[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit

imä|hiuss sünnijuus, -juuksed leemehiuss vai imähiuss om lat́sil sääne kehv `hiusõkõnõ, om siss pääh kui sünnüss õ̭nnõ Se; imä `hiussõʔ Lut
juhmus `juhmus g -e Tõs Tor Hää JMd Plt KJn rumalus, totrus, nürimeelsus ei jäta oma `juhmust järele Tõs; ta tegi seda oma `juhmusega Plt || oh sa `juhmus, ei saa millestki aru KJn
lapse|vaev sünnitus(valud) emä surigi `lapse `vaiva ja laps tuli `surnelt `ilmäle Lüg; ega see lapse vae `kerge pole Khk; suri lapse `vaeva ää Kse; sünnitamene tuleb juba ligidale, lapsevaev akab jo tulema, valud akavad `köima PJg; ta on juba lapse `vaevas Ris; kaksteist nädälit tite ema auk `seista `lahti, võib veel ää `surra ja `ööldäkse, et on lapse `vaeva surnd Juu Vrd lapse|haiged, lapse|voodi, latsevaev
lapse|voodi
1. lastevoodi lapse`voodi, mõnel lapsel oo koa `voodi neh - - `pulkest või `laudest Mar
2. sünnitus, sellele eelnev ja järgnev aeg Naine jäänd lapsevoodi (sünnitus on ligi) Pha; paljo pöle lapse `voodi münu aja sees surd Rei; naene `aige, enne ja pärast lapse `sündimest, naene lapse`voodis `aige PJg; Naine `aige lapse`vu̬u̬dis, ei saanu `rih́ti `peksa Hää; naene läks nukka last tegemä, lapse `vu̬u̬din `aige Kod; `surri ära lapse`voodi Äks Vrd lapsevaev, latse|säng, latse|voodi
latse|haigus sünnitus; tuhud miu velle naine `surri latse `aigusess ärä Krk; tu̬u̬l käävä suurõ˽`haigusõʔ, üldäss latsõ `haigusõʔ Har Vrd lapsehaiged, latse|olek, latse|säng, latse|vaev, latse|valu
latse|olek sünnitus siss `tuĺli nii `kange valu kõtu `sisse nigu latseoleki valu; ma peĺlässi toda latseolekit ullembide ku `surma Nõo; mul oĺliʔ inne latsõ olõkit `väega˽suurõ˽valuʔ Urv
latse|voodi sünnitus ning sellejärgne seisund [naine on] latse `vu̬u̬din Hls; ärä `ku̬u̬li paĺlu latse`vu̬u̬tele Nõo; nainõ om latsõ `vu̬u̬tõn maan San; tu̬u̬ `jäie latsõ`hootõlõ mahaʔ, tu̬u̬ ei˽saa tullaʔ Har; Tä `ku̬u̬le latsõ`vu̬u̬de pääl Räp Vrd lapsevoodi

nüridus nüridu|s Vai Jäm Tõs KJn Hls, -u|ss Trv Krk, g -se nüriolek; nürimeelsus see oo inimese oma nüridus, ei soa aru kedägi Tõs; kissi tiäb ta nüridust KJn; ka mea ta terävust või nüridust `kaie Krk Vrd nürhrüss

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur