[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

ila ila R eP(h- Phl) M T Urv Plv, ilä Krl; ela Rid Mar, jõ- Khn
1. (veniv) sülg, kool pühü oma nenä ja suu ilast `puhtast ja `kuolast Lüg; suu on alande ilas; `nenda `taplevad, et ila `parsko `toise `silmile Vai; [joodik] Nõleb peale teiste inimeste `uksi kauda, mokk ilal peas; Suu äi pea änam ila; Kudas sa (laps) täna nii ilal oled; Kui lehma ila lüpsiku satub siis piim - - akkab venima Pöi; konna kudu oo nagu ila tükid; `veisse röögatis aab `palge. siis pannasse musta sõnni ila `peale Muh; annad `vaesele natuse `leiba ka — vetad ila suust ära Emm; vidas nii et ila käis lõuast `välja Rid; nao va väsind ärg suu ela täis Mar; `Juõnud mehel `tjõlkus jõla abõnõssõ Khn; rumalal koeral jooseb suu ila Saa; ära lase ilasi `juosta rinna `piale Kad; uńdi ilaga õli lammas koon Kod; vekesed lapsed ajavad ila suust `väĺla Lai; inimesel om süĺg, loomal ütelts ila Hls; sõss tulep ka ila ku uisk ärä om lehmä `panden Krk; latsel nakava `amba tulema, suu jooseb ila; riivi karask ku ta `saise kuuma ilmaga ja `kiägi `kat́ski muŕs, siss veniss ku ila Nõo; [piim] venip nigu ärjä äiss, nigu ila Kam; lehmä suust juusk illä Krl
2. (hrl võrdlustes) a. (aeglasest inimesest) Kaa Emm Rei spor L, Pil Plv Millas sehane midagid teeb? Venib kut ärjaila Emm; Venib ku ~ jusku ila Hää; venind nagu lehma ila Pil b. (õhukesest riidest, peenikesest lõngast jm) `Ketrab nigu ila, mis sie `vasta piab Jõh; ila`peenine löng. see igavene ila Khk; Emaste `riided oo niid nii õhuksed nagut va ila; Mu püksipõlved oo üsna ilaks kulund Kaa; ilapeenike löng; Sa kedrad söukest ila Pha; see oo muidu üks kööve ila (peenike köis) Muh; sie pruun [lõng] on nii ila, `liiga pienikene JJn; [lõng] piänikene juśku ila lastud Kod; Si lõng on ninda loiu keerug just ku‿ts ila Pst; sel villatsel langal ei ole `ki̬i̬rdu pääl, si̬i̬ venib nigu ila Nõo
3. liigesevõie `Liikme otsad `kuivasid ää, ila `joosis vahelt ää, liige jähi ükspuiseks Pöi; kui `leika sia ehk luama jalg `kat́ki sialt vahelt tuleb `väĺja ila VJg; kui põlve ila `väĺja jokseb, siis põĺv on `kange Sim; egäl ühel końdil ja jalal on ila vahel Kod; ku `liikmest är murrat, sõss näet et ila tule `vällä soone si̬i̬st Krk
4. lima soolika ila Tor; [nälkjas] lähäb möödä moad, ila köis järel Juu; kala one ilane, jusku uśs libe, kala ila Kod

jahe|liha sült; külmtoit lihast, tangudest (ja kartulitest) [Pulma] edimädse päävä hummugus oĺliʔ alasi jahelihaʔ. tu̬u̬ oĺl sakõ `su̬u̬rma pudõŕ. sääl `keet́i neh liha ka sisehn ja lõiguti sõss pudru `sisse ku kõ̭iḱ pehmeʔ oĺl Rõu; kala jaaheliha Se Vrd jahelihapuder, jaheroog

kõverdus1 kõverdus Pöi Tõs Vän Tor Jä VJg Sim Trm Kod Plt KJn SJn, kõberdus Vän Tor Ris Juu Kos, köverdus SaLä, koverdus VNg Vai, g -e; koverdu|s g -kse Kuu
1. kõverdamine aŕst `kielas mul ära kõberduse, võib vere suon `lõhkeda Ris || fig küll see inimene teeb köverdust (toimib halvasti) Jäm
2. kõverdunud koht, looge tie koverdus VNg; tee teeb siin köverduse Jäm; vaul köverdus sihes; ree jalase köverdus Khk; `Sõuke on juba kena kõverdusega aisapuu Pöi; juuritud jalased ei saand nii ilusa kõberdusega; `liiga `õige puu oĺli, ei saand kõverdust teha Vän; adra kõverdus - - kos tellraud siden Kod Vrd kõverik
3. kõverduv kehaosa, liiges a. põlveõnnal Kuub voib `polve koverdukseni küll `nuordel inimistel `olla Kuub. küünarliiges kää kõberdus `kohtes oo mul säŕk kat́ti Tor c. hüppeliiges Jala koverduksess oli kibe `vistrik, `saabas hakkas `hieruma Kuu d. talla- või varbaalune õõnsus jala köverdus - - talla all see `ööne koht; `varba kurgu all - - `varba köverdus Khk; jalad karedad kõverduse piält, kure`suapan jalad Kode. süli, rüpp jäme (raseda) `kohta `εεtesse: köverdus täis, mis see änam maast käde saab; magavad ükstese köverduse sihes Khk; `vet́sin teise pia oma kõverdusse JJn
Vrd kõverdis, kõverus

kõverik kõveri|k g -ku Pöi Muh L(kõbe-) spor K(kõbe- Pil), I Hls Krk Ote, -gu Hls TLä San, -kku Lüg Jõh; kõvõri|k Khn Krl Har Se, köveri|k spor Sa, Ris, g -ku; koveri|k -gu Kuu Vai, -kku Jõe Hlj VNg; n, g koverikko Vai
I. s
1. kõver ese või selle osa; kõverus, käänak no [paadi] `piida`lauad olid `jälle nisukuse koverikku˛ega `pandud Kuu; `kõrva kõverik; `sirged [juuksed] kõik, et ei õle `miski kõverikku Jõh; pisukene `Iie oja `juakseb mittu koverikku `siia Vai; see üks va kõberik, see sünni tarvitus puuks `ühti Kse; tiel on kõverik sies Iis; võt́tis sõrme kõberikuga `putru Pil; vana ru̬u̬p, puust kõverik `oĺli KJn; adra kurõd olliva kuusitset, `võeti üten juurikuga - - kõvõrik `panti ülespoole Ran; masina vänt om säält kõvõriku kottalt `kat́ski lännüʔ Har || fig (inimesest) ma ole küüräkus ja kõverigus jäänu Hls; ega miä küll serätsele kü̬ü̬räkule ei taha `minnä, serätse kõverigule Puh Vrd kõverdik, kõverdus1
2. kiri, muster, silmus kolm kõverikku `aeti `pääle (särgikrae kaunistuseks) Hls; kõverik või käänak on `ammel ehen Krk; `pit́se kõverigu nigu looga Puh; meil ka õks vanast `uhkustõdi `kamssõgaʔ, ku ummõldi nööriʔ ette ja˽kääneti nu̬u̬ kõvõrikuʔ nöörele `sisse Har
3. muid tähendusi a. süli laps tuleb so `juure, ütled, tule puke mo kõberikku Mar b. ussike, tõuk kõverikkud, näväd `lüövad ise kõvera, `veikene ja `pienikene `justkui `niidi õts Jõh; koverigud, niisugused `piened `ussid Vai; kui konna kude mõne päeva seisab, siss on sääl seaksed mustad kõverikud (kullesed) sees Saa; kõverik, kõverik, kohe sa lähäd? vana parmu matusselle rhvl Kod c. vigur, konks kas `miski `asja akkad tegemä, on sääl mõni kõverik `juures Lüg d. sõim oh sa pühäne kõverik Nõo
II. a kõver; käänuline `kahte`kümmend kaard lähäb `paadi jauks, `piavad vähä koverikkud olema Jõe; `vorstil `panna `õtsad kokku, siis on kõverik vorst Lüg; see sur köverik tee Khk; see kapa kõru o kõverikust puust `tehtud Muh; varnad oo suured kõverikud puupulgad Tõs; kõverik kaśk olli aua ääre peal Vän; kõverik puu oĺli sääl nagu auvärat üle tee, tüvi oĺli teispool ja ladu oĺli teispool teed Saa; vikerkaar on ise nisuke kõverik KuuK; tie on pikk ja kõverik VJg; kõverik ja madal `kalda äär; `istepuu oli teĺje `laiuselt, seest poolt vähä õõnes, või kõverik Plt; [puulusika] vaŕs olli ka kõverik Hls; ta‿m kõverik nigu lu̬u̬k San; puu um kõvõrik kasunuʔ Krl || fig ebatõene sel ei õlegi `ühta `sirgeid juttusi, sie `räägib aga kõverikku ja vale juttusi Lüg

külm|liha
1. sült Lihavõttõss tapõt́e vasiket ja keedete säält külmlihha; Kõ̭gõ `tähtsäp mis jõuluss pidi olõma, oĺlivaʔ verivorstiʔ ja külmliha ja õluʔ Räp; taa (tahan) `küĺmäliad ka `sääd́a (teha) Lei Vrd jaheliha
2. liigliha külm liha `kasvab aava `sisse Khk