Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kargama `karga|
ma, kara|
ta üld (-
daʔ V;
-me, -te Hls Krk(-
de)
Hel;
-mõ, -me, -de San;
-maie Lüg;
`kargama Jäm Ans Khk; da-inf `kargada R Mus Vll,
karrata Han Mih Aud1. a. hüppama, hüplema nii `pitka pistent `sööstand nönda kut uńt ümber Rüssa pau `kargand Jäm;
`kargas ahju‿pelt maha Khk;
urt lammas kes armastab üle aide `kargada Mus;
obu `kargab ühna `kraavi Muh;
pulmarahvas oln hundid ja läin keik karates `metsa Phl;
`kargas maast `vilksti üles Mär;
Mia `jõutsi parajuttõ üle pao karata Khn;
mes `aśsa te löhote ja `kargate ühtepuhko peal Ris;
kui `veised kevade `väĺla lased, siis löövad `kepsu, `kargavad ja üppavad Juu;
lapsed `kargavad `reial Amb;
obune nõnna ei `karga, aga lehm `kargab üle aa küll Ann;
üpates ja karates lähäb VJg;
obune `kargass `püsti Trm;
`kiissel ei `anma `rohkem `jõudu kui üle aia karata Kod;
sääd nagu peni üle aia `kargama Trv;
vanan ää eläde, sai süüvvä, sai karate Hls;
oravakese `kargava puu otsan Puh;
mis sa `kargat ilma aegu, kas sa paigal ei või `saista San;
pih́tpimme sügüse ü̬ü̬, `karga vai `soelõ `säĺgä, midägi ei näeʔ Urv;
ma˽`karksi üle kraavi Har;
kunnaʔ eläseʔ vi̬i̬hn ja `kargasõʔ kuival Rõu;
`karksi (tulin) üle läve sinno `kaema ka siiäʔ;
Karga no häste (hüvastijätusõnad) Räp ||
fig mõts `kargap `kaala (on lähedal), aga maea om lagunu Nõo ||
fig mis sa `kargad üle `tähtede (jätad tähti vahele), loe korralikult Juu;
aidu kargama üle aia hüppama (pahur loom) Kiuduga oli `risti küll, see `kargas `aidu Pöi;
obone akas `aidu `kargama KJn;
loomadel `pantas pia jala `küĺgi kui `aidu `kargab SJn b. hüppama, lendama, põrkama, viskuma rahe terad - - nagu `aavlid `kargavad Jõe;
sädemed `kargasivad lage Lüg;
kala `kargas `riistast `vällä Vai;
Kena ilmaga ääre kalad `kargasid vee peale öles Pöi;
paĺl `kargas tagasi Juu;
siss karass tuli räni küĺlest pessu `külge, pańd pessu palama Nõo;
tulõ kipõn karaś ahost `vällä Vas ||
fig imä `vi̬i̬di ussõst `vällä, arm karaśs `aknast `vällä Kan; || võpatama – Krk TMr Se ma äkki midägi kuule, ma karasi periss (ehmatades) Krk ||
üles-alla kõikuma laev lähäb `kargama. mõni paat karata üht`jooni nagu obu Pöi ||
pritsima vesi `kargab nüid ülespidi, kui mõni sõedab `vankrega Juu;
vesi `kargas `vasta `siĺmi kohe VJg;
mädä karas nõnnagu vuratas Kod;
`varva vahelt `kargas vesi `väĺla Plt;
`kargass veŕi `rõividõ päle vai käśsi päle lihonikil Se ||
om nii külm, et täheki `taivah `kargasõ̭ Se ||
kiiresti levima tuli `kargab laiemalle Juu;
tuli `kargab `kange tuulega laiali Kos;
tuli karaśs laialõ Krl ||
kokku tõmbuma inne `vaĺmist tegemist vinütädäss (võrgulina), siss ei `kargaʔ nii kokko Se ||
pekslema, ägedalt tuksuma süä `kargass ku ärä `eitüt Krk;
oi kuidas veri jamsip, soone `kargava (pulss väga kiire) Nõo;
nakass süä `kargama siseh, pess nigu jõ̭ḿps Se |
