[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kannus1 kannu|s g -se Sa Emm Rei Mar Mär Kir Kse Tõs Tor Ris/-os/ Juu Koe Iis Plt Hls, g -sa Kõp, -sse Muh Mär Vig, -kse LNg Juu Kos JMd VMr VJg; kannu|ss g -sse Hää I KJn M(-ssa Trv) spor T, g -sõ V(pl -ssõʔ Krl); `kannu|s g -kse Kuu VNg Vai, g -sse Lüg
1. terav küünisetaoline moodustis mõnede imetajate ja lindude jäsemeil kuga `kannuksed Kuu; kukkel on `kannussed. kisub `kannussiie ja nokkaga `tõise purust Lüg; kukk annab kannustega Jäm; obuse kannused - - sarve koht `keske säärt Khk; Vana kukk, tugevad kannused Pöi; nee oo koera kannussed, kannuste `otsas koa küined Muh; kannusega koer Tõs; kukkedel on teravad kannuksed Kos; kanal kolm varvast `ongi, taga veke kannus VMr; kannus one teräv, kannussega tämä (kukk) raiub Kod; kanal om ka kannussit Krk; kikass lasep kannustega nigu muld `tolmap, kaabip ussi `väĺlä Nõo; penil om ka iks kannusse Ote; Sa oled kerge kui kirbu kannus San; kikka kannusõʔ. kannustõgaʔ pess tõsõ kikka purulõ Se
2. ratsasaapa kontsa külge kinnitatav metallese hobuse ergutamiseks `ohfitserid - - mogomaisi `kannuksiga `saapo Vai; Käis sii, kannused kölisesid soabaste `küĺges Pöi; kõrvi kannuksed kadusid rhvl LNg; lähäb sealt ja sedasi mõõk oli ja kannussed mis kõrisesid tääl järel Vig; Paergust on irmus kiire ja anna aga obusele easte kannusid PJg; `ratsaväe soldatil `saapa ots ka kannused Tor; kui kannuksega õerub `mööda obuse `külge, siis obune jooseb valuga Juu; ohvitser annab obusele kannustega Kos; mõned nuared mehed `uhkuisi tegid õmale kua kannussed Kod; roonuväel olli taga `saapa `kontse man kannuse Krk; sõah pandass kannusõʔ hobõsille Se || fig [möldripoiss] Käis mõisasakstele kaebamas, tahtis omale kannuseid teeni (soosingut saavutada) Trm
3. ree-, kelgu- või saanijalase tagumine osa `saani `kannuste pääl Kuu; sain `toise `saani `kannuksille ja sain kodo Vai; vöta mind saani kannusele Khk; Ma tule korraks siia sammasele kannuste peale Pöi; ta on suani kannuste pial, sõedab nii JMd; ku es mahu `saani `istma, siss läits üits saestass `taade kannuste pääle Nõo
4. masti alumine ots – Jäm
5. kinnituspael või rihm a. kindasõltus `kinda kannuss Trv b. koodirihm koodi kannuss Räp Vrd kannel2
6. õiepung `õunbu kannossed Vig
Vrd kand1, kanne1, kannusk2

kannusk2 kannusk g -i Jäm/-e/ Ans Rid
1. terav küünisetaoline moodustis mõnede imetajate ja lindude jäsemeil kuke kannuskid Ans; kannuskid, kui tene kukk tuleb, paneb nõnna et Rid
2. ratsasaapa kontsa külge kinnitatav metallese hobuse ergutamiseks obusemestel olid kannusked [saapa] taga Jäm
Vrd kannus1

pale pale g pale, `palge R eP M T; palõ g palõ Khn, `palgõ V(n palõh Se Kra)

