[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

arb1 arb g arva Rei Krl(arba) Har, `arbe, `arve Kuu; aŕb hrv Plv; n, g `arbõ Krl

1. arm, haavaarm `rouge `arbed Kuu; aavast jääb arb taha Rei; ega pokaʔ muialõ `arbu õi jätäʔ ku `palgõ pääleʔ õnnõ Krl

2. kriimustus; joon, süvend nüüd olõ ma suurõ arba tõmmanu kindsulõ Krl; käsi om `arbu täüś; `veskikivil `tsaetass arvaʔ `sisse, minga jahvatõdass; lehmäl omma sarvõ päl arvaʔ, `mitma piimäga timä om Har || pragu, mõra kausil om arb sisen Har

Vrd arm1

ase ase g -me üld, -ma hajusalt S Pä eL(n asõ V), p aset üld Emanner(v.a V), asend, asent VNg S Ote V

1. a. magamiskoht, -ase (väliskohakäänetes üld, v.a L, sisekohakäänetes hajusalt S L, Ris Vil); aluskott, põhud, magamistarbed Kas sa oled juo uniasemell (magamas); eks mul ole siin `aiga medellä `seljällä asemell Kuu; magasima ühes asemel VNg; ärä `õhtast aset `kiida Lüg; memm oli asemel `aige Jäm; Ase kut seapesa; tie sa ase üles, magamise aeg oo kεεs Khk; mene kergita ase ära, pane palakas `pεεle; Aseme ölgi sai iga jöulute ees vahetatud Kaa; Vanad inimesed olid oma asendega kurus; magab ikke kesk asend Pöi; kobi aga asemest `välja Muh; Möni inimene jεεb enne surma kouaks ajaks aseme jäuks Emm; aset pidama (voodihaige olema) Rei; `viskasin asemesse pikali Mär; teinekord ta (kana) üppab asemesse Kse; Omigu kiida aset, `õhta `ilma Han; Panõmõ `puhtad `riided kua asõmõssõ Khn; tema on nii paĺju `aige, on aidatav kohe, asemel KuuK; tüdruk oli `teisis asemel, mia `teisis asmel; tõuse ülesse, ei saa asemest `lahti! JJn; ei jõua asemelt üles `tõusta Ann; Piab asemed põandal̀le tegema Trm; kos ü̬ü̬, sial ase, kos pääv, siäl paik Kod; oĺlin pikali asemas; magamese ase `oĺli kolme `kordne Vil; nüit ta ot́s viimäst aset (surijast, kes voodist tõuseb) Krk; kui `końti pidi om tu̬u̬ ase, siss om ää küll magada Ran; mia tei sulle ää `pehme aseme Puh; valgen piab ase ärä tegemä Nõo; Ase tetti `aendest `sisse, kos `ü̬ü̬se karjusse ja aenalise magasiva Rõn; tetti asi ja `eitsi magale San; mul oĺl `täämbä ü̬ü̬d `väega halv asõ Har; ma lä `säńgü asõmõ pääle; `mińke no ti̬i̬˽`tu̬u̬htõ `tarrõ, `seohu asõmahe maha ai arʔ Vas b. seina külge kinnitatud, ühe või kahe tugisambaga magamislavats kravatid vai asemed õlivad `tehtod `seina `külge Lüg; ase oli seina `külges, nee mes `lahtist olid, nee `üiti `voodiks Käi; ase on vana `seĺtsi, kaks sammast seinas, põhud sees Mar; mõnes kohas oli seina küĺles ühe jalaga ase, kaks `nurka oli seina küĺles Pee; seenä `sisse `oĺli - - pulgad `lastud ja siss seäl - - mõne `puuke säl piäl - - ase - - kus magati KJn c. (nelja jalaga) voodi, säng ase on samma mis `oeti; vanad `muistist asemed, suurde `körgete `otsadega - - `valgest puust olid, `valgest `laudest Pha; Lammas oli `talve toas, asema jala `küĺges oli `kinni Pöi; vanasti olid kahepoolega puust asemed. ööseks tõmmati asemed `lahti Kos; `vuodi on nuorema `rahva sõna, vaenad `ütlevad ikke ase ja säńg Koe d. (kodu)looma(le) valmistatud magamiskoht Aja - - lehma ase tasaseks Pöi; neli tegad asend, kaks `näitvad tuld, üks eidab `peele = koer Emm; aja lehmad asemele; Koer otsib aset Rei; asemele! (käsklus loomale) Mar; looma ase [on] vertsane Kul; siga ei pia aset, ommiku oli siga uppumisel JJn; tasutasse eläjite asemid Kod; saepuru võtab virdsa `sisse, ti̬i̬b asema kuevass Nõo; peni tegi asend Ote; katõl kahrul ütehn pesähn asõnd olõ‿iʔ Lut

2. koht, paik, (paiknemis)ruum sügise suvi tieb `talvele aset Lüg; kui pihulased aset `tahkivad (üles-alla lendlevad), sisi teab `tormi Muh; kuhja ase vaadati `väĺla. `kõrgem koht Kei; tule `seie, ma teen `sulle aseme, lahen `issu Kod; maea ase `oĺli meil kuiv, muial `oĺli `ümber`ringi vesi Kõp; judin läit́s üle ihu, ei tää ka surm avva aset mõõt Krk; nüdi `pääga lehm - - mitte sarve aset ka‿s ole Nõo; olõ õi asend, olõ õi kohe mahututaʔ Se; aset täitma asendama `paadi `pohja `lauad - - poranda aset `täidavad Jõe; tamme naad ja nakid `täitsid ennistel `aegadel naelde asent Kaa; säŕk täit́ `nüidise `mantli aset Pst; tuul otsib aset (muudab pidevalt suunda) tuul `otsis aset, `pööris siia, `pööris `sõnna Rid; küll sii tuuĺ nüid pööräb egä raasikse aa peräst, ta otsib nüid aset Hel

3. auk, õnarus, sälk, süvend sarika `perse ase Lüg; `öövli roua ase [höövlipakus] Ans; `muistised särgid [olid] `lahti kaila asemega Khk; Küna otsa sihes oli `sõuke ase kus seep sihes käis Pöi; `lihtne pajupiĺl kuue sõrmeauguga - - kuus aset KuuK; pulga otsa `sisse lõegati veedike nööri aset ehk säppu, kos nü̬ü̬r pidämä jäi Ran; [peaõrrele] `kirvega olli nööri asent `sisse `lüüdü, tsäpp Kam; asemelt ~ asemest ära ~ lahti ~ välja välja väänatud, nikastatud, paigast ära `polve luu läks asemelt `vällä VNg; taal oli puusakońt `katki, asemest `lahti Vll; Käib `ömber noagu oleks `lambal neerud asemast ää olavad (hulkuvast inimesest) Pöi; Ma rükkisi oma naba asemest ää Rei; jälg asemest ära Käi; kukkus õla asemelt ära Pee

4. asu-, elukoht eläb `linnu `viisil, ei õle aset egä `paika Lüg; ei aset ei `paika tämäl, käi ja ulgu Kod; kus sa engel läät - - miul ei oole `mintävet aset; aset (kortereid) olevet Nuian saia küll Krk; läits `endäle parembat aset `kaema, siin ei saa enämb `olla Nõo; mihiläne (mesilaspere) esiʔ ot́s asõnd Har; `Vahtsõliinah jo mu jaoss omgi asõ vaĺmiss, muidugi kaiba˽haud ja mataʔ arʔ Vas; aset pidama asuma, elutsema – Lüg Rei || talukoht siis koŕjasima raha ja õśsima aseme. ase oo sii talu kruńt Kod

5. töö-, teenistuskoht – Lüg Kod Nõo Ote Krl Se läks aset `kuulamaie, kuhu `tienistuse saab Lüg; enne `jõule om asemide `saamine Ote; sulanõ ot́s asõnd Se; aset (kinni) pidama töö-, teenistuskohal püsima – Kod Krl

6. millegi tekitatud või millestki säilinud jälg, millegi varasem asupaik (millest säilinud rusud, pudemed, jäänused jne) `naula ase Lüg; tema on jo `nenda `uonokaine muudku luu asemed järel Vai; `amba asemäd jäänd ouna `sisse Khk; es tohi `istuda mette - - `istumese ase läks sisse [kurdus seelikul] Muh; kui sa nii kurjaste tettä lööd, et ase juba järele jääb Mar; [pruudi] kirst saadeti enne tulema, siis tantsiti seal kirstu asemel veel Kir; [Lumi nii sügav, et] sammul ase taga Saa; `nopsin neid kardule uniku asemeid Juu; mõisa `küinide kohad, `küinide asemed JJn; vana kaevu ase Kod; tu̬u̬kõrd sai paĺlu kalu, `oĺli kala asemit võrgut täis, noid `plońtse; `tu̬u̬bri oĺli ärä `viidu, `pallalt põhja ase `olli maha `jäänu Nõo; `herne asõma pääl kasus muu jumala annõʔ paŕembalõ Lut || arm, haavajälg kos sa pobaski `katki tegid, `sinna lei aseme Kod; `nõstse, `paise ase Krk; nägu `nõstme asemit täis nigu räbäl jälle Nõo; kui [haav] `tervess saa, jääss palmõ `jäŕgi vai ase Kam; Varas jätt varna, tuli ei jätä˽varna asõndkiʔ Urv; `herne asõ (rõugearm) Plv; munõ külä puhaśt katsk nii arʔ, jää‿s külä asõnd Se || piltl üĺnü nii kui sõnal olnuʔ sõĺm, asõ (mõjukalt, kõvasti); timä sõnal asõ um (mõistab rääkida) Lut

7. raas, kübe õmete piäkualin ärä käenud, aga aru aset ei õle Kod; mitte üits ase või küben ei näe (silmad täiesti pimedad) Hls

hauake(ne) dem < haud 1. (väike) haud, kalm, kääbas lapsele kaevati veike auakene VJg; pojakõsõlõ kaavõti hauakõnõ `vaĺmiss, ja `pańti hauakõis̀tõ `puhkamma Har

2. (väike) auk, lohk, süvend – Nõo V ni̬i̬du pääl om `väikene avvakene, sääl om vesi sehen Nõo; tuhkhaud om aho suu i̬i̬n sääne havvakõnõ, kohe tuhk ja hüdse `kistass, ku ahi ärʔ om palanuʔ Kan; tanh om üt́s hauakõnõ, ala `lasku ratta tsõõril sinna `sisse minnäʔ Har

haud aud g aua eP(aava hajusalt S; oud g oua Jäm Ans Emm Rei Han, ova Emm) Har/h-/ Lei, avva Saa I(aada Kod; auva Pal) eL(h- V; g auv[v]a San Urv Krl), `avva Jõh, `au(v)a R(n `auda VNg Vai; h- Kuu)

1. a. (suurem) auk, koobas; süvend, lohk, nõgu (peam maapinnas) Pikk aud `põllu sies, `jusku maa õless `sisse `langend Lüg; kivid lahuti, suured kaaluti avvas `väĺlä Ran; palanuisi `audõ oĺl [Kuresoo] nii täüs, et rukõ vitäʔ es saaʔ Võn; vanast `oĺli ütsi palutedu, kaevetu suure avva maa `siśse Ote; ti̬i̬ `audu täüs Krl; lohetsõid kaevõti väidsega, ku haud [sees] oĺl, siss nakati ilastamma Har; ku pümme lätt pümehhele ti̬i̬d juhatama, sõ̭ss satasõ mõlõmba `hauda Rõu; ähn tsaga havva [puu sisse] Plv; Tõõsõlõ `hauda kaivat, esi `sisse satat Vas || (silmadest) `väega auvan silmäʔ mõ̭nõl vanal; silmäʔ ommaʔ `auda jäänü Krl; siĺmäʔ `hauda sadanuʔ – hobõzõl – vanal kuul `sündünüʔ Lut b. kartulikoobas – T V `kartuli omma ärä `si̬i̬dunuva havvan Ote; vii na ubina sinnaʔ `vaĺmide kaavõtudõ `hauda Har; maa ubinde aua Lei c. linaligu kel oo [linad] sitast `maetud, siss virutad need matust `auda ja akka jälle uieste `matma Vig; lina ammutadas argiga avvast `vällä Ote; Nu ku hauan ka‿ks hää vesi oĺl, siss sai sääl ka `valgõʔ, mud́u `oĺli hauan linaʔ õks ahembõʔ Har d. kolle, lee aud kutsuti, `keetsime aada piäl ahju rinna all; süded one aada siden, kõdan one kividess aud, moete `tallad ise süte siden Kod; auva pial `kiitsid; rehetua `auda tõmma tuhk Pal

2. võrendik, sügav koht (veekogus) Kaber`nieme mihed olite siin `meie ligidel `aua pääl `kammila `vergul Jõe; Malu`hauda `maksab `vaeva, `Leete `hauda `andab `leibä Kuu; Siin jões on `põhjata kõht, aud Lüg; aua rinna `peale panime võrgu ette Vän; `veśki `tammede `juures vesi sööb `sinna auad Kos; ojas on sihuke sügab koht, `mustab kohe ja `kangeste küĺm vesi, `üitakse aud Pil; uja olli matal, `auda (sügavate aukudega) Ote; püüdmise kottal om sääne haud, sinnä saistass kala Se

3. a. matmiskoht, surnuhaud; kalm; kääbas, hauaküngas laseme `surne `auda Lüg; Sie tahab küll oma `suure varanduse `auda `kaasa `viia IisR; nende aud meres Khk; Löidis omal märja oua (uppus) Emm; [kui põld keskelt tühjaks jääb, öeld] selle `aasta sureb üks inimene sealt perest ää, aua jago maad tühäks jäänd Mar; aua kelbas (haua äär, kallas) Vig; tänan paraè·gust oma isa aua `põhja Vän; käisin `surnu`aedas aua peal Juu; `nuorigi mehi `Assamas ja Kullengas ja kõik `viet́i auale ja augule (said surma) VMr; `audasid tegema ([surnuaial] haudu korrastama) Trm; ma pia üits päe mineme `audu `säädme Krk; serände inime oless kulunu elusald `õkva `auda visata; sa aad mu elusald `auda (tülist); kes `naaru `peĺgäp, tu̬u̬ `pi̬i̬ru `koolep, pussuga `peetass `peie, `aesuga `aetass `auda Nõo; kõ̭iḱ pandass üt́skõrd `hauda Rõu; elläi lõṕpi arʔ, `aet́i `hauda; `ku̬u̬ĺja matõtass, `aetass haud kinni, maa pää́le, saa ḱääbäss Se || piltl ta on üsna oua äärel (suremas) Rei; nää Ploom `sõitis siit möödä, `ootas `auda juba (oli suremas) Mar; avva veere pääl (enne surma) saat targass, aga siss om `iĺdä Ran; hauas (haua põhjas) surnud; maha maetud vanamad oo aava `põhjas; kaks last makavad `audas Muh; juba se `külmes `audas Vän; tütär om `avvan Nõo; hauda minema surema Vanad inimesed läksid köik `tervte ammastega `auda Pöi; läks lapsega tükkis `auda (suri rasedana) Kse; mi̬i̬s läits `auda, naesel `oĺli nii kahju kui `oitku Ran; kõ̭gõ uma keelega lää `hauda Vas; hauda (~ hauale) viima 1. (maha) matma ei lahe `surnud `audagi viia, mutku tülitsevad ja `taplevad Pal; mina oless `auda `viidu, oless `pehmit `pei˛it `saanu Rõn 2. surmama, tapma See suur töö `ahnus ta enne `aegu `auda viis Pöi; mu `mõistus on `niuke tömp, ma olen nii sarnane, ta kipub ikke auale mind `viima Ann; si̬i̬ `haiguss om paĺlu inemiisi `hauda vi̬i̬nüʔ Har; hauda ristima kiriklikult matma – Hi `auda restidagse. öpetaja restib: mollast oled sa `vöedod ja mollags pead `saama Käi b. rahvapäraseid väljendeid Närib veel `aua `pohjastki `toise üles (surnust halba rääkima); Ei lase toist `auaski rahul `olla (id); Küll haud parandab (parandamatust haigusest) Hlj; [mehel] `varbad `audas veel soojad, aga naine lööb juba `litsi Mus; Tunneb aua aisu (on vana) Pha | Eks `auass ole aig `puhkada Kuu; `Auvas `aiga magada küll Lüg | Minu suu on `nindagu aud (ei räägi edasi) Kuu; Vaikne nagu haudas Vig; küla oli nii kui `surnu aud `vaikne Aud; Kole ku haud (tühjast hoonest) Trv; kõik jäevä kõrraga vakka nigu aud Nõo | ega teine saa teise aua `kohta `täita, igaüks piab ikke ise oma `auda minema JJn; Ega üt́s täüt uma havva; astu õiʔ üt́ski üle uma havva õiʔ Rõu | (haiglaselt kõhnast inimesest) nagu avvass `väĺja tullud Kod; juśt ku avvast tõusnu Krk | Surm läheb üle aua (kui tahtmatu värin üle ihu käib) Tõs; surm läits üle avva, mõõt́ `auda, kas om paras tulla juba, värist minnu Ote | Kes isa ehk ema lööb, selle käsi kasvab välja Krj; muilõ `hauda kaivat, es‿`sisse satat, `hindä päält võtaʔ mõõd́i (salasepitsusete tegijat) Se; havva veere pääl jalaʔ (rasedast 6 nädalat enne sünnitamist) Lut; (teine, üks) jalg hauas, teine (haua)/ääre peal (~ äärel) ~ kaldal (~ kalda peal) ~ pardal ~ kaelas ~ veere peal ~ perve peal vana, suremas Omal juba jalg `auas, `tõine `aua `kaldal, aga `tõised inimised on ikke `ambas Jõh; see nii vana, jalg aavas, teine aava äärel Khk; vaŕsi jalg aadan, tõene `kaldal Kod; tige ku vana końg, et tal küll jalg avvan ja tõine veere pääl Krk; joʔ jalg havvahn, tõõnõ um jo kah veere pääl Rõu | meie ema on küll ühe jalaga `audes, teesega aua ääre peal Vän

auk1 auk g augu eP(v.a I; ou- Jäm Ans Khk Emm Rei Han Var HMd) M TLä(aogu Puh) KodT San Krl Rõu, `augu R(`auku Kuu; n `auku (`auko) VNg Vai), aagu I Äks

1. a. ava läbi mingi pinna, eseme; katkine koht; mulk kui tõge ette tehässe, siis `jäätässe tõge `slma auk, kuhu mõrd ette `pannasse Lüg; sie on ime `kuida tämä `aarikaine sääld `pienest `august läbi `lähtö Vai; ouk jökil pεεl, taartist `kinni paigata Jäm; piab aja `aukusid toppima Khk; Kot́t on nönda `aukusid täis kut söela pöhi Pöi; tuhat tuuli luuli `auku, sada `auku `samba sehes = äke Muh; rot́t teeb paranda `sisse augu Tor; looma laual olid augud sees, lõnga käisid sialt läbi Nis; kui rummu auk on `irmus suur, siis ratas akkab `lampama Kad; kooguga võtad irre [jää] `auku, kui kõrvale läheb Trm; võti tehässe iki aagu järele Kod; `auke täis ku sarja põhi Krk; ussel olli `väike auk ja laaś sihen, kost ta koolituppa vaadaśs Hel; auku laskma puurima akkad rege tegema, lääb juo sadame `viisi `aukusi `lassa Lüg; oherdil oo kaa übä, se raud kellega `auku lastasse Mar; puuriga lasevad `auka Tor; puuteĺlega ratta rummule `laśti `käämregä auk `sisse KJn; piigertige lastass `auku puu `sisse Krk; auguga näsa euf püss tulin `auguga näsa ja liiv`jalga `laenama Hlj || tikand; pilu ougud kut linnu silmad, trümbi ning krae ougud Jäm; kodavere aagud one kel kolm sammass Kod; augu `torkimene on prodeè·rimene SJn b. (inimese) keha avadest (sag piltl) sie `patrab alaliste, sene aukl ei `sõisa `kinni Lüg; siidi kera, seitse `ouku pεεl = pea Jäm; auk teśel ammuli pees Ans; egäl om auk `risti nina all, võip ütelte tõisel, msi ta tahap Krk || vulva ju neid ühe augu kälilissi sääl änam kut kaks on [liiderlikust naisest] Khk; seda `üitse oora tööks, kui teise [mehe naise] augu kallale lähevad Mus; Nee aa ühe ougu kälimihed Emm; augu peremees piltl naisemees saab `varsti augu peremiheks Mus; ei saa hända augu peale kiire, palju tegemist nee vaad käsu`andjad soa mitte `ända augu `peale Muh; Äi saa ända ougu pεεle Emm; miul om `väege paĺlu tü̬ü̬d, ma ei saa `aiga `ända augu pääl panna Krk | Jusku lehma änd: ripub `ainult ühe augu pääl (saamatust v laisast inimesest) Hää; egä si̬i̬ lehmä saba põle, et alate ühe aagu piäl [intiimvahekorrast] Kod; egä ta lehmä änd ei oole, et ta üte augu jaoss om (liiderlikust mehest) Krk | `lõhkos eide augo ää (”tegi võisilma katki”) Mar

2. a. tekkinud v tehtud süvend milleski, mingis pinnas `ahjul õli suu ies `müüri `sisse `jäätud `augud, `aukude `sisse `pandi puu `põigite, `tõine õts `tõise `auku Lüg; `puuris kasele `auko ja lasi `mahla Vai; trukk-nööbid, kahe poolega, teisel ouk, teisel pisine nupp Jäm; põld o `auka täis, auk `aukus `kindi Muh; mees `kaevas `auku Mär; mõnel olid augud, kus võis linu `leota VJg; aja augud täis Juu; kaeve `puuga `torkasid `laugude kohas augud `sisse, siis rehi `kuivas ruttu Trm || veekogu; lomp `lauka rabas on `mülkad ning augud Khk; Emaani läks `poegadega `auku, isaani `valvab ääres Pöi; madal vee auk Kos; karedaru auk on `niiske auk kos pirk rohi kasvab, keväde vett täis Kod || sügavik veekogus, hauakoht Ulk`saare taga on `Mustakive `auku, sield `püieda `angeri VNg; `Musta`augule `vähki `püüdma Jõh; sääl `aukus pole `enne kalu saand Mus; Ljõnakülä `aukus käösid ennemä suurõd laevad Khn || lohuke augud `palges kui kui ta `naeris Muh; auk lõua ots Kei; `vaata, kui ta naerab, kui ilusti augud löövad pale `sisse Juu; ku naar, siss `augu tulev `põski `sisse Krk b. urg; looma pesitsuspaik rebasel on `augud ja `lindudel on pesäd Lüg; teinep̀ool `kraavi on rebase augud Noa; iir läks auku Iis; mägra koer si̬i̬ aa mägrä `auke seest `vällä Krk c. surnuhaud minä lähän `varsti kaa `auku; mul on `naine `augus ja mina lähän kaa `varsti taga Lüg; siis jääb uus maja `tääle, ega ma tätt `auku vii mette Mih; `esteks põld ikke nõnna kahju `oltki, aga kui isa `auku `pandud, siis võtt nünna vee `lahti Juu; [mees] augun sehen, kus ta vi̬i̬l saa `ańdess anda Krk; auku ajama maha matma `Aeti `auku kut loom Pöi; (üks) jalg aukus, teine augu ääre peal vanast ja haigest inimesest Isi vi̬i̬l suurustab, aga omal juba üks jalg `aukus, teine augu ääre pääl Hää; mis sa temast tahad, jalg `aukus, teene augu iäre peäl Juu

3. piltl a. tühik, vajak, lünk suri maha, et suur `auku jäi taha VNg; [mees] on `välläs, eks nüüd õle auk taga, tüö kõik `siegis Lüg; tä (laps) täidäb ikke mõne augu ää jo Mar; `vaene laps `pańdi `kruonusse, no tema on sie augu täide Koe || midä `säädos sie on, kui auk on sies; sene käso sies on auk sies Lüg; Ausõna `aukudega Rei; temäl eij‿oole kedägi au, temä aul auk `persen Krk b. töö `kündämise ja `äästamise `augud, sie `ongi `põllu tüö; `mõisa auk ei saa elädeski täis Lüg; möisa teo oukus `orja alati, millal sa omale `aśja teed Jäm; on üks mõesa augu täede, `lapselik, noor alles Mär; käi mõisa augus VMr; ma olin mõisa augul VJg; mõisa `aukusid `täitma KJn c. millegi rohkusest, paljusest; halv inimesest (liitsõna põhisõnana) eks ta siit `vihma `augu päält `praegald tuul on (sajuennustus) Kuu; Mis põld `sõuke on, muidu üks `karge auk, `rohtu täis; `Voata seal Oti `mõisa põllud ja Mui küla põllud, `puhta nisu auk, nisu kut üks müür; See oli sii kut üks marivarre auk, aga `sahkamine `kautas marivarred äe Pöi

4. rahvapäraseid ütlusi ja püsiühendeid Suu kui linnupuuri auk Krj; Suu nagu sea tapu auk (ropendajast) Mär; Su auk on suur, ei seda täida täkk ei ruun Vän | Magab nii et hauk maas Mar; Magab augu maa sisse Pst | Suur auk sees, tükki kas kasuka ja vammusega ühes tükkis läbi; Püksi perses auk nagu Peedi Taaveti aia vahe Vil; Mis sa (inimesest) siin puhhud kui hülies aukos Hag | see oli augu `ääri kaudu, sai `ääri `piirtud, nüid läheb `auku `sisse, asja oma kallale (ääri-veeri jutust) Khk; Auk on auk ning pauk on pauk (tuleb olukorraga leppida) Kaa; Kui kästi perse minna, siis vastati: ää olg sa augu vahel Krj; aia ti̬i̬t, augu jätät, ku `laokil `mõnda `asja teit Krk | Täütmede auk üteltse selle inimese kottal, kets ennäst kõrini täüs õgib Hls; sedä `auku ei jõvva `kennigi är `täütä; selle auk ei saa täüs siin maa pääl, ta lää enne `lõhki Krk | iga ougu pruńn, mis iga pugu pεεle passib [see on] inime, kes keige `tööga `valmiss saab Jäm; Olgu niigu pulk aukus, ei pääse kuhugi Kul | Augud on pääle kauba (öeld kantud rõivast müües) Vil; paik mulle, auk sulle (öeld sellele, kellel uus riie seljas), si̬i̬ `ütlep `vastu – auk paiga `tahtjel Krk || kiitlejast Kõlgas `kõtus, aganas `aukus, `piprad perse ääre pääl; Ega ta kahest august ei situ Hää || ehal, tüdrukute juures käima Käis soja vee auku külastamas Krj; Tema armastab auguga liha Amb; Rünnak karvase augu peale (sõdurikeeles) Rak || ust näitama, välja viskama Näitama, kus puusepp augu jätnu Hää; Näitab kuhu ehitaja hoonele augu jätnud Kad || auku kaevama kellegi suhtes midagi halba sepitsema Ken `kaeva `toisele `auku, sie `itsegi sise kugerdu Kuu; `etsis `mulle `auku, ise kukkus `sisse VNg; kui akad teisele `auku `kaevama, vöta oma pεεlt `möötu Khk; Kiś teisel `auku kaevab, `võtku enesast mõtet Han; kes teesele `auku `kaevab, ise `auku `langeb VMr; sa kaevat mul `auku, aga esi viimäde `sissi läät Krk; auku pähe rääkima ~ raiuma kedagi veenma, oma nõusse meelitama Tahtis moole ouku pεhe rεεkida Emm; raiut teisele `auku pεhe ehk aet `kärpset pεhe Käi | vedäb tõiss kua `auku õma `nõuga Kod | Suur `ahnus ajab `viimaks `auku koa Pöi; auku kukkuma ~ minema ~ sadama ebaõnnestuma tämä kukkus sedäsi `auku, et `vandus valet Lüg; Elu on üsna auku minemas – (ta) joob ja lakub iga jumala pää Kaa; joba auku sadanu (surnud) Trv | tä ikke augost `vällä juba läind (”paremale järjele saanud majapidamises”) Mar

eris|nurk süvend ahjusuust vasakul, koldeauk Erisnurk, kuhu söed ahjust roobiti. Ka võeti eris`nurgast süsi piibule IisR

jälg1 jäĺg (jälg) g jäĺje (jälje) S spor L, I, `jälje u Jõe, Hlj VNg Lüg, jäĺle Kaa L(jälle Mar PJg) K(pl jälled Ris, jäĺlid Tür, jäiled JJn ViK) M(jälle) Ran Puh, jäle R(n `jälge VNg, `jälgi Vai) Phl HaLo HJn ?Hls San V, jäĺe Nõo Võn Kam San Har Lei(d́äĺg g d́äĺe) Lut
1. (millegi) jäljend, uure, süvend a. jala, sõiduki ratta või jalase jne jäljend maapinnal, lumes jne `lapsena vahest kibedast kohe siest `aigetas, siis vanad inimesed `ütlesivad, `tiemma karu `jälgi `vatsa päle VNg; ratta jäĺjed (rattarööpad) Ans; koirad ajavad jänese `jälgi; sai `jälgede `pεεle, mette‿s jäta `jälgi `järge Khk; kuer ei pidand `jäĺgi, `kaotas kääst ää Mär; loomad köevad naa ridamisi ükstese `jäĺge Aud; Nägu pääs ku kitse jäĺg (kõhn, kitsas) Hää; Tema jäljed on siis jahtund (ta on surnud) Ris; Jäljed kasvavad rohtu (harv külastus) Jür; ree jäĺlid Tür; lähäd `vuatama, põle kedagi, mitte `jäĺgegi Kad; [kivi peal] old katku jäĺled. `varba `jäĺga ei old, mutku `kandadega käind Sim; siit on lästod (mindud), jäĺjed lähväd; suured `suapa jäĺjed Kod; `ütlevad, et õled mets`aĺja jäĺjede `piale soand. sii eksitab ära. issameie lugeda ära, siis soad jäĺjede pialt `lahti Pal; regi jooseb nurgeti, `viitas jäĺlest `väĺla Pil; obone piäb `jäĺgi [talveteel] KJn; `umbine ti̬i̬, mitte iire `jäĺge ei oole ehen Krk; oolika põllumehe jäĺled `väetävä maad Ran; mõtsa`vargust `võeti jo paĺlu `jälgi `mü̬ü̬dä `kinni Nõo; Tulõ ja lätt, a jälgi ei olõ kongi = tuul; võĺsil omma˽lühikese jäleʔ Krl; mõ̭ni hopõń hoit `jäĺgi, mõ̭ni ei hoiaʔ; ala `ka˛otu sa `jäĺgi välläʔ eih, hoia õks na jäle˽käen Har; pini aase `jäĺgi, sai `jäĺgi pääle Plv; pagõjal omma jäleʔ, a `vasta`võt́jal veri Se; jälgi korjama nõiduskomme koguda jaaniööl võõra lehma jälgedest mulda jm, millega loodetakse tema piimaand oma lehmale üle kanda `luoma `jäĺjed ei tia kuda `korjasivad, et sis `saivad `rohkem võid IisR; (kellegi) jälgedes ~ jälgede sees ~ jälgi mööda käima fig (kellegi) eeskuju järgima kui on pahad vanemad ja laps vanemate `jäĺgedes käib (öeld) kudaśs känd, nõnda võsu JõeK; lapsed käeväd vanemate `jäĺge siden Kod; ta käü vanõmbõidõ `jäĺgi `mü̬ü̬dä Har || fig ta on veel lapse `jälgedes (lapseeas) Khk; (pikki) jälgi ~ (pikad) jäljed tegema ära minema või saatma; jooksma; põgenema Sellele tehti pikad jäljed ( saadeti Siberisse) Kuu; Teeks jäljed siit (läheks ära) Ans; tuleb akada `jäĺgi tegemä (minema); poiśs tegi nõnna pitkäd jäĺjed, `viskas (jooksis) luamadele `vassa Kod b. (teat märgi või tähisena, sag koos verbiga ajama) noore lume `aegus – mene ae jäljed `sesse Emm; [külvamisel] mina käisin ies ja tegin `jäĺga, et jäeks küĺvi vahe VMr; `enne `leikasime `viĺja mõisas, siis said jäiled `sisse `aetud VJg; aad jäĺjed eenäle `sisse. `õigelt lähäd kupitsa `piäle, siis näed `einä ajada Kod; mine ajaʔ jäleʔ ette [lumest läbi] Krl c. hamba, sõrme, küüne jne jäljend, märk, kramm, vajutusjälg `amba `jäljed `jääväd taha kui `ammustad `leibä ehk liha ehk midä `tahte Lüg; On ta (lumi) ikka nüid sügav küll, just `arki, kui poleks `püksisi `jalgas, voata et sõra (vulva) jäljed lume peal Pöi; neli `jäĺge oli [uss] ammustand Amb; [käkkidele] pitsitetse sõrme jäle `pääle Hls; kihva jälle käe pääl, koera kihva jälle Krk; om näo küśtega kõ̭ik `katski kisnu, näopäl kõ̭ik küüd́se jäĺe; kudass mia tõese aogatut sü̬ü̬, ammaste jäĺe pääl Nõo; Et hiire˽`leibä ei `süüsseväʔ, tu̬u̬peräst tet́te leevä pät́si pääle inne `ahjo `panmist `lamba seere `luuga jäle˽pääle, `lamba seere `luuga tettöʔ jäĺg jäi `perrä nigu kaśsi käpä jäĺg Räp || tie `seie `persejäĺg (istu siia) Hlj; jäljeta jäljetult, teadmata, sootuks, täiesti kadus `jäljetä, tänä `päiväni ei õle lagele tuld ega `kuulund Lüg; poeg läks sõjasse, on jäĺleta kadund Pee; jällete kadunu, `suutumess ärä kadunu Krk
2. millestki järele, üle jäänu; millegi varasem asupaik, ase (millest säilinud riismed, pudemed, jäänused jne); fig järelkaja, -mõju Üks akkas `anguma, `kolmas akkas `saadu vedama ja `neljas `jälgi `kõrjama Jõh; varas jätäb jälled; `varga `jäĺgi `aetasse Mar; `saadi kurjategija jälile Trm; vikati jälil lehem jätäb piima maha, siŕbi jälil läegitäb `juure Kod; otsitess `varga `jäĺgi; `vargile `saadi `jäĺge `pääle, nüid saa kätte ike; ku lehmä vikati `jälgil käive, siis üits nisä jääss ärä, ku sirbi `jälgil, siis jääss `valla Krk; `jäĺgi pidi mindäss takast `perra `ot́sma, kohe varas lännu Puh; ta jät́t uma halva jäle˽`perrä, esi lät́s ja uma halva te˛o jät́t siiä `perrä; vihm tasu põuajäle˽kińniʔ, a põud ei tasu vehma `jäĺgi; põua jäleʔ õks paranõsõ, ega vehma jäleʔ ei paranõ Har; ta om üt́s halv inemine, koh käüse, sääl jäleʔ `haisasõʔ takah; nagla jäleʔ Se
3. end pikkusmõõt: jalg (0,30 cm) ku vari kous (~ kuuś) `d́äĺge, sõss `oĺlõ kari kodõ pulõ `aamin Lei
4. van kartulivagu vanast olli kardule jälle pääl; ma pane selle jälle ärä Hls; aa üit́s viiś kuus `jäĺge kardult üless; aŕkadrage `aeti jäĺle. kellel kasinast sõnnikut olli, sii laots jäĺle `siśsi Krk

kivi|tõrs veskikivi puust ümbris `Päelmise kivile `tehti `püsti laudest `söuke törs `ömber kut ölle törs - - Kivi `törsi on sii teise moelisi koa, päris kasti `moodi lapiti laudest kogu `löödud Pöi; kivi tõŕs, ilma põhjata, laadadess `testud keri, raud vitsad `ümber Kod; Toru `mü̬ü̬dä `ju̬u̬sis kivitõrrest jahu `alla Vil || lahtise kaevu põhjakivisse raiutud süvend See kivi törre panga sisse peksmine oo vanademeeste suur töö olnd; Kaju kivitörs oo viis sülda sügav Kaa

koht koht g koha R(excl Lüg Jõh; g kuha Jõe Hlj IisR Vai/n -a, -i/) S(g kohja Muh) L(-h́- Lih Kse Mih Tõs; g kohja, koeha LäEd Tõs) K(spor g kuha) u M TLä TMr Rõn; kuht g koha, kuha Mih Saa Juu Äks u M TLä TMr Kam; kõht g kõha Lüg Jõh IisR I(kõst Kod MMg)
1. paik; piirkond a. (lähemalt piiritlemata) sie on kõik ma`i·lma kõhad läbi käind Lüg; Ega vist `tunneks seda `kõhta enamb `vällägi Jõh; `mustlased `rändavad `pεεle ühest kohast `teisse Jäm; sääl oli palju inimesi koos, üks öhest kohast, teina teisest kohast Emm; eks mõnes kohes on ju ikka neid `ohvrikivisi; [kalu] `püütasse igäst kohest, järvest ehk tiigest ehk merest Rid; kebade oo madalad kohad vett täis Kul; mõnes kohes on kardulad ja `teises kohes on õunad (kartulite nimetus) Kir; vanasti oli mõnes `kohtes `ańtsega aid Var; Mõnes kuhas `oĺlid lońtmaak̀red, kis tegid [köisi] Hää; on `kohtasi küĺl kus ośmid on `paergu veel einalistel HJn; ta tiab ja tunneb neid `kohtasi Tür; meie kõhas niesukest `aśja ei `tiata Iis; kõegiss kõhuss õli lumi ärä sulanud Kod; piab õlema `niiskesi `kõhtu küĺl MMg; kas kõik kohad läbi `käidud, et `seie tulid Plt; külä on sellepäräst siin olnd, et madalam koht KJn; karukaar kasuna enämbide vesitse `kohte pääl Nõo || fig ta lövab oma rahale `kohta küll Rei b. (kitsamalt piiritletud) `neĺjast kuhast ju `vinnati `nuota Jõe; latt on `sinne `kõhta [nagu] `luodud Lüg; kus ne jäärüdüd on, - - sääl all `ongi nied `ülge `poigimise kuhad; `luotsi juhata `laiva `kitsost `kohtist läbi Vai; allige koht ajab vett maa‿sest üles Jäm; ühes kuhas elu taga `keidi vanast, see oligid see sital `keimise koht Khk; `söuksed vee kohad, nögud kohad on veel, mis on `enne vee all olnd köik Pha; koos käima koht; Möni `söuke `peenem koolit inimene üüab sita maja kenaks kohaks Pöi; ne‿o just `sõuksed kohjad et‿ta just sügav meri pole mitte mis abajaks üidasse Muh; jõgede sees oo koa nihuksed sojad `keedäväd koehad, ei külmetä kinni Vig; enne olid kõrtsid lõbu kohjad, võttis tilga `viina ja sai lõbus `olla Han; [mindi] `nalja pidu koeha `piale tegema; koht, kus `keiser jala käib (väljakäik) Var; `seoke loik kuht, sii küla vahel seokst `loiku `kuhta põle Mih; tormiga ei ole kala koa, läeb sügavama `kohte `piale ja oo seal `põhjas vakka; `kolmes `kohtas `kuŕke sees oo tillid Aud; asjal `köimese koht PJg; Siis `pańti villad `sisse ja `laśti soja kuha päl seśta Hää; `kõrgem koht kahe põllu eare vahel Juu; ma panen lehma `teisi `kohta Amb; kardulad on tänavu madala koha peal nagu ubinad Tür; neid `kohte on küll, vii villad `veśkile, suad `riide tagasi VMr; vie `kierme koht Kad; karuska kõhad, kõrged kividest kõhad Trm; sepä kõst one `käidev kõst Kod; [hanipaju kasvab] `rohkem nisukese lageda `kohtade pääl põllu veertes ja Äks; trepp käis ülesse ja, siäl oĺli siis si̬i̬ kooliõppimese koht ja olemene sääl KJn; karukaar kasuna enämbide vesitse `kohte pääl; `seeniaani `ulkse ütest üless tõesest `alla, nüid om onde `õige kuha pääle saanu Nõo || fig on tuult, `vaikib, puhub ühest kohast, `vaikib `jälle, sis tuul otsib `kohta Kei c. keha, eseme vm kitsam piirkond tüma koht on lapsel peas, kui laps sünnib Jõe; `tühjäd kõhad (oimukohad); jala all tühi kõht (jalavõlv) Lüg; keskpaigakoht (vöökoht) Jäm; poom öliga määriti paisutand `kohti; riie on `mitmest kuhast `katki, see‿p sünnigid änam üle aida Khk; [suka] kanna koht Käi; `silmade vahe koht; ma anna `talle silma vaimu (oimu) `kohta Rei; mool `rõndus valus, südäme kohes `aige Rid; kahest kohest oo aed maha varisend Mar; aiude koht (oimukoht); mõnest kohast veel üsna peenike lõng, mõnest kohast ike natike `toekam Vig; akkas seal `kohtas valu ja Tõs; mulib seda `aiged `kohta Ris; `istumese koht oli `aige Kei; mu `neelamese koht tänä nii `aige, ei soa neelata `ühti; nihuke mädänend lõbi koht [palgil], ei süńni seena `sisse `panna, se jääb küttepuuks Juu; äbemata koht (häbe) JMd; `õmluse kõhadess kleit venib Kod d. igas kohas, igasse kohta kõikjal(e), kõikjalt tä oli `neoke pisike nigel oli, aga tuli igäs kohes (toimetuses) abiks Mar; tee pial oli igas kohes vesi Kir; igass `kohta vädas mind järel Mih; nüid võtavad seda `metsa maha igas `kohtes Juu; ja igasse `kohta läind ilma redelita `kõrgesse `kohtadesse JMd; kus kohas ~ kohal ~ kohta, kust kohast kus, kuhu, kust kus kohas sa oled VNg; teep koest kuhast see pärilt on Khk; `tead‿sa kus `kohtas vasar on Vll; kus `kohta sa lähed Rei; tea kust kohest tää `jälle oo `välla tulnd Mar; kus kohes ea elu oo Kse; kus `kohtas se asi oo, kus `kohta sa panid tää Tõs; kust kohast sa nüid tuled Ris; kuhupoole tee viib, kuhu `kohta Koe; kos kõhal sa käesid Kod; kus kohal ta on KJn; saanalava, kus kohal pääl veheltse Vil; kuskilt kohast (mitte) kusagilt `kuskelt kohast ei saand JJn; kõik kohad (üldisest, paljust) keik kuhad läksid `silmade ees mustaks Khk; Sellel pole `riide `puudust `öhti, jakkisi köik kohad täis Pöi; keik kuhad tule valul Phl; mõni lind laalab, sirinad kõik kohad täis Tõs; kõik kohad vett täis Ris; `poegi kõik kõhad täis aga pojad pidäväd alvass lugu tämäss Kod; kiva kõik kohad täis KJn; koha peal kohal, päral; samas kohas Aga isand on õld ikke ühä kõha pääl (samal kaugusel) `neie taga, ei õle maha jäänd Jõh; kas Tiina kirjudas tagasi, on ta koha peal (päral) Rei; seesab öhö koha peal (ei kosu) Juu; kui ta (kanakull) üst koha pial ära kuigistas [kanapoja], aga nokas ma ei näind JJn; hea ~ õige ~ vesise koha peal(e) fig sel tuli üvä miel, et tämä juttu mäni `oige koha `pääle (leidis sobiva vastuvõtu) Vai; siĺmad vesise koha pääl (hakkab kergesti nutma); pää `õige koha pääl (arukas) Hää; mino südä one küll üvä kõha piäl (ei lähe pahaks) Kod; mina olin `kange inimene ja suu oli ia koha pial (sõnaosav) Ksi; koha pealt (millegi) poolest ta `vargust ei `sallind ja `õigust `nõudis - - `selle koha pält võis täda küll `kiita Jõh
2. ase, jälg; õnarus, sälk, süvend õja kõht (kuivanud säng) Jõh; Pole selle maja `kohta ka änam, kadakad peal Pöi; paljast ukse kohjad oo sehess Muh; kao koht; aaba koht (arm); ahovarre (ahervare) koht tunda veel Mar; mulgu kohast `köidässe üle; möru (mõra) koht Ris; kui tihedamalt obusega käib, jääb tiekoht [lumme] JJn; sebävitsä koht on kodarate piäl KJn;
3. asu-, elupaika. eluase, korter sie on elo aja oma kõha pääl õld Lüg; see on üvä `kohti küll. siin voib elädä Vai; Vana Miinal oo küll viimne viletsus, äi tal pole kohta-paika kuskil Kaa; naese isa ja ema elavad teise kohja peal; korteri koht `olli sedakord sii Muh; mene ise aja ja ange vahele, `kohta `paika põle siis `eesel (enesel) `ühti Mar; ma ole köin ühüst kohast `teise, ole kolin seitse `korda Tõs; oli tal kedagi kodu`kohta, kui ta `kõńdis `ringi Ris; tal ei ole `kohta ega `paika `kuskil VJg; siin kõhal õlen `süńdind ja kasnud Pal; meie koht on olnud järve põhi KJn; nu̬u̬r mehitseemä lähäp kaeb `endäle kohegi kuha ja, lähäb ärä kõ̭ige tolle perega Nõo b. talu (maa ja majapidamine) nelja `pääva koht (tehti mõisale neli tööpäeva nädalas) Hlj; `Meie kodo`kõhta `üiti `Posti-`Antsust; minul on peris `õssetud kõht Lüg; kessel olid siis `vaesemad kohad - - sääl `tehti ikka neĺja päävaga [pulmad] Jäm; `puuma koht (täistalu) Ans; vanast `möisnikud `indasid `kohtadele `renti; ise ta oli koha saand (pärinud) Khk; poole kuha pidaea (teeb mõisale kolm teopäeva nädalas ), veerendi kuha pidaea (mõisale kaks teopäeva nädalas) Kär; Kuiepäeva koht oli, kuus `päeva tuli nädalis `mõisa teha; Kui koht `aitaja oli siis sulane oli mütu `oastad öhes kohas Pöi; ma ole selle kohja pidaja ja ehitaja oln Muh; vabade koht (vabadikukoht) LNg; suurt saand ju `keia [merel], koha töö oli ju teha; `kohtel on ju `kõikidel - - kuha või pere nimed Rid; `ańdis kohja reńdi `piale Kir; koha einamaad olid kõik `Kuitsas Kse; [vanemad] selle kohja siit `ostsid; kuies põli ühe koeha peal Var; minust oo see koh́apidamine paelu tagasi läind Mih; kolme pääva kohad või popsi kohad Tõs; reńdi `kohte peal Aud; Kuhad `oĺlid `mõisast `lah́ti, müigi all Hää; mihel ei oln `kohta, ta oli Risti `mõisas `tisleris Ris; mõesa kolmepääva kohad Rap; täis koht on paras talu koht Juu; mina läksin siis ka poole kuha `piale nii et vennaga oli koht pooleks Pee; sie oli vana karjamõis, nüid on `kohtadeks `tehtud Kad; jäi oma kõhaga `pangrot́ti Trm; orjadega sina ei jõua `kõsta pidädä MMg; siss jäi kuht selle teise venna kätte Äks; suure talude küĺlest `aeti `veiksed kohad `väĺla SJn; esä reńts väiksit talumaa `kohte Krk; pääld saa `aasta om si̬i̬ kaart tettu, aga koht om ennemb ostetu Ran; kandimi̬i̬s olli `mõisa kandi koha pääl Nõo
4. ameti-, teenistuskoht tämäl midägisugust `kõhta ei õle, `ilma kõhata Lüg; sai leva `otsa, sai `kuskile koha `pεεle Jäm; `tahtis ka kooliöpetaja `kohta `saaja Khk; teenistuses on üks `körgema, teine madalama kuha peal Vll; See on koolist `lahti ja ammu `linnas koha peal Pöi; kas sa oled koha saan jo Aud; nemad `säetavad oma lapsed kõik ilusti kuha pääl Hää; nad pugesid ikka parama kohade `piale Ris; poiss on nisuke lüke, ta kohe ei pia `kohta JJn; meie kirjutaja õlema kirjutuse kõha suanud Kod; `ütles koha ülesse Plt; `uupi mine `linna, sis äkki ei saa jo `kohta Krk; siss tulep rehepaṕp keväjä kuha `pääle Kam; kui Aadu joba koha pääle sai, siss tu̬u̬ `ostse `süvvä Rõn

kolle1 kolle g `kolde eP M Puh Võn Kam(n `kolde) Ote San Kan; kollõ g `kold|e Ran, -õ Khn Võn Urv; kollõʔ g `koldõ V(kollõh Se, n, g `koldõ Plv Se)
1. süvend reheahju suu ees, kuhu tõmmatakse söed ja tuhk (kasutatud ka keedukohana) `kolde tömmedaste sööd Jäm; ahju ees oli kolle, `kolde ees oli `iste kivi; `koldes süte sees `tehti `süia Khk; `Saunas oli ahi ja `poargus kolle, ahjuga `kööti `sauna ja `koldes `tehti sauna vett Pöi; siis `olli kolle, `liiti põle `olngid Muh; sööd on `koldes Kul; kolle oli kohe aehu suu ees Vig; `enne tõmmati sööd ahust `kolde, nüid põle kollet `ühti Kse; tuld oedeti `aasta `ringi `koldes tuha sees Var; `tõmma tuli ahost `kolde Mih; paead olid `kolde pial, koogude `otsas PJg; `kolde kohal rippus kook jungabust läbi Juu; suure ahju suu i̬i̬s, sial oĺli niisugune tuha kolle - - supi paead `keesid kõik `koldes SJn; tikku es ole, tuli `oiti tare `koldes toha sihis Vil; söe tömmati `koldess Krk || fig laalud one `kolde taha jäänud, miäless lähnud Kod || võrgukivide hunnik – Hää Vrd kolde
2. laiem äär, väljaulatuv osa a. ahjusuu kohal `koldõ alt lät́s `õkva suits kummi ala üless; kummialunõ mis ahu suu `pääle om `vällä tettu, [on] kollõʔ Krl b. anumal, peakattel, seenel jne kübärä kolle San; kollõtõgõ küpäŕ; kauśs om `koldini täüś Urv; karvatsõidõ veertega kollõtõga seeneʔ omma - - `koldõ üless nigu kübärel; `koldõga karaskit ka˽küdsetäss - - veeren omma˽`koldõʔ, keśkkotus om töhjä, `koldõ, nuu˽käänetäse üless; küpäŕ om kollõtõga, kel `koldõ `ümbre omma; ku `vihma satass, siss ei joosõ vesi `kaala Har || nagu vähä `kolde alt näen (vaevaliselt) Kod Vrd kollõr1 c. heinakuhja laiem osa, mõhn, kühm aena kuhjal suure `kolde vai ola; `tõmba rihaga si kuhja `kolde maha Kam; ku [heinakuhi] äkki lastass päält kokku, siss jääse lajaʔ `koldõʔ San; ainakuhi om ka‿ks vahel `koĺdist kokku võet Urv
3. õõnsus, auk, lohk, nõgu; nõlv a. kaldal, peenral kolle õli jõe `kalda all; vähid õlid `kolde all, `käega sai `püida Trm; jõe `kolded, vesi ärä süänud; linnu pesä one `pi̬i̬nrä `kolde all Kod; kes õli `julge mees, aas kää `koldesse ja vet́tis [vähi] `väĺja Lai; `kolde päält karass jõkke Kam Vrd koldas b. mäel, künkal kolle om lohu kotuss, mäe `kolde pääl ehk mäe lohu pääl; mäe `kolde pääl ta künd iks `alla poole, siss tu kolle jääss iks madalambass Ote; mäe `koldõ pääl Urv
4. a. räästaalune topi sa kõvass laka `kolded `kińni, et talvel ei `tuiska Kod; lakas on üks kolle, nigu ulualune - - `koldesse `pańdi lina`seemne aganad Lai b. ahjulõugas ahju lõogass vai ahju kollõ Ran; Pühi tuhk äste `koldest `väĺlä Kam c. anuma uure tu̬u̬bril ja anumal om `kolde Kam; anoma `koldõʔ Vas; `koldõ ala jäi vil `putru, min ot́siʔ, ku jäi paa `koldõhe midägi Se

künmis `künmis Rei, kümnis Käi, g -e soon lävepakus, süvend ukse kümnis, kus uks `sesse käib Käi; soone ööliga `tehta nee `künmised Rei Vrd künnis

lohk1 lohk g loh|u spor R(n `lohku VNg), Jäm Khk Vll Pöi Mär Kse Tor Hää Saa Sim Trm Pal Ksi Lai Plt Vil M T VLä Rõu, -o Lüg IisR Rid Kir Tõs Khn Kod Plt spor VlPõ, VId; n, g lohu Khk Mär
1. süvend maapinnas, nõgu kukkus `lohku VNg; Lohk oli mäe taga vett täis tulnd Pöi; eenamatel oo madalad lohod, kus vesi `loikus oo Kir; põndaka pääl on parem vili ku `lohkus; mõnikord vesi ei lõpegi lohu si̬i̬st ära, sadagu või ärgu sadagu; `randes eenam `lohkusi täis, ühest lohust tule, `teise mine Hää; lohu vesi oĺli küll ää, aga `rästavesi oĺli veel parem Saa; põllu siden loho kõhad, moeto ei sua koevass `laska, kui võta kinguss kraav läbi Kod; vana küla kaev oli lohus - - kaev on `praega alles lohu sees Pal; lohk oli ikke jumalast `loodud Lai; `põldudel lohod sees; lohk on veike ja madal, astu lirts lirts `sisse, kui kevadi vee aeg Plt; siin `Koidlas on `lohkus moa, kevadi vesi seesab kaua peal Pil; eläjä sööve lohu pääl; `müĺkä ja lohu koha om vi̬i̬ all, si̬i̬ om nagu varju koht kalal Trv; partsi lobisteve lohun Hls; järve ase olli mägede vahel lohun Krk; sääl ollu üits lombike vai serände lohk, ja sääl vesi sehen, sääl `ju̬u̬tnuva obesit Ran; no temä serätse lohu pääl om sääl. periss lohun ei ole, aga siin om serände lohu kotuss Puh; kengu joba `tolmava, aga lohun om lumi; [ta] kuap kanasilmilist kinnast, [kus] om nigu perve ja lohu Nõo; `rõuku ei tetä `lohku Kam; tu̬u̬ om üits piḱk lohk, lätt läbi maa; mõnikõrd om lohu pääl ää põld, kui om kuiv aig Ote; naa˽mäe alutsõ lohu oĺli˽kõ̭iḱ täüś tuisatuʔ Urv; paĺluss no˽tii pääl `lohkõ om, nurmõ sisen õks omma enämbüsi lohuʔ Har; sääl um üt́s maja loho pääl, sääne `uhkõ maja; alt lohust lät́s ka küll ti̬i̬, [aga] tu̬u̬ lät́s likõss Rõu; kos mi sullõ kardoka istuda, `lohko vai kuńdi `otsa Vas; kurõ`põĺve kauss `lohka siseh ja kraaveh Räp; vihmaga võtt ar loho kotusõ pääl `keŕgehe vilä Se
2. auk milleski; õnarus; kurd; mõlk vahest olite [võrgus] nii `suured lohud, et mene ise läbi Jõe; kui `kaalika siest `kaapis `mähket, siis jäi lohk järele Lüg; lohu, nögus koht puul sihes Khk; Sii kohas on [käel] nüid suur lohk, kust końt `katki läks Pöi; puul lohk sees, sünni tarvisspuuss `ühti Kse; suured lohod pale sees Tõs; neid inimesi on väga `arva, kel naaru lohud on; pańg tilgub, lohk on all Saa; viĺjä rõõgule ehk suadule õled loho `sisse tehnud, vesi juakseb `sisse Kod; lohk lõua ots Ksi; kivi sees olid lohud Lai; [kanamunal] `väike lohk om sehen; tal ei ole kiha laani kedägi, sääl om kühm, sääl lohk Krk; `kühvlega pilluti teri ja tõsteti, `olli `puule `sisse kaevetu lohk, muidu `olli ta `lapju `mu̬u̬du; püśt nõna om nigu `rõiva varn, ots üless, lohk pääl; `nu̬u̬ljas kuhi, `lohku ega `kühmä ei ole Ran; mia nii `kangede igitse, et kaala lohu om vett täis; kae rät́t ai maha selle tobsi - - nüid om tobsil lohk sehen Nõo; Taast iks poisi`petjä saa, taal omma lohu˽`põśki seen Urv; puul om lohk `sisse mädänü Krl; sa olõt nüśsikulõ lohu `sisse löönüʔ Har; keväjä `inne `külvmest `pandass vilä teŕri kausi `lohko vai `moĺde idanõma, et kaiaʔ, kas kaussõʔ Räp
3. loik ku `vihma sadab, siss ju lohud maas Hää; `täempe om paĺlu `vihma tullu, kikk lohu om ti̬i̬ pääl; laits om suure lohu kusenu Krk; terve lohk vett põrmatul Hel Vrd lohm1
4. nõgus si̬i̬ oben om teräve selläge, tõine om lohk selläge; neil (haugidel) om ää `pehme rasvane liha, ni̬i̬ lohk `seĺgege Hls; meil olli - - lohk seĺläge oben, varsast peräst är rikut Krk Vrd lohkjass

miili|auk süvend süte põletamiseks meitel siit miiliaugu `künkude pεεlt kεib läbi tee Khk; mool oli ikka pisike kipp - - miiliaugu kipp, sellega, missega ma‿sis seda `kastasi (miiliaugu kustutamisest) Mus; miili `aukus põletase puid `ummuse all Tor; kuevad jämedad pakud pannasse miili `auku - - mulla all pikkamisi põles, said iad süed Nis; miili augud `tehti mua `sesse, peält `maeti `kinni, seält `suadi `süśsa Juu; egäl talul õli õma miiliauk, süded `seisid siden, kuńni `õtsa saed; kos vesi tuli, `sinnä ei sua tehä miili`auku Kod Vrd miili|ahi, miili|haud

mõlk1 mõĺk Pöi Muh, g mõĺgi Mar Mär Kse Juu Jür KuuK JJn Koe VJg Plt, mõlgi Kse Tõs; mõlk Jõe Var, g `mõlgi Jõh IisR, mõlgu Kad Lai, `mõlgu Lüg Jõh; möĺk Ris, g mölgi Jäm Khk Krj Vll; mölk Jõe Kuu, g mölgi Käi Phl; ppl `mõĺka Tor

1. lohkjas muljumis- või löögijälg, sissemuljutud koht kui plekk noul on midagi `vasta käind, siis on mölk sies Jõe; plekk noutel lööb mölgid `sisse, tahab tinutamist saaja Jäm; raadil mölgid sihes (traat on loogeline) Khk; kihad `mölkisi täis Vll; `Ämber on `muljuda saand, suur mõĺk külje peal Pöi; plekknöul on mölgid sees Phl; puunõu koa vahest `tõmbab `eesele mõĺgi `sesse Mar; kuhjal mõlk sees Var; lõi toobile mõlgi `sisse Tõs; ilus uus sõrmus oli, aga pisike mõĺk oli sies Jür; munale läks mõĺk `sisse JJn; mõĺgiga pang Plt

2. korts, volt a. (puul) mõlk puul sies, `tarvis puuks ei `kolba Jõe; sie puu ei `painu, tämal on `mõlgud sies Jõh; vitsal on mölk sees, lεheb `katki sεεlt (painutamise) kohald `varsti Käi; look ei saanud ilus, mõlk sees Lai b. (kangal) siidi rätik läks `mõlkide kohjast `katki Muh; mõĺgi kohast - - lähäb [kangas] kohe `apraks, lähäb `kat́ki KuuK

3. sälk, süvend `Seinä sies oli niisugune mölk `jusku ja `vuode ots oli siel sies; `parraspuul olid igä `kaare `otsa jauks niisugune mölk sise `leigatud, kuhu `parraspuu `kinnidetti Kuu

naba n, g naba Jõe Hlj eP eL, nava VNg; naba g nava Kuu RId VJg Iis Trm; p napa Kam San V

1. süvend või väljasopistus imetajate kõhu keskosas Kui `lastel naba suur oli, siis `pandi vask raha nava `pääle ja `siuti `ümbär kere `kinni Kuu; `naura vai naba `paigast `vällä; vasikas on mõnikõrd `sündind kahe navaga Lüg; Mees läheb `metsa, naine nabapidi seljas = mees lähkriga Jäm; [valu] keerab sii naba `ümber Khk; `Tõmma oma püksid `kõrgemase, naba puhas paljas Pöi; kärista mu naba `paika Muh; eest lõigati särk nabast saadik `lõhki Mar; meil oli tänavugi kahe nabaga vasikas - - ega neid üle`talve ei saa `jäätud Mär; meestel naba, naestel ehmats Tõs; kel `rinde all naba, peab kauemini elama, kellel allpu̬u̬l, rutem surema Hää; tõstab naba asemelt ää Ris; nabal põle kedagi toemetamest Kei; Küsitakse: kis `sulle naba `piale `astus, kui `kiegi ilma aśjata kurdab Jür; kui naba venind oli - - naba `piale `pańdi pot́tisi Sim; naba kõst `kerkib ku suur vuĺl üles `poeskesel, kis paĺju kisendäb Kod; teisel on naba väljas kui suur nui, teisel on `aukus Ksi; `võtsin ia suutäie `viina, naba `ümber keerutab Lai; egä sinä nii ruttu ei sure, sinu naba on `kõrges KJn; naba om är karanu, `tõstmesege jah Hls; vanast `panti raha naba `pääle, et naba üless ei tõusu, ku naba vaŕs ärä tulep Krk; ärä naba ärä venitä Ran; vanast `panti `purki naba pääle, tu̬u̬ `jälle `olli kisnu naba soone paegale Puh; ku pask perän `olli, siss üteldi, et naba om ristluie `sisse lännu Nõo; naba suurõss lätt, üless `punni kõ̭iḱ Krl; ku kõtt `haigõ om, siss pit́sitedäss kõttu ja pööretäss napa Har; Õdagu sai `naaru nabani Rõu; Naba koha päält teḱk vallu, `üĺti: naba arʔ karanuʔ Se

2. eseme osa a. voki osa vokkinaba, sie käib vokki `laua `piale, seda saab siis edesi tagasi lükkädä Lüg; oki naba, sealt köib rui läbi Muh; okil ju naba, teinepidi keerutad, lähäb nü̬ü̬r `lontsu Hää; naba õli, kus kruuv sees käib - - kruuvi paned `siśse, `keerad ülesse ja `alla Trm; oki naba om ärä `pundsun, ei käänä. nabast käänets ikest üles ja `alla poole Hls; naba pääl `olli naba varre puu, tolle pääl värden ja siivuline Ran; pane lipits naba `alla, muidu voḱk `viskap nööri pääld ärä Nõo; voki naba käi `penki `mü̬ü̬dä üles ja allap̀oole Ote; langarattal naba om jo tu̬u̬ kruuv́, minga ratta `nü̬ü̬ri teĺlitäss `kangõppa ja nõrgõmbadõ Har; voḱi nabal um pü̬ü̬r siseh, tu̬u̬ lätt nabast läbi Plv b. adra osa `atral õli üks käepide - - `niiske pulk, kust `käega `kinni `oidasid, sie õli siis `atra naba Lüg; Taa raudnabagaʔ adõr, taa es tulõ˽no˽väega ammuʔ Urv c. rattarumm kõdaraʔ umma˽naba siseh, tõnõ ots um pövvä siseh Plv; naba om rumm, naba `sisse `raoti purasiga mulguʔ; puurat́til nabaʔ oĺliva iks kat́s `jalga piḱäʔ, sõ̭ss tu puuteĺg kańd `rohkõmb Räp d. astja prunt, naga `taargas - - naba oli ees - - [kali] `lasti naba august `välla Var; taer jooseb naba kada ruusi `sisse Tõs

3. a. köögivilja juurikas `naurid `kasvavad, pikk naba all VNg; kaalikaid sai ka `leśtida, nabasid alt ära ja `lehti pialt Sim; üks `ainsam naba on tal all ja päälis pial, naeras on väga ilus Pil; `nairille kasvab naba `alla KJn b. seene vars tat́i siänel one pitk naba, sõrme pidune; tat́i `si̬i̬ni `korjama kõege nabaga Kod

nõdu n, g nõdu Lüg Jõh IisR Saa I Ran, nodu Vai; nõdu g nõo Lai Plt nõgu a. ümbrusest madalam pinnavorm Kui `põllu sies on `niisike nõdu kõht, siis ei tahetud ikke rukkid teha Jõh; `niskene nodu, sääl `kasvas `ainult luha Vai; org one laialisem, nõdu on `kitsam, nagu kruavi kõst Kod; nõdu kõhad on väĺja pial, kos madalam, kos vili iast ei kasva Lai b. süvend, lohk aampalk on `keskelt `kruuvitud `ankru`palgi `külge, siis ei vaju `keskelt nõdu; `Kindu`suoned akkavad `põlve tagusest nõdust Lüg; maea `keśkeld `lohku vajonu nigu nõdu säĺläga obene; nõdu säĺläga obesit ei taheta, kui tu̬u̬b varsa, siss jääb nigu vana sadul, täl ei ole üttegi looma `mu̬u̬du Ran

nõgu nõgu Kul Var Hag Hel Ote, g nõo Rid Mär Saa Ris Kei Juu Kos Koe VMr Lai VlPõ, nõu JJn Koe Kad VJg Sim Iis Hls; n, g nõgu Jõh Pöi Muh LNg Rid Kir Kse PJg Tor Hää JMd Kod Kam Rõu, nögu Sa Hi, nogu Kuu Hlj VNg

1. ümbrusest madalam pinnavorm Nogu `kohtis `kasvab - - hüäst `johviku Kuu; see oo `söuke nögu koht, vesi `vaibub `sönna kogu Khk; Poolavarred kasuvad `jälle `seikstes nögumates männikutes Kaa; Märjad nõgud moad, millal nee `kuivavad Pöi; kellel nõgude `kohtade peal `tuhlid oo, nee `lähtvad mädanema Muh; Sääl oli üks nögu, mei läksime seda mööda alla Rei; nende nõgude sees kasub kõige parem vili Mär; nõgusid mede maa pääl es ole Saa; teene on Sinika loek, vihmase aeaga on vett täis - - mis põlvel ta `sõnna on jään si nõgu Ris; nõo sees on ike vesi, jooseb kohe Juu; `sinna nõgusse ei saand `vilja mullu maha tehagi JMd; nõu sies kasvab ia ein Koe; vetelagu aal, siis `korjab nõu `kohtadesse vie korjandused Kad; nõgu kõst, siäl seesäb vesi alate Kod; läks üle nõo siit `alla, teisest mäest üless, siis vahepial oli nõgu Plt; nõgu om matal, kos periss kuivass ei lää Kam

2. süvend, lohk `Puole `tunni peräst `täüdüb vajutada `siebi `servä - - `muidu `jääväd `serväd `korgemaks ja keskpaik `langeb jo `jäähtüess igä nogusse Kuu; Ma ole ka näind, et sorri pesa on vana kännu `otsas, `sõuke känd, misse ots vähe nõgum on Pöi; nõgu seljaga obu `olli Muh; penn [on] suurde sarikatel, siis ei vaju [katus] `keskeld nöguse Emm; niukse nõos seĺlaga obune Mär; jala nõgu on päka ja kanna vahel Kei; jalg jüśt seält nõo koha peält `aige Juu; rõuk on `lośsi vaond, nõgu sees SJn; nõgu selläge obene Hel

pesa pesa Jõe Hlj RId S(pösa Emm Rei) L K Iis Trm Pal Trv Lei, pesä Kuu Lüg Jõh Vai hajusalt L, Juu Kod KJn eL; p pessä Võn Ote Rõn V

1. pesitsemiseks või elamiseks valmistatud ehitis loomadel tihase pesa on puu `otsas VNg; karu - - kus on paks `kuuse `patrik, `tõmmab neid ülevält kokko, siis sääl all on pesä Lüg; `räistläised pittäd pesä maja kadoksi vahel Vai; Pääsused teevad pesa Jäm; ma `leitsi metsmesilase pesa Khk; kanad `auduvad pesa peal Vll; Isane ogalik teeb omale mere `põhja kivide vahele liiva `sisse pesa, siis ajab emase pesase `marja `lasma Pöi; mis te kisute `peastlase pesa Muh; Kana jähi pösa `pääle `ouduma Rei; rukiräägod tegeväd pesäsi rukide `sesse Mar; kägi ei `tehje pesi, `viide muu linnu pesäse Tõs; `Koslad munõvad mjõtu tükkü `ühte pesä Khn; lind `lindas `pessa PJg; kägi pesä põle `keegi kuulnd Juu; erilane tieb suure ümmarguse pesa Kos; ase sul nagu sia pesa JMd; pojad `puevad pesasse VJg; õle nägo sipelga pesas Trm; lõevoke teeb kesäle pesäd, kesk kesä eläjä jäĺje `sisse Kod; karu pesäs imeb käppä KJn; kaks kana läks salaja `audma, üks olli `aidas pesa teind, ühessa muna `oĺli all Vil; `ju̬u̬skless üttelugu ja ot́s nagu kana pesä kunagi Trv; ku siga pesä kand, sõss ta akkass `poigi `tu̬u̬ma Krk; `suuge ti̬i̬t suure liina, kätege ei saa `kärbläse pesägi vns Hel; tu̬u̬ majakene `oĺli `väike nigu sirgu pesä Ran; vana susi viinu `onte latse `endä `pessä `poige manu Puh; ku sa astut maamehitse pesä pääle, siss mehitse nakava törisemä Nõo; timä nännü, ku uśs lännü üless `puudõ ja toonõkurõ `pessä Võn; nu̬u̬ om suure kusi`raut́ske, kes `mõtsa pesä teevä Ote; joba varesse väĺlän vaaguva, nakkava `peśsi ehitämä Rõn; vanast oĺl `mõisa pu̬u̬l paĺlu naid `haigri peśsi Har; `hüürläse pesäʔ oĺliʔ katusõ all vai puiõ külehn kah oĺl, `puhmõ siseh, `kõrdlikanõ pesä nigu upin, mõni nigu kaaĺ suur Rõu; ku jala˽valutivaʔ, `tu̬u̬di sipõrlasõ pesä, tet́ti havvutust Plv; kimalanõ tege pesä mättä `sisse, kraavi peŕve `sisse, hiiŕe `u̬u̬ntõ Räp; kana om pesä pääl, tiiä‿iʔ, kas lu̬u̬ vai haud Se; varese säedava pessi Lei

2. piltl a. eluase, kodu pesa (maja) juo `valmis Lüg; Olid kalad jägatud, `mindi pesase `sooja (kalurite onnist) Pöi; piäd `väĺlä `lendämä pesäst (oma kodu rajama) KJn; ma naka ka `ennele pessä tegemä Har; kodapoolitseʔ lät́sivä˽niipaĺlo rikkass, et `jõuseva `hindäst pesä tetäʔ Räp b. magamisase, -koht Mia sai nad pesä piältkäde Khn; ma olen pesas tänase pääva HMd; minä võt́in tämä `kińni kõhe pesä piält, tämä õli ehäl tüdrikul Kod; `poiskõni lätt üless oma asõmõlõ - - joba pesän joʔ Krl c. (muud juhud) koest tuul kaua puhus, tuul on `sönna omale pesa vöttand Khk; kui tuul - - akkab ühest kohast puhuma, siss tuul jäi pesasse Kei; kolm `päävä pidi kuu pesäs olema (pärast noore kuu loomist), siis `olla eä linu tehä Juu; tuul kiärutab kõik `ümber, õtsib õmale pesä Kod; keväje `märtsikuu sihen päe olevet vi̬i̬n, sõss minevet `pessä Krk; päiv om siss pesän, kui ta `ümbre käänetess Krl

3. a. millegi halva asupaik Moonakate maja oli üks kehvuse ja vaesuse pesa Kaa; igavene juoma pesa JJn; [see] külä oĺl `varga pesä Räp b. mädakolle kolm üed `päivä ei saand `silmägi `kinni, `ninda valutas ja tegi pesa VNg; kas on `musta `sinne `aava `sisse lähnd, päält `kasvab `kinni, aga alt akkab `aigetamma, tieb pesä `sisse Lüg; tegi pesa `sisse ja akkas valutama Mär; sõrm tieb `umbes `aiget - - pesa oli sies JJn

4. a. üheliigiliste taimede (eriti nende mugulate) kogum `tõmma üks pesä `kartuli üless Lüg; Kes on iast ualt pidand, siis `mitmed on saand ka kolm`kümmä `kartuli senest pesast Jõh; sured mullaunnid said keik `tuhli pesadele `ümber tömmetud Kaa; meie õue peal on tropi`viisi [ristikut], üks pesa ühüskohas kasvab ülesse Kul; nii ilusad suured pesad ja ilusad karduled mud́u koa Mär; `võt́sin mõned pesäd ja voat́ kui paelu ma karduleid sain Juu; kardulit õige suur pesä all Krk || (kapsa peast) kaapsastel pole veel pösa`ühti Rei; [kapsas] akkab piad `keerama, väike kuumes tuleb `sisse, kui ta akkab juba pesa tegema Ris

5. a. lohkjas süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib kui `penni ei õleks, siis kui `raske lumi on kattussel, rõhub sarika pesäst `vällä Lüg; oki pεε pesa, sääl on auk sihes ning oki `keermise rui keib säält august läbi Khk; Ääsi pääl oli süte pesa, kus sööd põlesid Pöi; jõulu `pandi jahve kivise kakk, jahve kivi pesase Muh; Antska käib parema kεεlaba ümber ja päka kohas aa senel purjunööltse silma surumise tarvis rouast oukudega pesa Emm; kahe pesaga oo ikke lina ari, vana `seaduse `aeges oli mõises olnd koa ühe pesaga, `kangesti `peened Mär; aisa päral õõnitsedas pesa Hää; ree paenaldil on pesä, `sõnna `sesse pannakse `tuhka Juu; arjad olid, piid sees, kaks pesa, `eśteks kraabi jämedamad takud, pärast sue jälle `peened Pai; Kahest kolmest kõhast ahju nuka kivide vahele õli peeru õtsa jaust pesa tehtud Trm; [potivabrikus] `testi kausi pesäd, `pańti plaadid `ahju maha, laduti kaasid üksühe tõene tõese `sisse, nõnnaviisi issutite Kod; Tu̬u̬l haŕjal oĺl sääne puu vai laud vaih, sõ̭ss sinnä˽tettü neläkańdilidsõ˽pidimide pesäʔ Urv b. põhi kirgumüt́s, suur `kurdlik laia pesaga Jäm; Mu talimütsi pesa oo nönda ää pigitand Kaa; kübäräl - - teene on `peälmene riie, teene on pesä riie Juu; aenad `panti edimäld `onni - - siss käsitsi kanneti kuhja pesä manu, siss nakati `kuhja tegemä Ran; tä (taskurätt) oĺl iks nii latti pant kübärä `pessä Kan; Kuh́a pesä tet́ti nii, et `pańti puu keśk`paika `pistü, `saibaʔ `ümbre ja hagu `põhja Rõu; `haańe (Haanja) kaap suurõ `korgõ pesäga, `mustjass haĺl Räp

pesa|ase 1. pesakoht kanudel ja `lindudel, `kõikil on pesaase Lüg

2. piltl eluase, kodu kõik kohad oo pesäasemed täis Mar; müüs ärä - - tal os iki ollu oma pesäase Krk; miä piä ädäga lehmä ärä `müimä, mia oia oma lastele pesäaset Puh; nüid om ää, nüid om mul `endäl päävari ja pesäase Nõo; om ennedä ilma pääl, ei olõ˽pesäasõnd `konkinaʔ Har; ku ma üte pesäasõmõ saa, sõ̭ss või ma joba elläʔ Räp

3. õõnsus, süvend rattal‿o pesäase, siis ei anna ratas `loksu Kod