[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

mõni mõni g mõne, p mõnd, `mõnda Hlj Lüg IisR Pöi Muh L/g mõnõ Khn/ K I M T(g mõnõ Rõn San); mö|ni g mö|ne, p `mön|da hajusalt Sa, Emm Rei Vig Ris, mo-, mo-, `mon- Jõe Kuu Hlj VNg Vai, me-, me-, `men- Kär Kaa Krj Pha Phl; mõ̭ni g mõ̭nõ, p mõ̭nd (`mõ̭nda, mõ̭nt) Võn Ote V(-õ-); n, g mõni, möni Ris HMd, mõne KJn; n mõne, möne Noa Ris HMd

1. umbmäärane asesõna a. (substantiivselt) märgib määratlemata isikut või eset: keegi, miski; keegi, miski samalaadsete hulgast vahel moni tödiseb, kes ei saa `oieti `räägitud Jõe; moned `oldi nii `suured just ku `suured nahk `kindad (vähkidest) Vai; mönel oli laiem esi, kuida `kengid `jöudas [niita] Khk; meni `saatas kirja ka Kär; möni oli naa laisk Pha; mönel‿o viis kuus tükki (nisa), aga nee‿p lüpsa, neli on ika lüpsinisa (lehmadest) Jaa; mõnel‿o mitu `paati, kes suured mõrramehed oo; mõnel `olli puu aid, mõnel kivi aid Muh; möne oli nii edev, ta `tahtis ikka keige `eńni `lasta (jahipidamisest) Noa; kõik `tahtvad raha `saada, mõni peab ikki ilma `jääma LNg; mõni kujob kahessa tallapuuga ja mõni kahega Mar; mõnel oli vana ämmer käe Vig; mõni `lasnudki leba ikka kõbass `menna, pehme lämmeleib nagu ei sünnigi süia Mih; `Muaga tüed küll, kui tahad tast `mõnda `suaja Khn; mõned `purssist ikke eeśti keelt ka Aud; mõni ehk teab Tor; nõiasõnad olid mõne `aitan; seda `plaani toolid mena olen suur jagu näin, no muidugi möne natuke teist `moodi; mönil on ike pikem kannatus kui mönil Ris; mõnid `laśkid tiha [võrke] HMd; mõni üiab soni ja mõni üiab lät́umüt́s Hag; mõni võt́tis `tööle vabadiku Pee; mõni `ütles ennast: ma olen täna nagu kalsu kubu, siit kaḱki ja sealt kaḱki VMr; nüüd viel mõni teevad `eina HljK; kui kõht valutab, siis mõni `ütleb, et vajutta kivi südamega Sim; mõni pani `piima [toidule] `sisse, mõni koort Pal; mõni jääb palavasse või `lämbub ää Ksi; `mõnda ma tunnen neist Plt; mõni võt́tis `viĺlä, mõni võt́tis raha KJn; `viina `viiti, aga mette igale `poole, noh mõnele jah SJn; Siin tossu sehen mõni olla saab; mõni, kes‿si mõiśt, tegi `kirju kah õlapõõna `pääle Trv; sellest ei `vaade kedägi, ka tõine `mõnda taht; mõni teive [pange] päält `ahtebe Krk; koolivanemb kulless, kui mõni `süidi `olli tennu, siss temä jälle karist Ran; ku mõnele `aiget teevä, siss om piĺl taka Nõo; mõ̭ni `ti̬i̬ssegi vahel `leibä, a ei ole anomat Võn; mõni ütel, et ti̬i̬lehe, mõni ütel, et ti̬i̬aina Ote; mõni om, ta˛ap `enne, et päevä `mü̬ü̬dä saap `saata Rõn; mõnõl om kuri silm ollu San; tu‿om, kuiss `kuagi inemise lat́s om, mõ̭ni om suurt `tõugu, mõ̭ni om väikut `tõugu Har; vana regi - - tu̬u̬ `jäeti `maaha, mõ̭ni palot́ arʔ; Mõ̭nõ pand `laulma, mõ̭nõ magama, mõ̭nõ `kaklõma (viinast) Rõu; alati umma˽nimä˽lävel, ku `kuuldva õ̭nnõ, et mõ̭ni tulõ Plv; mõ̭ni `säädless uḿmi `huuli, et kuiss iks ilosap om Vas; ku mõ̭ni tõõsõ pääle vihalane oĺl, siss kaivas inne Räp; mõni teab kes teab mõni teab, mis sest sai Trm; mõni tiäb, kelle õmad one Kod b. (adjektiivselt) osutab, et kõne all olev isik, ese või olukord on lähemalt määratlemata: keegi, mingi moni hobune kart `autusi; jahud `olled `oige viletsäd, moni terä ige `puolik, moni `terve Kuu; moni inimine `tahto pali `rääki VNg; tule möne teise korra Khk; Menel toidul oo ee minek Kaa; Mõni suur iluasi see - - pole, va tööriie Pöi; oo sul `mõnda jämet `paela Muh; `mönda inimest ei vöi usaldada Rei; suur ja pikk, justku mõni `iidlane (hiiglane) Rid; mõni sügise uśs sööb ruki `kangeste ää Mar; Mõni naenõ paelu kangõm kui mõni mies Khn; aga nad `rääkivad ikke koa - - mõnesi vana `aeksi `aśju sii `raad́ju sees Aud; mõned kalad tõusuvad, sis ajavad (lähevad) `mõrda Vän; eks ta ikka mõne asi räägib; unustan möni inimese nimi ää Ris; vahest `arva, mis seasi `rätsep käis siis `õmblemas `mõnda riiet, siis sellel oli linna`niiti Kos; kas sa oled `mõnda `ullu `koera näind siin JMd; pailu podelisi ja `kluasisi, kohe nagu mõni `aaptiek Koe; mõnd `toitu nõnna üväss ei taha kui mõnd; mõni puu ei kannata `külmä Kod; `mõnda sood söövad loomad küll Plt; vaat kudas mõni inime on edasi lähnud Vil; `mõnda sukka, ku piḱk sukk om, sõss koad kikk üvipidi silmä poha Trv; Ku mõnes kottal `saiki võid `rohkemp, egä selleperäst tad süvvä iki es anda Hls; mis sa kurvastad, egä sul mõni mõis maha põlenu Krk; mõni rohi om edimäld vastik `siśse võtta Ran; oppe temäle ka `mõnda tü̬ü̬d Puh; näeb ike mõni inimene küll nägulit; ega ma onde mõni eeläne ei ole, et ma‿i tiiä Nõo; serände `väikene ümbrigukene, kos saab panna `mõnda `asja Rõn; `täämbä `väega heĺgetäss, ei tiia˽kas mõ̭ni `piḱse vihm tulõ vai Kan; süä äĺk mõnt `sü̬ü̬ki Urv; mõ̭ni `nekruutõ tõmmaśs kauõdõ loosi `numri Har; ta meil mõ̭nikõrd mõrostass, ku ma mõ̭nd säänest sõ̭nna `ütle Rõu; ma mõ̭ni rikass olõ õs, ma oĺli illoś Vas; keedeto seeneʔ pandas `pu̬u̬ltõ `vaate vai `kirno vai `mõ̭ntõ `muuhtõ puuanomah́e; vanast oĺl `kaaśkõlõmine `väega moodoh, mõ̭nt `pruuti kiteti, mõ̭nt laidõti Räp
2. umbmäärane asesõna, mis märgib umbmäärast arvu või hulka a. (substantiivselt) tedre kanu näeb `arva mõne Muh; panime, kuda `kellegil peremel laud (turbaküünid) suured olid, mõnele kuus kuppikud, mõnele `kümme, mõnele neli Rak; mõni on veel järele jäänd KJn; mõni oli joba veeren, mõni oli `alla keset [põldu] vi̬i̬l (rukkilõikusest) Trv; mõni magasive ja mõni aive joru Hel; ma˽küd́si hää leevä, pańni `kartolit ka `sissõ mõ̭nõ Plv b. (adjektiivselt) `Ruhnu mihi enamb ei ole käind nüüd `ülgepüüs, nüüd `oite `monda `aasta juo Jõe; `Monda `kerda olen jo merel käünd Kuu; külas on moned ühe tugevused `poisid VNg; pole inimesi midagid olnd, möned `kümned ehk olid Khk; Mened `seiksed pisiksed `pöösad [olid]; Meni kilumeeter oli veel `minna Kaa; viis ühe looma ära, selle eest - - ta mened kopikad ikke sai Pha; Mool `jätkub sellest [lihast] mõneks ajaks Pöi; vahel pikuta `mõnda `aega, see `oasta saavad aga küll kuivaga eina ää teha; said sa koa mõne kala