Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
ette3 ette R Muh L K I eL(
j- Lei Lut);
ede van Kuu Hlj Vai,
Sa Hi van Var Tõs Khn Kod;
että hv Krk; (lausefoneetiliselt) ete Vig Kir Kad Iis,
ete- Kul JJn Koe Sim VJg Pal Ksi (tähendusrühmade piirid pole alati selged)I. adv 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eesmisse suunda, eespoolsele alale; esile, (teiste hulgast) välja Oda igä jääpiik `kaasa, jää viel nork, saad ede `katsuda Kuu;
ja siis sai [püksi] `paelad `siie ette `solme `tomma VNg;
veneusulised - - eidavad ristid ede Jäm;
teine vötab kooguga suast läbi [lõngad] ede `vastu Khk;
Emm `käskis üüda: tagu ede, esi taa! et siis akavad kured `kohti vahetama linnates Kaa; [tulusel] nii `kaugelt kut tule `valgus kumab, nii `kaugelt paistab kala ede ära Pha;
üks istub ette saani koĺlu `peale Kse;
Ku tahad pikka `toime tiha [kangale], siss võtad ikki trepp-trepelt kas tagant ette või i̬i̬st taha Hää;
pane kangas nõnna, et kangas ette ei kasva - - et ei kasvatand teist kätt ette (üht serva pikemaks) VMr;
lähäd meierile, tõene paab õmad piimad ette Kod; [kurgedele hõigatakse sügisel] ema ette, isa taha Äks; [kampsun] käis `vaakidega ette `kinni Lai;
seḿm tetass eläjäle ette;
ei `julge ette `astu ega kõnelde Trv;
rabandus lü̬ü̬b `kangale `sisse, tõine käsi kisub ette Ote;
Karulõ vald ette, kalsaʔ mahaʔ, õigaśs `mõisnik `kohtul Krl;
nu̬u̬ŕ [inimene] hiit jala ette, tu̬u̬ ei˽sataʔ Vas;
suurõl tabal om võĺl - - pööretäss ette;
ma ati (lasksin ativõrgu) sinnäʔ ette ~ `sisse Se ||
teene jälle paneb mu `kõrba teist `viisi ette (üks räägib üht-, teine teistmoodi) Mih;
karjalapsed ikke tegid tule ette [karjas] Juu;
ette või ~ ehk taha ~ taade (ükskõik kas) rohkem või vähem, varem või hiljem õlgu `uassa ette või taha. aga ta neĺjä`kümne ümmer on;
õlgu pääv ette ehk taha eks ta ike testod suab Kod;
nellä`kümne `aasta `ümbre ta iks om, olgu päiv ette ehk tõene `taade Nõo;
ette (ja) taha ~ taade igatepidi; kõik viimseni valmis Kodu tegi oma `lastele kõik ette-taha `valmis IisR;
Mis naistel niid viga elada keik asjad tehakse ede ning taa ää Kaa;
kõik tie neile kätte ~ ette ja taha VJg;
ise `sõimad ette ja taha ärä;
ennäss kiidäb - - ette ja taha kõneleb Kod;
ti̬i̬ kõik `talle ette ja taha kätte KJn;
mõestab `asja ette, tõist `taade, ei lase `endä `koskil tüssätä Nõo;
kõ̭õ̭gi päädi mõist ette ja `taadõ Räp Vrd ettehe b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) oluve raba on viel üvä, `tarvis `viiä sikkole ette Vai;
rahi pörsastele `tuhlid ede Mus;
loomad söid seda `eina küll, ei nad pole ede mette jätt Rei;
`kooris ühü püt́i [piima] ää ja `ańdis kohe perele ette Mär;
süödo koŕv pannakse `einu täis ja viiakse luomadel ette Ris;
panen [lehmale] joogi ette JJn;
õlesi jahu õllud, ma õlesin ette kannud `siale Kod;
pane lehmile õle ette. `viska obestele ja lammastele kah einä ette Hel;
nüit tõmmatana jah ette `kõ̭iki, `talve siss om sü̬ü̬k otsan Nõo;
nüid inemise ei võta toda `sü̬ü̬ki ettegine, midä mina pidi `sü̬ü̬mä Ote;
ma vali söögi `tsialõ ette Vas; [heina] kuivatame kuivast, sõ̭ss saa lemilõ (lehmadele), mis ette `pandaʔ Lei c. aiste vahele, rakkesse Vähe maad `sõitasid, obune lagunes ette ~ ies ära (tuli rakkest lahti) IisR;
paned obuse ede, aad ta aiste vahele Jaa;
säeb obust ette Tõs;
aŕk sahk - - kaks `ärga ette KuuK;
rakenda obune ette Lai;
soridega `pańti obone ette KJn;
`pańdive obese ette Hel;
taludel `oĺli obesit [vankri] ette panna mitut Nõo; [peremees] siss lööno - - kaks obest `tiisliga ette saanile ja KodT;
obõnõ väsünü nii ette ärʔ et, vai mine eiśs `vehmbrede San;
nüüd panõmi˽taa varsa `vahtsõst ette Plv;
`iistame obõsõ riel jette Lei d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks jänes juoks tie `pääle ede Kuu;
pues `siutasse kott `nüörigä `kinni, siis lüöb `sõlme ette Lüg;
sa oled `umbest ede `juhtund Khk;
aĺl udu vetab ede (nägemine jääb tuhmiks) Kär;
piiru nakid torgatse ette, siis lõng ep akka pooli pealt ää varisema Muh;
abokati (advokaadi) `võtsid ette Mar;
ahe oli pealt `lahti, lebad ei tahtnd ää `küpseda. munutsi tuli `tehti ette;
lööb nagu luku ette `kõrbesse (ei kuule hästi) Mih;
`siatsin mäńni oksad ike `eesele ette - - olin ise sial taga Nis;
kui sa ei oja, jumal ei saa ka `tulla kätt ette panema Amb;
`viskasin selle reha jänese joosule ette Pai;
sõńnik `kaśvi ette, ei `jõudnud ärä `laatada;
täl ike üks asi ette tuli, et tä ei suanud `tulla Kod;
pane ärä, siin putub ta mulle ette Trv;
käänä pü̬ü̬r ette [ust sulgedes]; liidi sehen suur auk, `sinna vaja savi ette tõmmade Krk;
täl om `aonõ aid ette tettu, et eläjä ei saa `kapstide Nõo;
mes minust prilla tegijät ei ole, siss mine `sinnä ette ribelema Rõn;
`poiskõsõ rõibõ pańd mullõ jala ette Har;
timä käänd hobõsõga ette ti̬i̬ pääl Se;
`saiõ ńääĺe jette süvä ni laǵa haud Lut2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni) `talve `aknade `raamid on ka mädäd, `viimaks saa ettegi kogu `aknu Jõe;
aja nööbid ede Jäm;
se kerves vöttas kenasti tera ede [käiamisel] Mus;
said sa ette aada (lõnga nõela taha); aesad pannasse adrale ette ja Muh;
peiupoiss `säätas noorikule `põlle ette Pär;
vanast oĺlid mulgud, kus `roekad ja lat́id ette käesid Vän;
ega muido ei näin kojoda kui panin prill ette Ris;
siis poisid tegime `eńdile neist (puusamblikest) suured abemed ette Amb;
panen kardinad ette VMr;
ilusamad särgid - - neile olid siis ilusad kirjad ette `tehtud Lai;
teräśs pannasse `kirvele ette Vil;
sõss (talvel vett kandes) oli kikk põll ärä karratet ette küĺmägä Trv;
Kit́iga `pańti iks `aknakruudi ette Rõn;
aia `värteʔ omma kidsavallõ ette `pantu Krl;
kaṕi võt́i `sündü ette külʔ Rõu;
naistel oĺl verevide `nü̬ü̬rega ärʔ `aetu säŕgiʔ, `aeti [varruka] suu `vi̬i̬rde, ette, `taade Plv ||
(muust tasapinnast) kõrgemale aja rind ede Khk;
sõi omale - - kõhu ette Kos; [pärast sünnitust] mõnel jääb suur kõht ette Ksi;
kel kõtt suur, ette kasunu, si̬i̬ üteldi `maokass Ran;
ei noh `sihvtin poiss, ku ta vi̬i̬l rinna ette ka aab;
kui sooliku om kubemede tulluva, siss aap kõ̭ik ette `puńveli Nõo3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem inimene ei tia ette tuuld, aga kala tiab Kuu;
kie nääb juo ette et `omme tuleb `vihma Lüg;
olid selle asja pärast ede keind (altkäemaksuga mõjutanud) Khk;
kes nende nime muidu `tohtis suhe vötta kui es `ütle `rohkest seda ruuva nime ede Kaa;
kõik `sääti ja õpetati `taale ette Mär;
`mustlased kuulutavad ette;
niisugusid tähendusi oli see mees paelu ette `rääkind Mih;
see oo nii ette laedetud (määratud) Aud;
me `iandame `kaapsa `seemne ette ära Hää;
inimese südä `näitäb ette, kui õnnetus tuleb Kod;
ma `aimasin seda õnnetust juba ette Lai;
ei `mõtle ette, mis ta kõneless Hel;
inimene ei ole ette nii tark kui `taade Nõo;
ma kõnõlõ sullõ [enne minekut] ette, mis ti piät tegemä Krl;
sa˽piat egalõ `tü̬ü̬le uma aig ette `vällä `arvamma Har;
üldäss õt parep õks ette kõ̭nõlda ko `perrä tõrõldaʔ;
hoolikass mi̬i̬śs, hoolits ette jo arʔ Se ||
avansiks; lisaks, juurde `Selle mehele küll raha `enne ette [maksta] ära usu IisR;
sihantse mihele‿p tohi ede anda (maksta) Khk;
Eks peab peremehe kääst vaka rugisi suilisepalgast ede vetma Kaa;
üks teeb teisele päeväd ette [sõnnikuveol] Mar;
juut́ küsib puale `inda ette Kod;
ma ole üte `aaste ette arvanu, sii olli lühep üit́s `aaste Krk;
ma maśsi opõtajalõ naaśe i̬i̬st palga ette (laulatusrahast) Räp b. varem kohale või valmis isä jagas igäle ühele oma jago ette Lüg;
Mina lähen ette, `tulge `teie järele IisR;
Kivi ehk `kandu kaaluti, labindaga natuke `auku ette, viblas `alla Hää;
ja eks `kervega tuleb ette `raiuda [sälk puulangetamisel] VJg;
viib käsu ette et sel pääväl `tultse `vassa Kod;
om `ti̬i̬dmine joba ette `viidu, et piäp `riśtkät̀si minemä Nõo;
Surm tu̬u̬ õi˽sõ̭nna ette Rõu;
`määntse kivi ette `viskat, tu̬u̬ peräh lövvät Vas; [surm] sõ̭na ańni jo ette, võt́i ar kõrva`kuuldmisõ Se ||
varuks, tagavaraks No siis kui nädäla `päiväd jua õli seda `manti ette `kõrjatud, `laupa siis `einaajal ehk tüäajal [tehti võid] Jõh;
piab vilja `järge ede `oidma;
söö siis pühapεε nädali `vastu ede Khk;
oli tal vaadiga ede ostetud [õli] Vll;
ma `jõudsi eile ikka päevase küli ette külida Muh;
akkavad `toitu tegema ette kohe [pulmadeks] Tõs;
üks talve jägu kisuti ette kohe [peerge] HJn;
sul `oĺli ette kogutu, et sa saat `aasta ärä olla Rõn c. tulevikus mis taĺv ette tuleb (tuleval talvel), siis akkame `tüele Hlj;
pikk ü̬ü̬ tule ette magade mudiki Krk4. (ajaliselt, saavutuste poolest) ettepoole, kaugemale; kiiremini, mööda minä `jõudasin tämäst `einaga ette;
