäv ütte `mu̬u̬du, `juśtku velle os ollu Krk; põllud `näitävä väegä ilusad Ran; rõevass `näitäb jo `väega vana `väĺlä, ku ta ärä om `pli̬i̬kunu Puh; mõnikõrd `keŕkü toŕni ka `näütäse päävägõ kullatsõ San; `Kartoli - - ku̬u̬ŕ `näütäs joba must ja sisest om sääne mustaga segi, ei˽kõlba inäp süvväʔ Urv
9. hambaid näitama viha, vaenu ilmutama Seda ammaste `näitamest tuleb iga pää ette; Mis sa ikka teisel `ambud `näitad - - ole `leplikum Han; kätte näitama (kätte) juhatama `näida `miule tüö käde Vai; `tehke aga edasi, `teile on töö käde näidatud Vll; ega ta isi tea, peab tale kõik kätte `näitama Mär; `näitasin neile kätte küll, aga nad suand sest ikka aru Hag; ma˽pia sullõ tüü kätte `näütämmä Har; ma `näütsi tälle tükü kätte, et siin tulõ `kraavi `kaivaʔ Räp; nägu ~ silmi näitama kuhugi, kellegi juurde ilmuma enemb `kuoski ei `näütänd näkögi `neile `soldatille Vai; üsna sageli näidab nägu Khk; ei tea, kas `näitab nägu‿vel Muh; et sa εnäm eese nägo ei `näita Mar; `ennemä oli suur peigmies, päräst põlõ `silmigi `näütän Khn; `poiske tü̬ü̬d ei ti̬i̬, lähäb ärä ja ei `näitä mitte `siĺmägi Nõo; välja näitama 1. välja paista laskma Ei sie oma viha `väĺja `näita IisR; kui oleto rahul, siis `näütägä `vällä Vai; ta oo vihane küll, ega ta seda `väĺla `näita Mär; `näitab `väĺla, kui osav mees ta oo Tor; ega ta nõnna alb ja vali olegi, kui ta `väĺla `näitab JJn; `näitäb ennäss `väĺjä, et tämä kua õleman Kod; tä es näidä `vällä mitte, et tal südä täis om Krk; ega ma ni rummal ei olõʔ, ku ma päält `vällä `näüdä Har; kiudumiiś - - näüdäss `vällä, et timä om näläne Se 2. välja nägema, paistma täma `näitab `välla `ninda `tuskane Lüg; Ega sie `kellegi lehm ole - - nüüd `näitab viel `ninda `väĺja, [et] jäeb `uopis umb`ahtrast IisR; mes `moodi see mees `välja `näitas, kes meil käis Rei; see riie `näitab joonelene `välja Ris; kuda nad `väĺla `näitasid, eks neid sedasi osteti Ann; kapp `näitäb ilos `väĺjä Kod; nagu pahane näit `vällä Krk 3. ette näitama `näitasin `neile jo tüö `välla Lüg

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur