[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

haru1 n, g aru (aro) eP(p aruda Kod) Trv Krk Hel Nõo; n, p aru, p, sisseü `argu, gpl `arge Hls Krk TLä(arg) Kam Rõn(n arg); n, g aru, p arru Kam San Krl(gpl `argõ); har|o (-u), p harr|o (-u) V

1. a. haru, hargnev, eemale-, väljaulatuv osa, ots, esemeosa – eP eL vörgu aŕk, argi arud Jäm; `toose argil o neli aru, törva kandid pölevad arude vahel Mus; Tuul `murdis õumpool öhe aru ää; saalinga arud, kust parduunid üle keivad Pöi; risti arud Muh; vabe arud; unna ark, kaks aru. unna nöör on `vihtis arude vahel; `kumpassi arud; aru tuul (küljelt puhuv tuul) Rid; iga aru ots oo linal üks pupar Kse; aŕksahad, `seoke argi `mu̬u̬di vadnas oo sehes, kaks aru Mih; `johtmõ arud Khn; arus (harali, haralised) sarved Aud; va karuohakas - - üks aru täda oo PJg; `sirkli aru; viie aruga [pudru] mänd; suured arud kahel pu̬u̬l pilvetükil Kod; abe oo katte `argu aet Krk; [kaevu] ling `olli tulba arude vahel; [reha] varrõ ots `aeti katte `argu; katte `argu kõjo om `loojast nii `luudu, et kasvap katte `argu Ran; tu̬u̬ `tõene prilli arg (sang) om serände piḱk, `tõene om lühilke Puh; mul om viie aruga pööriss; lääts om araline, mitu aru om küĺlen Nõo; poŕgen `kaksa maast üless, om `mitma haruga Har; ega `aastaga˽kasuss põdral üt́s sarvõ haro Rõu; i̬i̬h kerä, takah haro, keśkpaigah hiire`keldre = kaśs Vas; katõh haroh ommaʔ mi uiboʔ Se b. tee-, jõeharu Möuke aru säält siis `Mustjala `pääle lihab Pöi; `Pärnu jõel tuleb õege `ulka arusid `sisse Vän; jõgi lähäb `akste aruje, lähäb `lahku Kod; temä läit́s tõist `argu, tõist ti̬i̬d Krk; ti̬i̬ käänd `mitmade `argu; lännuva `tõene tõist `argu Nõo; nellä tii arrõ pääl tetti tuli San; ti̬i̬ lätt kattõ `harro Se c. haspli, kerilaua tiib `asplitel neli aru kut tuulingu tiivad, nee o jala `külges Krj; Arud ~ aruspuud Hää; kerilaua arud Juu; `aśpli aru õts õli kahe pulgaga `kińni, `võtsid pulga `välja, said [lõnga] tüki pialt ära võtta Trm; lõnga loil o aru Krk; ristil ommaʔ aruʔ pääl, `argõ pääl om lang Krl Vrd arus|puu || kumer põikpuu haspli tiiva otsas – Sa Muh Kse Aud Juu Trv Krl Mo emal olid `söuksed `asvlid mis seina sihes käisid. Kaks pisikest puud olid `risti, arud egas `otsas Pöi; `liikme kohalt `murtakse `asvle aru pooleks, et `lõnga kätte soab peält Juu || ”üks keerd lõnga üle haspli nelja haru = 4 küünart” – Khk d. veskitiib tuule`veski aru Nõo e. hangu, hargi, kahvli, ahingu jne pii, teravik laia arude vahega eina ang Kär; kahvrel oo peä ja arud Vig; ahenga arud Tõs; sõniku kablid, kahe aruga Kei; västri arudel on kisud küĺles Trm; kate aruga konk `olli, konguga `kisti sitt unnikude Puh; lei vigla `sisse ni˽kauõdõ ku˽harrõ oĺl Har; `västrä haro Se f. ankru, lutsuõnge jne haru krabi on nelja aruga `ankur Käi; `ankrul on aru ja lest itsas arul JõeK; `jaakar on kahe aruga Trm; mõni kümme harro oĺl lutsu õngõl Räp g. tangide, pihtide jms käepide kivi tangid kate aruga Ran; tangi haruʔ omma˽vällä˽`paindunuʔ, ei˽saa kokku pit́sitä Har h. nooda tiib lesta noodal `rohkem ei käind kui kaks miest, teene viab teist aru HMd; nuodal on pära ja kaks aru, nied arud on tiivad JõeK; kige vähemb om kümme `süldä [nooda] aru Trv; kriisi aro ja piḱk aro. kümme `süldä om üts aro ja kat́skümmend tõõne Võn i. ohja-, nööriharu `Sõuksed aralised ohjad olid, ega obuse välja pooltse suitse `rõnga `küĺges oli üks aru kinni Pöi; `tõmmas ohja arust Mär; ohja aru tulli tõisspu̬u̬lt obesel `valla Krk; käüdä ohjaharu kińniʔ Har; tsuvvakabla ~ tsuvva haroʔ Se || keere, säie kolme aroga palmek Käi; nöör punuti kahe aruga `enne ärä ja kui tahti tasasemad `saada, siis `pańdi kolmas `piale; plet́id `tehti kolme `keermega ~ aruga Lai; kahe aruga paĺmitsedi ja kolme aruga ka Plt; katõ haruga nü̬ü̬r Har

