Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
imä|hiuss sünnijuus, -juuksed leemehiuss vai imähiuss om lat́sil sääne kehv `hiusõkõnõ, om siss pääh kui sünnüss õ̭nnõ Se; imä `hiussõʔ Lut
juhmus `juhmus g -e Tõs Tor Hää JMd Plt KJn rumalus, totrus, nürimeelsus ei jäta oma `juhmust järele Tõs; ta tegi seda oma `juhmusega Plt || oh sa `juhmus, ei saa millestki aru KJn
lapse|vaev sünnitus(valud) emä surigi `lapse `vaiva ja laps tuli `surnelt `ilmäle Lüg;
ega see lapse vae `kerge pole Khk;
suri lapse `vaeva ää Kse;
sünnitamene tuleb juba ligidale,
lapsevaev akab jo tulema,
valud akavad `köima PJg;
ta on juba lapse `vaevas Ris;
kaksteist nädälit tite ema auk `seista `lahti,
võib veel ää `surra ja `ööldäkse,
et on lapse `vaeva surnd Juu Vrd lapse|haiged,
lapse|voodi,
latsevaev
lapse|voodi 1. lastevoodi lapse`voodi,
mõnel lapsel oo koa `voodi neh - - `pulkest või `laudest Mar2. sünnitus, sellele eelnev ja järgnev aeg Naine jäänd lapsevoodi (sünnitus on ligi) Pha;
paljo pöle lapse `voodi münu aja sees surd Rei;
naene `aige,
enne ja pärast lapse `sündimest,
naene lapse`voodis `aige PJg;
Naine `aige lapse`vu̬u̬dis,
ei saanu `rih́ti `peksa Hää;
naene läks nukka last tegemä,
lapse `vu̬u̬din `aige Kod;
`surri ära lapse`voodi Äks Vrd lapsevaev,
latse|säng,
latse|voodi
latse|olek sünnitus siss `tuĺli nii `kange valu kõtu `sisse nigu latseoleki valu; ma peĺlässi toda latseolekit ullembide ku `surma Nõo; mul oĺliʔ inne latsõ olõkit `väega˽suurõ˽valuʔ Urv
latse|voodi sünnitus ning sellejärgne seisund [naine on] latse `vu̬u̬din Hls;
ärä `ku̬u̬li paĺlu latse`vu̬u̬tele Nõo;
nainõ om latsõ `vu̬u̬tõn maan San;
tu̬u̬ `jäie latsõ`hootõlõ mahaʔ,
tu̬u̬ ei˽saa tullaʔ Har;
Tä `ku̬u̬le latsõ`vu̬u̬de pääl Räp Vrd lapsevoodi
nüridus nüridu|s Vai Jäm Tõs KJn Hls, -u|ss Trv Krk, g -se nüriolek; nürimeelsus see oo inimese oma nüridus, ei soa aru kedägi Tõs; kissi tiäb ta nüridust KJn; ka mea ta terävust või nüridust `kaie Krk Vrd nürhrüss