[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

klapper klapper g `klapri Han; klaper g -i San, g `klapre Koe; klapõŕ Krl, g `klaprõ Kan; lapper g `lapr|e Mär Vig Pä Hls Krk, g -i Var Tõs Khn/n lapõr/; laper g `lapr|e Trv Hls, g -a Aud tuulamismasin `laprega laperdasse lina `seemnid Mär; tuule lapper, `tuulamese masin Mih; lapper oli rauast väŕk, sõelad sehes. ega kõigil põln lappert ka ju Tõs; `Lapriga põlõ tuulõ `paśmist `ühti Khn; terad tulid `teisele ja aganad `teisele, `lapretega tuli korraga puhas vili Aud; `laprel om sõgel, seda `mü̬ü̬da jooseve `seemle Hls; klapõŕ om sääne pleḱist laǵa sõguĺ. `klapre kaśtist `ju̬u̬skva˽lina `si̬i̬mne˽sõgla pääle Kan || klopits Klapper oo meil puust - - sellega oo ia `tolmu `väĺla klaperdada `pehmetest `aśsadest Han || käristi – San

lina|seemne|sari sõel linaseemnete tuulamiseks lina`si̬i̬mne sari `olli paks nigu sõgel - - ta es ole suur, pääld paari jala ja, kere pääld poole jala `kõrge - - põhi `olli `koetu niidsedest Ran

mari1 mari g marja eP(maŕja Jäm Khk Kod Pal Äks) M T VLä(maŕja Urv Har), maŕa Võn Kan VId(maŕä Se), `marja R(n `marja VNg Vai); pl `maŕda Lei

1. a. taimede lihakas vili siel on `pohlaid, `sieneid, igasugu `marjaid Jõe; Üks `putkes, `toine `marjas (üks ühes, teine teises kohas) piltl Kuu; nüüd `lähma `marju `kõrjamaie Lüg; `mantsiga `marjad on `oige magusad Vai; `öispu `marju pannasse vahest leva `sisse Khk; Marjad olid `nortsis oksa küĺles Kaa; Mari mädaneb, pähes pudeneb, kus vilja pea põllalt läheb nalj Pöi; `toomgal‿o mustad marjad Muh; sinise velli mari `kasvab `metsas `pöösa sees Käi; küll on aga `soostrad täis `marjo, `võrblad üsnä nadisevad Mar; `varblased tegevad naasammati paha, `kipvad naasammati `marje kallale Vig; kes kõik sood solgib, see kõik marjad maitseb (rännuhimulisest) Kse; `marjadest keedetse `moosi, keedetse suppi koa Tõs; `Marjõl allõs apu maik Khn; vanaste kutsuti ikki karused marjad, nüid `rohkem tikenberid Aud; soo pääl es ole `ühtegi `marja änam Saa; tema sõi isu `otsa `marjadest Ann; raad marjad, ei õle küpsed viel IisK; tuamike marjad kisuvad suu `körtsä Kod; maŕjad olid `koŕjamatta, `põesad akasid `kuima Pal; `mińdi `metsa, mätta juures `söödi `marju Lai; `marju tämmu ei ole, kõik mustad `rästad sõid ära Vil; mõtsaalune punetap `marjest Trv; ku pihlap `marju paĺlu ja kuuse käbusit, siss saa paĺlu kardulit Krk; me `põimsime nurmen rügä, seeni seevä linnu kõ̭ik marja `põ̭õ̭sast ärä Puh; suure puu om ärä lõegatu, serände lagestik, sääl marja kasvava `äste; poiss om visnapuu man, sääl om viśt mõni mari Nõo; ma võt́i siss `säĺgä tolle koŕvitävve, sääl `oĺle `ulka `marju Võn; na‿s mõistav jo marjust midägi tetä, nii‿saa (niisama) `sü̬ü̬di Ote; timand om mõtsan kõ̭gõsugust `maŕja San; Naid `kartold ei `saaki˽`ku̬u̬ri, na‿mma jo `väikese˽nigu iǵävetse˽marjaʔ Urv; see keväje häitsess pehlak `väega häste, timahalt saa pehlaga `maŕju Har; mataĺ saa innembi maŕa maast, ku `korgõ tähe `taivast; ku˽toomõʔ omma˽kõvastõ maŕah, saa hää rüäsuvi Rõu; oŕa vitsa maŕaʔ umma sälä valu `vasta Plv; teḱk `hinda vereväss `marjuga Vas; ma oĺli `raskejalaline, perä päiv oĺli kui mari varrõ ots Se; `š́ü̬ü̬gä `d́ulgõdõ (julgesti) `maŕdu Lei; toomõkõsõ maŕaʔ [on] kõtu rohost Lut b. (sise- ja väliskohakäändeis adverbiaalselt marjakorjamise kohta) mei `naisedki on siel `marjas `käined Jõe; Ega vajanase `riistaga `maksa `marjast kuo `tullagi Kuu; `lähma nüüd `marja ka Lüg; `Lapsed `käisivad `marjal, osa `maasikaid `korjati `korvi, osa `aeti rohu`kõrrele Jõh; ma liha oome maŕjale Jäm; Kui sa metsa marjale lεhed, vöta kalakot́t kaasa - - marju süies lεheb süda vesiseks Khk; Nee on juba mütu `päeva marjul olnd, mustikid pidi pailu olema Pöi; Kruugiga äi maksa marjale `minna Rei; lapsed tulid marjolt LNg; põle saand marjule, mustikule Mar; ennemä käesime marjul, sii ennemä oli `marju Khn; käisin marjul, `eksisin ära, aga `tuĺlin viimati lageda `peale `väĺla Vän; lähme marjol Ris; marjus akkasivad `käima KuuK; mina olin ka teese tüdrukuga marjul Ann; lapsest piast tegime tohikud, läksime marjule Sim; [ta] tullud `õsta marjult Kod; siin ei ole ead marjamuad, ei sua marjul `käia Plt; nüid ei ole marjan `käijal muud ku kilu (mannerg) Trv; suvel käesivä marjul, müisivä kure `marju Ran; `täämbä piass marjale minemä, palukmarja olna `vaĺmi Nõo; lepa koorest tetäss torbak, ku marjule mindas Ote; latsõʔ lät́siʔ `mõtsa marjalõ Krl; ku pühäbä `jauhvmist ei tulõʔ, siss Jaań vaja `maŕja `saataʔ Har; sai üte peotävve `jooh́kit, `üt́li‿t hää külʔ, mullõ sedä küllält, mul um maŕah käüd Plv; ma˽käve ka kaŕah ja maŕah, a olõ õi˽saanu˽timä `rõipõga˽kokko (hundist) Vas; tuĺliva maŕast `ilda kodo Räp; joht kotoh midäge tetäʔ. `maŕja ka lät́s, sis oodõŕd pääle `mõtsa pit́e Se; a ma olli mõtsah maŕuh jo Lut c. piltl (rasedusest, sünnitusest) Ei mari `enne `lange, ku küps on Kuu; minu `naine on juo `marjas Lüg; Jo meil mari küps, meil jo mari pudenes puust Jõh; temäl om naine marjan; egä mari enne maha ei pudu, ku ta valmi om Krk

