Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
kennutama kennutama hüplema, keksima sälg ehk muĺlikas köie otsas keksib,
ei seisa paigal,
kennutap pialegi;
lammas ei kennuta,
ta jookseb;
kui vana loom sälu moodi keksib,
siis kaa kennutab;
ega need inimesed kennuta,
need tańsivad Lai Vrd kendu,
kenksima
leekima `leekima Jäm(
`pl-)
Krj Pöi Rei L(
`pl- Var;
`leekma,
-mä Mar Vig Tõs)
Nis Juu Ann Trm Lai Plt Pil KJn,
`li̬i̬ḱmä (-
k-)
KJn Trv/-
ma/
Võn Krl Har Vas,
`li̬i̬ḱme M, (ta) leegib;
`liekima, (ta) liegib Ris Jür Koe Kad VJg Sim Iis,
`liegib R(-
mä Kuu,
-maie Lüg); (ta) liägib Kod1. leegiga põlema, leegitsema tuli akkas paja all `liekima VNg;
`metsas ka,
kui tuld tehä,
akkab päräst `liekimaie Lüg;
`ooned `leekisid juba üleni tules,
kui ma `sõnna `jõutsin Mär;
tuli akan na `leekmä,
`viska vett `piäle Tõs;
tuli `leekis üsa liidi alt `väĺla Tor;
`järsku `terve katus lõi `leekima;
tuli leegib sedäsi ülespidi,
koe ta vägä suur on Juu;
tuli `leekis `laesse,
lagi akkas kõik põlema;
kadakas on väga elgas,
tema leegib `irmsaste Ann;
tuli liägib üle metsä `latve Kod;
vanamees tuli kirikust,
kõrts `leekis Pil;
maja `li̬i̬ḱs,
ku ta `paĺle Hls Vrd leegama 2. (virmaliste vehklemisest) kui `taivas `liegib,
siis tuleb sõda ehk tõist `ilma Lüg Vrd lekkima2 Vrd leegitsama3. fig a. jooksma, liduma `Tiieti,
et `Piedil on kovasti kuldraha ja sie pani `naised üks`toise `voidu `liekimä Kuu;
`Liegib `ringi,
et kiel `vesti pääl Hlj;
`Palja pia `liekis kodu Jõh;
läks `nöukse `leekimisega sönnap̀ole Krj;
Poiss kohe `leekides `järge,
sai [varga] käde Pöi; [ta] `Leekide iga `õhta oma kahessa kilumeetert ää Han;
pidid jala `kooli `pleekima Var;
Kui puĺl `lahti sai,
kus kõik kukkusid `leekima;
Leegib `mööda teed nigu üks poisike,
isi on va konts ja kõbi Saa;
küll sai `liekida täna Jür;
aga ma sain `liekida `enne kui nad kätte sain;
mis sa va lollakas liegid müeda küla `ringi üsku ull kuer Kad;
las liegib,
oma jalad Sim;
`leekimist `ööldi `rohkem obuse või sälu `kohta - - inimene ei jõua nii kiirest `joosta,
et `leekimine oleks,
lehm jookseb ka,
aga ei leegi Lai;
leegib nõnna et kannad välguvad Plt;
uńt leegib ees ja kaks `koera järel Pil;
kui ta (hobune) siss `li̬i̬ḱma piśt,
siss es ole enämb aru `kuskil Hel;
siss vanami̬i̬ss `li̬i̬kmä,
`lasknu iks jõe `perve pit́i joosuga Võn;
Sul virgaʔ jalaʔ,
panõ aga silmält li̬i̬ḱmä külä poolõ Vas Vrd lekkima3 b. tööd rügama muku leegi ommokust `õhtuni;
peris leegib tü̬ü̬d nõnda Hls;
ei ole täo `aaste u̬u̬ ega oobi vahet,
`tõmba sedä `li̬i̬ḱmist;
akka sõnnigu `laotusest `pihta,