Kie ette sai, sie tegi `ennemb [süüa] Lüg;
Katsu aga veskile minnes teistest ede, siis saad rutem jahud käde Pöi;
lasõ oma obo ede Khn;
tagumest rattad käevad ette (öeld lapsega tüdrukust) Kad;
ega `keegi ei võind oma `eega ette `minna Trm;
mõni tükib õma jutuga paĺju ette, kiidäb;
si̬i̬ juakseb kõhe tuuless ette Kod;
iline vili lääp varalise viĺläst ette vi̬i̬l Krk;
illane voonake kasvap varajatsest ette Nõo;
sa lähät uma rinnaga ette lõigatõn Har;
timä jälʔ juusk `mõtsa pite, lätt `puhma pite ette Lut ||
normaalsest kiiremaks (kellaosutitest) `meie oma [kell] kippub ette suvel Lüg;
kellu keib ede. poole `tundi ede keind Khk;
meil [kell] verotab küll ette jah Mar;
kell on ette käind Kos;
si̬i̬ (kell) käü pu̬u̬ĺ `tunni tõise kelläst ette Krk;
üits kell käib ette, tõene jääb `taade Nõo;
sulanõ `käändnü˽kellä ette Vas5. kätte, tegevus- või mõjusfääri kuer käib jahi pääl, ajab jänisse ette, küttäle ette Lüg;
Täna on `jälle `söuke `kohtlane ilm, võib `jälle ede `minna (väljas töötada) Pöi; [puud] `lastasse teisele ette, teine raiob oksad `jälle `vihko Mar; [pulmas] et kui laud sai pühitud, siis `vinnasid mõne `kopku ikke ette koa selle `pühkijale `pühkimese raha Vig;
üks mees pani `alla, kaks naist lahutast ette [vihke rehepeksul] Aud;
kärutasin `saue tegijatele ette Rap;
siis `viidi [kosilastele] ette üks ja teine naisterahvas, ikke ei ole sie tedre VMr;
vana inimene `tõmmas põhu tuustaku ette, raputas ilusast rehaga läbi [käsitsi rehepeksul] Trm;
reheaeg ette`kiäńjä kiänäb `üstelugu ette tõesele, tõene annab aŕgiga paŕsile Kod;
edimält `tu̬u̬di puttõl ette, siss ku joba siĺmä kirivä, siss `panti `veksel ette Puh;
kana tahab kikast, laseb lohvikeli ette;
`kohtualune kutsuti ette Nõo;
piät ette (kohtusse) tulõma tu̬u̬ss aoss Plv ||
hoolele, karjatada, rühmana kokku `karjane vottas `värsid ja `muĺlikad, `kümme `luoma ette Hlj;
Karjane vöttis omiku karja küla vahelt ede Pöi;
aga nüid võta `veissed ette ja mene jälle Vig;
Igaüks `laśkid oma lehmad laudast `lahti temale (karjasele) kohe ette Kei;
kui kibe tü̬ü̬aig `olli, siss `panti mulle sia ja lehmä ette, ja mia oesi ka kõ̭ik iluste Nõo;
nüt tõenekõrd lastass `püśsi jälle - - mina siad ette ja kodu TMr6. käsile, tööks, teha; arutusele, kõne alla, nõuks `viimäst tuli asi ette. `tohter üttel et sinule ei `aita `prilli vägi enämb Lüg;
egal oma [lõikus]rind ede `vöötud Ans;
see (kohtuasi) küll nii ruttu ei tule ette Mär;
Si̬i̬ (soonehöövel) võtab `kitsad jutid ette ja läheb Hää;
no tükid `ańti ette ja eks ikka tähäd õpetadi ko `lastel [koolis] HMd;
panid kilimitu uuest [vilja] täis, `jälle uus rind ette Trm; [kes] teeb `kurja, selle võtab ette (noomib läbi) Kod;
üks kõik mis ette `pańdi (ettepanek tehti), tema oli ikke `vasta Plt;
üit́s esi võets kõrrage ette Krk;
si̬i̬ om `uhke nigu rikka mehe kuĺt, ei võta `kõhna emmist ette Nõo;
rabe ja peru ja räpäkass obene, kes vedämist ei võta ette Ote;
timä võt́t ette mõ̭nõ makõ jutu, sõ̭ss muidugu ai tu̬u̬d Vas7. (kellegi asemel) tegema, tööle; teenistusse ruut akkas `kerjama - - võttis ühü naise omale ede Pöi;
puu`meister oo kes nõnna töömehed ette võttis ja maja `kauples `eesä kää `peale Mar;
näd olid saksad - - võttis omale kaks kolm tüdrikud ette Var ||
fig võt́i ma‿ka‿ks `õigõ `süäme ette (julguse kokku) ja lät́si `kaema Vas8. (suhtlemisel) ühelt teisele, edasi, ära (teatama) üks siis lugi ede ja, siis olid `naaburid siel kaik `kuuldamass Kuu;
juut `luiskas `soole ede Khk;
ma kinnitasi taale küll et, ää reagi ette Muh;
teine inimene `ütleb ette ike sõnad `palve`tundis Mar;
vanad inimesed on üks tõesele `kannud ette sedä juttu;
vanana paab (räägib) ette;
kiidäväd poośile ette et, tule ja võta tüd́rik ärä Kod;
teesele räägib teist `viisi ette KJn;
ta kõnelap ette sõss tõine usub Trv;
meil võletide ette, aga asi oĺl periss tõiseti Hls;
sai [laul] `seĺgess, siss paarin laoleti ette opetajale Ran;
nemä võldsiva, puhuva vanainimesele ette Nõo;
ta aja (jutustab) sullõ ette inne, sa mugu usut Kan;
ta tuĺl ette `käänmä (süüd teisele veeretama), et ta oĺl kuŕja tennüʔ Räp || (koos etteheidet välj verbiga) ta eidab mulle alati vanu `asju ette VJg;
võõras `viskab emäle ette, kui laps teeb kedägi Kod;
oia et sea miul midägist ette ei `ütle (heida) Krk;
hauk imäle ette et, timä ollõv `tüt́rigu tütäŕ Har9. märgiks, tähiseks; eeskujuks, prooviks kuol`mester `kirjutab tähed ette Lüg;
`Kraana tegi `enne sügava `kraavi ette [põlevkivi kaevandamiseks] Jõh;
teine kεib külimihe körval, vaadab kohes küli rind, pistab pulgad ede;
`näitad teisele üht tööd, teed natise ede Khk;
jalaga viisid jälje ede, kui külirind löppes Kär; [seinapalgil] varaga jooń ette ja `kervega `õõneks Mär;
ega mud́u ei teä jo [palki] tahuda mitte, siis tahmase nööriga `tehti kriips ette Juu;
`tõmma juaned ette. ju̬u̬nt `mü̬ü̬dä one üvä lõegata Kod; [hark]adraga `aeti `it́smed ette Vil;
kassige tõmmats riips ette [seinapalgi varamisel]; kiḱk sai tal ette ärä näüdet Krk;
`võtku esi `endäle sihk ette, kedä `mü̬ü̬dä ta lähäb Ran;
Nurmõ pääl vidi jalaga `hitskmõ ette Rõu ||
asitõendiks `näita leping ette Muh;
kuller `näitäs tõesen juaman obese kõrvad ette Kod10. (juhuslikumalt) vastu, kätte (juhtuma, tulema jne); kasutusel (olema) on ju mittu kord ette tuld, on kala`paadid ajaned purust ja VNg;
elades tuleb pailu ede Khk;
`vaema on vana söna, nüid seda toleged ede Käi;
teeb seda tööd, mes ette keerab Mar;
tuli üks tuhin ette, `tahtis `senna `minna Mär;
neid (leetreid) on nüid ikke viel, lastel ja tuleb ette KuuK;
mina `korjasin põllult kõik kivid ära - - mis ette `juhtusid Trm;
kõik ärä viädud, mes ette si̬i̬ kätte Kod;
si̬i̬ tule sul alle `aaste peräst että Krk;
meil viĺetsä aena, siin kolmess tegemist es tule ette Kam;
kanaʔ savitsõsõ miä taht, miä ette nääle putuss Plv 11. meelde, mällu; kujutlusse sie `kabo·rnik `üstku tähendaks teist `aśja ka viel, aga ei tule `paergast ette Hlj;
üks jutt toob teise ede Jäm;
Kessele see ede tuli, et `seike asi veib tulla (öeld mingi ootamatuse puhul) Kaa;
ei keerä ette `paergo Mar;
ei tule ette, kuda seda `üeldi JJn;
mes‿sa sedä ei tuanud ehk ei küsinud. ei tullod ettegi Kod;
aga kes si on, kes seda unenägu nõnna ette toob Plt;
miul es tule ette seast juttu, et ma os küsünü ta käest Krk;
mul `tuĺli ka ette nigu Ülo eli oless ollu Nõo;
tulõ õs tu̬u̬d ettegi et är˽`pühḱsä `kahvliʔ Rõu12. (koos teat verbirühmaga) a. (piisavust, jätkumist, kestvust välj verbiga) leib ei lüö `kauvast ette, on värsk. vana leib lüöb `kauvemb ette Lüg;
Kas eina kevadeni ede lööb vei äi Kaa;
Kui raskid kehalikka töösid alati teha, sis tervis kauat ette ei löö PJg;
see töö jätkub mul veel `mitmeks päävaks ette Ris;
leib ei `piisa ette VJg;
kui si̬i̬ toŕm läks maja südämesse. mes si̬i̬ ette lü̬ü̬b;
ühe päävä perena, ei `piisa `ükski asi täl ette;
nüid tuleb neid süädikid, vai siäl ette kedägi kestäb Kod;
sellel ei pisu kedägi ette Krk b. (ettevaatust, tähelepanu välj verbiga) `Sengä `täüdüb edevalatada `kuida `räägid, on `oige äkkine Kuu;
vahi ette, iga `kõhta ärä `juokse umb`pahka Lüg;
looma `otsimise juures piab ede (hästi, hoolega) nägema, et äb lehe kaudu Khk;
`vaata ette et sul õnnetust ei `juhtu Tor;
`voata ikke `enne ette koa, kuhu sa lähäd ja mis‿sa teed Juu;
sa ti̬i̬t iki sedä `asja ilma ette `vaatemede Krk;
mes‿sä joosed nii räpäkude, ku‿sa ette ei kae Nõo;
rõba [inimene] ju̬u̬sk kas `saiba `otsa, ei kaeʔ `hińdäle ette RäpII. postp 1. (välj kohta või liikumissuunda) a. (ruumiliselt) ettepoole, -otsa; eespoolsele alale, lähedusse pime kui kott - - ei nää jala ette Lüg;
see söidab nii tasa, et jalg jala ede Jäm;
`pinkide `peale `istusid. `rendide ede Ans;
ühekorra (vanasti) `pandi pöhk [loomade] nina ede maha Mus;
mis te ukse ette kusete;
päevased tembud tulavad `ööse unes su ette Muh;
ta siab vεhe `korda εnnast, siis tuleb so näo ede Phl;
eks sa `vaata eese ette koa `onti, et sa oma jala ää taod Mar;
`vahtind enese ette Mih;
ise läks `sängü, mind pani sängü ede `valvama Khn;
`silme ette läks mustaks Nis;
tarvispuud soab `vasta tuult ja pääva ette (päikesest läände) `lastud Kos;
tuob surma ka suu ette Kad;
sina alate paad mulle `ämmä ninä ette (eeskujuks) Kod;
ees minu läheb tua ette KJn;
ahju suu ette es panna puid Hls;
et ei ole `mahtun tellede ette, kangast kudame änäp;
mis sa ütte `kintsupidi läät, võta kaaŕ rinna ette;
mine riida ette, võta lühiksit puid Krk;
ma lää ka voki ette, naka `paklit tokutamma Võn;
kae sinna aida ette trepi `laudu pääle Har;
saistass jumalõ ette, vannuss Se;
ḱülm veži `tuudass sanna ette Lei ||