2. a. terataoline muna, hrl kalamari kudu räim, kui räim on `marja täis kevadel Jõe; `laskevad `marja madalalle, `marjast hakkab `kasvama kala Kuu; vähil on `kurgualune küll `marju täis, eks neist `marjadest tule jo pojad Lüg; üks va kala mari just oli `vörkus (väikesest kalast) Khk; kui‿o suur aug, siis‿o nii suur, jäme mari kut käsivaŕs Mus; ahvenas on `marjas (kudemata); Aavi mari on kena, sibult ja natuke `soola `sisse ja lopi segamine Pöi; vähimarjad oo vähi laka all Mär; sai nda paelu ahuni, et `kietsime üsä `marju Khn; isal on niisk ja emal on marjad Vän; lõhe marjast `tehtaks suppi, tal jäme mari, nägu riia `erned Hää; marjaga kala on paksem ku niisaga kala Ris; [sitasitika] kõhu all olid marjad, neist tulid poead Sim; kevade on kooruskad `kangest `marja täis Trm; avi marjass `testi igrada ja `pliina Kod; latikul om midä lämmimb vesi, sedä `pehmemb mari. ku `lämme vi̬i̬ `sissi tulep, sõss om mari peenike Trv; marjast tuleve vähjäl poja, noore vähjä Krk; ku kala `koeva, siss om niisa ja marja kõ̭ik segi Nõo; heeringeid om maŕjaga ja om niisagaʔ Har; kunna mari lumbihn nigu süĺt, haina sisehn lumbi veerehn; Katõ vai kolmõ naglalidsel imä eherüsel um nagõl `marja ilusahe sisehn, ku˽mari jo˽täüś kasunu um Rõu; kunna mari om jämehhep ku kalamari Vas; imädseʔ havvõʔ omaʔ maŕaga Se b. marjataoline seeme või taimeosa Ottand `kouralise `atru ja akkand `atru `marju nosima Kuu; umalad `lähtvad maŕjaks, see `aasta käba ei tule mitte Jäm; tut́er one `irmsass `marju täis Kod; malts on ka väga küliv taim - - kui ta marjad `külge aab, siis on väga `raske [lahti saada] Plt; kui sääl [otrades] siss aena marja sehen `oĺli, siss `võeti sõgel ja sõgluti nu marja `väĺlä Ote c. marja(gi) iva(gi), raasu(gi) ei sie ole `leiva`marja `eiga `piima`märga monel ajal mekkinu VNg; ma põle `marjagi veel ää söön, `lindugi ää petn Muh; põle toidu `marjagi `katsund Mär; noored jäävad laesaks, `ükski töö `marja ei tee PJg; ei põle `marja veel suhu suand Juu; mitte iva `marja ei ole söönu Äks; ma ei ole veel `marjagi `amba pääle `panden Hls; ta om ninda `aige, et mitt‿iva `marja `ende suhu‿i võta Krk; ei ole marja `amba ala saanuʔ San; ma ei ole vi̬i̬l `täämbä üvvä ei `marja `maitsanuʔ Har

3. haigus a. silmamarjad, trahhoom ku on `marjad `silmas, siis ei saa üvast `silmi `lahti teha Lüg; Tal olid marjad `silma kasund, nee lõigatud ää Pöi; marjad‿o `silmas, punased nupakad Muh; marjad `silmäs, silmäd `aiged, nägemene vilets Tõs; kui `silmades akkab `õeruma, siis on marjad silmas, veked `vistrikud VMr; silmäd `aiged, marjad silmän Kod; ku marja või karva om, siis siĺmä om rähmädet Krk; miu vellel olliva marja siĺmän, si̬i̬ siĺmä laud `oĺli verrev kui tuli, `oĺli nigu rägä peenikesi `marju täis Nõo; kuʔ maŕa silmähn ummaʔ, sis ummaʔ silmä veereʔ vereväʔ Rõu b. (sigade haigus) siga on maŕjan, süädä ei `kõlba Kod; kui siga marjan, kui `pääle tuleva nu müǵläd, siss jääb `ellu. aga kui ihu `siśse löövä, et pääl ei näe, siss võib ärä lõppe Ran; Ta om nigu marjan põrss, kona maa külmänu, kona kärss kärnän Nõo; tsial om marja - - liha om kui vesi `elmid täis Ote; Taa maŕjan t́siga, liha sõmõrit täüs nigu˽liiv Urv; saa ma siiä˽kodo, kotoh t́siga lännü˽`maŕja Plv; muni põrss vai t́siga om maŕah, kõ̭iḱ omma kui `valgõ `herne liha śeeh. siss andass `tuhka süvvä söögi sisse - - kui omma `väiku `herneʔ, sis‿sa abi Se

4. säärelihas sεεrel on ka marjad Khk; jekid `ollid `perse mutist saadik, kuued `ollid seare `marja Muh; jalasääre marjad lõigatud ää kirjavädajatel, sis nad old `kangest viledad Kse; akkas põĺvista põdema, sääre marjusta magama rhvl Hää; säär on peenike ja mari on jäme Kei; säärel on marjad, ei `öölda lihassed Plt; seerel taka, mes tu̬u̬ pehme liha, toda kutsuti seere mari Nõo

5. marja eest (ette) ~ marjaks ~ marjalt ~ marjast (millegi väga vaja, tarvis olemisest) sie läks `tarvis `marja iest, sie kulus `marjaks Jõe; Kulub omalegi `marjaks ärä Kuu; kana oliks `marja iest `tarvis VNg; sie kulub `marjalt ära Jõh; se läheb marjaks taarist Khk; Ole sa ikka terve mulle seda toomast, see oo mule otse marjaks Kaa; See (raha) oli just marja eest, sai maksud kaelast ää Pöi; see kulus üsna marjaks ää, et ta `palge `puhtaks `pessi Muh; Urvaplaaster kulub santide lastele marjaks εε Emm; see kulob `moole `eesele marjaks ää, ei ma sest saa `soole `anda `ühtigi LNg; see läks jüst marjaks `tarvis Mär; sii kulub mulle marjalt ää Var; vägä tarvilik, kulub marjass ää kohe Tõs; si nuga kuluks mul marjaks ärä Saa; se läks kohe na `tarbis, just marja eest Nis; `õlgedest sai katuseid `tehtud, õled läksid kõik marjaks JJn; sellele lapsele kuluks vemmalt marja iest Kad; sie rohi kulus marja ette kohe ää VJg; seda `vihma oli marjast tarvis Trm; `korjab kõik ärä, mes param asi, si̬i̬ kõik marjass lähäb Kod; see leib kulub mul marjalt ära Pst; mea ole vanainimen, kulu mõness kottel marjass ärä Krk; See tükk leibä, mis sa mulle annit, kulus mullõ maŕas ärä Võn; `kullu mullõ maŕast ärʔ Plv

6. piltl a. (kananahast, krobelisest nahast) ihu `tõmmab `marja, ku külm one. ihu on marjan Kod b. (tilgastanud piimast) Piim rõõsk alles, aga maik on juures, ei saa suppi änam `ki̬i̬ta ega, ki̬i̬b kokku, `marja läheb Hää; ta (piim) om jo marjass hapanuʔ Har

mulklik `mulkli|k g -ku Nõo Vas, -gu Puh Nõo San Krl auklik kask om `koidel `mulkliguss aetu Puh; sõgel om `mulklik, mulgu sehen sõglal Nõo; maal om mulgu siseĺ, `mulklik maa Krl Vrd mulklikane

paber paber g -i hajusalt R S, Lä Vän Tor Hää Saa hajusalt KPõ, I VlPõ Pst, `papri Pöi, `papre Vig, `papra Emm Rei; paper g `papri Jäm Khk Tõs Hää Rak, `papre Vig Var Pä Kõp Vil Trv Hls Krk T(n papper Rõn); papõr (-ŕ) g `paprõ Khn San V(pabõri Räp, papõri Plv Räp), `papri Khn Lei; papper g `papri hajusalt Sa, Muh Kse; n, g paberi VNg