sõss leegi senigu sügiseni Krkc. ägedasti valutama li̬i̬ḱs tulist valu;
muud ku `kanget valu li̬i̬k Krk Vrd leegetama,
leekama
mullikas1 muĺlik|as hajusalt L, KPõ IPõ Pal Ksi Plt KJn SJn Plv/-ass/, mullik|as Sa Muh Rid Vig Kse Var Tõs Hää Puh San, `mullik|as Hlj VNg Lüg IisR, mulik|as LäPõ Vig Lih Kir PäPõ HaLä Pil, g -a; mulli|gas Kuu/`m-/, g -ka Khk; `mulli|ka g -ga VNg Vai; muĺli|k Lut, g -ka Kod, -ku Saa Hag KJn; mulli|k g -ka Vil Trv Pst, -ga Jäm Hi, -ku Hls Krk, -gu Kuu/`m-/ Jäm Khk Krk(g -kse) noorveis meil kadus nüd üks `mullik ärä Kuu; ku `luomavasikas on `aastane, siis on `mullikas. ku saab kahe`aastasest, siis on õhv Lüg; se `mullika `anda `ohvite `piimä Vai; meitel on kaks mulligad Jäm; tuna`muldist vassigad `üitase mulligaks Khk; mullikas - - mis pole veel kannund, lehmaks pole läind Krj; küla mullikad tulnd puhas `siia lasuse Vll; Silmad `punnis peas, vahib `otsa kut mullikas Pöi; mulligatel on ännad selgas Rei; ja siis see mulikas võttis kätte jähi `aigeks Rid; mulikad oo üksi `metsas, lehmad said põllale `köide `pandud Mär; ühü sälu sõid undid‿ä ja muĺlika koa Vig; Vana lehm taris ää `müüä ning muĺlikas kasuma jättä Khn; Aja oma mulikas ka mede karjasmaale PJg; muĺlikidest `tehti ikki raha, sui lõpus `müiti ära, `enne nuumati veel Saa; kaks mulikast kadusid ää Ris; kui lehm kahe `oastane on ja `lüpsma tuleb, siis on oheti mulikas Juu; vanames tappis kohe muĺlika ää Jür; seda muĺlikast ma ei anna ära Amb; sie muĺlikas on tige, seda ei tohi `karja `lassa, jokseb kallale kohe VMr; müüsime tänavude kaks muĺlikad ära Iis; muĺlikitel one juba tublid juńtsid piän, lüäväd sarved `väĺjä Kod; kui muĺlikas oli kaks `aastad vana, `viidi puĺli `juure Lai; kari äpärdäs ärä, ei olnd `rohkem kui üks, üksaenuke lehm ja kaks muĺlikast KJn; kui mullik enne `kahte `aastat poja tu̬u̬b, siss öeldse, [et] õhviti tõi Vil; mede mullika lätsive `mõtsa Trv; kolmante suviline, si̬i̬ õigats mullikuss Krk; mullikad om moosekandid, kaalas kellad, kuĺlussed nalj Puh
narrakas narrak|as Pha Pöi, naŕrak|as Mar Juu Lai, g -a
1. narrivõitu, narrikas `söuke narrakas Pha; naŕrakas, va kergatis ja aĺp Mar; nihuke naŕrakas inime Juu
2. näru Niied on nõnda `katki, paljad narrakad veel; Va sälu narrakas sõi meil tüki `peetisi ää Pöi
hobene obe|ne g -se Vig Kse PJg(n obe) Vän Saa Kei TaPõ VlPõ M(obe|n Hls Krk) T(obõ|ne Võn San), -sa Kõp Vil Trv Pst Ote; obõ|nõ g -sõ Võn Ote San V(h-; g -sa Har Vas); (h)opõn (-ń) g (h)obõsõ V
1. hobune koorm `peale ja obe pidi vädama PJg; ta oĺli parisnik, sai obeste `müimisest rikkas; kingitud obese suhu ei vaadata vns Saa; mine `sinna `lõike `piale obesid `sööma `veema Trm; obese elo `üeldi kolmkümmend viis uassad õlema; anna obene ja anna nuga kua (hobust välja laenates ole valmis kahju kannatama) Kod; kahe `aastane on nu̬u̬r obene, pooleteese `aastane on sälu nime all Äks; vana obene on tömbi sammuga Ksi; anna obeselle ommokone `vooder kätte KJn; obesad - - `seoti öheteise sappa ja `viiti `sinna `pahma `pääle Vil; aab `ullu `pü̬ü̬rä obesaga Trv; `aidun om obese `valla, `latren om `kinni Pst; laulatse oben är ehidet, lilli ja lipu puha looga küĺlen; [haigus] obesege tule ja `äŕgege lää; ärä otsi obese seĺläst (pealiskaudselt), otsi iki ninda, et ta otsit om Krk; va `mustlase rojo, tuleb siiä oma `pouslakin obest vaheteme; obene tallin, änd rästän = suits Hel; peremi̬i̬ss pannu obese ette ja `sõitnu Alasu̬u̬ pääle raha `ot́sma; inimene aevastab, obene `turnab Ran; vähälik obene, aga jala, ni̬i̬ käesivä juśtkui kerilavva all; temä `teie obese i̬i̬st tü̬ü̬d, aga lehmä i̬i̬st `jõie `viina Puh; suure peie olliva, lätsivä kate`kümne obesega kabelide; pańd kõ̭ik nu̬u̬ kurina ja `eĺme `kaala - - nüid om nigu `mustlase obene; valge obene vainul, konna krooksuva sehen = keŕk Nõo; söögivahe `oĺle mõni paaŕ `tuńne, siss saeva obese ja inemise süvvä Võn; obesile tetti agana `sü̬ü̬mä moĺli `sisse - - `panti `küĺmä vett `pääle Kam; obesa olliva karbatõben Ote; ku obene sutt nännu, siss mugu nakanu `turskama ja `ki̬i̬rdlemä Rõn; taa vana kuri hobõnõ, kae˽kui lümmütäss, kõrva˽ligi pääd ja vahiss kuŕastõʔ Kan; ajaʔ obõsõlõ `päitseʔ pähäʔ Urv; Võtat naasõ, saat murõ, võtat hobõsõ, saat hoolõ Krl; ta mi˽pessümaśsin om kuuõ hobõsõ `jouline; lähät nigu setu hopõń, kombõrdõt pääle ütele poolõ ja tõsõlõ poolõ Har; meil oĺl nu̬u̬ŕ hopõń nigu ujakala Rõu; peräst kihutamist pańnime noorõ hobõsõ `vahtsõst ette, sõ̭ss käve ilosahe tasaligult Plv; tu̬u̬l minnev ei eläjä ja hobõsõ edesi, kiä `kassõ tapp; külä oĺl kõ̭iḱ täüś hobõsit ni rahvast; hopõn sõit, uh́a˽`saisvaʔ = latsõ häll Vas; [lapsed] `sõitva hobõsil, a esi omma nuia säläh (kepphobusest); lase `vaesemehe hobõsõl ka joostaʔ (lase teisel ka rääkida) Se; hopõn um peremehe ravitsaja, leebä `ańdja; inemeist `peetäss sõnna pit́ih, a hobõst uhi`lõ̭iga pit́ih Lut || (kiililistest) vana tondi obõnõ Võn; vana `juuda obene - - jõe kohal vuriseva, rohelise siiva säĺlän Kam; vanajuuda hobõsõl ommaʔ `väega ilosaʔ klaariʔ rohekadsõʔ siivaʔ Kan; vana halva hopõn Lut
2. haspeldamisel või käärimisel tekkiv viga obene `sisse `minnu lõnga `aamise aig Trv; ta kurivaim om obese `sisse vedänu Hel