Muh; seesab juba `mõnda `aastad seda`viisi pooleli; ahi ja `leerid põle mõnel ajal puhastada saand änam Mär; kuuse pinnad `seisvad ikke `mõnda `aastad Tõs; tä oli mõne aja `aige Aud; küislauk piab mönis `aśjas ia arsti rohi olema; vahest mönid piisad tulevad, aga nii vähä Ris; meil minev`aasta oli mõni natuke [linu maas] Juu; eks see (riidega kasuka õmblemine) ehk võind siis `mõnda kopikast `kaĺlim `olla Ann; ta põdend mõni aeg Pee; küll ta käib mõne aa VMr; siit kiriku juurest võeme `astuda mõni samm KJn; ma tahan sinuga mõne sõna `rääkida Vil; mõni raasike suka `villu `kaaśtega kaastiti Trv; mõni inimene olli, paĺlu es ole Hls; punnass nu vana pöksi ärä, käevä vi̬i̬l mõni aig Ran; miu silmist - - nigu mõni kana oless `kõńnu Nõo; suurõn mõtsan saat no‿vil mõnõ jahi teta San; hää iks, et mul tütäŕ om, saa mõ̭nõ sõ̭na kõ̭nõldõgiʔ Krl; ma või sullõ taad `hü̬ü̬lit mõ̭nõss aoss, a periss igävess ma sullõ anda‿i saaʔ; kikkapüksi˽kasusõ˽nurmõn ja mõ̭nõn kottan hainamaa pääl kah Har; Mõ̭ni lehm vai puĺlikõnõ `lü̬ü̬di mahaʔ Rõu; mõ̭nõ seenekese ka sai koŕadaʔ Plv; um õks mõ̭ni `varblanõ kah nätäʔ Vas
3. umbmäärane asesõna, mis rõhutab kõnesoleva ligikaudse hulga suurust: mitte vähem kui, oma moni `kümme kord vottasin ikke `mütsi piast ärä Hlj; söda pöletas keik majad ära, möni viis `suitsu jähi sii veel `järge Ans; vahest oli ikka suured pulmad, mõni kakskümmend obust ühüs `järges Lih; mõesa kari oli mõni sada kakskümend pead suur Mih; `Meiti oli mõni kümme Kihnu `laeva Khn; sääl `oĺli neid `kamsatiki mõni mitu-setu Hää; mõni kolmsada `sammu kivi`aeda `tehti Ris; kümme peret, igas peres oli mõni kolm elajast Ann; sial oli mõni viisteisskümme miest VMr; mõni seetse vakka õli linu maas, terve väli Trm; minu isälgi oli, mõni kuuskümmend `mõrda oĺli Äks; mõni viiskümmend `kitse oli talus Ksi; kaśs toob `aastas mõned kolmed pojad Lai; siis `seisis mõni nädäl aega või `rohkem üle aia lumi maas; Mõni kaks `vaksa `oĺli vanal siäl seĺläpekki KJn; mõni kait́s nädält levä tegu vana Hls; mõni tuhant `kõrda ole käünü sääl Krk; `pääle külimist mõni neli nädälit vihma `piiska es tule, no mis `viĺlä sa siss pidid `saama Hel; `pulme `peeti mõni kolm `päivä Puh; pesesime sedä last‿s mõne kahe kolme `vi̬i̬ga TMr; mõni paaŕ `võt́jat iks piat olõmõ [kartulivõtul] San; mõ̭ni neli viiś vakamaad om otsast otsani˽kivve täüś Kan; tiä oĺl mõ̭ni katõsõkümmend joba vana Krl; kesvä saĺv esiʔ, kaara saĺv, rüä saĺv, mõ̭ni kolm neli `salvõ Har; oĺl vaest mõ̭ni kolm neli lavvatäüt tu̬u̬d rahvast Plv; ar˽`ku̬u̬li, sõ̭ss mõ̭ni säidse vai katõsa opetajat oĺl `puhtil Vas; mõ̭ni kümme harro oĺl lutsu õngõl Räp