lei `plaksti `õtsa ette Jõh;
siis et matakas tee `vaeva mette, kui tõrvaristid `lehmdele otsa ette `tehti Muh;
võta `külmä vett ja tõssa õtsa ette Kod;
mugal saŕv om serände `kõvver, käänäp kõveride otsa ette;
latsel keedeti (köideti) laṕp `ümbre pää - - sõĺm tetti otsa ette Nõo b. söögiks, joogiks (lauale, sõime jne) `anna `leivamurened kana ette Lüg;
Ohakad `kisti viljast ää ja `toodi sigade ede Pöi;
pebred korjati kokko korvi `sisse ja `viidi lammaste ette VMr; [kõlud] visati kanade ette siblida Kad; [kõrvitsakoored] anna lehmä ette Kod c. aiste vahele, rakkesse siis `pandi obosed rakke `saani ette Vai;
aga poiss `panni [hobuse] omale ikka siis vedru`vankri ette Muh;
pannu obuse ri̬i̬ ette Saa;
mõesa ärjamehed panid ikkega ärjad suure aŕksaha ette Kos;
ärg listri̬i̬ ette, ies `saŕvi Kod;
`õhta tõmmati ia obune saani ette Lai;
egä sa `lehmä adra ette ei pane Krk;
tõese ägle ette pannass tõene obene Nõo;
esä `pandnuʔ hobõsõ `vaht́siidõ ratastõ ette Rõu d. kaitseks, varjuks; takistuseks, jalgu, tüliks se pani käsi sedämodi `silmä ede, `muidu `päivä - - `paistas eledäst Vai;
pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni Khk;
Ooda ma lähe siia augu ede ehk siis `saame kana käde Kaa;
naene tuln saunast parasast ja pand kääd `rindade ette Muh;
jöö ede `panta pais Emm;
ää topi `eese nina teeste ette ~ vahele Mär;
lehmale `pańdi silma ette üks niisuke laud, et ta ei näind `minna Amb;
kelle ette sie piaks `puutuma VMr;
õige klaassepä tütär, seesäb `valge ette;
vars juakseb oudo ette Kod;
kui kedagi jala ette jääb, oled kuhe maas Pal;
lää tõõśte ette kambertem purjuste `jalgege;
turbast ai adra kaala ette Krk;
plaat `panti ahju suu ette, ku `leibä küd́seti Nõo;
ma `teie rohulist `aida haost karja ti̬i̬ ette Har; [kastekannul] ei˽tule˽torost vesi `vällä, looga`hiit́jä `lätvä˽`sõkla ette Rõu2. omale kohale või paigale (hrl esiküljel), külge (kinni) pole `eese silma ede `rilli saand Khk;
särgi ette `aetse rinna lapid;
õle topp torgatse `leitse augu ette Muh;
ja sedä (sakilist paela) `aeti noorde meestele särgi `rõnde ette Mar; [äkkel] niisa·ma kui `vankri ette panid aisad Trm;
sammetid `pańdi [jaki] `rinde ette kua Lai;
riiv käib ukse ette KJn;
ta pańd `kardina ka akande ette Nõo;
kraań käänetse aami ette San;
mi˽`väikene `preili pańd ka jo prośsi rinna ette Har3. (välj aega) a. enne, eelnevalt, (toimuvast) varem kui tuli suur pöllu `kordamine - - rugide (rukkikülvi) ette Ans;
eenaaja ette, siis oli naestel suur särgi `õmlus Kul;
tuulispask nagu tuule keerod - - vaest ilma `muutmiste ete Kir;
sie oli jõulu ette Kse;
`Kapsad `võeti lume ette aeast ää Kei; [lehmal] `lüpsma tulemise ette siis tuleb piim nisasse Ann b. (teat aeg) tagasi kahe `aasta ette oli mul suur õnnetus;
ühe nella`kümne `aasta ette Ris;
kaheksa`kümne `aasta ette siis tema oli juo ikke, ilus leib KuuK4. asemel, kellenagi või millenagi siis (alguses) nied kardulid olid nii iad aśjad et nied olid piima ja liha ette [supis] KuuK;
ma olin kaheteist`kümme `aastane, jäin sulase ette VMr; [sõrmkindad] kel õlid sõlmed sies, siis sie õli kahe poari kinnaste ette Kad;
ma sedä innass ei `arvagi ~ inna ette ei `arva Krk;
Vanast reheahjun kütseti kaale kah mes läits kah söögi ette Nõo;
arvaśs tu̬u̬d tävve ette Plv ||
(kellegi, millegi) võrra, väärt, (kellegagi, millegagi) võrdselt, sama palju tieb ikke mihe ette tüed Hlj;
See joob `mitme mehe ette;
See viab obuse ette (hobusega võrdselt) Han;
lehm ei anna mitte kitse ette `piima VJg;
mis‿sa padrad või paterdad või vaterdad. need käivad kõik ühe inna ette (on samaväärsed sõnad) Plt5. tasuks, katteks; vastu, väärtuses keik läks `inna (raha) ette, ega `raisku mend midagi [hülgest] Jõe;
kus nad `viĺja `muidu `saivad, `silkude ette vahetasivad Hlj;
`kuolis kui sai `käia, siis ikke `tuodi koppika ette `krihvlisi VNg;
ei `maksand kedägi, sain `aituma ette `tõise kääst Lüg;
kolm `päivä nädälas pidid `mõisale tüöd tegema `rendi ette Jõh;
tegid `mõisa `päivi selle (popsikoha) ete Kir;
suur tänu sööma ette Ris;
kiriku juurest jägati jahu, selle ette käisid karja tied `täitmas HJn;
ema `ośtis raha ette ka `piima JJn;
ikke pidi et sa lieris olid ikke selle ette `maksma Kad;
turu oor laseb kõigiga raha ette Plt;
tü̬ü̬ arvati reńdi ette [mõisas] Räp6. kätte, tegevus- või mõjusfääri; käeulatusse Peremes lükkäs `silgunappa sulase ette;
kits ei `anna `püssimehe ette Lüg;
Peab ikka vihma ede minema Pöi;
kui korikad `välja jätad koi`valge ette, siis oo lapsel koi viga;
siis `toodi vars rehalt `valge ette Muh;
seda `juhtob ka elo`aeges, et inimene tole ede jεεb Käi;
ei tä võta mette `miskid `asja inge ette (ei söö midagi) Mar;
panime pääva ette (päikesepaistele) veed `sooja Kse;
naelane ahvenas `juhtund not́i ette Vän;
`Öeldi `jälle nõnda mõistu [rasedast], nägu laste kõrvade ette ei tahetu lausa `kõike `väĺla `rääkida Hää;
vesi ei piä surma`ohvrid õma ette `võtma - - ajab `kalda piäle;
si̬i̬ asi tuleb ike ühekõrra - - ilma ette (inimeste teada) Kod;
ein `oĺli nii `veike et mitte vikäti ette käsitsi ei akandki KJn;
villa kadsad tullive masine alt `vällä ennegu na `ketruse ette lääve Pst;
no om küll irmuss, kes laste ette tuld jätäp ehk tikku Puh ||
hoolele, karjatada ajad oma loomad omigu `väĺlä, karjatse ete Vig;
ennembide suur külä kari käis ütte kokku, üte karjusse ette Ran ||
kõrvu, teada naise jütt läin `viimaks `möisa härra ette Phl; [kaevati] rehepapp viib `viĺla sialt. jutud läin ärra ette Nis;
viimaks läin sie asi `keisri ette juo JõeK;
kannab kõik ilma inimeste ette KJn7. (kellegi) poole, lähedusse (jutule, asjaõienduseks jne); kellelegi (rääkima, teatama jne) siis `kutsuti kohe mehed `sinne `kohtu ette VNg;
sis saadeti meid arsti ede Ans;
ta tulli oma äda mu ette alisema Muh;
`lapsi `viidi sõna lugema kiriku ärra ette Kse; [õpetati] ku `kohto ette minevä, siis vaadata `kohtokuĺli `piäle Kod;
esi ta kõneless miu ehen, lää tõise ette kõneless et mea kõneli;
senikava ku suure koolini pidiv latse ku̬u̬ĺ`meistre ette lugeme mineme Krk;
kutsub koolust pääst vi̬i̬l `kohtu ette Nõo;
pomisõss `eńde ette Krl;
üteĺ, et ku ma lät́si opõtaja ette, siss ma võt́i raamadu `piiu henne siĺmä manu Har ||
alluvusse `suata `ämmä ette kui ämm on `alles Lüg;
siis ma jäi venna ette (teenistusse) Tõs;
tulin `võera ette [teenima] PJg8. pärast, tõttu; (teat) põhjusel; (kellegi, millegi) suhtes (hoolitsema, mõtlema jne) `ennevanast õppetajad palusivad ja lugesivad `kantslist `ilma `süüta `vangide ette Lüg;
ega minu ette põle `karta, et ma nurisema akka;
mis sa Manni ette `õhkad;
kevade `olli `kange külm, siis `olli selle ette `karjumine Muh;
küll mul oli `kange irm selle asja ette Ris;
nää `vaeva ja jüst oma kõhu ette Juu;
selle ette et nad `vasta akkasid pekseti kiriku `pośtis HJn;
aga ma sain selle ette õletata et õige `aitas Kad;
`ükski vana inimese ette u̬u̬lt ei kanna;
suur muretsus selle aśja ette Kod;
ommendse päeva ette ärä muretsa Trv;
oolitse talve ette kah Krk;
temä ommenitse päevä ette ei `mõtle Nõo ||
jaoks, tarvis noored inimesed põle jõun selle ette muretseda (lapsele riideid enne sündimist) Muh;
vahel tüdrikid `üeldässe, vaĺmissab vana aja ette - - ku naesess suab, siis one täl vana aja ette vaĺmisset Kod9. (saavutuste poolest) mööda, kaugemale virk poiss `koolis, lähäb teeste ette oma õppimistega Mär10. ise enese ede (päralt) olemine – pole teistega segamini Khk;
Nee (vindid) on `eese ede `söuksed vagusi linnud Pöi;
üks niesukene nohik miest, enese ette (omaette) ta pusib Sim;
käib nagu koi ise enese ette. ei laasu sõnagi KodIII. prep (ruumiliselt) ettepoole üteldi vanast et, regi lääb ette obest, jõõrastab Nõo
jooksma `jooksma,
`joosta (
joosta)
u hv SaId Hi K,
Trm Lai;
`juoks|
ma, `juosta (
juosta)
Ris HaId Jä ViK((
juaks-, juassa HljK); da-inf `jooksta ?
Rei ?
Mär Lai,
`juoksta Amb Sim;
`ju̬u̬ksma,
juassa Kod;
`juokse|
ma, `juossa R(-
maie Lüg;
`juakse- VNg Jõh; da-inf `juokseda Kuu VNg,
`juassa Jõh);
`joos|
ma, joosta (
`joosta)
spor Ans Khk,
SaId Muh Hi L (
`juõs- Khn; `
ju̬u̬s- Hää Saa)
KLõ(
`juos- Ris Hag ?
Koe Sim;
`ju̬u̬s- KJn)
Äks Ksi;
`joosk(
e)
ma, joosta SaLä Kaa/da-inf joośkeda/
Krj;
`ju̬u̬sk|
ma (
juuśk-)
, `joosta(
ʔ)
, joosta(
ʔ)
eL(-
me M; da-inf `ju̬u̬s|
ke Trv Ran[-
kõ];
`jooska, `d́uuskõʔ, `d́uuska Lei,
`ju̬u̬skaʔ Lut); pr jookse- spor eP;
`juokse (
`juakse-)
R;
juokse- (
juakse-)
HaId Jä ViK Trm Kod,
jokse- spor Amb Pee ViK Trm Lai Plt;
joose- S L(
joosse- Kul Tor,
juõsõ- Khn),
HaLä(
juose- Ris,
juosse- Hag,
joosse-, joose- Nis Rap)
Jä(
juose- JMd JJn Koe), ?
spor Sim Iis(
juose-),
eLI. intr, hv tr (inimestest ja loomadest)1. a. kiirete sammudega liikuma (kiiremini kui käies); ruttama; kihutama laps vadib `juokseda VNg;
lasin `juoksemast `külge `luomale Lüg;
nürgitseb tasa joosta Jäm;
`lambad panid tulise `vaardiga `joosma Käi;
loomad `joosvad rüsinäl `lauta;
sipelgad `joosad Tõs;
Must kaśs on vahelt läbi `ju̬u̬snu (s.t on tülis) Hää;
läks mödä teed `joostes Juu;
ega iir magaja suhu ei joose Ann;
Obune `juoseb täit väge (ruttu) Koe;
küll lapsed lülisivad `juosta Kad;
lähäb pu̬u̬l-juasse Kod;
tiolapsed on `mõisas `joosnud jala rehe;
ööśsi `joosnuva rehe ära (on jalgsi terad viljast välja sõtkunud) Ksi;
Eks isigi sai noorelt paĺlu `ju̬u̬stud Vil;
õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv;
ärä joosta sedäsi `nu̬u̬li mitte, `vaade enne ette, ärä joosta uisapäisa;
karjalatse jooseve ennäst ärä, `rindealuse paistedet;
`kerge jalage, pu̬u̬ĺ joostan lää periss Krk;
siĺmist `müüdä `juuskma (tähelepanematult mööduma) Puh;
neli `neitsit jooseva üle nurme, üits ei saa ütele `perrä, tõene tõist kätte (=
ni̬i̬ om ratta, neli `sõ̭õ̭ri)
Nõo;
paŕemp põrss `persen ku perän ju̬u̬sk Krl;
puĺl oĺl karja mant välläʔ `juuskõnu; śuul (siul) ei olõ `jalgu nätäʔ, a `siski kõvastõ ju̬u̬sk Har;
Ju̬u̬sk jalaʔ alt ärʔ (s.t kukkus maha) Rõu;
neli hobõst om taĺlin ja viiess ju̬u̬sk `ümbre taĺli = vardad sukakudumisel Räp;
lasõ vaesõ mehe hobõsõl ka `joostaʔ (lase mul kõnelda) Se;
galoppi, kiista, nelja, nörki, seatraavi, sörki, teldrit, traavi, traavlit, tuhatnelja, võidu, võitu, ülejala jooksma `traavi ei `joua `nindapali `juossa kui kaloppi;
kui obune jänekse `muoti ülejala `viska, siis `üella, et `juokse `neĺja VNg;
kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse Lüg;
pojat `juoksot `kiista Vai;
obu jooseb üle jala (mitte liiga kiirelt) Jäm;
obu jooseb `raavi, εt ta mette `nelja äi aja;
obu `jooskes tuhat `nelja, üle jala aides;
obu jooseb `sörka Khk;
laseme obuse `sörki joosta Vll;
obu jooseb `nellä, ülejala ehk `nellä;
kui ta mud́u jooseb, siis jooseb `traavi;
jooseb `nörki Mar;
`raabi jooseb ja `neĺlä jooseb, see oo üks puhas Vig;
va uńt võtab `sörki peal `juosta Ris;
aga me obone `joosis `teldert täna Juu;
se obene jokseb eest `neĺja ja tagast `traavi Trm;
ku obene ilosass trahavi juakseb Kod;
ku vene `roika olli, siis pitsiobese laseve kalop̀pi ja `keskel joosep `raavelt Krk;
mia joosi enne obesege `võitu, nüid ei saa kukege Hel;
ma lassi `sörki obesel joosta Puh;
obene joosep `traavi, `lendäp nigu lind edesi;
si̬i̬ puha jooseb `neĺlu Nõo;
tsia`trahvi (väikeste sammudega mitte kiiresti) `ju̬u̬skma Ote;
kasa noʔ hobõsõga `võiḱi jouat joostaʔ Har;
hopõń juusk `traali Vas;
kadalippu jooksma sõjaväeline peksukaristus 17.–19. saj inimesed `laśti kadalippu `juosta viel treegi aal JMd;
soldatid juoksivad kadalippu üksteise järele VJg;
läbi lipu `juuskma Vas ||
fig neid `lapsi `lastakse mud́u kadalippu `joosta, ei `panda `tööle Juu;
kiili, kiini (~kiiniga) jooksma palavaga `luomad `juoksevad `kiili Jõe;
lehmad jooksvad `kiili sabad `selgas `sirgus Emm;
lehmad akkabad `kiilu `joosma Mih;
joosed `kiili nagu veis saba `seĺges Juu;
ku na sügüse poole karguteve, siss jooseve `kiimi Krk;
eläjäʔ kiiniga `ju̬u̬skvaʔ kõvastõ Räp;
`ju̬u̬skva `kiini, pagõhõsõ kaŕa mant Se ||
(ühendites) midagi ägedasti tegema, kallale tormama; fig ründama, sõimama `Juokseb `toise maha (upsakast inimesest) Kuu;
põle kellegi `peale juosn oma `suuga Muh;
loom `uhkab teist, jooseb saridega teise kallale Kse;
oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei;
sa joosed kohe teesele ninä `peäle raginaga Juu;
vata mul viel `naakma`ńni niesukst, juokseb vanainimese näkku `kińni Sim;
`joosos minu silmile (st hakkas sõimama) Plt;
siĺmä pähen ku õlesööjäl, sü̬ü̬ss ärä inimese, joosess `seĺgä periss (vihasest inimesest); äkiline, ju̬u̬śk `tormi `seĺgä nõnda ku Krk;
nii täl lätt süä tävvest, tä hot́ joosõsi `küĺge tõõsõlõ Se;
tormi jooksma `tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä Lüg;
nad `joosvad ühna `tormi (poodi ostma) Muh;
mehed läksid `joosid kohe rinnaga `tormi `vaenlasele `vastu Tõs;
obosed `juosvad `tormi edaja Ris;
ette`vaatlik inimene `ilmaski ei jookse `tormi Plt;
susi ju̬u̬śk tormihn pääle, haaŕd `lamba ja lät́s Rõu ||
fig kedagi endale püüdma; liiderdama midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta Lüg;
ise täiś mies juakseb lipaka järälä VJg;
tuleb seda iḱe äbist panna, et naesterahvas jookseb liiast `ümber meesterahvastega Pal;
naise ja tüdruku joosive sõa aeal meeśtel perän ku sia kari Krk;
va lita, kis `jooksva poisse `perra San;
tel ju̬u̬sk õks kõrraga kat́s kolʔ miist takan Har b. pagema, põgenema See `kange poiss, see töö eest äi joose Pöi;
ma `joosi eest ära, `joosi `nurka Emm;
vangid `kargan vangimaeast ää, pann `joosma Tõs;
pist `juosma nende käest Hag;
olli ärä joosnu, är pagenu Krk;
ku˽ma piniga lät́si, siss [lambad] `pańdi kõ̭iḱ pakku `ju̬u̬skma Har;
peni ju̬u̬śk tuda sutt pakku;
ma‿i olõss tihanu nõ̭nna ka `nõstaʔ, ma‿lõs häbüga `mõtsa joosnuʔ Rõu c. kiiresti kuskil käima v midagi tegema unestas rätte maha, `juokse tämäle järele Lüg;
Teeb joostes see töö ää Khk;
Jooska ta korra saadu taa loomi vaatma Kaa;
mεne korra joostes toa `juure Muh;
Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Khn;
ja siss nad `juusid parsil üless Hää;
mis sest kasu on, kui sa joksed kuue seitsme`teiskümne `aastaselt [mehele] Pee;
Taavi joosep `lauta `kaema [lambaid] Puh;
mi‿sa tõist joosutat, sa võid esi ka joosta Nõo;
kõ̭iḱ joosiʔ `ümbreʔ, et illoś hopõn Vas;
Mi̬i̬s krat́se vi̬i̬l kõrvatagost ja juuśk moro pääle `vällä `kaema, et vaśt naaśõ kätte saa Räp d. sageli kuskil käima; ulama, hulkuma; mitte paigal püsima mittu `korda saan selle perast `juossa Jõe;
mida sa `ommete `juoksed säl kirikus `ühte `puhku VNg;
`juokseb `ümber, ei `viitsi tüöd teha egä kedägi;
sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab Lüg;
Nüüd `tütrikud ja `poisid `juaksevad kahe `kolmetõist `aastani jalad `perses (s.t ei tee tööd) Jõh; [Ma] jooskesi mütu suid küla lammaste järges Kaa;
kus `poole sa joosed `ühte `jooni Muh;
mes sa ilma asjata joosed Mar; [lapsed] `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad kus `tahtes;
`joosis pimedast peast, ei `mõtle ette ühti, pärast kahjatseb Mär;
missa joosed sii mud́u `rinki ratast Tõs; `
jooksvad ja töllerdavad PJg;
joossed mud́u, mürad `piale Nis;
on nagu üks kahe pere koer, juosseb ühest uksest `sisse ja teisest `väĺla Hag;
mis sa joosed `tühja, pea laiale `otses Juu;
ta juokseb uisapäisa JMd;
nägin ikke, et joosevad üksteisest läbi, räägivad sala Ann;
jooseb `peale `siia-`sinna Tür;
ma juoksen kõikse pääva, jala luud `õhta valutavad VMr;
`juoske, `juoske `palja jalu, kured tievad `nairid `piale [jalgadele] Kad;
pane või pudelisse, ta ei püsi paigal, igale `puole jokseb Sim;
Triinu `jooksis kõik `tohtrid läbi Ksi;
mis ta oma `jooksmisest on saand, sialsamas kus teisedki (s.t ei ela paremini) Lai;
kikk kotuse olli läbi joostu Hel;
joosep ku tuesupää, igävene joosik, jälle joosep parembat `kohta `ot́sma Nõo;
Tõńõ ju̬u̬sk `mü̬ü̬dä `ilma nigu pini, ki̬i̬ĺ veśti pääl Urv;
kas tast no mõ̭ni `tü̬ü̬mis saa, ta‿m tad `ju̬u̬skmist harinuʔ, tast ei˽saa muud ku ilma joosik Har; Ta (teenija) joosk kui vesi ilma pite; `tühjä `juuskma Vas ||
fig kõhulahtisusest `õue vahet `juoksma Ris e. mardisandiks jne käima; teat (jooksu)mänge mängima kui kadribe aned `joosvad, siis o ulk inimesi koos Muh;
pikka linu `joosmas. mida pikem külas käik sul oli, seda pikemad linad pidid tulema Noa;
sańdid `joosvad ikke maŕdipääva `lauba `õhta Mär;
poisid ja tüdrukud `joosid mäŕdi`sańti Rap;
kaŕjussed `tõmmavad ja juaksevad ümmer kü̬ü̬ni `kuĺli Kod;
noored inimesed jooksivad `marti Lai;
kas ti käve noʔ `luśti `ju̬u̬skman Har;
märdi sańdiʔ `juuskva mäŕdi `puulbä Plv;
leske, nukku jooksma `nuored kävid aeva `leske `juoksemass (s.t tagumist paari) Kuu;
ku nukku joosiv, tüdruk ju̬u̬śk ehen, poiśs keriśs `järgi Krk f. fig põhitähendusega seostuvaid rahvapäraseid võrdlusi ja piltlikke väljendeid `juoksis nii et `putked `välkusid Jõe;
`juokseb ku välk;
`juoksi justkui sada `paari `jalgu all;
juoksis ninda et päkkä alused õlivad tulised ~ jala alused `välkusivväd Lüg;
joseb nönda‿t keel louast `väljas Ans;
Joose naa‿t ing armas sees Emm;
poiss `joosis naa et tuli `välkus Käi;
niipalju juoksid kui jälad `andsid Rei; [Nii kiire, et] jookse või sarved seina Rid;
jooseb nii et jalad rakkos Kul;
poisid `joosid nagu põdrad Tõs;
jooseb |
ku tuulispask ~ nagu kana muna valus ~ et jalad löövad kuklasse Tor; j. nagu oleks tuli taga Vän;
Jookse nagu koer (kui on palju käimist, tegemist); Jookseb, et jalakannad löövad uperkuuti Ris;
jookseb kas kopsu `lõhki omal Kei;
jooseb nagu kits kuse järele Juu;
`jooksime järel naa, et kas `tahtsime `lõhki `juosta `eńdid Koe;
Jookseb nagu härg kiilis VMr; j. nagu säde ~ nagu pipart Kad; j. kui tuul Rak;
nõnna kerisin juassa, et jalad ei `puutnud mua `külge;
`ju̬u̬ksi nagu mua põrus Kod;
Jookse nüüd, tuur sul tules, teine p-s Pal;
`jooksis kiirest, nõnna et keel veśti pial Lai;
