[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
ise3 (sõnade ise, isi levilat vt ise1; atribuudina käändub harva) in isess Kuu
1. iseenesest, välise tõukejõuta isikasund aśjad, pole nεid külind `kengid Jäm; kiva noodal all äi ole, alt niipaelu lühem et ta ise ennast `pöhja tarib Pha; Valmis pähked lüdivad ennast ise εε Emm; ja kue‿sa selle seebiratta üles `tõstsid, siis soobas pidi isi maha kukkuma Tõs; ta (pähkel) kukub isi ka maha sarabu otsast Ris; mõnel (surnul) `valguvad silmad ise `kińni Kad; [tiik] kas ise akand või tuld, kes teda `kaevas Sim; masin `põĺli `ü̬ü̬si ärä. egä ta ise põlema ei lähnud Kod; lükäti parred ärä anguga, siss `kuksid [vihud] isi maha Kõp
2. iseseisvalt, omal jõul ää anna lapsele sedasi tükki kättä, egas tema sitt veel isi `süia mõesta Mär; `kardoli `võtmese `talgosi `tehtod koa mette, `võt́sid isi Lih; loomad uidavad, siad, et nad ise `süia soavad Amb; laps `tahtis isi `käia Pil || isiklikult, oma silma või käega see ma ole ise näind, see pole `kuultud jutt Kaa; tüssist [kampsun] oli, ta oli ise leigatud siis ka nenda‿t siit oli kövasti `ümber Pha; ju ma lähe otsi ise; ma võta ise Muh; isi ma `tehtud ei saa Kul; oo isi `väätud kivid Tõs; [heidest] Tegid suka`lõnga, siis sai `pehmemad, isi kedrata Hää; lõng sai koa isi värvitud Tür; isi kedrätud lõng, ja isi kaasitud lõng Vil
3. tegelikult, oma olemuselt `silgu supp on ise ia `süia Jõe; tore ka ise vahest oli [heinal], `nalja ja `naeru ka ikke VNg; reha ise päris uus äga kaha juba `katkine Kär; See on ise `sõuke soe vihm Pöi; erilased, need o kurjad isi `raiped koo (ka) Mih; käimaga lähäb ise ulk `aega, võta oma tööriistad ja leivakot́t ja mine [tööle] Ris; nied viiulet́id olid ise ead karduled Jür; lepa lauad on ise `kaĺlid Amb; lodu maa on ise mustamulla maa Sim; sial piab isi vääga ia vesi olema Pal; ilm ise on soe, aga tuul on jahe Lai; minu emalgi oli kaks puu `kauśsi. nad olid isi iad `kerged Pil Vrd itse2
4. eraldi, omaette; isesorti [hülgel] nahk ja rasv `korraga `vueta `seljast ära ja siis kodu tiha `jälle - - kaheks. rasv ise ja nahk ise Jõe; sa pead ju iga löŋŋa ise [värvima kirju kuue kangal]; isi on `jälle suured tigud, mis `metsas on. isi on pisised tigud jah Jäm; lammaste laut `olle ise, sigade laut `olle ise Phl; mis sa ikke oma `tahtmesega üksi võid teha, kui so perekond oo kõik ise Mar; [labakindal] `pöidla jaos isi kujutud sõrm Tõs; Vata `luudameseks ja karduleste `künmeseks `oĺli isi `väike `kerge ater Hää; iga inime ikka `aadred ei osand `lasta, `aadre `laśkjad olid ikka ise Ann; `kuhver oli ise ja kirst ise Trm; `Tõrma kabelikeriku kell lü̬ü̬b ise, ku `mat́mine on MMg; peremi̬s oĺl tagalauas, eräldi jah, ja `tü̬ü̬lest oĺd isi Kõp || lisaks, peale selle ise veel muud asjad mes `otsa said Mar; Võhma Vanamõesa `valdas oli üle kuiekümne talu, isi vel saanad Kir; õdõdõlõ egä ühele kaks `puari sukkõ, ise viel üed Khn; `piale kaheksa`kümne rebase olen last maha omas elus. ise viel mis vigaseks läind JõeK; nüid on neli viis `paari [säärikuid] noh. isi on veel kingad Pil
5. (atribuudina) a. eri(nev), teistsugune nie (paadi põhjalauad) olid kaik ärä `nummerdettud vatta iga `kohta läks isess `suurusess Kuu; nied oli ka ikke ise inimised keda `kinni `pieti [vaimude poolt] VNg; Igas peres ise leib, igas talus ise taar Lüg; öuemärgid köigil, egal ise nägu Khk; Läks ise (teist) teed `sõnna öles mere `poole; See on `jälle üks isesoŕt `tuhlid; Mees liha `seltsis `kuigi `kaugele, ta `pistis oort ise`kanti Pöi; iga lõng ise `karva Muh; särgid kujoti sedä `moodi, et piht oli ise ja alos oli ise `riidest; tä `mõtleb ise`keero (erinevalt) Mar; `rautamese jaos oo isi `aamer kohe Tõs; Kolmed takud sugiti - - igaöhest pidid isi `sorti `lõnga `ketrama Hää; aesa jäoks oli isi kodar Nis; met́sis on ike isi lend, tedre on ike teene Juu; nisukese `uhke ise`jäuga mies oli Amb; igate `muodi `kuoti neid (labakindaid) iga paar ise kirjaga VMr; seal on `jälle isesugu raba Kad; tämäl (saekaatril) one ise ratas kos piäl laud juakseb; naaravad et, si̬i̬ on ise viga (rasedusest) Kod; rehe riha oli ise riha, neĺla viie pulgaga Äks Vt isem b. omaette, eraldi olev `seeme `vilja paned ise `jäuse Khk; ma ole ise`leibas (söön eraldi) Kaa; iga `lambal `keerti [niidetud vill] ise `rulli; lammastel `olli ise karjasmaa, seal köesid `lambad Muh; ise `järko lõi ja akkas ise `leibä Mar; söövad perega ikke `ühtes `laudes, ei söö isi `laudes `ühti Mär; soolatsed kraamid o isi `aitas Lih; [kangakäärimisel] Lõngad on igaüks isi nõus Hää; poisid olid ikke ise `leeris Nis; Lehmad olid ise `lautas Kei; pobolid õlid isekõhan ja talupojad õlid isekõhan ku `aeti kõik `kontori `juure kokko Kod; sulasel oli isi laud Plt; [polnud] nagu nüid, [et] iki ärra magab isi kohas, proua isi kohas SJn
Vrd esi4
1. iseenesest, välise tõukejõuta isikasund aśjad, pole nεid külind `kengid Jäm; kiva noodal all äi ole, alt niipaelu lühem et ta ise ennast `pöhja tarib Pha; Valmis pähked lüdivad ennast ise εε Emm; ja kue‿sa selle seebiratta üles `tõstsid, siis soobas pidi isi maha kukkuma Tõs; ta (pähkel) kukub isi ka maha sarabu otsast Ris; mõnel (surnul) `valguvad silmad ise `kińni Kad; [tiik] kas ise akand või tuld, kes teda `kaevas Sim; masin `põĺli `ü̬ü̬si ärä. egä ta ise põlema ei lähnud Kod; lükäti parred ärä anguga, siss `kuksid [vihud] isi maha Kõp
2. iseseisvalt, omal jõul ää anna lapsele sedasi tükki kättä, egas tema sitt veel isi `süia mõesta Mär; `kardoli `võtmese `talgosi `tehtod koa mette, `võt́sid isi Lih; loomad uidavad, siad, et nad ise `süia soavad Amb; laps `tahtis isi `käia Pil || isiklikult, oma silma või käega see ma ole ise näind, see pole `kuultud jutt Kaa; tüssist [kampsun] oli, ta oli ise leigatud siis ka nenda‿t siit oli kövasti `ümber Pha; ju ma lähe otsi ise; ma võta ise Muh; isi ma `tehtud ei saa Kul; oo isi `väätud kivid Tõs; [heidest] Tegid suka`lõnga, siis sai `pehmemad, isi kedrata Hää; lõng sai koa isi värvitud Tür; isi kedrätud lõng, ja isi kaasitud lõng Vil