4. umbmäärane asesõna, esinedes (koos gi-liitega) tähenduses: see ja teine; üsna mitu `torres `pieda `mondagi; kes `kaiki `katsub, sie `monda nägeb Kuu; siin tehässe tükkisi `mõnda Lüg; Tegijal `juhtub `mõndagi, magajal ei midagi IisR; Pitka tee keibijal juhtub tee pεεl mönda Kaa; sii on `mõnda, `mõnda, ma ei tea kui`paĺlu perekoǹdi [sakslasi] Rid; se oli `siuke segäne aeg ja ti̬i̬peäl võis ju `mõnda `juhtuda Vig; `mõnda `korda olen nutn Var; seal ond metu `mõnda neid (lilli) `akna all kasumas Mih; `Ku̬u̬lis - - kiker`piĺlisi `oĺli ikki, ulga sias ju `mõnda Hää; kuus talu oli ennem siin, nüid on siin mitu `mõnda `suitsu juba Kei; mõnigi mies tõi oma obuse ühis`taĺli Rak; sai `mõndagi kuulda Trm; kes iki vanembass elävä, nu̬u̬ om joba `mõndagi nännuva Ran; `käimise pääl tulep `mõndagi ärä nättä, tulep `tühjä kõttu kannatada ja `kõ̭iki Nõo; no vahest mõ̭nigi tüümiiś `täämbä tulõ Har; nii `mõntagi `ti̬i̬śsi vi̬i̬l meelegaʔ (meeleldi), aga jõud om otsah Räp
5. hrl halv esineb kedagi või midagi vähendava sõnana: mingi, mingisugune kas sina ka moni obetaja oled VNg; kas sina mõni rukki`lõikaja (noor alles) Lüg; pead sa ennast ka möneks meheks Khk; Kaks mädand kaigast, si̬i̬ möni aid; meni asi see siit `Kaali `minna (pole raske) Pha; see mõni einama - - `kända täis ja Kse; särjed ka mõned kalad, luu puru täis Vän; sinä kua mol mõni aśsames Juu; ega tema mõni toit ole HljK; kas nied on nüd mõned inimese tiud VMr; mõni põld või kedagi - - madal saue maa Sim; sa mõni mees Trm; sinä mõni `ki̬i̬ĺjä õled Kod; paar inimese`ińge `ongi, mis ni̬i̬d veel teevad, mõne tü̬ü̬ vaih Ksi; see mõne puu, mud́u kõber jugarik Pil; sedäsi elätse, si̬i̬ siss on mõne elu Vil; ka (kas) si̬i̬ mõne tegu olli Krk; kõttalutse, ni̬i̬ mõne villa, ni̬i̬ putsaku Hel; näe minulegi siin ud́emigud, ni̬i̬ mõne `juusse enämb Ran; si̬i̬ mõne lina, nigu karvak jälle Puh; kas si̬i̬ mõni kõrd om, aiamulgu om kõ̭ik maan ja sia`põrsa songiva aian Nõo; tu̬u̬l no mõni tallituss San; kas tiä mõni inemõni vai asi om Krl; kas tu̬u̬ mõ̭ni ravitsuss sul om, ku hobõsal retel alasi tühi Har; tu̬u̬st häüsälõvvast kah mõ̭ni kosilanõ vai asi; taast no mõ̭ni saiakütsäi vai leeväkütsäi Rõu; nüüt tege sul kiä mõnõ tü̬ü̬ Plv; taa mõ̭ni hopõń, taa nigu˽puu tüḱk, taa lää eiʔ Vas
Vrd muni

mõte mõte g mõtte Pöi Muh L hajusalt K, I M TLä Kam San; mõtõ Khn Võn San, mõtõʔ V, g mõttõ; möte g mötte Jäm Khk Kaa Vll Ris; n, g möte Rei Phl, mõtte Hlj Lüg Jõh IisR, motte Jõe Hlj VNg, mette Kuu; mode g motte Vai

1. a. mõtlemise üksikakt või tulemus motted on `toisial Hlj; Mul tuli ia mõtte Jõh; inimese mötted nönda laiali, ta‿p tεε isegid, mis ta `ütleb; ise vana obu, aga varsa mötted, pole `küpsed mötted mette‿nd Khk; kes teise mõttid teab Muh; äi mina avalda oma mötet Rei; mõtted `lindavad möda `ilma-maad Mär; vaev ja mure ajas ta mõtted segases Tor; inimese mõte on ku oki ratas, `lendab ühest äärest `teise Hää; pää on mõttid täis nõnda kui ratta rumm kodarid Saa; mõtted on laiali, ei `märka midagi Kei; mitu mõtet pias Koe; pailu mõtteid surub pias, nii et ei tule uni `silma VJg; tea, mes mõtteid see audub Trm; koba aga näid mõt́tid piä ajode sidess ja `ütle sulle Kod; mõtted `vaevavad, ei saa magadagi - - ei saa neist mõtetest `lahti Lai; kurjad mõtted käivad `peale Plt; `mõtleb kõiksugu mõt́tid KJn; inimen ei saa mitte tõise mõtet är mõtelte; esi `vaevat ennast oma mõtedege Krk; mõtte ilman, ei pane tähelegi, mis ta tege Hel; temä oman mõtten pallelnu `kangede jumalat; pää ajo om mõtte kotuss, kes mõtet annab inimesele Ran; tü̬ü̬d tegijäl, und magajal, laesal `paĺlu mõttit Puh; tü̬ü̬ tahap tetä ja sina istut tooli pääl ja võtat mõttit kokku; miä `rühkse iks toda kaara`niitmist, es tule säräst mõtetki, et varass võip taren olla Nõo; kas ma mõttõtark olõ, et ma su mõttõid või vällä arvada Har; Täl omaʔ kuräʔ mõttõ pääh Räp; mõttõʔ ommaʔ hajovallaʔ Se b. arvamus, seisukoht, käsitus; nägemus, kujutlus olen `selle vana pappaga ikke ühes mõttes Hlj; minu mõtte järele piaks tüö nüüd iast menemaie; `kaua sa `lonkad kahes mõttes (oled kahevahel) Lüg; sene töö ma teeks oma möttes veel ära Phl; nende mõtete `peale andn peremele `seĺga Lih; kus sa siis nüid koa omast mõttest lähäd Tõs; meel, mõte tees, aga ei saa, - - ei jõua Aud; õma arvuga ja mõttega `ti̬i̬sin küll vi̬i̬l, aga enämb en näe kudoda Kod; meele ja mõttege `sü̬ü̬sse kikke Hel; jumalat ei ole, tu̬u̬ om tühi mõte `paĺlald; laśk ennäst `nühki egäl pu̬u̬l, temä `kińdla mõttega inimene ei ole ollu Ran; sa `mõt́li külh, et ma `rahva naaruss jää, su mõtõʔ lät́s vett `ju̬u̬ma; ma olõss lännü˽ka mõttõn kerikudõ, aga ei joua, jala omma `lühküʔ Har
2. a. mõtlemine, mõttetegevus, kaalumine ei tia, mida sie mottes `molgutab Hlj; sa õled sügaval oma mõttedes Lüg; Tia, mis ta tieb - - `paistab `ninda mõttes olema IisR; oma möttes inimene tahab küll pailu Khk; Et inimesel `sõuksed asjad mõttesse tulavad (teise vili ära varastada) Pöi; ei tea, mis selle mõttes oo (võist, mis kokku ei lähe) piltl Muh; omas mõttes saan sest aru, aga mis ma sest `ütlen Mär; sul oo ikka alles lapselik mõte Var; tä oo alati mõttes Tõs; Mis sä nda mõttõs seesäd Khn; kõik, mis mõttesse tuleb, aab suust `väĺla Nis; ma `vaatasin omas mõttes, et‿se isa jäi päris kurvaks kohe Amb; minä `mõtlen õmass mõttess, et mes tegijä minä enäm õlen Kod; seda `aśja piab mõttes `kandma, siiss saab täielikult ära tiha Ksi; mõte om kogundi tõise asja pääl Trv; si̬i̬ inimene om lühikse mõttege Hls; `siante kurb ja mõtten, nagu kivi ku̬u̬rm `süäme pääl Krk; aa mu mõttile Hel; ma esi `endä mõtten ka `kaalse toda `asja, et kuda ta parembide om Nõo; ta oĺl mõtõtõ sisen, ta is kuulõ medägi, mia sa˽kõnõli Har; ma `mõt́li uman mõttõhn tu̬u̬d, et las tä arʔ avaldass, kos tä tu̬u̬d juttu kuuĺd Rõu; tiä jäi nigu mõt́tihe Plv; jääss mõtõhtõ `sisse Se b. piltl (sombusest, vihmaeelsest ilmast) Ilm täna nii mõttes, tia, mis ta võttab teha IisR; Täna oo seike vindund ilm, nönda mötete sehes Kaa; ta oo täna omingu nii `pilves ja mõtete sehes‿se ilm Muh; täna akkab `pilve patakad kasvatama, ilm na mõttes Lih; ilm seesab mõttes PJg; nüüd tuul vuhib, kui oleks `vaikne, siis `ütleks, et ilm on mõttes Kad