joost nõnna et jala kannad käind möda perset Plt;
Joosevad ümber nagu soldani võtjad; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs ~ kui hirv Vil; j. jüst kui jänes ~ ku lõvi Trv;
joosi ku jala võtive Krk;
ju̬u̬sk nii et vitt vatut Ran;
ma `joosi nii et jala es putu `vasta maad Nõo;
juuś nigu saba `järgi ei saa San;
`väikene lat́s ju̬u̬sk nigu kukkõlõss Kan;
obõsõ joosnu ku‿plaḱin, nigu üt́s udsu joosnuʔ Urv;
tiä tulõ joosten ku nahhin Krl;
joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all;
ju̬u̬śk |
nigu hand is saa `jäŕgi ~ nii et jalaʔ tuld lööväʔ Har;
ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et |
ki̬i̬ĺ ola pääl ~ jalaʔ `kukrohe kääväʔ ~ kas vai nahast `vällä Räp || See jookseb võlgade eest ära (liiga lühikeste pükstega inimesest); Ega se ka pead puusse jookse (pikaldasest inimesest) Kuu;
`ninda `ruemus, et `juokseb saba `seljas Hlj;
Jooseb vesti nööpe mööda üles (ninakast vastusest) LNg;
Jooseb seenad maha (kärmest inimesest) Mär;
ära `jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem (ennatlikult, mõtlematult talitajast) Kei;
sa jooset päädpidi `tulle (id) Hel; Ära joose saivast makku (kärmest) Ran ||
rumalast inimesest On vähe vastu puud joosnud Krj;
ma ole sanna `seina `vastu `ju̬u̬sknu Trv ||
rasedast tüdrukust orgi `otsa joosnd PJg;
Pulga `otsa `ju̬u̬snu Hää; Poiss vasta jooksnud Kad2. paarima; paaritama sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago;
lase lehm ärä `juossa;
kui ta (lehm) tulaval `aastal ei `juokse `ärgil, siis jääb `ahtrast Lüg;
`joostud lehm, kui puĺl on lehma ära `jooskend Krj;
meil oo muist `lehmi `joosmata alles;
see tüdrik `olli ää `joostud (sugulises ühenduses olnud) Muh;
lehm ond `juõstud Khn;
ärg on lehma ära juost Sim;
si̬i̬ [tüdruk] õli üle juastud, poeg `võtku ärä Kod;
muĺlik ju̬u̬śk ärä õhviti Hls;
tää, ka ta (lehm) joosnuss sai, ei otsi änäp Krk;
lehm om ärʔ joosnuʔ Krl Vrd jooksetama,
jooksutama3. intr, tr (peam vedelikust) a. voolama; nõrguma, valguma; eritama; tilkuma jogi `juokseb;
nenä `juokseb, ei `tiie kus olen `külmitänd Kuu;
kevadel kased `juoksevatta `mahla VNg;
`juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni;
`paise akkab `juoksema;
nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha Lüg;
ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri;
ikkunad akkad vett `juoksema Vai;
körvad `jooskvad mäda Jäm;
raand jooseb üle;
nee `küinlad `jooskvad nii pailu;
küinal jooseb rasva maha;
`riided pannasse nörisema et vesi `väĺja jooseks Khk;
kui tuluk suureks läks `jooskes [supp] keik tulele Pha;
`Soonda küla oo soone peal, soon jooseb läbi Muh;
selmad `joosvad vett;
suu jooseb ila Emm;
sitt akkab silmile `joosma (öeld kui laps v viletsam inimene vastu vaidleb) Phl;
meri möönab, üsna jooseb tagasi Rid;
puud `telkovad, puud `joosvad ühnä sorinal Mar;
vihm jooseb `kaosse pealt `sisse;
suured pisarad `joosid mööda palesid maha Mär;
ema kraav o see, kus vähämad kraavid `sisse joosevad Kir;
`vahtrad `joosvad [mahla] Var;
meri juõsõb maha (meretuulega lained ujutavad kalda üle) Khn;
paese pakitseb, akkab `joosma varsi mäda `väĺla Vän;
tiik `joosis kuevase Tor;
`tehtas pais `lahti ja vesi jooseb maha Hää;
tuul lääb sis idas, ku meri kuevaks jooseb Ris;
suu jooseb `koola nagu rumalal koeral Juu;
tie palava `aaga mäńd `kat́ki, juokseb seda `vaiku KuuK;
`riastad joksevad VMr;
suu akkas kohe vett `juoksma kui `toitu nägi;
kui põlve ila `väĺja jokseb, siis põĺv on `kange Sim;
kaśk juakseb;
vesi juakseb `veskiss läbi - - mes üle`liigne, lähäb liiass silmäss ärä, mueto vesi akab üle tammi `ju̬u̬ksma Kod;
aav jooseb õis vett Ksi;
õlle kurn jooseb Pil;
kaits oea joosive `sinna `veśke `järve kokku Pst;
ila ja vattu ju̬u̬sk suust `vällä Krk;
`tuĺli valu vihm, kõik kraavid joosiva;
kaevass oma ädä, `endäl siĺmä joosiva Ran;
misa sitast kität, mes läbi rataste maha joosep (teenimatust kiitusest) Nõo;
siist joosep läte `väĺlä Kam;
noʔ om jo pańg `malhla täüś `ju̬u̬skõnu, see kõiv ju̬u̬sk `väega kõvastõ;
mõ̭nõl `ju̬u̬śkõva˽rinna˽`piimä, neil om paĺlu imemist;
ta om hää iiśkańn `lu̬u̬mõ vallaʔ, ta ju̬u̬sk häste laḱka;
ta vere`ju̬u̬skmine piät `saisma `pandma, muidu `ju̬u̬skõva soonõʔ verest töhjäss Har;
`kaardaʔ `ju̬u̬skva, kõvastõ satass Rõu;
silmä `ju̬u̬skvaʔ `rahka Räp;
sõrmõ `lõikat arʔ ku pand́ `ju̬u̬skma;
nii maʔ taha tu̬u̬d `sü̬ü̬ki ku `süägi ju̬u̬sk vett Se || (kuupuhastusest jms) `naiste`rahvad `joosvad `valged;
`valged `joosvad Emm;
naistel, ku tõsnd oo, sis `valged kuukerjad `joosvad Mar;
naeste`rahva punased `joosvad Tõs;
ma täna naa `aiglane, asjad (menstruatsioon) akasid `joosma PJg;
`valge (meeste seemnevoolus) jookseb Trm;
kui kuu`riided liiass juakseväd, siis kiädetässe ti̬i̬lehe `varsi Kod;
`valged on [naistel] väga `rasked ja `jooksevad kõvasti Ksi;
kuu `rõõva om ümmer, punatse joosev Krk;
ihu `ju̬u̬skmine (kuupuhastus) Kam;
tu̬u̬l [naisel] ju̬u̬sk `valgõid Har;
`valgõʔ `juuskvaʔ (seemnevoolusest) Plv;
umaʔ `ju̬u̬skva kabõhisõl, `valgõʔ Se || (kõhulahtisusest ja gaasidest) perse jooseb taga mis lörinal Mär;
sea `põrssad, kes läbi joosevad, neist ei `saagi `asja; Takka jooseb kui jõgi (kõht lahti) Vän;
perse jooseb kui kohin (liigsetest gaasidest) Ksi;
kõtt om `valla ja jooseb läbi Hls;
pask vedel, joosep perän nigu nellä`kümne `numbre niit;
pi̬i̬r jooseb taga Ran;
`naksi kõtust läbi `ju̬u̬skma San;
mõ̭nõl puss ju̬u̬sk, alasi `pussass Krl;
mul `ju̬u̬śk iilä sisest läbi Har;
misa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, misa˽pussudõʔ Rõu || (kalade kudemisest) kalad `juoksevad `marja, `niiska;
`marjad ja `niiskad on `väljä `juosset, kalad on kudened Kuu;
kalad nii kudumas, et mari jooseb `välja Khk;
kevade kala jooseb, mari jooseb ära Emm;
kala marjad `joosvad `vällä Mar;
mari ju̬u̬sk `vällä kala seest Krk;
kala mari `juuskmada Puh;
kala ju̬u̬sk `marja, noʔ om `kangõ kudõnõmise aig Har b. lekkima, vedelikku (hv muud) läbi laskma `Vihma `sauga `juokseb kadus kaik läbi;
`ämber juoks vie maha Kuu;
`venne `juokso vett Vai;
lae jooseb, p‿saa `välja `minna;
kiŋŋad jooskvad, sukad puhas liged Khk;
paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh;
laada katused kõik jossevad läbi Rap;
`tuaver juakseb nagu soliseb VJg;
`ju̬u̬ksi vett läbi si tare ja tare˛esine Kod;
see [riist] ull `iimab `joosta, selle `sisse ei saa kedagi `panna Lai;
rüä jooseve `vällä rüä rada perän, kot́t joosep Krk;
tare `joosep läbi prõ̭lla Nõo;
õdagu pańni [silgupüti] vett täüś, noʔ om kuivass `ju̬u̬skõnuʔ Har;
katusõ kaartõʔ juuskvaʔ läbi Rõu c. (vihma) sadama nεεd sa kuidas sajab, paljas `valge vesi jooseb maha Khk;
`vihma jooseb justku `vardast Mär;
`vihma `ju̬u̬sis ku pangega Hää;
vihm jooseb maha nagu oa varrest Juu;
vesi jooseb ülevalt `kaela, nat põle `amma `algi `kuiva Plt;
küll ju̬u̬sk jämmet `vihma maha Krk;
valu vett ju̬u̬sk maha nigu pangist Ran;
joosep `vihma maha nigu uja;
vahel joosep mitu `päevä, kõik kotusse ojuva Kam;
ju̬u̬sk kastõht `maahha kui määnegi undsõh Se4. (muudest liikumistest) a. edasi libisema, liuglema; lohisema; sõitma `katsuti loga päält mittu `solme [laev] `tunnis juoks;
üvad aluksed `juokse `tuule sise (s.o purjetavad peaaegu vastu tuult); vene `juoks(
i)
üles kohe (libises hooga maale) VNg;
`uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks;
`palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä Lüg;
Karu läheb kallast `mööda, karvad jooksevad maad `mööda (= heinasao vedamine); rattad `jooksvad `kiiva, `juhkmed pole `öiged Jäm;
köva pöha pεεl `ankur jooseb `järge, künnab `pöhja `mööda Khk;
ee `jooskmisega lae Mus;
Raud `talladega kõlk on libem `joosma;
Vanad puu rattad - - tasa joosid, `miski kolinad polnd Pöi;
on nii `palju lund juba, et ree joosta Emm;
vanal aal ollid pikäd seelikud `selgäs, siss `joosid `möödä maad lohinal Mar;
laev `juosis madala peal `kinne Ris;
vanger juhab - - teine juhe on pikem, ei joosse otse Nis;
kot́t kaalan, vahel õts `ju̬u̬ksi müdä muad Kod;
`autose joosive `vastamisi;
vanast tare ussel olli su̬u̬ń, si̬i̬ raav́, kust ta ju̬u̬śk Krk;
rihetruĺl ju̬u̬śk nihu, tõmmas lademe unikude Ote;
rońg ju̬u̬śk `rü̬ü̬päst `väĺlä Rõn;
käü nigu vana reośk, `rõiva ju̬u̬skva maad `mü̬ü̬dä Urv;
miʔ `laśki `ri̬i̬ga mäest `alla, mu reǵi ju̬u̬śk kõ̭gõ kauõmbadõ;
laiv ju̬u̬sk `vi̬i̬rde Har;
`Tahko kas kannõte `niitmise `aigo pögsi `värdle `vaihõl vai `pańte jäl˽nööriga˽takah `ju̬u̬skma Räp || (suusatamisest ja uisutamisest) poisid `jooskevad `litsudega Mus;
läksivad suksetama, `suksedega `jooksma Lai b. (kalade liikumisest) kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi Vai;
kui mere vesi linab, siis kalad `öösse äi joose Khk;
kui kalad meres `joosvad, [kajakad] kohe pauh ja pauh `võtvad `kinni Mar;
võrgu lat́iga tongitakse kala `joosma Vän;
kala jooseb `mõrda Ris;
kalad juoksevad `võrku `kinni Trm;
kala vett pite ju̬u̬sk Se c. tiirlema, keerlema, veerema; (veskist, masinast) töötama panin kodi `pääle ja lasin `veski `juoksema VNg;
oki ratas jooseb oki sammaste vahel Khk;
tuuling jooseb `ühte `vääri, kui ea tasane tuul on Krj;
vurrkańn jooseb na mis vurinal;
masin `uugab joosta;
kui rehe paŕss `joosis (s.t kui juba rehtesid pekseti), siis `teomes sai juba obusele kot́iga pähä `anda Mär;
raha paneb kõik rattad `joosma PJg;
`mölder paneb `veśki `joosma Nis; [seinas] pulga pial `jooksis `aspel `ümber;
surnukal on veke varras, kus pial kiaved jooksevad Trm;
jäśs kerib põrandal `ringi `joosta Lai;
sõkelavvaga sõkutass oki `ju̬u̬skma Trv;
lina masin `laagre pääl ju̬u̬sk Krk;
mõlemba `veskikivi joosiva Puh;
mägede sisen tuulõ `veśki es jooseva `äste Kam;
Üttepuhku juuskva, a edesi ei saaʔ (=
kerilaud)
Krl;
`kiirmõʔ olliʔ otsah kistavarrel, siss ta juusk `häste `ümbre Plv;
rattaʔ `ju̬u̬skva ku vurisõss `ümbre Räp;
kivi ju̬u̬sk, nu aaŕiʔ `ju̬u̬skva (veski käib) Se ||
jahvatama kas jahud o joosn Muh ||
fig ringi käima (peast) pea jooseb `ringi Muh;
pea jooseb `ümmer Tõs;
mul om põrhõ·ld pää nii `haigõ, ju̬u̬sk `ümbre nigu huńn Har d. (alla) langema, (maha) kukkuma, pudenema; pideva vooluna liikuma kive vahelt `juokseb jahu `kasti Lüg;
`kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole Jõh;
kiŋŋast läbi jooseb vili, sεεlt kaudu jooseb vili kivi `auku Khk;
Pool tubakad `joosis piibust ää abeme `sisse Pöi;
särgid `viidi `sauna `kirpa `joosma Muh;
mool parajate püil `joosis, ei ma saand `aega vaadata Mär;
`siiber tõmmets `valla ja vili joosep `alla `korvi Krk;
nüid lastass jahu `kirstu `juuskõ, `kühvlegä aad kotti mińemä Ran;
mõnikõrd `olli kuju suvi, siss `joosiva terä esi˛`endäst `väĺlä, ess viiäki parsile;
nii illuss lina peo, ku raputit, siss luu `joosiva küĺlest ärä Nõo;
koil om niisugune pudsu niigu tolm ju̬u̬sk `kurku;
kui om paĺlu aganane vili, sis jääs kivi`siĺma `kinni, ei joose ala Ote;
ku kangast `kuadõ näet sõ̭ss säält ju̬u̬sk putsu mahaʔ Urv;
siss om suuŕ prakiń, ku puu maha ju̬u̬sk;
hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ;
ku `uhta `häitseseʔ, siss ju̬u̬sk putsu nigu `tsirkõ Har;
härmä `võrku juusk maaha, nüüd om hää rüä külümise päiv́ Rõu;
rüä `ju̬u̬skva `maaha, vaja jo `niitäʔ; [Tuulamisel] aganaʔ joosiva ütele poolõ ja `puhta˽terä˽tõõsõlõ poolõ Räp || (tähtede langemisest v lendamisest) tähed `juokse, `toisi `ilmu tule VNg;
tähed juaksevad nii kui juaned tagan Kod;
`rändäjä täheʔ `ju̬u̬skõva edesi `taiva˛alust `mü̬ü̬dä;
hommugu poolõ ju̬u̬śk üt́s täh́t mahaʔ, ei tiiä˽kas läävä ilma˽sadulõ vai Har;
täh́t ju̬u̬sk taivast pite nigu valahass, lätt `tõisdõ `paika Se e. (pilvede, suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad Lüg;
ühest kohast jooseb nii `kange paks suits Vll;
virmalesed oo `taeva `küĺges, `joosvad nooled maha Tõs;
valg tuli juakseb `korsnass `väĺjä Kod;
välgi tuli jooseb nõnda kangest justku silma lummutab ärade Trv;
mea olli paa pääl, toss ju̬u̬śk `seĺgä Krk;
ku `leibä küd́seti, sis `panti lõhnamulk `kinni, et kuum `väĺlä es saa `joosta Nõo;
ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja tuli `taivast `ju̬u̬skma KodT;
niigu sinine tule ju̬u̬n ju̬u̬sk (pisuhännast) Ote;
ku˽virmalise `vihtliʔ, kõ̭iḱ `taiva pääl juuśk `valguss Har;
pilveʔ `ju̬u̬skvaʔ, ilmaʔ lääväʔ parembass Vas;
kahru`persest ju̬u̬sk suits `väĺlä Räp f. läbi v sisse puhuma (tuulest) oh, siit jooseb tuult, sii ahju ees oo keige valjem tuul Khk;
pane kaiuti uksed `kinne, tuul jooseb läbi Hää;
tuule eleve, puha tuul ju̬u̬sk läbi Krk;
tõsest `värjäst ju̬u̬śk tu̬u̬ĺ `sisse, tõsõst tõmmaśs `väĺlä Ote;
vana vallaline küüń, tuuĺ ju̬u̬sk kõ̭igist läbi Har g. minema, tulema; (kiirelt) sujuvalt liikuma, libisema, vajuma jne `ankru ket́id `jooksevad läbi lüüsi peĺi päält mere Hlj; [raudtee] `paalid, `nõnda ku `vaatad, `juoksevad `kaugemal kokko Lüg;
kui niie silm on `katki, siis jättab tiba, õts `juokseb tiba Jõh;
suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole Vai;
pindal on aŕk `otsas, köis jooseb selle vahel Pöi;
oki kedra, kus nöörid peal jooksevad LNg;
värav tuli `lahti teha, aga kinni `joosis ise Kul; [tehti] nisuke kõva`võitu `taigen ikke kohe, sie ei `juoksnud sis laiali KuuK;
kui `tõmma siis piab sie (rehavars) pihus `juoksma edasi tagasi VMr;
võrgu sõlmel joksevad otsad teine teisele `puole Kad;
tie on `viitaline ja ruobas juokseb laiali Sim;
keradest ja keha pialt kiariti kiarpuie `piale, kaks `lõnga `jooksis kõrraga Trm;
lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb) Krk;
vahel läits lang `ku̬u̬rdu, katekõrra ju̬u̬sk kokku Ran;
mehel `olli kõtukirme `katski ja sooliku joosiva naha vahele Puh;
`jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo;
tõnõ [vikat] ju̬u̬sk [heinast] läbi tsiuhh, tõnõ lätt vägisi Kam;
voḱi keeri umma pooli takan kohe lang `pääle ju̬u̬sk Krl;
ku rońgiga sõidat mõtsast läbi, sis `näütäss nii et puu `ju̬u̬skõva kõ̭iḱ `vasta Har ||
(vääntaimedest) lipuvarred, ilmatu pitkad, jooseb `mööda moad Jaa;
karukõlla maad `mü̬ü̬dä jooseve Krk; [nõiakold] maad piti ju̬u̬sk nigu reboraik Räp ||
(kellaosutite liikumisest) kell `juokseb ette Lüg ||
kell `juokseb ette Lüg ||
(värisemisest, valust jms) mul `siuke jume `juussis üle ihu Hää;
`juoksev juoseb puusas VMr;
jume `juoksis kohe näkku niesukese jutu `piale Sim;
`ju̬u̬skje `aiguss joosep `końte `mü̬ü̬dä Krk;
pää laest `varbini ju̬u̬sk üle tu̬u̬ jumõ ja värrin Urv;
ta rügä om nii üteline ku˽tuuĺ puhk, siss nigu lainõʔ ju̬u̬sk üle rüä Har;
rematiis̀kuss ju̬u̬sk luie pite Plv;
nigu lagipääst `ju̬u̬ske `varbihe, ku külm lainõʔ (ehmatusest) Se h. muutuma `tüt́rik joosnu näost vereväss `tolle äbiga Nõo;
kõik vili ju̬u̬sk `valges, kuumaga ja kuivaga ju̬u̬sk vili `valges Ote5. a. (peam sõlmedest) lahti v kinni minema, järele andma v venima kui pitk kaŋŋas on, siis pannasse piirud vahele, et äär maha‿b joose Khk;
`kangru sölmed äi joose, teised [sõlmed] `joostvad `lahte Phl;
linnus`kaela sõĺm, `sohke aasaga sõĺm, jooseb `kergeste `kinni Tõs;
ristsõlm tuleb kokku, siis ta ei jookse Trm;
`nuŕjupidi sõĺm si̬i̬ ei seesä `kińni - juakseb, lehmäle `kaala ei tõhi `panna, juakseb `kińni Kod;
`ju̬u̬skme sõĺm ju̬u̬sk `valla Krk;
võrgul om `ju̬u̬skvit `siĺmi, ei ole äste `koetu, siĺm jooseb siiä sinnapoole Ran b. hargnema sukk jooseb maha Khk; [harutades] lang jooseb `valla Ran;
kae `perrä kas silmäʔ omma kõ̭iḱ `ülhen vai mõ̭ni om maha `ju̬u̬skunuʔ Har c. hästi kedrata laskma üväd `villad `juokse üväst `pienest VNg;
ne vellad `joosvad `peenegs küll Emm;
se vella eie jooseb `easte Mar;
villa jooseva iluste Puh ||
välja andma peenike lõng jooseb [kangaks] `rohkem `väĺlä, jäme lõng jooseb vähäm `väĺlä Kõp d. kergesti lõhenema Nee pidid irmus `lahked männid olema mis `piirgu `jooskesid Kaa;
`okslene ja kähär [puu] ei joose. Kiinega lõid lindi `sisse ja pidi `joosma `alla `põhja `väĺlä PJg;
mõni puu ei jokse sugugi `piergu Amb;
üks puu jooseb pikemält, teeńe‿i joose KJn;
alg ju̬u̬sk `valla nagu siid́ Hls;
`sirge puu, pird ju̬u̬sk `äste lahest Krk; [lina] hinne˽ju̬u̬sk `tõistõ `otsa nigu niid́s Rõu6. ulatuma, asetsema, suunduma [maa] säär on `juokseb vie all Kuu;
`kuidapidi puu süüd `juakseb, sedapidi on paremb `kuarida VNg;
`meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni Lüg;
Jullal pole esimest tεεvi, pöhjalouad joosvad ette küljeloudadega kokku Emm;
`sihtis aid, otse jooseb Tõs;
kelbas joosseb `vastu katuse `arja Nis;
punane veis, `valged köedud joosevad üle seĺla Juu;
toru `jooksis õuest läbi, läks `sinna viina `keldresse Kos;
meie raja `juoksis Pańdivere muadeni `väĺla VMr;
lankpuu juokseb `vankri alt läbi, tuleb ette lakase `sisse Iis;
pilve jooned `taevas, otsad joosevad peenikeselt kokku Plt;
piha soone jooseve kaala `pääle Hls;
talud olliva kõ̭ik siin järveveeren rian - - ja põllut joosiva iki järvest sinna mõtsa poole Ran;
suure pikä joonõ om päeväl all, nigu niidi jooseva pikäld Nõo;
mi piiŕ ju̬u̬sk ütest ojast pääle `õkva üle mäe `tõistõ `ojja kińniʔ Har || (püssikuuli jms liikumisest) `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle. vintpüss `juokseb `kaugelle, ja `kruonu `püssid Lüg;
püśs jooseb `kiiva Khk;
ea püśs, nii`kangeste `kaugele jooseb Mar;
`mitme sammu piale juokseb sie püśs Koe;
kuuĺ ju̬u̬śk juśt talu küüni `sisse Hls;
mu last kuuĺ oĺl `õkva `süämede `ju̬u̬skõnuʔ; [linguga] visatõn ju̬u̬sk kivi kauõdõ Har;
suuŕtüḱk (kuul) ju̬u̬śk, `õkva˽tuĺl nigu vuhisass Rõu7. kootuma ta‿m jo igävene vana, kokko joosno nigu käsnäkene TMr II. abstraktsetest mõistetest 1. edenema, sujuma, liikuma Keiksugu mötted joosvad pεεst läbi Kaa;
See jütt joosis tal koutu külgi maha;
Äga see koht eest εε joose (saadaval olevast töökohast) Emm;
mis te lasete pilli luod maha `juosta, nuored inimesed, ei lähä `tańtsima Ris;
äbi om läbi älli maha joosnu (vastus küsimusele, kas sul häbi ei ole) Trv;
pää valuts nõnda, et mi̬i̬ĺ ju̬u̬sk pääst ärä Krk;
kos‿tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest;
kõrvust jooseb õng nigu vusinaga `vällä;
väits om nii nüri nigu maha joosnuva sae amba Nõo || (ladusast jutust, pillimängust jms) Oli see ikka lõua mees, jutt `joosis vahet pidamata Pöi;
suu jooseb pääs ku `tatra`veśki Hää;
suu jooseb nagu va jahu `veśki Juu;
suu jookseb kui `ernekot́i suu Tür;
ia lara on, jutt jookseb järjest Lai;
lõvva jooseve Trv;