3. tegelikult, oma olemuselt `silgu supp on ise ia `süia Jõe; tore ka ise vahest oli [heinal], `nalja ja `naeru ka ikke VNg; reha ise päris uus äga kaha juba `katkine Kär; See on ise `sõuke soe vihm Pöi; erilased, need o kurjad isi `raiped koo (ka) Mih; käimaga lähäb ise ulk `aega, võta oma tööriistad ja leivakot́t ja mine [tööle] Ris; nied viiulet́id olid ise ead karduled Jür; lepa lauad on ise `kaĺlid Amb; lodu maa on ise mustamulla maa Sim; sial piab isi vääga ia vesi olema Pal; ilm ise on soe, aga tuul on jahe Lai; minu emalgi oli kaks puu `kauśsi. nad olid isi iad `kerged Pil Vrd itse2
4. eraldi, omaette; isesorti [hülgel] nahk ja rasv `korraga `vueta `seljast ära ja siis kodu tiha `jälle - - kaheks. rasv ise ja nahk ise Jõe; sa pead ju iga löŋŋa ise [värvima kirju kuue kangal]; isi on `jälle suured tigud, mis `metsas on. isi on pisised tigud jah Jäm; lammaste laut `olle ise, sigade laut `olle ise Phl; mis sa ikke oma `tahtmesega üksi võid teha, kui so perekond oo kõik ise Mar; [labakindal] `pöidla jaos isi kujutud sõrm Tõs; Vata `luudameseks ja karduleste `künmeseks `oĺli isi `väike `kerge ater Hää; iga inime ikka `aadred ei osand `lasta, `aadre `laśkjad olid ikka ise Ann; `kuhver oli ise ja kirst ise Trm; `Tõrma kabelikeriku kell lü̬ü̬b ise, ku `mat́mine on MMg; peremi̬s oĺl tagalauas, eräldi jah, ja `tü̬ü̬lest oĺd isi Kõp || lisaks, peale selle ise veel muud asjad mes `otsa said Mar; Võhma Vanamõesa `valdas oli üle kuiekümne talu, isi vel saanad Kir; õdõdõlõ egä ühele kaks `puari sukkõ, ise viel üed Khn; `piale kaheksa`kümne rebase olen last maha omas elus. ise viel mis vigaseks läind JõeK; nüid on neli viis `paari [säärikuid] noh. isi on veel kingad Pil
5. (atribuudina) a. eri(nev), teistsugune nie (paadi põhjalauad) olid kaik ärä `nummerdettud vatta iga `kohta läks isess `suurusess Kuu; nied oli ka ikke ise inimised keda `kinni `pieti [vaimude poolt] VNg; Igas peres ise leib, igas talus ise taar Lüg; öuemärgid köigil, egal ise nägu Khk; Läks ise (teist) teed `sõnna öles mere `poole; See on `jälle üks isesoŕt `tuhlid; Mees liha `seltsis `kuigi `kaugele, ta `pistis oort ise`kanti Pöi; iga lõng ise `karva Muh; särgid kujoti sedä `moodi, et piht oli ise ja alos oli ise `riidest; tä `mõtleb ise`keero (erinevalt) Mar; `rautamese jaos oo isi `aamer kohe Tõs; Kolmed takud sugiti - - igaöhest pidid isi `sorti `lõnga `ketrama Hää; aesa jäoks oli isi kodar Nis; met́sis on ike isi lend, tedre on ike teene Juu; nisukese `uhke ise`jäuga mies oli Amb; igate `muodi `kuoti neid (labakindaid) iga paar ise kirjaga VMr; seal on `jälle isesugu raba Kad; tämäl (saekaatril) one ise ratas kos piäl laud juakseb; naaravad et, si̬i̬ on ise viga (rasedusest) Kod; rehe riha oli ise riha, neĺla viie pulgaga Äks Vt isem b. omaette, eraldi olev `seeme `vilja paned ise `jäuse Khk; ma ole ise`leibas (söön eraldi) Kaa; iga `lambal `keerti [niidetud vill] ise `rulli; lammastel `olli ise karjasmaa, seal köesid `lambad Muh; ise `järko lõi ja akkas ise `leibä Mar; söövad perega ikke `ühtes `laudes, ei söö isi `laudes `ühti Mär; soolatsed kraamid o isi `aitas Lih; [kangakäärimisel] Lõngad on igaüks isi nõus Hää; poisid olid ikke ise `leeris Nis; Lehmad olid ise `lautas Kei; pobolid õlid isekõhan ja talupojad õlid isekõhan ku `aeti kõik `kontori `juure kokko Kod; sulasel oli isi laud Plt; [polnud] nagu nüid, [et] iki ärra magab isi kohas, proua isi kohas SJn
Vrd esi4
juure1 `juure R eP(`juurõ Khn; rõhutus asendis ka juure ~ jure)
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab sag ühendverbi)
1. lähedale, ligi, lähikonda niikui `vuodi `eitasid, ko˛e [kass] tuleb `juure Jõe; `trehvasin `juure [maarjasõnajalale], ku õli juba `õilend, jo `marjad `küljes Lüg; Soo on `pehme, kust kaudu `sönna [küüni] `juure soab Pöi; nõue oo ää `umbun, õhk põle `juure saan Aud; lähän `juure ja `vuatan, teeb, mis teeb; lühikese nägemisegä inimene, `juure näeb, `kaugele ei näe Kod; `autuga päris `juure ei saa SJn || (millegi) kallale ea `kińnine kaśt, ea `kindel koaś peal, `sõnna `juure ei soa `keegi, ei iir ega arakas Juu || sia `põrsas `maksab pali, ei `jõua `juure `jääda Lüg
2. ühes, kaasa võta üks suurem riie koa `juure, ehk akkab sadama Muh; `lõika karjasele kanikas `juure Rid; käsn teese vanagu neljäbä `õhta jälle `tulla, et üksi `tulle, mitte `tõisi `juurõ võttõ enäm Khn; kui ta `lõunel ei käind, siis sai leevakot́t `juure `pandud Amb; [heinamaale] `võet́i kohe leivad `juure ja pada ja `tehti `süüa ja VMr; leevale pannasse juurekakk juure, et kui säädab uuesti `leiba, siis lähab ruttu apust Äks
3. külge ouemäŕk igalühel isi `moodi, paneb oma märgi `juure, kut pailu ühtnägu `aśju segamidi Jäm; seal kahe kibi vahel olid inimese kondid, nii abrad, et kui `juure `puutusid, nii purunesid põrmuss Mih; suitsuräimed tahvad lepabu `suitsu, muidu `tõmmab kibeda maigu `juure Hää; lehma inge mekk jääb piimale `juure Kad; viimäte lei nõnna ineto `koltond mao `juure [kaljale] Kod; jahud `tõmmavad seakse koppund aesu `juure SJn
4. lisaks lehm akkab `piima `juure lisamaie Lüg; ku niit on `pienikene, siis `tõmma [kedrates] linu `juure Jõh; `kümnel neli `juure teeb neli`teissend Käi; pane köiele `jätku `juure Rid; lapsele tu̬u̬b `aasta `juure, vana inimesel võtab maha Vig; üsna jooniga kasvab rohi, iga päev ulga maad `juure tuln Han; `juure `võtma (tüsenema, kosuma) Tor; me tasume veel `juure, mis `võlga on Juu; kui pääv akas `lu̬u̬ja minemä, elendus võt́tis (hrl võt́t) `rohkem `juure (helendus suurenes); `kauplemise juuren `ütled et, jätä maha, ma paan `juure Kod; [pruut] pidi kakste·ist, kolmte·ist `särki jägama, sinna käis `juure sokid, `kindad Ksi || (millegi) kõrvale keedeti koorega kardulesi ja keedeti `räimi `sõnna `juure Mar
II. postp
1. (kellegi, millegi) lähedale, ligi, (kellegi) seltsi; lähikonda; kuhugi, millenigi isä mäni `sauna `juure Vai; laps äb `julgu `vööra `juure `minna Khk; natsutasse `pörsad toidu `juure Jaa; pässu oo aja vahelt läbi pugend küla lammaste `juure Mär; `käemes akas pulmalesi pruudi `juure vädämä Vig; Andrese pere paśtab jaama `juure HMd; `lauba `mińdi kiriku `juure lugema ja pühäbä `ööldi esimest `korda maha Juu; Lienu jäi siis kua tuppa teiste `juure Jür; `saole `pańdi aod `alla ja `veeti küene `juure Tür; `kondab aga `ringi ühe juurest teise `juure Sim; inimesed läksid `lauba `õhta puadi `juure kokko Kod || oma söna `juure `jääma Rei; ma ei `oska nende sõnade `juure jääda, mis lehes oo (ei hakka uusi sõnu kasutama) Aud
2. (kellegi) poole (elama, teenima, visiidile, jutule, asjaõiendusele jne) Tuli `viiä `enne pruut `saksa `juure ja saks `pruukis tämä `enne ärä, kui `poisile `andas Lüg; taarist targa `juure `minna ~ minna, saab `ohtu Jäm; määra viiatse täku `juure paaritama Jaa; lehvad tüdrugate `juure magama Phl; ennevanast ku pisike äda `juhtus loomaga, sis läks kohe maa arsti `juure Vän; `tuĺli minu `juure jutule Tor; Liiva-Annuse ~ `Peetruse `juure minema (surema) Hää; läksid teise pereme `juure [teenima] HJn; ema suri `seie `tütri `juure ära KuuK; läksin ise sepa `juure adra `sahka teritama VMr; poeg võt́tis ühe lese naese. ema läks ka poja `juure Pil
3. (mgi tegevuse, ülesande) kallale laps käib välja pääl `lambas, `luomide `juure ei usalda viel `saata Lüg; `enni `tehti tule lõke ülesse, kui `ooste `juure `mindi Mar; Me oleme tü̬ü̬ juure tulnu, aga ei akka viil `pihta Hää; eśtiks läksin karjatseks lammaste ja sigade jure, siis läksin `loomade `juure Koe; ma tulin `teile reie (rehe) `juure appi VJg; küll olid sial tüńnis iad eeringud, ommukute `toodi töö `juure Lai
4. a. ühes, kaasa ta läks üsna kuiva leivaga `metsa, ta võttend `miskit `märga eese `juure Mar b. (millegi) kõrvale, (millegagi) koos toedu `juure, liha `juure süiäse [mädarõigast] Tõs; parve `juure käis vel keis, keiega oĺl `kalda `küĺgi kinni `siutud Vän; `kartula `kõrva ja supi `juure `sü̬ü̬daks [soolaräimi]; Mis puu nõnda sikke `oĺli, `pańti sia`kartulte `juure patta `ki̬i̬ma, vinnutadi Hää
5. (millegi) jaoks, tarvis; (millegi) suhtes pappi tuuakse saabaste töö `juure Vll; mere liib kibidega segämesi ei `aita `tööstuse `juure Mar; kui vesi uhub liiva ära, jäävad pisikesed kruusa kivid järele - - kõige parem ehituse `juure lubja teha Sim; paĺgid ja kivid ehituse `juure tuleb viädä pääväkõrran (küüdikorras); õege ualik oma aśja `juure Kod
Vrd juurde
I. adv (koos pöördsõnaga moodustab sag ühendverbi)
1. lähedale, ligi, lähikonda niikui `vuodi `eitasid, ko˛e [kass] tuleb `juure Jõe; `trehvasin `juure [maarjasõnajalale], ku õli juba `õilend, jo `marjad `küljes Lüg; Soo on `pehme, kust kaudu `sönna [küüni] `juure soab Pöi; nõue oo ää `umbun, õhk põle `juure saan Aud; lähän `juure ja `vuatan, teeb, mis teeb; lühikese nägemisegä inimene, `juure näeb, `kaugele ei näe Kod; `autuga päris `juure ei saa SJn || (millegi) kallale ea `kińnine kaśt, ea `kindel koaś peal, `sõnna `juure ei soa `keegi, ei iir ega arakas Juu || sia `põrsas `maksab pali, ei `jõua `juure `jääda Lüg
2. ühes, kaasa võta üks suurem riie koa `juure, ehk akkab sadama Muh; `lõika karjasele kanikas `juure Rid; käsn teese vanagu neljäbä `õhta jälle `tulla, et üksi `tulle, mitte `tõisi `juurõ võttõ enäm Khn; kui ta `lõunel ei käind, siis sai leevakot́t `juure `pandud Amb; [heinamaale] `võet́i kohe leivad `juure ja pada ja `tehti `süüa ja VMr; leevale pannasse juurekakk juure, et kui säädab uuesti `leiba, siis lähab ruttu apust Äks
3. külge ouemäŕk igalühel isi `moodi, paneb oma märgi `juure, kut pailu ühtnägu `aśju segamidi Jäm; seal kahe kibi vahel olid inimese kondid, nii abrad, et kui `juure `puutusid, nii purunesid põrmuss Mih; suitsuräimed tahvad lepabu `suitsu, muidu `tõmmab kibeda maigu `juure Hää; lehma inge mekk jääb piimale `juure Kad; viimäte lei nõnna ineto `koltond mao `juure [kaljale] Kod; jahud `tõmmavad seakse koppund aesu `juure SJn
4. lisaks lehm akkab `piima `juure lisamaie Lüg; ku niit on `pienikene, siis `tõmma [kedrates] linu `juure Jõh; `kümnel neli `juure teeb neli`teissend Käi; pane köiele `jätku `juure Rid; lapsele tu̬u̬b `aasta `juure, vana inimesel võtab maha Vig; üsna jooniga kasvab rohi, iga päev ulga maad `juure tuln Han; `juure `võtma (tüsenema, kosuma) Tor; me tasume veel `juure, mis `võlga on Juu; kui pääv akas `lu̬u̬ja minemä, elendus võt́tis (hrl võt́t) `rohkem `juure (helendus suurenes); `kauplemise juuren `ütled et, jätä maha, ma paan `juure Kod; [pruut] pidi kakste·ist, kolmte·ist `särki jägama, sinna käis `juure sokid, `kindad Ksi || (millegi) kõrvale keedeti koorega kardulesi ja keedeti `räimi `sõnna `juure Mar
II. postp
1. (kellegi, millegi) lähedale, ligi, (kellegi) seltsi; lähikonda; kuhugi, millenigi isä mäni `sauna `juure Vai; laps äb `julgu `vööra `juure `minna Khk; natsutasse `pörsad toidu `juure Jaa; pässu oo aja vahelt läbi pugend küla lammaste `juure Mär; `käemes akas pulmalesi pruudi `juure vädämä Vig; Andrese pere paśtab jaama `juure HMd; `lauba `mińdi kiriku `juure lugema ja pühäbä `ööldi esimest `korda maha Juu; Lienu jäi siis kua tuppa teiste `juure Jür; `saole `pańdi aod `alla ja `veeti küene `juure Tür; `kondab aga `ringi ühe juurest teise `juure Sim; inimesed läksid `lauba `õhta puadi `juure kokko Kod || oma söna `juure `jääma Rei; ma ei `oska nende sõnade `juure jääda, mis lehes oo (ei hakka uusi sõnu kasutama) Aud
2. (kellegi) poole (elama, teenima, visiidile, jutule, asjaõiendusele jne) Tuli `viiä `enne pruut `saksa `juure ja saks `pruukis tämä `enne ärä, kui `poisile `andas Lüg; taarist targa `juure `minna ~ minna, saab `ohtu Jäm; määra viiatse täku `juure paaritama Jaa; lehvad tüdrugate `juure magama Phl; ennevanast ku pisike äda `juhtus loomaga, sis läks kohe maa arsti `juure Vän; `tuĺli minu `juure jutule Tor; Liiva-Annuse ~ `Peetruse `juure minema (surema) Hää; läksid teise pereme `juure [teenima] HJn; ema suri `seie `tütri `juure ära KuuK; läksin ise sepa `juure adra `sahka teritama VMr; poeg võt́tis ühe lese naese. ema läks ka poja `juure Pil
3. (mgi tegevuse, ülesande) kallale laps käib välja pääl `lambas, `luomide `juure ei usalda viel `saata Lüg; `enni `tehti tule lõke ülesse, kui `ooste `juure `mindi Mar; Me oleme tü̬ü̬ juure tulnu, aga ei akka viil `pihta Hää; eśtiks läksin karjatseks lammaste ja sigade jure, siis läksin `loomade `juure Koe; ma tulin `teile reie (rehe) `juure appi VJg; küll olid sial tüńnis iad eeringud, ommukute `toodi töö `juure Lai
4. a. ühes, kaasa ta läks üsna kuiva leivaga `metsa, ta võttend `miskit `märga eese `juure Mar b. (millegi) kõrvale, (millegagi) koos toedu `juure, liha `juure süiäse [mädarõigast] Tõs; parve `juure käis vel keis, keiega oĺl `kalda `küĺgi kinni `siutud Vän; `kartula `kõrva ja supi `juure `sü̬ü̬daks [soolaräimi]; Mis puu nõnda sikke `oĺli, `pańti sia`kartulte `juure patta `ki̬i̬ma, vinnutadi Hää
5. (millegi) jaoks, tarvis; (millegi) suhtes pappi tuuakse saabaste töö `juure Vll; mere liib kibidega segämesi ei `aita `tööstuse `juure Mar; kui vesi uhub liiva ära, jäävad pisikesed kruusa kivid järele - - kõige parem ehituse `juure lubja teha Sim; paĺgid ja kivid ehituse `juure tuleb viädä pääväkõrran (küüdikorras); õege ualik oma aśja `juure Kod
Vrd juurde
kahjatsus kahjatsus g -e Khk Vll Rei Mär Tõs KJn, kaeha- Vig kahetsus kaehatsuse korral `öetasse ikka nii Vig; ta `tuńdis suurt kahjatsust oma rumalate sõnade üle Mär; ei tunn kahjatsust koa kedägi Tõs
kündma `kün(d)ma Jõe Hlj eP(-mä spor L, Juu Kod KJn), `kündmä San(-me) V(-me Krl; -ń- VId), `künmä M(-me) T Plv Räp(-ń-) Se, `kündama Kuu/-ämä/ RId(-ämä Lüg Vai, -ema VNg Jõh[-äma]) Jäm Khk Kaa Muh, (ma) künna(n), -ä(n) R/ḱ-/ eP eL(künä Lei)
1. adraga pinnast ümber pöörama `Künnä sügüsell kas vai `siaga, ige on paremb kui `kündä kevädell Kuu; kie `mulda ei `künnä sügäväst, sie kõrt ei `lõika Lüg; `lahke maa, üväst on `künnetü Vai; ader `katki, nüid äp saa künda änam Khk; naine pole mitte pöllu `kündija Jaa; ma ole `ärgedega künnund Pöi; sahadega `künta maa `ümber Rei; selle aua juurest kakskümmend `meetert küla `poole `künti üks puu kaśt rahadega `väĺla Vig; vakama oli söömavahes künda Han; kui sulass künnad, siis üks kord, `rohkem pole `tarvis `künda Lih; Põllud `terven `kündmätä; `õuni kündässe (kartuleid mullatakse) Khn; `Küntagu mul või obusega pää otsast ära (öeld oma sõnade kinnituseks) Hää; olen künn, olen külvan ka HMd; Küńnid `küńti varakult ää Kei; obune tüĺbib ää `kündmisest Jür; rukki küĺv tuleb `sisse `künda Sim; [rukkipõllu] madalamad kõhad `küńti kuke `arja (vagudeks) Trm; [ta] õli väĺjäl `künmän Kod; kahessakümmend vakamaad, kraavitasin ära, obestega kõik küńnin üless Äks; ma `kaalusin nad (hobused) `jalgupidi `väĺlä ja `küńtsin [heinamaa] `ümmer KJn; liivamaa om `kerge kündä, lase ku sosisess Krk; kolm `kõrda künnetse kardulid enne kui neid rahu `jäetse, ku neid võtta saab Hls; aŕk ader `oĺli söödi `kündä Ran; miä ei tiiä, kas na (härjad) `ku̬u̬rmat ka vedäsivä, aga olliva `künnuva küll Nõo; es olõ obest, kes `kartuli üless `küńde, käsitsi võt́ime ja kańnime `kuhja Võn; kui edimäne kõrd `künset, tu̬u̬ oĺl i̬i̬lt `künmine Kam; taa maa oĺl neil ulga `aiga `kündmäde San; obõsõlõ üteldäss `künden vagu Urv; ala sa pennart `kündü eiʔ; õhukõsõlt `kündse, ai kaara seemend `mulda; ubina (katulite) haŕjaʔ omma nii vällä˽külmänüʔ, ei˽saa üĺess kündägi vi̬i̬ĺ Har; kandõ maa seest `välla `võetaki es, muku `küńti noidõ vahelt õ̭nnõ Rõu; kae˽ku inemise saava ärʔ elläʔ, ei olõ˽`kündmist ei˽`külbmist Vas; ku om põld kokko künnet, siss om kuhi kesspaigah Se; `siemeʔ vaia kündäʔ maa `sisse Lut
2. fig a. vagusid, uurdeid tegema, uuristama ratas on pöllu üsna ära `kündand Jäm; köva pöha pεεl `ankur jooseb `järge, künnab `pöhja `mööda Khk; `vanker künnäb `moanded [kui ratas katki läheb] Juu; kanad räsivä `pendrit, siga ei räsi, tu̬u̬ künnäb üless Ran; ütsikut t́sikka ei saa `väĺlä `laskegi, ta künnäp maad, nii et perse `paĺlald paśtap Rõn; ku ei olõʔ hää `ankri, siss künd edesi, ku om hää `ankri, siss võtt kinniʔ, `ankri künd, ku ta ei piaʔ Räp b. ei `künnedä ega `külvädä, ise `lollid `ilmale sigineväd Kuu; (meresõidust) Ta `kündis kõik oma mehe ea merd Pöi; (suguelust) egä siis egä kõrd ei või seemet `külva, künda või küll Krk; ta künt küüd́sil ja päḱil pää toit (elatub kätetööst) Se
3. jalgadega teri viirgudeks lükkama `künti `jalgadega, `tehti `suuri vagusid, et pεε seljad (viljapead) `jälle `pεεle `kerkisid Khk; Rehekündmine oli lastele löbuasi Kaa; Kui rehi rabat ja pitk pöhk vilja pεεld εε `riisut, siss et vilja seest veel päid ja pöhu puru käde `sooda akadi palja jälu vilja sees `kündma Emm
1. adraga pinnast ümber pöörama `Künnä sügüsell kas vai `siaga, ige on paremb kui `kündä kevädell Kuu; kie `mulda ei `künnä sügäväst, sie kõrt ei `lõika Lüg; `lahke maa, üväst on `künnetü Vai; ader `katki, nüid äp saa künda änam Khk; naine pole mitte pöllu `kündija Jaa; ma ole `ärgedega künnund Pöi; sahadega `künta maa `ümber Rei; selle aua juurest kakskümmend `meetert küla `poole `künti üks puu kaśt rahadega `väĺla Vig; vakama oli söömavahes künda Han; kui sulass künnad, siis üks kord, `rohkem pole `tarvis `künda Lih; Põllud `terven `kündmätä; `õuni kündässe (kartuleid mullatakse) Khn; `Küntagu mul või obusega pää otsast ära (öeld oma sõnade kinnituseks) Hää; olen künn, olen külvan ka HMd; Küńnid `küńti varakult ää Kei; obune tüĺbib ää `kündmisest Jür; rukki küĺv tuleb `sisse `künda Sim; [rukkipõllu] madalamad kõhad `küńti kuke `arja (vagudeks) Trm; [ta] õli väĺjäl `künmän Kod; kahessakümmend vakamaad, kraavitasin ära, obestega kõik küńnin üless Äks; ma `kaalusin nad (hobused) `jalgupidi `väĺlä ja `küńtsin [heinamaa] `ümmer KJn; liivamaa om `kerge kündä, lase ku sosisess Krk; kolm `kõrda künnetse kardulid enne kui neid rahu `jäetse, ku neid võtta saab Hls; aŕk ader `oĺli söödi `kündä Ran; miä ei tiiä, kas na (härjad) `ku̬u̬rmat ka vedäsivä, aga olliva `künnuva küll Nõo; es olõ obest, kes `kartuli üless `küńde, käsitsi võt́ime ja kańnime `kuhja Võn; kui edimäne kõrd `künset, tu̬u̬ oĺl i̬i̬lt `künmine Kam; taa maa oĺl neil ulga `aiga `kündmäde San; obõsõlõ üteldäss `künden vagu Urv; ala sa pennart `kündü eiʔ; õhukõsõlt `kündse, ai kaara seemend `mulda; ubina (katulite) haŕjaʔ omma nii vällä˽külmänüʔ, ei˽saa üĺess kündägi vi̬i̬ĺ Har; kandõ maa seest `välla `võetaki es, muku `küńti noidõ vahelt õ̭nnõ Rõu; kae˽ku inemise saava ärʔ elläʔ, ei olõ˽`kündmist ei˽`külbmist Vas; ku om põld kokko künnet, siss om kuhi kesspaigah Se; `siemeʔ vaia kündäʔ maa `sisse Lut
2. fig a. vagusid, uurdeid tegema, uuristama ratas on pöllu üsna ära `kündand Jäm; köva pöha pεεl `ankur jooseb `järge, künnab `pöhja `mööda Khk; `vanker künnäb `moanded [kui ratas katki läheb] Juu; kanad räsivä `pendrit, siga ei räsi, tu̬u̬ künnäb üless Ran; ütsikut t́sikka ei saa `väĺlä `laskegi, ta künnäp maad, nii et perse `paĺlald paśtap Rõn; ku ei olõʔ hää `ankri, siss künd edesi, ku om hää `ankri, siss võtt kinniʔ, `ankri künd, ku ta ei piaʔ Räp b. ei `künnedä ega `külvädä, ise `lollid `ilmale sigineväd Kuu; (meresõidust) Ta `kündis kõik oma mehe ea merd Pöi; (suguelust) egä siis egä kõrd ei või seemet `külva, künda või küll Krk; ta künt küüd́sil ja päḱil pää toit (elatub kätetööst) Se
3. jalgadega teri viirgudeks lükkama `künti `jalgadega, `tehti `suuri vagusid, et pεε seljad (viljapead) `jälle `pεεle `kerkisid Khk; Rehekündmine oli lastele löbuasi Kaa; Kui rehi rabat ja pitk pöhk vilja pεεld εε `riisut, siss et vilja seest veel päid ja pöhu puru käde `sooda akadi palja jälu vilja sees `kündma Emm
lagja laǵa KJn/-g-/ Hel, g laja TLä(g laia, `l-) Rõn San V(n laǵja Plv), laea Võn Kam Ote; komp laemb (-p) T V
1. lai laǵa vanger; laǵa kraav; `põrgu ti̬i̬ üteldäss laǵa oleva; miul `olli `valge laǵa nägu alati Puh; küll kitsass kinnass lajass lääb ja `lämmi `tüt́rik küĺmäss jääb; alt `olli kitsass ja `keskelt laemb, vanast `olli serätse laja särgi Nõo; mättä kirvess olli laemp kui kõblass; nii laǵa olli esi, et üteliste saeva vihu täis Kam; ülijakke peräst tetti laḱo, küle päält `lahki Kan; ku oĺl nii suuŕ laǵa palit - - sõ̭ss üteĺdi et ta‿m ku vana ründ sälän inne Urv; `rõiva omma lajaʔ Krl; timäl oĺl `kangru koet suuŕrät́t, laḱu peelde pääl koet Rõu; `suuri päid ja `lakjo `lehti (öeld kapsaistutajale); tä `tahtsõ `veit́kese tedä (kleiti) kehäst ka˽vil `laembass Plv; habaśk om suuŕ ja laǵa, hüä `säĺgä visadaʔ Vas; pruudil es olõ vanikut, oĺl laǵa siid takah ja `mõŕssaküpär pääh; miʔ lasi no `hińdäle lajaʔ peeleʔ tetäʔ Se; lajaʔ väräʔ `sisse mindäʔ, a `ahtaʔ `ussõ är tuldaʔ Lut; laia lõuaga ~ suuga (lobamokast, praalijast) no mõni on iki laia `lõugega küll Puh; taal ommaʔ lajaʔ lõvvaʔ, laḱu `lõugugõ; ta ommi laḱu `lõuguga ei piaʔ tõist rahul Krl; no˽timäl om jo laǵa suu, ei˽saa˽sa˽timäga võidõlda; ta om üt́s laja `suuga poiśs, kõrd ta vannuss `hirmsadõ, mõ̭nikõrd aja loŕri suust `ussõ Har || laialiolev lagad sarved; laga `saŕvega loom KJn; suur sinine puĺl tullu ja väegä suure, laea sarve olluva (nägemusest) Kam; saŕvik lihm, sääne `laḱju `saŕviga Lut || fig kel suur suu, tol laǵa säĺg (sõnade eest võib kere peale saada) Nõo; tiä om `sääntse laja jutugõ, loba jutugõ (palju lobisev) Krl; ma vahi õks laḱu `siĺmiga (avasilmi) Har; sul umma lajaʔ mõttõʔ (suured mõtted); lätt äräʔ laja tii pääle (halvale teele) Plv
2. avar, kaugele ulatuv ilm om jo laǵa elädä; esäl `olli suur laǵa nuŕm käen Nõo; tan ei ole laḱu kotussiid Krl; väli tähendäss laḱa kotust, suurt tükkö Rõu; no˽ma lää ka sõ̭ss kae nii et, mis ta laja ilma päl tetäss et Plv || laja `taiva all (peavarjuta) Plv
3. (jämedaist sademetest) peräst tulep laǵa lume nigu kotiga Nõo; `täämbä tulõ periss laḱa lummõ; meil sattõ `täämbä uma hu̬u̬g laḱa `vihma Har; `laḱja `vihma sattas Plv
1. lai laǵa vanger; laǵa kraav; `põrgu ti̬i̬ üteldäss laǵa oleva; miul `olli `valge laǵa nägu alati Puh; küll kitsass kinnass lajass lääb ja `lämmi `tüt́rik küĺmäss jääb; alt `olli kitsass ja `keskelt laemb, vanast `olli serätse laja särgi Nõo; mättä kirvess olli laemp kui kõblass; nii laǵa olli esi, et üteliste saeva vihu täis Kam; ülijakke peräst tetti laḱo, küle päält `lahki Kan; ku oĺl nii suuŕ laǵa palit - - sõ̭ss üteĺdi et ta‿m ku vana ründ sälän inne Urv; `rõiva omma lajaʔ Krl; timäl oĺl `kangru koet suuŕrät́t, laḱu peelde pääl koet Rõu; `suuri päid ja `lakjo `lehti (öeld kapsaistutajale); tä `tahtsõ `veit́kese tedä (kleiti) kehäst ka˽vil `laembass Plv; habaśk om suuŕ ja laǵa, hüä `säĺgä visadaʔ Vas; pruudil es olõ vanikut, oĺl laǵa siid takah ja `mõŕssaküpär pääh; miʔ lasi no `hińdäle lajaʔ peeleʔ tetäʔ Se; lajaʔ väräʔ `sisse mindäʔ, a `ahtaʔ `ussõ är tuldaʔ Lut; laia lõuaga ~ suuga (lobamokast, praalijast) no mõni on iki laia `lõugega küll Puh; taal ommaʔ lajaʔ lõvvaʔ, laḱu `lõugugõ; ta ommi laḱu `lõuguga ei piaʔ tõist rahul Krl; no˽timäl om jo laǵa suu, ei˽saa˽sa˽timäga võidõlda; ta om üt́s laja `suuga poiśs, kõrd ta vannuss `hirmsadõ, mõ̭nikõrd aja loŕri suust `ussõ Har || laialiolev lagad sarved; laga `saŕvega loom KJn; suur sinine puĺl tullu ja väegä suure, laea sarve olluva (nägemusest) Kam; saŕvik lihm, sääne `laḱju `saŕviga Lut || fig kel suur suu, tol laǵa säĺg (sõnade eest võib kere peale saada) Nõo; tiä om `sääntse laja jutugõ, loba jutugõ (palju lobisev) Krl; ma vahi õks laḱu `siĺmiga (avasilmi) Har; sul umma lajaʔ mõttõʔ (suured mõtted); lätt äräʔ laja tii pääle (halvale teele) Plv
2. avar, kaugele ulatuv ilm om jo laǵa elädä; esäl `olli suur laǵa nuŕm käen Nõo; tan ei ole laḱu kotussiid Krl; väli tähendäss laḱa kotust, suurt tükkö Rõu; no˽ma lää ka sõ̭ss kae nii et, mis ta laja ilma päl tetäss et Plv || laja `taiva all (peavarjuta) Plv
3. (jämedaist sademetest) peräst tulep laǵa lume nigu kotiga Nõo; `täämbä tulõ periss laḱa lummõ; meil sattõ `täämbä uma hu̬u̬g laḱa `vihma Har; `laḱja `vihma sattas Plv
naksjas `naksjas Juu; `naksj|äs g -ä Kod
1. tragi, hakkaja nii `naksjas `tööle Juu; `naksjäs sõnade pu̬u̬lt (hea kõnega) Kod
2. näpistav, külge hakkav õege `naksjäs külm Kod
pehmelt `pehme|lt Jäm Saa Hag VMr Lai Plt Krk Nõo, -ld Jõe Lüg Nõo; pehemelt Kod
1. pehmena mia kõva `leibä ei taha, `pehmeld om leeväl `u̬u̬piss paremb meḱk Nõo
2. lõdvalt, pingutamata ära eegeldag nenda `pehmelt Jäm; see on liiga `pehmelt `koetud, villast kangast ei tohi `pehmelt kududa, siss tuleb rõõvas lõdu Saa; `kanda teha ei osand, vedel oli ja - - tegi `pehmelt kohe VMr; kes `väega vedel `kanga `oidja om, tol lääp `väega `pehmelt tu̬u̬ kangass üless Nõo
3. (teat viisil hääldamisest) eks `Niemes ole kiel `selle `puolest teist `muodi, et siin on kott ja pott - - aga siel on `pehmeld Jõe; kis na `pehmelt või liginal reagib, siis mõni `ütleb, et ligistab enese kielega Hag; kes keele otsast `riakis, see `ütles `pehmelt es `tähte Lai; meil kaoss kõne (sõnade) lõpp ärä, tule nõnda `pehmelt ku `pusti Krk
4. mahedalt nii `pehmelt räägib, aga tagaseĺla `tõmmab Plt
5. vaevata, rügamata miul iki üits ädä ja `kirgamine, temä saab `pehmelt ärä elade; temä om latsest `saantik `pehmelt elänu, tõine piap `ti̬i̬ńme Krk
pidama2 pida|ma R eP Trv, -me Hls Krk, (ma) pea(n), pia(n); pidämä, (ma) piä(n), pia(n) hajusalt R eP(peä(n) Mar Vig Juu Vil), T VId; pedä|mä Nõo Rõn VLä, -me San, (ma) pia; piat, piät V (kasut kohustuslikkuse väljendamiseks kõikide isikute puhul)
1. kohustatud või sunnitud olema midagi tegema piin menemä ise omale `leibä `tienimä Kuu; pidi `riigile `maksu `maksama Vai; sa‿p pia mitte minema `oue Jäm; siis es ole ju vabrigud, mis [kala] sai, see pidi ikka keik oma obusega maad kaudu laiali vädama Ans; sa piad tulema, kui sind kutsutase Khk; `säädust peab `täitma Vll; Inimesed peavad ise `korda pidama Pöi; `õhta `anti käsk kätte ja omingu pidid koedu `aegas läin olema Muh; `talve pidime `kangud kuduma Phl; sa pidid minema, `anti kesk, põlnd seal tehä `ühti Mar; üks mees peäb `siiski kojo `jäämä Vig; `Piäte ju õpõtajatõ sõna `kuulma Khn; Ku `juhtusid kaks `korda `ühte vahelikku `viskama, siśs pidi tagasi `pistma Hää; sa pead tulema, kui sind kutsutakse Ris; ei saa `nõuda, et nad (kanad) `aasta läbi peavad munema JJn; teśtel vilets elada, et mina ei kuule, nemad piavad minuga `karjuma Ann; võlg - - piab alati ää `maksma Tür; pidivad `enne `päeva jo sial olema VMr; takud pidid kedratud `saama Iis; pead ise enese üles`tõusmise eest hoolt pidama Plt; ma pidi minemä, es saa muedu Trv; sa piat oma sõnade i̬i̬st vastust `andme Krk; ku̬u̬l`meister ańd `ulka küsimusi, latse pidivä `kostma Puh; me es `võigina sehen olla, pidime pakku minemä Nõo; kubjass tuĺl ja ańd `käsku, et `piävä kõik `mõisa minemä TMr; tiä pedi sullõ kõ̭ik `andma ja tü̬ü̬ ka tegime San; Esäl ei olõ `aigu, esä piat `kü̬ü̬ki minemä, sü̬ü̬ḱ är˽tegemä Urv; ku˽sinnu kutsutass, siss piat tulõma, ku˽kästäss, siss piat minemä Har; inemine piät iks `piiri pidämä Plv; `rät́sep ummõĺ, siss pidi üt́s `pirdõ pidämä Vas; `ańti `mõisa pu̬u̬lt käsk, et nä˽pidivä suśse `püüdmä, nä˽pidivä kolm soe `handa `aaśtah - - `mõisahe `viimä Räp; ma piä nüüd tegemä, taad ei saaʔ tegemädäʔ, siss lätt jo hukka Se
2. põhjust omama või olema; vajalikuks, otstarbekaks osutuma Pidäb `metsä `sienesse menemä tänä Kuu; pidivad kõik `terved mehed õlema, ke `kruonu `võeti Lüg; pidakski ruttu loppema, et ei jää `teisele `aitada Vai; see kore muda pole mitte εε - - see peab `rohkem mädanema Jäm; kut se‿öng vähe kippus, nönda pidi `raksama ning oli tursk `paatis Ans; `lootma pεεb ikka Khk; Peaks niid varsti vihma tulema Kaa; rehalse põrand pidi olema kivist ikka Muh; peab sula lumi olema, et lumi kokku akab Käi; peab ikke nii paĺlo ehituse puid olema, et `valmis saab ehitada Mar; peab ikke `püidma, ega mud́u edassi saa Mär; pidime `lehmä `vaatama minema Tõs; Mia piäb sio kapõti `nõelma Khn; piab õlmad rihma `alla `pistma Hää; piaks nüid `omme ilus ilm olema Ris; piaks ma ikka `seia majase ää surema Kei; kivid piavad ise põlema, mud́u nad lubjaks ei põle Kos; luual piab olema kaseoksad Amb; ma kohe kardan, et ma nii vanaks pian `saama Ann; sa pead naese `võtma Tür; et mul sie asi kua nii õnnetumalt pidi minema VMr; vanal kuul piab `korsnaid `pühkima Rak; jüripääväl pidi kari `väĺjä minemä Kod; si‿riist põle turd, ei kanna vett, piäb `enne ärä turrutama KJn; [lüpsiku] tiba `tuĺli ka sedäsi pohasta, et pidid öhe `riide panema `varda `otsa ja sedä tiba `õõrma si̬i̬st Vil; tagast piat kangass laemb oleme, siss om kangass `kerge Trv; mia keeli tatt, ta es pia sedäsi tegeme Krk; ütevahe taheti `kangede siĺedät pääd, siĺe pidi olema Ran; sa piat abe ärä `aama, siss olet sa ka munde inimeste `mu̬u̬du Puh; tu̬u̬ kahitsuss tuleb sul `iĺda, sa‿ss pidinu ennembide tolle pääle `mõtlema Nõo; ku ta (tüdruk) mehele lät́s, pidi täl paĺlu olema sukke ja `kińdit TMr; muidugi, `opma peap Võn; kes nooren ätä ei näe, si̬i̬ piät vanan näǵemä Ote; ma‿i tiiä, mis ma piä tegemõ Krl; ku timä medägi `tahtma nakass, tu̬u̬d timä piat `saama Har; kõ̭gõ alambakõnõ piat kõ̭iḱ tu̬u̬ viletsüss `kandma Vas; mu `tiitäväst tu̬u̬ piät nii olõma Se; taad tu̬u̬ pia `ti̬i̬dma Lei
3. kavatsema, plaanima piid siel `poltama `jaanituld Kuu; mina pidin ka `vahtima menema, kas saiks tüöd VNg; Ma pidi ikka teitele tulema küll, aga mette‿s saa jalgu ala Kaa; ma pidi akkama kumelid noppima Muh; kui sa peaks veel oma nägu siia `näitama Mär; ma pidi `täembe kirikuse minema Trv; pidi `kaema tuleme San