3. mälu; mälestus pian seda omas mõttes, seda `kellelegi ei `räägi Lüg; vana `rahva mõtte on jäänd, [et] siis uus vill `kasvab ruttemine [kui noorel kuul pügada] Jõh; ta oma mötte `järge joonistab Vll; ega `kõiki maksa `rääkima ega õiendama akata, pea seda mud́u mõttes Mär; see seesäb ikke mo mõttes Tõs; minu mõttes `tehti need paiu ja lepa kooredega (lambanahkade värvimisest) HMd; pimedispidi lahen muko mõtte järele Kod; koolimaja seesab mul mõttes Plt; ma oia sedä `asja mõtten Hel
4. soov; kavatsus, plaan ei õle viel [naisevõtu] mõttet Lüg; mool oli ikka möttes korra veel `kerku `minna Khk; mool polegid sööma mõtet; Mool tuli äkist nii `kange kala mõte `peale (soov kala süüa), suu akkas vett `joosma; Mõte on `õige küll, et seda `viiti teha, aga kes see teeb Pöi; nüid [on] ühna mõtet `mõnda (mitu mõtet), mis sa teed Muh; täl ei ole seda mõtetki, et `sõnna lähäks Mar; Ning siis oli `meitel mõtõ `Kihnu `minnä Khn; neil oli mõte seda `silda `saare (Pakri saarele) tiha HMd; võisid - - tallata igate `seĺtsi `kirjasi `sinna [kangale], mis sa `tahtsid siis oma mõtte järel KuuK; laps muku tuarotab `minnä, aga täl on õma mõte Kod; mõte ei avide midägi, tegu piap `saama tett Krk; ta es saa oma mõtet täis `viiä, siss sai piḱä nõna Ran; no miä küll vi̬i̬l ikki kua sukka ja kinnast, ja mõte vi̬i̬l `olli kangast tettä Puh; kui täl mõte `liina minnä, siss võt́t taṕp `lamba ärä kah; latsel om nigu mõte kapi manu minnä, kaeb alt ja pääld Nõo; kõ̭iḱ laiva ei saa `randa, kõ̭iḱ mõttõ ei lähä `täüde vns Har; sõ̭ss mul tuĺl perähn vi̬i̬l mõtõʔ, et oss ma˽tu̬u̬ naasõ käest küsünüʔ, kuis‿tu asi oĺl Rõu; poel tuĺliva naase`võtmise mõttõʔ Plv; jema (ema) mõttõ‿päl (rase) Lei || piltl [ta] Putkestas küll sääl kivi kallal, aga äi kivil olnd mette teist mötet ka, jähi sönna samase paika Kaa; Vähe `nuhka ikka käib, aga see‿p tee tuulingule teist mõtetki Pöi
5. tähendus, sisu; asjaolu, suhe kaapjalg, sie on `vaimu mottes, sie kolab `üösel Jõe; Kuusk oli `kerguse mõttes väga ea puu Pöi; sõnal oo teene mõte kohe, põle `sohke kui meitil, tähendäb teist `asja Tõs; palga mõttõs ond `meitel ette vähä `palka Khn; vänderdamine ja kooberdamine ja komberdamine, kõik ühe mõtte pial need sõnad PJg; tõsises mõttes `peksa ma ei saand, aga eks ta äsand vähä JJn; tu̬u̬ om iki vaśt asjanda mõte, kes‿tu vi̬i̬l peräst `ku̬u̬lmist kodu tulep `käimä Ran; mõni mi̬i̬s om `väega `komblik - - ei pane kättegi `küĺge, tollen mõtten, et ta su `kiskma nakap Nõo
6. eesmärk, otstarve; olulisus, tähtsus plaravad sedasi `pεεle, pole ühh möttega jutt Jäm; Egäl tüel piäb oma mõtõ kua olõma Khn; ajab niisugust läma `väĺja, mil `mingisugust mõtet pole Kei; mes mõttega si vanami̬i̬s nisukesi sõnu tuleb ajama Kod; mis mõte sel aśjal on Lai; meil kui [heinamaad] mano ei anda, ei ole mõtõtki `lehmä pitä Võn; ma võt́i tu̬u̬ (talutütre) henele naasõss tu̬u̬n mõttõn, et ma˽saa sulasõ `orjusest vahest vallalõ Har; `kambre külel oĺl muldhi̬i̬r - - muldhi̬i̬r om `lämmäpidämise mõttõh Räp
Vrd mõõdõ

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur