[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

kanga|kutsikas
1. süstik – VNg
2. soalipits – Aud
3. soast ülejäänud lõimelõngad – VJg

kanga|pool
1. süstik – Jaa Rei LNg Mar Kse Hls Krk Plv
2. pool `kanga süstipooli sees oo `kanga poel ja pooli sees oo ora Mar; `kanga pooli `peale `aetse koe lõng kui kujutse Aud

koots|pool koot́s- Pär; ku̬u̬ts-, ku̬u̬t́s- Hää süstik ku̬u̬t́spu̬u̬ĺ on puust `tehtu lõhk, puu või raud varras si̬i̬s; `kanga kudumese ku̬u̬tspu̬u̬ĺ Hää Vrd kotspool

kujuts|pool süstik – Saa Vrd kutspool

luts|pool lutspool süstik – VNg Vrd kotspool

hoi n, g hoi V(oi Urv); oi g oi, `oime Pst Hls Krk Hel

1. kangapool, kääv halvost linnost om halv ja rassõ `hoiõ tetäʔ Kan; oi tetti vokigõ Urv; paaŕ hoi täüt saat vi̬i̬l kotaʔ Har; hoi pańni t́solohkahe, sõ̭ss `koiõ Plv; `istõ voḱi i̬i̬h ja teḱk `hoiõ Vas; hoi, mink päle mähitäss lang Lut

2. piirits, hui, süstik `võrku koetse `oimege Pst; aa `niiti oi pääl kah Hls; `oimek `koeti vanast kangast ka; selle `oime tävve kudasi ärä Krk; `oige muud ei `koete ku närdsu tekke Hel

ots|pool ots- Tõs Saa Kam San Krl Har Rõu, ats- Trm Rõu süstik meil oli ikke otspool Tõs; otspu̬u̬ĺ om maha lännü San; otspooli `sisse pandass lang Krl; kui `koeti, visati atspu̬u̬ĺ ütest vaheligu otsast `tõistõ Rõu

pool3 pool (-ĺ) g pool|i Emm Rei hajusalt L, Juu Amb Plt SJn, -a Emm Rei; puol (-ĺ) g puoli Ris HJn JMd JJn Koe VJg Iis Trm, `puoli hajusalt R; poel Sa Muh LäLo Var Ris, puel Var Tõs, g pooli; pu̬u̬l (-ĺ) g pooli Hää Saa KJn Vil eL, puoli Lut, puali Kod; puõl g puõli Khn

1. a. õõnes pulk (koelõngaga), kangapool `surnuka sies on kääv ehk puol Jõh; `Puoli tegemine oli ikke `laste `uolest IisR; taris `pooli akata `aama Muh; `kanga `pooli tegema Rei; poel oo pilliroost, selle `peale `aetasse lõng Mar; kas poolid oo `otses, ma tulen ajan soole mõne pooli Mär; õunabust saab kõege libedamad poolid Kse; sotspooli sees oli ora ja `sinna `sisse püsteti pool; pooli põhi oli - - pilliroog ja `metsas kasusid ka `sioksed putked, mis seest `õõned olid, lõegati nendest Tõs; pooli `peale `aetse koe lõng, kui kujutse Aud; lõng `aeti vokiga pooli `piäle Juu; Tüdruku `aada oli `õhta poolid ja kaks küinart kududa kua Amb; kel olid lapsed, kes `puoli ajasid [läks kiiremini], kui ise pidid ajama, sie võt́tis `jälle `aega vähämaks JJn; puolid on otsas VJg; `puolisi on `tarvis, kui kangast kudume Iis; pooĺ tehasse `varda pial, voki suust pannasse varras `sisse, `alla pannasse paks paber või piĺliroog; `poolide `aamese juures piad `riśti `laskma, muidu tulevad pooli otsad maha Plt; ma pia `pu̬u̬li ajame Trv; mina pannin iki ru̬u̬ `sisse poolile, siss es lagune kotspooli sehen ja parembide käis `ümbre kah Ran; ku kangast `koetass, tetäss vokiga `pu̬u̬le Nõo; ma˽tei üte pooli `langa Har b. süstik pooliga vissatse löimetest läbi Jaa; poel, kellega kujotasse - - puust `tehtud Mar; pu̬u̬ĺ om si̬i̬, kelleg‿koets Krk || õmblusmasinal Vanad `õmblus`maśsinad olivad pikka `puoliga, pärast `uuemad olid keik lühikese `puoliga IisR

2. värten oki poel ning argid, `arkide vahel oo poel Khk; okil on poolid. kui kedratakse, siis poolid soavad täis Vll; poel‿o `katki, kedrad tulavad ää `külgest, ma lase uied poolid `reida Muh; poel köis `ringi Var; poiss, mine asvelda lõngad pooli piält ää Tõs; luheraud köib poolist ja luhest läbi, pool köib tale `otsa Aud; Oki pooĺ `keerleb `varda peal `ringi, varrast määritasse rasvaga, et `äśti libe oleks SJn; miul jäi pu̬u̬ĺ poolikul alle Krk; voki pu̬u̬l sai täis, piap tõene pu̬u̬l `kaema Nõo; Ku˽lina˽vai villaʔ `oĺli är˽kedratuʔ, nii õt pu̬u̬ĺ täüś oĺl, siss keriti lang pooli päält är˽`kerrä Har; pooliʔ omma voḱil, mink pääle kedrätäss, `nüüdene rahvass kuts `hoikõst poolist Plv; `tütrel oĺli˽silmä˽ku pooli˽pääh, a no om pümme Vas