temäl juusk lugemine ku vesi Krk;
vahel logistab, kui login jooseb (müristamisest) Ran;
jutt jooseb nigu |
`ernid valetass anumadõ ~ üits varin Nõo;
mõnel ju̬u̬sk küll jutt nigu vabrik;
suurõ˽piĺli joosõva‿ks sääl Puka pu̬u̬l (st sireenid huilgavad) Rõn;
siin tetti jaanituld - - siss piĺl ju̬u̬śk siin ja i̬i̬npu̬u̬l olli tuli San;
tõsõl sõnaʔ muudku `ju̬u̬skvaʔ;
Inne pikk peenikene, perän lai latakas, joru juusk imelik =
karjapasun Krl;
jutt ju̬u̬sk nigu sora ~ savihaua vesi ~ pudrupada;
tu̬u̬ jutt ju̬u̬sk üte suust tõsõ `suuhvõ nigu kulutuli läbi valla Har;
suu juusk pääh nigu `tat́regu `veśki Plv 2. käibima, tarvitusel olema; käibele v tarvitusele tulema `räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie Lüg;
klubid, ega nied sitad `kaugele käind, Narva jõest saadik pidivad `juoksma Kad;
raha ju̬u̬sk üte käest tõsõ kätte Har;
ku [vankriratta] puśs neli aaśt`aiga äräju̬u̬sk, sõ̭ss om ärä˽kulunu Räp 3. edenema, laabuma, tulu tooma sie korts `juokse üväst VNg;
sene kaup `juokseb paremast;
tüö `juokseb ja käib edesi Lüg;
see poed jooseb nendel sääl pailu Khk;
se kuop jooseb edasi küll;
Töö joosis taal kεε Emm;
ike palk jooseb edäsi [puhkuse ajal] Juu;
si̬i̬ `kõŕtsi juakseb, siäl on paĺjo juajid Kod;
`talved `otsa `ju̬u̬sis voorikaup, ikki neli viisskümmend obust igä päe Kõp;
ti̬i̬ om rahvast täüs, ti̬i̬ ju̬u̬sk nõnda mis mürin ütte `puhku;
ku `Aine kõŕts ju̬u̬sk (s.t oli avatud) Krk;
las kaubal joostaʔ;
taa kõŕts ju̬u̬sk häste, taa kõŕdsimiiśs lätt rikkass Har;
tü̬ü̬ juusk timä käen ku maśsinaga Räp Vrd jooksendelema,
joosiskõllõma,
joosklema
lepp|hatt (väike jõekala) lepphatt om särega ütte `karva,
lapk Räp Vrd leppkala
look1 look g looga S Lä PäPõ HaLo Juu Tür Trm Pal Lai KLõ;
luok g luoga Ris Hag HaId Amb JMd Koe ViK/-
ua- VJg/
Iis Trm,
`luoga R(n `luoka VNg Vai; -
ua-
VNg Vai);
lu̬u̬k g looga Hää Saa Äks KJn eL(-
ḱ Se, g luoga Lei),
luaga Kod;
luõk g luõga Khn1. (hobuserakendi osa) luok on `oigenenud ära,
on `sirgeks läind Jõe;
jalaka one `sitke,
üvä one `luoka `paina VNg;
`aisa `õtsas on `aisa aak ja `luogal on `tehtud ase,
kus `sõisab ais `aasa `külles Lüg;
`Püiäb ja `tõmmab küll ja luak ja rakkendus ragisevad,
aga ei `jaksa samugi `paigast `vällä vedada Jõh;
saa‿p `oska obusele `looka `pεεle `panna;
look es seisa `küisis,
tuli maha kaela `peale Khk;
Igamees looga tegemisega ikka akkama es saand Kaa;
Vana on nii kõverase jäänd kut look;
Suur looga painepuu oli,
kus peal `looki `vääti,
mõnel oli seina `küĺges,
teisel oli `õues maas,
suurest jämest kõverast puust oli `tehtud Pöi;
saarest ikka kõige `rohkem tehasse `looki,
noored saared raiutse maha ja `väetse loogaks Muh;
meite mihed `muljovad ise heideste loogad ja jalased Phl;
akati `looka `kallama kalle peal LNg;
niigu [pruutpaar] `peime `õue `sisse sai,
kohe pidid looga maha `tõmmama need,
kis `vasta `võtsid Vig;
loogal oo küined,
looga `otsas,
ais köib küine `sisse Tõs;
Obo vädäs luõga `puõlõs Khn;
veoks olid ikke tugevamast puust loogad. ilu loogad,
sõedu loogad olid `alkamad Aud;
loogad saab `vahtrest ja künnap̀ast Tor;
Ega obu ei via,
kui lu̬u̬k ei pia Hää;
mede kodus oĺli kaks `lu̬u̬ka,
töö lu̬u̬k ja sõidu lu̬u̬k Saa;
tuminga puust kallatud look on `kange ennast õiendama;
oled kõber na looga murre Nis;
`Enne tuld sulasel `õhtas looga täis `piirdu käristada Kei;
kis pruudi obusel luoga sai maha tõmmata,
sie sai `kindad JõeK;
pihlakast painutatakse `luokasid,
tema on `sitke puu,
annab painutata Amb;
mõnes talus on pailu `luokasi JMd;
luok `õigub ää,
ku märjast piast `seisma jääb ja ära kuivab Sim;
meie rahvas käeväd luagadega,
`sakslased soridega;
ku `kõrge vikerkaar nagu lu̬u̬k,
siis tuleva `kuiva Kod;
`lu̬u̬kadel olid vanast ka kirjad pääl,
ikke lõegutud,
laiemad loogad olid kõik värvitud Äks;
ilma loogata `pańdi obune eina saadu ette,
mujale ei `pandud Lai;
ilma loogate es saa minnä,
obesel olli iks lu̬u̬k pääl Hel;
pajotset loogad iki olliva - - mõned avvutiva vi̬i̬ sehen ja kes sai,
ki̬i̬t kah Ran;
es saa ma tolle loogaga üttegi `ku̬u̬rmat agu tuvva,
edimäne kõrd `olli pääl ja läits `katski;
meil `olli egän poodin `mitmasugutsit vene `lu̬u̬ke,
kõ̭ik kirjutedu ja nikerdedu Nõo;
ta‿i `kõlba kohegi,
ta‿m kõverik nigu lu̬u̬k San;
lu̬u̬k on muud́u vaĺmiss,
küüds om `lõikamaldaʔ Har;
Loogass ot́siti säänä `siuhkõ ja ilma ossõlda˽puu;
saa ei˽`lu̬u̬ka lepäpuust,
ei˽hüvvä `nahka laisaluust Rõu;
üle ilma lu̬u̬k =
vikatkaaŕ;
Kuʔ anna sullõ paaŕ vibahhust üle looga (kere) Vas;
lu̬u̬k om `mitmõst puust,
jallai,
künnäp - - saaŕ ja `vahtrast kah `paańtadass Räp;
läḱiʔ kodo minemä,
pääväl võõdass jo lu̬u̬k `maahha (päike läheb looja); võtaʔ lu̬u̬ḱ `maahha,
hopõń taht sitalõ hum Se ||
fig (varastamisest) `Kergemb on suvel `einä tehä vigastiga,
kui `talvel `luogaga Kuu;
tänabune ein jäi nii vähäks,
nüid peab küll akkama loogaga `eina tegema Juu;
Need,
kes suvel vikatiga eina ei tehnud,
need püidsid talvel loogaga eina teha,
püidsid varastada Trm;
peremiiss niit́ vikahtiga,
varass niit́ loogagaʔ,
vei ilma vaivadaʔ Se 2. (lookjas puuvarb) a. reeraami põikpuu nie,
mida `kresla all `käiväd `poigi pidi,
nie puud on `kresla `luagad VNg;
Laamitse küĺlepuud on aisad ja ristpuud on loogad Hää;
riie tievad nõgusast kolm `luoka ja oiavad korjakse puid `kinni Kad;
esimesed luogad on kõverad,
tagumised `sirgemad;
korupil on luogad ja [see on] `laudadega `ümbert ära `lüödud,
sinna pannasse talvel nuot `sisse Trm;
ree loogad käivad `risti üle ree,
põhja pialt üle `kaustade,
`lookade `küĺge on varvad kińnitetud Ksi;
ri̬i̬ laami looga,
üle ri̬i̬ tõisest veerest `tõisse,
kaits puud Krk;
laavitse looga `olli siäntse kõvere puu Hel;
ri̬i̬ loogast `panti kaits raud `kruvvi läbi,
tõese sebä kottale tõene kruuv,
`kruvvega `panti lu̬u̬k sebä `küĺge `kinni Nõo;
loogaʔ,
noid oĺl mõ̭ni kolm tüḱkü - - üt́s oĺl i̬i̬n,
üt́s oĺl keśkkottan,
üt́s om takan Urv;
veerepuu lu̬u̬k,
mis lätt `perse alt `riśti Räp b. vits vikati varre küljes luok `panna vikkasti lüsi `pääle,
kui `õtra `niideta,
viab kokko `õtra Jõh;
ku rügä `niitme `minti pikä vikatige,
siis pannass vikatile lu̬u̬k pääle,
et vili kaare pääl `risti maha jääss Krk;
vikatile `panti lu̬u̬k `pääle,
si̬i̬ viis einä `niitan kokku,
siss es riisutegi üleni Hel;
vikahti lu̬u̬k,
sõ̭ss aasõ `häste `kaari Plv c. korvi ribivits luogad panen `senna [korvi] silmuste `sisse ja siis akkan kas juurtega ehk pajo `vitstega punuma Koe;
vana koŕv,
muku luagad ja sang,
põhja vitsad kõik ärä mädänud Kod;
korvil om loogad,
nonde `pääle palmitsedass vitsad Ran d. mõrra, rüsa pand; vibu suulina `otsas oli nisukene luok ja maa-aed käis `keskeld (rüsal) Hlj;
topp [on] luõga küljest `lahti,
kalad `lähtväd sedäsi `vällä Khn;
lu̬u̬k pannass selleperäst `saele `pääle,
et aap sae lehe sikku,
siis om kõvep lõigate Krk;
lu̬u̬k tet́äss kadajast,
köüdetäss kabil `otsõ;
väigokõsõʔ loogaga mõrraʔ Se e. laeva-, paadikaar `laiva `luogad on nied,
kuhu `lauvad `kinni on `lüödud Lüg;
`venne luagad - - on `jälle kõverass kuuse juurikuss kuarutet ehk paenotet lavvad Kod f. heina-, põhukandmise vahend loogad,
kellega `kantasse `põhku ehk `einu `loomadelle ette Ksi;
kosa˽pańnit nu̬u̬ʔ olõ`kanmise loogaʔ Plv g. aas; käepide mäŕsi - - öhe looga küĺles `oĺlid paalad,
nendeg köideti `kińni loogad teineteise `küĺge Saa;
`vehmred oĺliva vitsa võrudega ägli `küĺge `kińni `pantu,
lu̬u̬k `oĺli küĺlen `vehmre otsal Ran;
vanast olli lu̬u̬k pääl ollu äglil,
kivist üle minnen tõsteti loogast üle Ote Vrd looguss1,
loogutus3. lookadega muster; loogasarnane kaunistus kes tegi looga [leivale], kes viidenurga Mus;
nõnna ilosad luagad tulevad [kangasse], kui paad kõllass kaks `lõnga;
luagad `testi `riide `servä Kod;
savikruus - - punane ja `valge looga pääl Võn;
`ammõ ola latõlõ,
`käüsse `värdlidele `aeti loogaʔ vereväst maagõ langast Kan; [rõiva] ala vai kohe rinna pääle ti̬i̬t loogaʔ Se Vrd loogeline4. käänak, kõverus; lookjas joon [võrgu]Ribi ei `tohtind `sirgeld mere `lassa,
pidid olema `luogad siess,
kuhu siis `rohkemb `kammilu sise `korjas Kuu;
maantied `müödä on üvä luok `ümber `käiä,
`õtse `pääseb ka Lüg;
suur look jäi tegemata (läksime otse) Khk;
vikatkaare look `taevas Krj;
tee teeb looga `sisse Tõs;
kuul ja pääval on vahest nihuke look või ratas `ümmer Juu;
vikerkaart on vihma aeg - - käib üle `taeva `niuke look Tür; [tont] läks nisukese luogaga,
sädemed kukkusivad maha Kad;
ti̬i̬ ehk jõe kallas,
siäl one kua luagad Kod
muksima `muksima Jäm Pöi Muh Kse Var PJg Hää JJn Ann Koe VJg Trm Lai Puh, `muksma Saa, `muḱsma Tõs Khn, (ma) muksi(n) müksima, puksima vassik muksib Jäm; `Poissi oli püsut muksitud, teine oli peaga vastu nina löönd Pöi; `oinad `muksivad, ühna põrutavad saridega üksteise `pihta Muh; akkas mind küünärnukiga `muḱsma Tõs; sikud on `muksind teineteist PJg; oinas siss muksib, kui sarved tulevad, need kohad siss kehelevad Saa; mut́t akkas `mulda `muksima Ann; ikke loriti vaest, et mis sa muksid, kui sa ei küsi. räägi ära, mis sa tahad Lai; ma muksi jo küll siu, kas sa es pane tähele Puh