karand lagi karand lagi oli sedäsi, `laudest `löödud nõnna et, kaks tükki oli `vastamesi, kaks `lauda, ja kolmas oli seäl vahepeäl Juu ||
fig Kis oma naise maha jätab ja teise `juure läheb, si̬i̬ on üle ti̬i̬ `kargaja Hää;
jalg on ää karand (nikastanud); karvad `kargasid pea lae peal kokku (ehmatusest) Juu;
tämä `kargab kui raud `silmä (ütleb teravusi); kui üle kruavi `kargama akad, piä silmäd `lahti (naist võttes ole ettevaatlik) Kod;
karaśs kate jalaga õnnetuse `siśse Ran;
ta `tah́tse mul perä `pääle karata (tikkus kurameerima) Ote;
tu̬u̬ `tütrik oĺl üle aia karanuʔ Har;
aja sitta asjale, karga ise kannule inimesest, kes oma ülesandega toime ei tule aja sitta aśsale, `karga ise kannule JõeK |
kaela kargama a. peale kaebama –
Hää;
b. teravusi ütlema ma `ütlen kedägi, siis ta `kargab kõhe `kaala Kod |
lakke (~ pilve) ~ nahast (~ närtse seest ~ pükstest) välja kargama a. väga rõõmustama `ninda `ruemuss kohe, et `kargab lakke Hlj;
minul õli nõnna üvä mi̬i̬l, et kas karata nahass `väljä Kod;
nüid om `sääntse ää mi̬i̬l sul, nüid `kargass kas või `närtse sehest `vällä;
mul nõnda ää mi̬i̬l, et `kargass kas või `pilve Krk;
hüä mi̬i̬ĺ sai `väega, hot́ lakkõ annaʔ karadaʔ Se b. kiitlejast, suurustajast mõni om väegä `uhke, `kargab vai nahast `väĺlä, keksib ja eputab Ran;
tahat ummi `närtsa seest `vällä karataʔ uma `uhkusõga Se |
naba karanud veninud naba om är karanu, ärä liigutet Hls;
mia tõsti toda mahla `tüńni ja, tõsti `endä ärä, naba karass paegald ärä Nõo;
naba om no˽`tõistõ `paika karanuʔ Har |
ratsa kargama kanga kudumisveast niide kord soeb `sisse kui sool jalgutid ukka `lähtavad `muljudes, siis akkavad äärepäältsed löŋŋad `ratsa `kargama, ei vöta kudet `sisse mette Khk2. tantsima –
Se Lut Kra lasat́skit karatass;
pühil`aiga õks `tansti ja karati;
t́sura ĺei `kiika, `tütrik karass Se;
`kahru `kargama;
rasõhhalõ karatass Lut3. kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima a. äkki tulema (haigus, viha jm) `jookseva `kargass `jalga Jäm;
naŕr `kargas ihu `sisse;
`kargas äkist viha täis Khk;
ma `tunsi pölve `sisse `kargas naa `aige Vll;
siis `kargas moole rooś, `kohkomisest `kargab rooś Mih;
kui ma üles tõuse, põlvetesse `kargab nii suur valu Khn;
tääle oo luu roos `kargan Pär;
veri `kargab palesse;
vesi `kargas `silmi;
`kange kramp `kargas pöia `sisse Juu;
sõna pialt `kargab vihasest Pal;
karaśs viha täis Trv;
karaś vihatses ku üits tuli Krk;
`kargaje ru̬u̬s, si̬i̬ kes `kargap ihu `mü̬ü̬dä Krk;
mia sai tolle leeväraasu suhu susata, `tu̬u̬gi karass `kurku (sattus hingekurku) Puh;
veri karaśs näkku Rõn;
mul tu̬u̬ sõ̭na karaśs `mi̬i̬lde Plv;
ku `sü̬ü̬mise `aigo `kurko karaś, sõ̭ss täheńd tu̬u̬d, et kas saat `viina vai saat tõrõldaʔ Räp b. fig `kargab nagu püśs täis (vihastab äkki) Koe;
ei jõvva enese üle taĺlitseda, `kargab nõnnagu püss `täite Kod;
elu ~ hing ~ süda kargab täis (~ üles) äkiliselt vihastama las `kargab temagi elu täis;
ing `kargas kohe täis Hlj;
süda `kargas täis, kas mine käsitsi kallale Khk;
süda `kargas täis, `ütlesin kohe‿t siit suadik ja mitte enamb Kad;
elu `kargas täis, ma kihuti tälle üte jõõdi Ran;
süä `kargass üless nigu kikkal Se |
silmad kargavad tuld äkiliselt vihastama silmad `kargasid tuld täis VJg |
tuli kargab silmist (välja) (terava, äkilise valu puhul) tuli `kargab siĺmist (
`väĺlä)
kui kederluu kohegi vasta lü̬ü̬d, siss tuli `kargab siĺmist (
`väĺlä)
Ran c. soojendamisel kokku minema (piim) –
Sa Tõs Ris Nõo piim `kargas kogu Jäm;
piim `kargab kogu, kui ta juba apuks on läind ning siis keedetasse Khk;
piim `kargab soea ölle sees ära Vll;
kui pala aeg on siis piim `kargab ää, se `kargab juba `lehmi sies ää se piim Ris d. äkki suunda muutma (tuul) tuul `kargab ju vahest nii äkist `teisse `kohta Jäm;
tuul `kargab `ümber, otsib omale pesa, puhub kaksiti;
pilve tonk tuli pääva ede ning `kargas tuule `pöhja Khk;
tuul `kargas `teisele Mus;
Kui tuul seda`viiti öhest kohast `teise `kargab on sadu oodata Pöi;
`kargaja tuul teeb `kurja `ilma Hää;
tuul on `jälle karand täna `teise `poole Juu;
tuul karand `teisi `kańti juba Lai;
tuuĺ karass `põhja Rõu4. haarama, kinni võtma; ründama, kallale tulema kuer `kargas `kallale Lüg;
`kargas `rindo, votti `rindost `kinni ja akkas rapputamma Vai;
karga töö piha `kinni, missa `aegled;
äkist ühed suured kääd `karksid mo `ümbre `kinni Jäm;
`kargas ammastega porgandi `otsa `kinni, `krahftik tüki `otsast εε;
tangidel on uuled, nendega sa `kargad naila pεεst `kinni Khk;
`kargasi kapa `körva `kinni Pha;
teine `kargab `teise `sanga kinni;
saab näha, millal ta mu `kurku kinni `kargab Muh;
`karga soppi kinni ja `puista kotist `välja Muh;
koer `kargas `reide `kinni Rei;
need `üiti `saapa tripod,
siis karati nende `külgi `kinni ja tõmmati saabas `jalga Mar; [hunt] `olle `kurku `kargan obustele Aud;
kui ma muido ei `ärka üles, `karga `varva `otsa `kinne Ris;
mõni tahab `lüia, `kargab puu `algu `kinni Juu;
kuri kuer `kargas `näosse `kinni JMd;
`kargas ammastega `kinni, `kargab kallale Trm;
karas ku uńt minu kallale Kod;
Koer `kargab obusele ninasse Lai;
koer karaśs ammastega `otsa `kinni Trv;
ta karaśs `rindu `kinni miul Krk;
kes tsusip `penni, peni `tunnep `väega `tolle ära, `kargap vai nõna `küĺge Rõn ||
fig `täämbe om paĺlu küĺmemb ilm kui eilä olli, `kargab kohe `nõnna kui `vällä lääd Hel;
peale kargama kärkima, riidlema, ründama Kui sa teise inimese läbi praugud, see nägu pragad või pääl `kargad, see `öeldaks kah põrgib Hää;
valitseja `kargas `tiume `peale VJg;
see on äkiline, kohe `kargab teisele `piale Plt;
vallavanemp karanu kurjaste `pääle, et sul om edimene poig `vällä `võetu `toitjass, sedä ei saa Hel;
ku ma˽pääle `karksi, üttegi tü̬ü̬ińemist ei olõ teil `õiguss `tsüśkiʔ Har;
ninna ~ nina otsa ~ näkku ~ silmi(le) ~ harja kargama sõimama, kärkima, tüli norima Sie on `mõistlik mies, ei lähe `kellegille `silmille `kargama. Vana `kargas `kõigile `silmille IisR;
Kus pidi kohe silmile `kargama Pöi;
`kargab `ninnä õma sõnadega Kod;
tahap `persega näkku karata Ran;
ta `oĺli viha täis, karass mulle `arja Nõo;
ärä sa nõ̭na `otsa karaku Krl;
ka määne kusik vi̬i̬l ei olõʔ vai `kargas mullõ vanalõ inemisele `nõ̭nna Plv5. jooksma; ringi hulkuma Mes sa üöd läbi `aeva `kargad, et eit nää sis `millaski kodu magada Kuu;
lips lops `viimne paar `üitasse ning siis kaks tükki `akvad `kargma Khk a. lõhkuma (hobusest) obone `kargas `neljalt jalalt, `tõmmas käest `lahti Lüg;
märal oli `kargamise viga `juures Ans;
obu akkas `kargma, `peksas rattad puruks Khk;
obu läks `kargama, nagu suur tuut oli rataste all Kaa;
kui tuima poolt obu oo ja `kohkub, siis läheb `kargama, pire‿p lihagid nönda `kargama Jaa;
obu läks `kargama, `lõhkus mehe ää Muh;
kui obu `kargab, siis purustab kohe vankri ko ää ja jooseb isi ennast puru Kse b. kappama, galopeerima obused `kargavad ummisjalu Pha;
obu jooseb `nelja, kui ta - - ülejala `kargab Jaa;
obune `kargab `neĺla Juu;
`kargas tuhat`neĺja VJg;
ku hobõnõ kaḿmitsaga karaśs, sõ̭ss kell tilisi Räp;
ajagu‿i karatõh, las `sõita `aigu pit́eh;
olõ‿iʔ illoś ku hopõń karatõh juusk Se c. kiini jooksma kiil paneb looma nii `kargama, kihutama, et kas tulest läbi Krj;
`parma paelu täna, loomad `kargavad Tõs;
`täämbä om paĺlu `kiinläiśi, eläjä˽`kargasõʔ Urv;
pasadsõ `persega vaśk aja karja `kargamõ Krl;
eläjä˽`karksi˽`hirmsadõ;
eläje `kargasõ ku˽parmu omma Har;
kiili kargama kiini jooksma palabaga lehmäd `kargavad `kiili, sabad `seĺges Vig;
ku parmu om, siss eläjä `kargava `kiini, and säĺlän ja, jooseva karjamaald ärä kodu Nõo6. põgenema, pagema vang õli `kargand `välle Lüg;
`kargas kroonu teenistusest ära Ans;
`seiksed noored mehed - - vahest `kargasid käest äe, läksid `metsa Kaa;
`kostel `kargas saare otsast ära Vll;
löi mind nii, et ma `kargasi `koolist εε Käi;
vangid `kargan vangimaeast ää Tõs;
see on sõea väest ää karand Juu;
varas oli ära karand Kos;
siis `üeldi viel karand naine, kes lahutud naine oli JJn;
Karjapoiss `kargas ära Iis;
si‿o nõnnagu kabeliss ärä karanud (kõhnast inimesest) Kod;
läheb [naine] ää mehe juurest, siis `üeldasse karand naine, `kargand ää ju mehe juurest Ksi;
kroonu pääld ärä karanu soldat Nõo7. paaritama, sugutama obone `karga toist, on täkkol Vai;
piab mära täku `juure `viima karata Khk;
oli tüdrugu ää `kargand, siis polnd muud‿ku vöta naiseks Mus;
naine oo ää karatud Muh;
Muud amõtid põlõmtõ kui `kargab tüdrikä Khn;
ärg `kargas lehma ää Tor;
Kasandu `kõrtsus oli suur `kargamese täkk, `laśsid märasi karata Juu;
karas ära selle tüd́riku, siis võt́t ärä Kod;
las ta `kargab pääle ärä, mud́u jääb lehm vi̬i̬l `ahtrese Hel;
perän siss nakass jälle `tõisi `tüt́rige `kargama, neid `oĺli täl mitu Ran;
tu̬u̬ om `laskunu˽tu̬u̬l poisil henne üle karadaʔ Har;
naane om˽ar karanu, ku om rasõvat `jalga jäänüʔ Se;
tu̬ `tütrik om ĺäbi karat Lei Vrd karatama