1. a. hrl pl põsk Keväjäne päiv teht `palged `oige punaseks Kuu; `piial nii `ruasad paled Hlj; mõnel löövad augud `palge, kui ta naerab; mesilane `nõelas mu `palge sasu (põsesarna) Muh; `öitsev `tiiskus peab sedaviisi olema, et inimene on `aige ja paled on ilusti punast Käi; Aledus ja silmavesi, see mu `vaese `palgeid pesi Rei; paled mõnel naa elosad roosad Mar; suured pisarad `joosid mööda palesid maha Mär; pudru `kõrben, pidi paled punases tegema Tõs; Palede pääl `värvi tõmmanu Hää; laia paledega Ris; `istus ja käsi oli pale all Kei; paled `auku läind Rap; [mardisandid] olid `irmsad `kongis ninaga ja punase `palgedega Amb; paled punetavad nigu maasikad Sim; ema silitas lapse palesi IisK; paled on pisaraised Iis; mõnel `palged nagu `perse kańnikad; avi kisud oo `paĺgite küĺjen, `kangess teräväd Kod; `värvind ää oma paled Ksi; paled on `kortsus; ilusad tüdrukud, kel lohukesed `palges Lai; pisarad joosevad `mü̬ü̬dä `paĺgid KJn b. piltl suu küll see `ilpis suppi `palge Mus; Apud `räimed pole kellegitel `palgest ala läind Kaa; Mis muud, kui aja aga `putru `palge Vll; Vanadõl miestel oli järjest tubaka roṕp palõs Khn; tämä `oidnud `palgen tükk tubakad, ise alate `süĺtänud Kod; säh, pista `palgesse - - `kompvekki või `mõnda `marja Lai

2. a. nägu `palgerätik pannaste surmale `palge `pεεle; suure pitka `palgega Jäm; ma oleks `palge ära lammutand vaheda ägipiide `otsa Ans; eida natune vett üle `palge (pese nägu) Khk; Pale läks oort na pilve (tõmbus mossi) Kaa; Naise `moodi mees, pole abent aga midagi, puhas pale; Seda palet ma ole enne näind; `valge lammas, must pale Pöi; kes su palet raaban oo; mis te kisute `peastlase pesa, `peastlase kirjad `lähtvad `palge (tedretähnidest) Muh; Aes viimaks iri palge (naeratuse näole) Emm; puna oo `palges Kse; `vaatasime palest palesse (nöost näkku) tene tese `otsa Ris; seäb püśsi `palgele (laskeasendisse) Juu; veri tuli `palge, tämä nagu `süidläne Kod; `keeras pale kõrvale Plt; vihatsel siĺmä vesise, pahatsel pale punane Krk; miul om pale ku kitsi jälleke Hel; suure armi pale pääl Ran; palõʔ täl nii kärnäne, ei tiiäʔ, mis tal viga om Krl; üt́s `hernetähidse `palgõga inemine tuĺl mul `vasta Har; vana`aotsõ rubla pääl oĺl `keisri palõʔ Plv; t́al sääne palõh ku peŕseh Se; ilusa `palgõga Lei || piltl kellu `palge pεεl on `numbrid Khk b. mask mesilaste `palged keivad ka `palge ees Khk; mardid kεisid ka, kasetohust olid `tehtud `palged Mus; vanapagane pale olli ehen märdi`santel Krk

3. (mõnede esemete külgmistest osadest) a. (rangidel:) rangi sisekülje polster `raŋŋe pale on `nahkane ja oled `pandu `sisse, `olgiga tobitu Vai; `lamma - - `nahka `pańti rangi paledes Saa; rangi paled, nahast õmmeldud, õled sies, mud́u puu käib `vasta `kaela obusel Kad; ülevält on nahaga `kińni pandud, alt paessavad `palged `väĺjä Kod; nüid om nahk pale, vanast tetti `rõõvast ja `panti `õlgi `sissi rangi paledel Pst; obese `rańgel om pale alt `kinni, ärjä `rańgel om pale alt `valla Hls; `taoste `palge olliva tolle jaoss, et taosslavva obese `kaala ärä ei õõru Nõo; `paĺgõ pandass taoss`laudu manu, köidetõs sõnna `kinniʔ Krl; `Palgõʔ omma˽`taossõil `ümbre`tsõ̭õ̭ri Har; `palgõʔ umma˽nahast ja rüä olõʔ umma˽siseh Plv; ośti `vahtsõ `palgõʔ `taośsilõ Se b. (kirvel, noal) Lükka kerve pale kövasiga püsut üle Kaa; liigetega nual olid paled Koe; Paksemate paledega kervest kasutatasse puie `lõhkumisel Trm; `kervetegijä tegi vanass `kerve ja lei mäŕgi kesk `kerve palet Kod

põsk põśk (-sk) g põse Lüg Jõh Pöi Muh Mar Mär LäLõ Pä hajusalt K, IPõ M T, põsõ Võn V; pösk g pöse Sa Käi Rei Phl; posk g pose, `poske Jõe Kuu Hlj VNg; `poski g pose VNg Vai; pl `põsked Pöi Jür HJn JõeK JJn Koe VMr, `pösked Mus Phl

1. pale; ka suuõõne sisekülg pagitubakast `pandi `poske Jõe; Sul‿o alade `posked punased Kuu; sie on `nõnda `kaua `aige õld, põsedki `nõnda `aukus kõhe Lüg; taal oo `sündimise aŕm parema pöse pεεl Khk; mardid kεisid ka, kasetohust olid `tehtud `palged (näod), need värviti mustaks, `pösked punaseks Mus; pösed nii `auku lεind, kes `söuke lahja on Kaa; rubi armid pöse peal nähja `alles Vll; Ela see kaua änam `öhti, ta on põsed kõik `alla lasnd Pöi; pösed on punast Käi; pane `põske Kse; puhus põse `peale ja valu kadus ää Vän; `Ambi pole, sis on põsed `lohkus Hää; annin ühe üä paugu põse `pihta Saa; nõnna ilusad punased põsed Kei; tubakas on `põskes JJn; lõi `vasta `põske Iis; kui naerab, lööb lohud `põskedesse Plt; pisara jooseva `põśke pääl Trv; ilus puna põsen Hls; põśk oo tatige puha Krk; kel lohu `põski sehen, toda `loeti ilusambass `rahva siĺmist; mõni `ommegi serände aleda `süämega, ikeb ja muretseb, piĺl põsen ütte lugu piltl Ran; sul om tõine põśk paistedu, ru̬u̬s lei `põske Puh; ega ta‿s anna põse pääle muśu, `õkvald `suule ańd Nõo; verevä põse nigu ubina Kam; vana inemese põse, kõkk `körtsu jäänuva Rõn; püssä piat siss häste ligi `põskõ `pandma Har; `Tuhkri um jo˽hull, tu̬u̬ pand kõ̭iḱ `põskõ (sööb kõik ära), miä timä kätte saa Rõu; sul põsõ˽roosaʔ, punõtasõʔ, sa olõ õi˽vi̬i̬l minnej (st sureja) Vas; Vanõbil inemistõl, kuʔ `haḿbit inäp suuh olõ‿iʔ, siss `vaosõʔ põsõʔ `siśse, niʔ `omgiʔ loṕpunuʔ põśk Se || lõpus Ku `suitsetada, siis - - kala `poske ald ja suust `varras `täüdüb jo läbi `olla Kuu

2. piltl (mõnede eseme külgmistest osadest) nua posed VNg; tau [nael] `kirve põse pääl `sirgest; lippid õli [adra] `sahkude pääl, sel õli kaks `põske Lüg; lugu posed, kust `nieti läbi käüb Vai; Ukse pösk oo pirekse nina pεεle vajund Kaa; Vanade majadel pole akna lingisi olnd, põsk oli `sisse `poole `viltu `võetud, siis `andis `rohkem `valged; Kui ömargustest `palkidest rist`nurka `tehti, siis `löödi `palkide `otsa `põsked, palgi otsad tahuti ää Pöi; `istus ukse `põskes Muh; ree pösed on teina teise `külges, kori on taga Phl; ahjul om kait́s `põske; `tõmba tal (vikatil) kait́s kolm `kõrda `põski `mü̬ü̬dä, siss ein lää maha nindagu Krk; sehetsel pu̬u̬l `ahju, mes nu̬u̬ kuru katel pu̬u̬l ahju suud, nu̬u̬ oliva ahju põse Nõo; ahju suu pääl ja ahju põsen küd́seti `kartuld Rõn