nöör nöör g nööri S L HaLä Kos Jür Pee Trm Lai VlPõ; nü̬ü̬r (-ŕ) g nööri Hää Pal Äks KJn Vil eL(g nöörä V), nüäri Kod; nüör g nüöri Ris Amb(-öe-) JMd Koe Sim Iis(-üä-) Trm, `nüöri Kuu RId(n `nüöri VNg Vai); nüer g nüeri Khn VMr VJg
1. punutud või keerutatud sidumis- ja kinnitusvahend `nüörid õlid `nüöridegä `kuuvel `selja pääl, `nüörid õlid piha `külles, ilu peräst Jõh;
`Nüöri punuti näppude vahel kahe `säigega IisR;
vanast olid keik iiu`ranti kiŋŋad, `saapad nööriga ning tümatraadiga `valmis `tehtud Jäm;
linast ning kanebist tehasse `nööri Khk;
möni kutsub `pastli pailad, möni nöörid Krj;
Olgu see elu `mõuke tahes, aga `nööri `eesele `kaela äi `tõmma Pöi;
see oo suur jäme nöör, kus `peale võrk rakendatse Muh;
`Kanga nöörid on need, mis `niite ja talla`laudade `külges käivad Rei;
unna nöör on `vihtis Rid;
tõmmas nööriga ümmert `kinni ja võt́tis `seĺga Mär;
toolil oo nöörist põhi Vig;
Kengäd (
pastlad)
`tahtvad paegata, piäb `nüeri tegemä Khn;
mõlal peab näsa olema, ei‿sa muidu `nööri kätte Vän;
nööriga õmmeldase pastal kokku Tor;
nööri `jäŕgi tahutaks `paĺki, `lü̬ü̬daks neli `nü̬ü̬ri pääl Hää;
eina kess `nüöridest `tehtud, sõlmid vahel Ris;
tütar käib kaks `poari `soapaid `jalgas, isa sööb sukakannaga suppi ja `lõikab nööriga `leiba Juu;
Nöörid keerutati linast kahe `keermega kokku, `pandi vokile kahe`kortselt Jür;
nüöril kuivavad sukad JMd;
mõni niidab eina kaare nõnna `õigest, et `tõmma või nüör `piale Sim;
panin `riided nüäri `piale Iis;
nü̬ü̬r on kahe`keine, köis on kolme ja neĺjä`keine Kod;
lehma `küt́ked kõik olivad nöörid, oma`tehtud nöörid Pal;
`pastla `tärkmetest `aeti nü̬ü̬r läbi Äks;
nöörigä tõmmatse paĺgi piäle riipsud KJn;
punase nööriga oĺlid kikk [
vammused]
`tehtud, oĺli ümmert `ki̬i̬ru `aetud siuksed õied ja kiŕjäd oĺlid poha pääl Vil;
oḱk ei pea `nü̬ü̬ri pääl Trv;
nööri `järgi ai `pi̬i̬ndrit Krk;
selle koerast ei saa karja `koera, kedä nöörige veetäss karja manu Hel;
`rõivast ällil `oĺli nöörist põhi all ja õle kot́t Ran;
`riial olliva karjusse katekesti, väits `olli nööriga käevarre küĺlen, nu̬u̬ `lõiksiva vihu sidemit Puh;
kõ̭ik ti̬i̬ om `õigess tettuva, lase nigu `nü̬ü̬ri pidi jälle;
ni̬i̬ kooritu ubina piäb nööri `perrä `aama ja kujuma panema Nõo;
undruk om ilma pihata, värrel pääl, vana inemestel olli `nü̬ü̬rega `kinni Rõn;
`kündmise man tarvidõdass nööräst `rahkit Kan;
elu om apu, vaia nü̬ü̬r `kaala pandaʔ Krl;
mine `laoda sa˽ka uma `rõiva sinnaʔ nööri pääle Har;
pańd latsõ sinnä `hällü ja sõ̭ss hällüt́ nöörist Plv;
Nöörägä lõikass leibä, kassiga pühk lauda piltl Räp;
nü̬ü̬r - - `minka `kraavi mõedetass, et saanuʔ `õkva Lut Vrd nuor 2. põllu-, heinamaariba `köstre nü̬ü̬r on maas (hein niidetud) Hää; meil olid einamaa nöörid Lai; nöörid, nad oĺlid pikad ja `kitsad, vakamaa `laiused SJn; meil olli terve nü̬ü̬ŕ `mõisest kokku aia, neli vakamaad üten nöörin Krk; luha aenamaa nöörid olliva kõrvu; `mõisal oĺli kümme vai kaitskümmend `nü̬ü̬ri `väĺlä renditu Ran; siss kutsi põlluʔ nöörä `viisi, a noʔ om tükü `viisi Se
pilduma `pilduma Var Aud Hää Saa JJn Koe VJg Iis Lai VlPõ, `pilluma Muh hajusalt L(-lo- LNg Mar), Koe Trm Äks Ksi, `pildma Kod KJn Vil M(-me), `pilma T V, (ma) pillu(n); `pilduma, (ma) `pildun Kuu Lüg(-maie); `pjõlduma Khn; `pülluma, (ma) püllu Sa(`pülduma Jäm Khk)
1. a. viskama, loopima, heitma üks `püllund `keske parandad vett Khk; Püllu mette `tuhlid laiali Pöi; vana valvaskala akan ännaga vett `pilluma Muh; `pillus oma `riided sängi `alla Kse; roho `vintsed - - pillutakse unikuse ja vahel põletakse neid Var; naesed `pillusid sõnniku kätega põllu‿pele laiali Mih; [nääriööl] pilluti `laese `õĺga Tõs; see peiupoiss siis `pildus `paelu maha Aud; mängivad paĺliga, pilluvad `paĺli Hää; ahi - - küdes ilusti rahulikult sädemeid `pildumatta JJn; pillub kõik asjad laiali VJg; kõik `pilsid `väĺjä Kod; olin truuba taga otsas, siis `pillusin `noota `sisse Äks; kõik [pakud] oĺlid `lõhki `lü̬ü̬dud ja senna unikusse pillutud KJn; akand puu `algega säält ülevält `pildma, sis tapnd mitu tükki ärä Vil; munadepühäde ajal lätsive poisi `kakleme ja `pildsive üitstõist munadega Trv; liha pilt pisarit [praadides] Krk; rehe käpp `oĺli - - tollega pilluti `viĺlä `sarja Ran; siss sai pillutuss kust tolle aava `pääle, sai vars `tervess Puh; mes sä `kirpest maha pillit, `tapnu ärä Nõo; pulman jah siss `pildsõva toda raha ja mässässivä Ote; oĺl mul kausi är `lahkõnu, tüḱüki laḱka `pillõnu San; Tõnõ piĺl vett ja˽tõnõ `istõ sälän ja mugu˽hõ̭õ̭ŕd Urv; ku˽halv suvi saabõv, siss pilluv poja˽pesäst mahaʔ (toonekurgedest) Har; `pilku‿i kivvegaʔ, lü̬ü̬t `akna `kat́ski Rõu; ma usu ei˽joht sinnu, sa ńapuga˽pillut `kärpse `vällä söögi si̬i̬st Vas; kuuś praḱs ku palass, pill hütsi ah́ost `väĺlä Räp; kivijürräjäʔ pillutasõʔ `jäŕve, tu̬u̬d ei süvväʔ; esä `pandsõ minno perä `pääle `nu̬u̬ta `sisse `pilma, katõ mehega pillime Se; peremiiś võtt ḱüĺüvaka un alg [seemet] `pillu `maale Lei || piĺd `valla kõ̭ik (lasi lahti, vabastas ametist) Ran b. impers siis sii akkas nagu tuld `pilluma Var; küll pillub välgikest nüid Trv; näe, `valget pillup (vahusest lainetamisest) Ran; `väĺkü piĺl et tarõ oĺl ütest tüḱüst `valgõ Rõu
2. keha või kehaosaga järsult liigutama oles tä (pull) saridega löön, aga tä `pillus ninägä Var; ma pillu `jalgu, et veri `ästi liigub Hää; obune pillub takka üles Koe; mõni piĺds karuratast - - lää ku lõnga loi Krk; voonakse lännuva perset `pilden Ran; lustiline kaśs, ta mängib ja väherdäb, kõ̭igi päedi pillub ennäst Puh; piap kõva mi̬i̬s olema, kes tä `kinni oiab, lääb mäest `alla, siss pillub pääd ja perst üless (perust hobusest) Nõo; mõni inemine ädäge pild `siĺmi üle pää San; külʔ no lingutass, ju̬u̬sk ja pill `si̬i̬ri; illoss ilm saa, kala˽`pilvaʔ Kan; ma piĺli üte külle päält tõsõlõ; piĺl käśsiga˽ja˽vannuss; vana kammõldaja hobõsõrõibõʔ - - is via mitte, muudgu `naksõ hennest katõ jala pääle üless `pilma Har; ośt pero hobõsõ, lää äi paigast, pill `peŕsega Se; piĺl `riśti (lööb risti ette) Lut
3. sõnu loopima, vanduma vms `pildus `õige sõnu `tõisele, `tõine ei saand akkada `vastamagi Lüg; püllub keik ilma juttu täis; `löugas `ühte `inge, `püllus `kurja Khk; mis sa sii `lolli pillud (lollusi teed) Muh; kel sa oma sõnu pillud Hää; pilluv `uhkit sõnu üit́s tõśtel Krk; pillub kõik `väĺlä, mes süĺg suhu tu̬u̬b Ran; rihvańd pild alati tõõsõlõ `halbu sõnnu Võn; sõnno pill ku tulõ kibõnit suust `vällä Se
4. pillama, kukkuda laskma ää `kaussi maha `püllug; äi sülega‿p saa mette, püllub väĺjale εε Khk; Ma püllusi ölleruusi kääst maha Kaa; kui vett `tuua, siis püllub (loksub) ika muist ää Vll; missugune pilb so siia `pillus Vig; tiringu all oo suur lai `taldrek, sellega sa kannad, muidu võta palavalt kätte, sa pillud maha Var
5. raiskama, laristama `Püllus oma varanduse paari `aastaga ära Jäm; `Püllus `eese värgi puhas ää ja läks siit minema Pöi; pillub kamaluga raha `väĺja Trm; vai nõnda siss inimestel raha käen `oĺli `pildu ku `nüidsel ajal Ran; kuiss sul `tahtuss ka taad rahha nii `pilluʔ; tiiä äiʔ, kui täl taa aig är˽`pilluss (ära kaob), alasi tüḱiss `ildass `jäämä Vas
põõnama1 `põõnama Lüg Jõh IisR, da-inf põõnata Pöi Muh Mar Mär Han Tõs Tor Hää Juu Kos JMd Koe VJg IPõ Plt KJn Trv Puh Nõo Kam; `põenama IisR, da-inf põenata Jür Kad; `põõnamma (-õ̭õ̭-), da-inf põõna|taʔ, -daʔ Rõu Plv Vas; `põõname, da-inf põõnate Krk Hel; `pöönama Emm Pha, da-inf pöönata Jäm Khk(`pöönata); `puonama Vai
1. (raskelt ja kaua) magama `üösi õli üleval, nüid `päivä `põõnab magada Lüg; Ikke viel uni, ise `põõnasid `nuare `lõuneni Jõh; tämä on `irmus `laiska, `muudku `puona alalde Vai; `Pöönas pääv läbi `pöösa `ääres Jäm; tä tahab veel `pöönada Khk; Juba `õhta varakult pani `põõnama Pöi; mene pane `põõnama natukseks aaks, maka väsimuse `peale üks lohing Muh; sulane magand lakkas, peremees tuln omingu kartsa `alla ja üind: kaua sa seal ülevel `põõnad Mar; `põõnasid kõik keskomikuni, `ükski ei ärgand ülesse Mär; mis sa naa paelu `põõnad, kui sa‿i soa `tööse Tõs; Las ta põõnata Hää; kevade‿poole magasime lehma `lautas, sial oli nõnna ia põõnata et Kos; `Põenab kohe `päise pääva aal Jür; `eitsin `põõnama, siis ei `ärkandki enam JMd; vihmase ilmaga końdid nõnna `rammad, `põenasin kohe ulga `aega magada Kad; `põõnavad tõśed poole keskommokoni Trm; küll aga `põõnavad, nii et perse laulab taga Lai; `põõnab muas kui siuk Plt; ma põõnassi magamist Trv; piḱk puhk `aiga sai põõnat Krk; sa `põõnat ütte`viisi enne magamist Puh; Ma põõna päivä ärä, siss ü̬ü̬se ei ole enämb und Nõo; küll ma nüit põõnassi magamist Kam; põõnaśs kõgõ pühäbätse päävä Rõu; mineʔ `põ̭õ̭na üt́s vu̬u̬ŕ Plv; Sulanõ kaess, kuʔ õnnõ põõnamma saa Vas
2. lööma see veis oo teistest ülem, `vihkab nõnna `teisi, `põõnab saridega `pihta Muh; Oli teda korra `pöönand Emm
pärid pl pärid Pöi Emm Phl Rid Mar Mär Var Ris JõeK Koe VMr VJg
1. kõlud päridega söödetse sigu, pärisi piab apendama Pöi; pärid viĺla seest tuulatse `väĺla, mis inimestele änäm `aita mette Mar; `antke obosele pärisid Mär; pärid - - `rehte `aeges oo Var; vilja pärisi `anta sigadele ja `luomadele JõeK; nied on alumised või pärid, kus vilja ivasid ulgas on VMr
2. päramised ämma eit peab pärid ää `vötma; lehm süöb pärid ää, ku vasikas `süńdin Ris