1. a. pabermaterjal; ka leht sellist materjali paberist kott Kuu; älä `määri paberi Lüg; `anna `miule ka üks tükk sedä paberi Vai; pulmatutid olid `paprist `tehtud Jäm; `akna kardinad on `paprist Khk; `Poodis pakiti kaup `papri `sisse Kaa; Vanasti oli küla inimestel pabert vähe Pöi; too üks `papri leht Muh; ega sa paberist põle, et `vihma kardad Mar; torbik tehasse paberist ehk kase tohust Kir; Aitab sellest kirjast küll, papõr juba `terven `täüde kirjutõt Khn; Ku ma `koolis keisin, `oĺli kirjutamise jaos `tahvel ja `rihvel, kis sind sis papert `määrida `laśsis Tor; papert es saa muialt kui raamatu poest Saa; `kaltsodest tehakse paberid Ris; mis sa kripseldad kõik paberid täis Juu; see riie on õhuke kui paber JMd; `kärpsed eväd lähä, lahjad ni̬i̬d paberid Kod; tuleb paberid lõegata `veiksemas KJn; Türi papivabrikus ilust paberit `tehti SJn; mässi `paprese Trv; si̬i̬ rõõvass oo õhuke ku ärm, õhuke ku `paprest kokku tett Krk; koolin paperd es ole, üits ehvt `ańti, sinna siss `pääle kirjutiva Ran; sa `mõtle, kolm `nakla `kompveḱke sei ärä kõ̭ige paperdega Puh; mõnel märdil olli räbälätse `rõiva nigu sandil konagi ja paperdega ehitu sõgel olli pään Nõo; maat `oĺli `paprest `väĺlä lõegatu, nüit kutsutass niti Kam; kui talve `akna om ette `pantu, siss kleebit `paprega nu̬u̬ vahe `kińni, muedu tuul tulep `sisse Rõn; Vai ku˽kaal `haigõ oĺl, sõ̭ss määriti kaal `mi̬i̬ga kokku ja˽`pańti vaha vai mõ̭ni muu klańts papõŕ `ümbre ja˽mähiti villatsõ kurajala sukaga˽kińniʔ Urv; papõr om kanatlik, sa võit sinna mia taht pääle kiŕutaʔ Har; ma˽pańni `paprõ `kapsta ala, sõ̭ss kopahuti `kapsta pääle, sõ̭ss `maŕtka˽sattõ˽`paprõ pääle Rõu; kad́rinasańdiʔ oĺli˽`väega ilosaʔ, papõrdõga kõ̭iḱ ärʔ ehitüʔ Vas; ku ilosa oĺliva nu̬u̬˽hõpõ ja kuld `papridõga `kompvekiʔ Räp; pańd `paprõ `sisse ja pańd karmanihe Se || lõikeleht Sain `kestriemändält `püksi paberi ja `õmblesin omale esimised `püksid Lüg b. tekstiga paberileht Eks sa vaada `papri pääld Rei; `papresi ja raamatusi oli ju paelu Aud; laud kõiksuguseid paberisi täis Koe

2. dokument, tunnistus `kapteni paberisi ei `noutud Kuu; mina olin `ilma karistamatta, keik paberid olid mul `korras Hlj; älä jädä `eigä uneda omi paberi vaid maha Vai; Tassi keikaeg oma paprud seltsis Rei; esimene stüürmańn `oĺli ka `kaptina paberitega Hää; selle paberiga volitakse Tür; akand naa sama `õt́sma paberid MMg; tal olli `paprit paĺlu, mis ärä olli kadunu Krk; siss pańd surnule üte `papre tokumendi `sõŕmi vahele Ran; mul `ańti `mõisast hää `paprõ `vällä Har; täl om `opmine läbi ja `paprõʔ ommaʔ käen Rõu

3. tapeet Mis maja seal on, seinad puhas `papriga `löödud, mis `sooja `sõuke peab Pöi; `papred kõik `lõhkus ää seinte pialt, `tõmmas maha Tõs; `pańdi papõr ning krohviti ää Khn; ma kliisterdä paperd, määri `papre `kliistrega kokku Nõo

4. a. paberraha kuld, see ei kaeo ää, va paper, see lüiässe ike `ümmer ja inimest jääbäd kah́o alla Vig; mis ma vene papertege os tennu, nüid om eesti `papre jälle Krk b. mängukaart ḱerikjesand `spääĺnuude (mänginud) `paprit Lei