4. väljendab kaudset teadmist või kuuldut ärg ei pia `viina `aisu `sallima, kuhe tuleb `kallale Jõe; vana `aasta `viimane `õhta mõni `jälle piäb `istuma `piegel taga - - `vahtima `pruuti Lüg; vanad noiad pidada puugaks `käima ja pidada vöi ära `vötma Jäm; oma ema vits pεεb `armsam olema kut `vöera ema vöileib Khk; Uie elumaja ehitamine pidana sääl jutuks olema Kaa; Tulevimma puud pole `jälle lubatud `seina `panna, siis maja pidi ää põlema Pöi; `tarkuse ammas, egaöhel äi pea olemagid Käi; se peab nönna olema, et kui - - hundil nuga visadakse, sis‿ta saab hundi amedist `lahti Phl; surma vill `öötasse olabad sinine vill, mis peäb meto inimest ää `tapma Mar; tulimuld, see peäb `kangest vägeb olema Vig; siia `sarbe ja siĺma vahe`kohta `peade `lööma nuiaga, siiss kukkude maha, `jääde oematsesse Mih; igal `surnul pidada süda ää `lõhkema Vän; uśsi kuningal oleje punane ari lagipäes ja piab vilistama, `kutsuje omale teesed abise Hää; vana lõhe, sie ei pia midagi väärt olema HMd; palujad peäb `üitämä nunned Juu; põdrasõńn piab joosu aal tige olema Ann; kõik `rõuged ei pia `jätma `armisi VMr; teine inime, kes viha kannab su `piale, piab sedasi luu`painjast `käimagi Kad; sial piab õlema raha küĺl Trm; jalad `piämä `valtama egä `õsta Kod; kured piavad valu `andma viĺjäle MMg; luupaine piab `vaevama inimest Ksi; märjaks ei pea `tohtima teha elidiǹga Pil; vihmaga ei külitud teda (lina), piab paelu umm`rohtu `sisse aeama SJn; sügisene `päĺkämine pidänä `viĺlä valmistama Ran; vana pidänävä noblut `sü̬ü̬mä, siss veresu̬u̬n ei lubjasta Nõo; pidänä enne kolm `kõrda veeritämä peri`päivä Rõn; pidi vaim olõma Urv
5. (hrl tingivas kõneviisis) viitab ütleja oletusele või ära arvata püüdele millegagi seoses mis nad `piaksid `sönna `väigama `jälle (loomad vilja kippuma) Khk; mis ta peaks niid eputama Jaa; Äi tea, mis inimene peaks pärisest küla kauda sekeldama Pöi; mes see peab `prεεgu olema, mes pεεl sa istud Käi; ei tea, kis see peaks olema, kis sealt lähäb Mär; mis sa sest viinäst naapaelu piäs omiti `rüipämä Tõs; Kas piäks viel `terveks `suama Khn; mis ta peaks luogerdama sedavisi Ris; pidid ikka rahadega olema, kui nii suured pulmad ülesse lõivad JJn; ta piaks sinust terake vanemb olema; mis ta must `jälle piaks `tahtma VMr; mespäräss tämädä piäs piinatama ja vaevatama Kod; kas ta piass `suutma sedä mulle ärä tetä Trv; ei tiiä, kos ta nüid piass elutsema Nõo; mis tõbi ta sul piäss olõma, mia sa peit Har; mil aol naa˽`kärbläse˽külʔ är˽`häömä piäśsiʔ Räp
6. viitab millelegi, mis oleks võinud juhtuda või peaaegu oleks juhtunud Ma piin `eile `metsä ärä `eksuma Kuu; miä pidin `aigest `jäämä, aga jumal aviti Vai; ma oli nönda ädas, pidi meele ära `eitma Khk; koerad pidid `vorstide kallale minema Muh; Pidi uppuma, aga `piases `väĺja Jür; õlin nõnna `aige, pidin kõhe ärä surema Kod; pidi seere luu ära `murdma, pańd `mü̬ü̬dä seereluid Ran
pihta1 `pihta Kuu RId S L Ris HMd Juu Jür JJn Koe Kad VJg Trm Plt KJn Vil M Kam Krl Rõu
I. postp 1. vastu `Aamber `trehvas `naela `pihta IisR; sa‿p tohi `minna mette, `soole `antase naha `pihta; `vötja kää `pihta lüiasse, aga küsija suu `pihta äi `lööda vns Khk; kana `tiipab, jala `pihta vist `löödud Mus; Ta `olla sealt ikka pirekse kere `pihta soand Pöi; lasn kukkus kohe labalu `pihta Muh; vettis `pastla jälast ja `veskas - - kelle `pihta ta läks, vettis sene `endale Emm; `Tahtis obusele äiata, aga oop sattus mo `pihta Rei; kukkus jüst otse nina `pihta Mär; see näe raua `pihta `lüia `ühti Vig; koputas ukse `pihta kesksüda`öösi Mih; ku talve küĺm on, sis koputab [rähn] seina `pihta Hää; `veskas kibiga jala `pihta Juu; ma ańnin `talle valu ribi `końtide `pihta VJg; `võeti si̬i̬ `pehmess `taotud taala raasuke ja `panti selle kivi raasukse `pääle ja selle kõvera rauaga sis `lü̬ü̬di `sinna kivi `pihta Vil; vihm tule katuse `pihta ku sabin Krk; ta hu̬u̬ṕ lät́s `õkva jala `pihta Rõu
2. a. suunas, sihis ära `pöörsite Paatsa `pihta Mus; Lähme siit kadarikust - - otse küla pihta Kaa; akkasin tule `pihta pidama (tule suunas kurssi hoidma) Pha; `sihtis püśsiga linnu `pihta Mär; `sihtis kohe tä `pihta, aga ei lasn Tõs; kui ma ukse `pihta `vaatan, siss on nagu mets i̬i̬ss Vil b. viitab objektile, kelle või mille kohta midagi öeldakse, arvatakse vms täädmamees, sortsi `pihta `eetaste; osab iga aśja `pihta midad itelda; ma `itle see laulu su oma `pihta Jäm; kes viimaseks ösuma jähi, selle `pihta `eeti: pöld jähi su `seĺga Ans; va roinus, seda `eetass laisa inimese `pihta ka Khk; Raudkasukas, si̬i̬ käib kõva tervisega inimese `pihta; Murretama - - ainult piima `kohta just [öeldakse], teiste sõnade `pihta ta ei käi Hää; see sõna käis minu `pihta Koe
3. (kirumisvormelites) oh sa kuera `pihta Mär; pagana `pihta, sa‿i soa aru Tõs; kuradi `pihta Ris; oh sa tulise `pihta Juu; pagana `pihta, sie nõu läks `luhta VJg; ah, pagana `pihta, nüid läks sitast kogoni KJn
4. millestki alates, peale omiku akka `rapsima otsast `pihta HMd; Üleommentsest `pihta mia ämp teile ei tule Hls
5. õnne pihta hea õnne korral, tänu õnnelikule juhusele läks mies `ommiku `püssigä `metsä, siis sie õli `õnne `pihta, [kas sai saaki]; `õnne `pihta `saima kokko; eks madalast maast õle `õnne `pihta `vilja `saada Lüg; sõna sõna pihta vahetpidamata küll `laulis kella poole viiest saadik, sõna sõna `pihta (kukest) JJn
II. adv 1. tähistab tabamist, märkiminekut (löömisel, tulistamisel jne); millegagi kokkupuutesse, vastu, külge kui `saivad [lina] `siemed sääl `küpsest, siis - - `andasima `vartaga `pihta VNg; Ma sai viis `korda `pihta Jäm; pane kömm `pihta, küll ta siis leheb `paika; mis käde `juhtub, sellega annab `pihta Khk; aavijääl keisid - - nui kääs, `löödi `pihta Mus; virutas `mulle rusikaga - - `pihta Vll; [leivale] pekseti `pihta - - kui kõmises, siis oli küpse; Puu maha `võtmise `aegu oks löönd `pihta Pöi; lähe `pihta koa mette Muh; Anna koerale `pihta, muidu ta tuleb kallale; Äkine inimene vöib `pihta ka teha (lüüa) Rei; vitsa toiakas `olli peos ja sellega sai `pihta pistetud (härjale kündmise ajal) Phl; tuli kohe `pihta Mär; aamerdega `taoti pihta, sis kõlas Vig; kaks kolm lehmä `sarve ja siis `toksis ühü raudpulgaga `sinna `pihta koa (kupupanemisest) Var; oli mõõk ja mõõgaga `ańti `pihta Mih; Mis hoop `pihta, si̬i̬ õpetuseks, mis `mü̬ü̬da, si̬i̬ `koeruseks Hää; jänes sai paugu `pihta, aga maha es jää Saa; `trehvas talle `easte `pihta kohe Juu; anna‿se `mampsel `seie, virutan vaiale `pihta Kad; tahin `lüia, aga ei soand `pihta Trm; pańds miul vommi `pihta Krk || piltl Ega ta säel `aega äi viitnd, muud kut `andis `tööle `pihta Vll; Ta on `eese jutuga `kange teiste `pihta `käima Pöi; anna aga `pihta, küll lähäb (tööst) Mar; ma‿i `ütlen `sinna `pihta (selle kohta) `talle midagi Var; nigu lumi kaoss, andass põllu`teole `pihta Kam
2. mingi objekti poole, suunas kui sa `pihta läksid (otse peale), siss pani saea `meetre pealt ja `kaugemalt pani `vehkima (jänesest) Noa; sealt paistab üks tule kumu, lähme `senna `pihta Kse; sihib õtsekõhe `pihta Trm
3. pihta hakkama asja juurde asuma, alustama, algama jättimä kõige `nuorema [venna] kõhe isa kõha `päälä `sinne elotsemma, et akka `pihta ja ela Jõh; ühest `otsast akka `pihta Vai; tuli `seie kodusse nink `vaatsi, [et] sii es ole mitte midagid `pihta akata Ans; Rehaltse otsast akab pöld `pihta Kaa; Jaanibest akkas einatöö `pihta Pöi; Aka aga `pihta, see vili `aitab vetta juba küll Rei; akake aga `pihta, mis te vahite Mär; lipp oo üleval, nüid akkab pulm `pihta Vig; pidu oli sel tunnil juba `pihta akan Tõs; Põle sääl midagi `otsust vaja, muudku käed `küĺgi ja `pihta akata Hää; `enni piab keik puhas olema - - kui kool `pihta akkab Ris; Enne kui uvve tüega pihta akkad, lõpeta vana Trm; mis sääl vi̬i̬l `vaate, akka `pihta Krk; pihta panema 1. millegi kallal hoogsalt tegutsema, midagi hoogsalt tegema Igavene tige töömees, kui ta akkab pihta panema, siis töö otse karjub ta kää; Terav mees teistele pihta panema (teisi arvustama), ise pole teistest param üht Kaa; Panti söömale pihta Emm; vasikas jõi lehma joogi ära, siis pani oma joogi `pihta (jõi ära) JJn 2. varastama `Einamal puol ladu `einu `pihta `pandud IisR; Niid oo see pihta panemine nii moe asi, et pole änam aru-otsa Kaa; Tüdruk pani rahadele pihta Emm
poolest1 pool|est hajusalt S L, HMd JJn Ksi Lai Plt Pil KJn Trv Hls Krk Puh Nõo Ote, -õst V(-uo- Kra); puolest Ris KuuK JMd Koe VMr VJg Trm, `puolest R(-ua- Hlj)
I. postp 1. seisukohast, millestki lähtuvalt eks aru (arvu) `pualest ole neil ikke `palju `luami Hlj; ta oli ise vist `sündimise `puolest `pohlagas VNg; `põllumaa õli `muidu `mulla `puolest ia, aga arimatta maa Lüg; `ammeti `puolest on ta `rätsep Vai; kasu (kasvu) poolest pole väga pikk mette Khk; Raha poolest see mees võib selle maja ää `osta küll; Immu poolest tahaks vahest `turska `saaja Pöi; toidu poolest me oleme ühna rikkad Muh; mustrεεstas ta ika on nime poolest Käi; `mõistuse ja olemese poolest oli teiste naerda ja `narrida Rid; teine oo jälle paha loomu poolest Mar; ega ta keha poolest nii nõrk põlegi Mär; toedu poolest oleme rikkad ja `riide poolest `vaesed Tõs; `silme poolest ma võin kõik ää teha (nägemine on hea) Aud; aja puolest `võiksin küll tulla Ris; tema enesest põle suurt võttagi liha puolest, aga supi maitset saad nendest (merihärgadest) KuuK; temal on küll elu laste poolest `lahke (muretu) JJn; ihu puolest on ta `terve Koe; `uastate puolest võiks jo viel tüöd teha VMr; Pialmine kivi paksuse puolest alla kuutteist tolli ei kõlba (veskikivist) Trm; ta olema `niske alandlik kõege oma `tarkuse ja au poolest Ksi; kui suured ärjad, on jõu poolest tugevamad kui obused Lai; olin metsavaht, oolt oli paelu, oole poolest oli räbal amet Plt; aja poolest võis tulla Hls; temä om sõnade poolest tark, `ütleb serätsit sõnnu, et tõesel jääb suu `kinni nigu lõhn Nõo; Ma olõ `tervüse poolõst `täämbä `väega viŕril Urv; ao peräst olõss ma võinu mitu kord su˽pu̬u̬l `käü˛ü, a jou poolõst ei saa minnäʔ Har; om iks ilosampa ja ilotumpa ja niisama inemiseʔ õ̭ks näo poolõst (mustlastest) Vas; kõrrõ poolõst hää rügä, a pääd ei olõ midäge Se
2. pärast, tõttu Ia (hea) `puolest `katsusin vanainimest `aitada, nüüd pärast viel sugulaste `silmis paha `pialegi IisR; läks viha poolest ari punaseks Jäm; Minu poolest kas tehku vei jätku tegemata Kaa; Mõned [kalad] `moole ka, ea mehe poolest Pöi; minu poolest tulgu kes tahes Muh; üsna söbramehe poolest Emm; teen sole sugulase poolest odavama innaga Mär; Vedimuste poolest jäävad kõik tööd tegemata Han; armu puolest annab `sulle JMd; põrmatu liistu, nii om ilu poolest; ma avide sut nindasamati ää inimese poolest Krk; ärä mureta `si̬i̬mne poolest, kui miul nüid jakkub, küll mia anna Puh; ta pedi - - sugulusõ poolõst mullõ hobõst `andma, aga näet, Uralõ ańd ennembi ku mullõ Har; muʔ poolõst võit tullaʔ Vas
3. poolt `saapad, munder, sinel ja müts `saivad ikke `kruonu `puolest Lüg; Vanasti sai - - jalavarjud keik kodus omapere isaste poolest valmis tehtud Kaa; mool oo koa üks `muistne kasukas, küll ta mu poolest ikka `kiskumata (kandmata) jäeb Muh; valla poolest siis `viidi nendel `kraami `sõnna (vaestemajja) Mar; vii minu puolest ka tal paĺlu tervist Ris; `mõisa poolest olli ant si̬i̬ einämaa; `kohtu poolest om temät mitu `kõrda rahvit Krk
II. (muud juhud) a. poolt meele `εεga saab ägast poolest `öigu; `kiusab ägast poolest, p‿lahe oma pöllalt ka läbi `keia Khk; tu̬u̬st puolõst (sealt poolt) Kra b. pooleldi poolõst lubaśs Vas c. pooltki mul ei ole poolest toda `jõudu Ote
poolima3 `poolima, (ta) poolib hajusalt L(`poolma Vig Mih), Amb/-uo-/ osatama, teise sõnu kordama ta poolib aga `peale Mär; mis sa poolid - - räägid teese sõnu `ümmer Kse; See sõnade `poolimene oo kiuslikkude inimeste mood́; Teisel oli nutumaik suus, aga tä `poolis ikka Han; Ma ei kannata, kui sa mu sõnu poolid PJg; mis sa puolid neist sõnadest Amb
popp2 popp g popi Jäm Khk Mär Kir Juu Trm Plt Lei, pobi Kuu; poṕp g popi Tõs Khn preester vene popp Kuu; kirgu ärrad, pühad popid, kurgu all neil `valged lapid Jäm; vene popid `ütleväd: ää tee mu tegude järele, vaid sõnade `järgi Tõs; Poṕp võttõ tänä pahulõ; Popi `tasku `ollõ jõlma põhjata Khn; popp on, kis teenistust teeb Juu; popp om vene`rahvil Lei
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|