2. a. jalg, säär, reis; ka halv jalgevahe suurte `pitkade arudega mees Ans; Laes oli `joonud `pεεga rattaga obuse arude vahele `söitand Khk; ää aag ome arusid nii laiale; aa arud laiali, kihuta karune vahele = obune pannasse `vankri ette Muh; se ühnä arodesse kasond, kere põle kedägi Mar; seesab, arud laiale PJg; arudest soadik läks vee sisse Juu; aa aru `endel `lõhki jah, kisu `kintse vahe `lõhki Krk; imu viab i̬i̬st, `tahtmine `tõukap takast, rõ̭õ̭m kisup `rõiva `kaala, arm aab aru `laḱka (suguelu) Nõo; lät́s arõst saandõ vette Krl Vrd hark1 b. püksisäär Püksi aru kärises katti Kaa; `lühkeste harrõga püksiʔ Kan; püksiʔ omma arõ vahilt `kat́ski Krl; kaadsa haroʔ Se

3. van rukkilade vanast `pańti rüä haru˽mahaʔ, `ku̬u̬tõga˽`lü̬ü̬di pääle. `valgõni oĺl viiś kuuś harru rüḱi `pessäʔ; kat́s harru `pańti maha, nu `peśti välläʔ ja `pańti tõsõʔ kat́s jälleʔ Har

4. piltl eri suund jutt läks `metmesse arosse Mar; Oleme Miilige ütte argu (ühevanused) Trv; muretsemine om `mitmed `argu Hls; anna `taeva äit́, et te mitte tõine tõist `argu ei lää, et te ütel meelel eläde Krk; me oleme lännu egäüits esi `argu: üits `emmä, tõne `essä Kam; oĺlimõ kül üteh a etikui ar lät́sime `harro (lahku) Se | irost ja arost (kõikjalt, igalt poolt) koŕat kokko Se Vrd ara1

heie1 eie Trm, g `eide S(h- Phl) L(eies Kse) KPõ Plt KJn, eie Emm, pl eied Vig Tõs KJn, `eied Vig KuuK; `eie g `eide Kuu(`h-) VNg Lüg, pl `eied Kuu/`h-/ Ris; n, g `eide Lüg Jõh; `eide g -me Lüg

1. (hrl vabrikus) kraasitud villa rull või lint, heie; ketramiseks tõmmatav kiud `Laŋŋa `eie pidäb pihuss pühä`päivä (öeld laisast ketrajast); mes pikkäd [lindid] `jääväd, nie on `kraasilised. `ümmärgused on `heidetud Kuu; ühekora oli näppudega kodu `tehtud `eided `valmis, siis `mindud `möisa kedrama; kui `eided ennem `valmis oli `tehtud, siis `vööti seda eiet käde ning keder varrega `lasti keerd `pεεle Khk; kes kodu kaarib, see kaarib `ändadeks, vabrikus tehasse `eided Muh; [vabrikus villad] `tehti eietesse Tõs; `Eidi `tehti [vabrikus] ja isi kodu kedrati Hää; Kraasitäied venitati eideks ja lasti vokikurgust alla värtna piale Kei; Sialt (koonlast) sai siis eiet tõmmata ja kedrada Amb; keradest akkab eie tulema kedrukse masina `peale Sim || piltl sie (inimene) oli üks eie ~ eietus, ei `viitsind `miski teha Sim

2. takkudest või linadest keerutatud nöör, võrge; koti nõelelõng; keeruta (köie-, nööri)kee, säie mis käside vahel `kiereti - - kas takkudest vai linudest, sie õli `eide; `tuoga `eidemeid, akkama `paula lettima Lüg; takust tehasse eie kööve kee jaoks `valmis Pöi; pööra peäl `aetse `eied keeruss. siss `aetse masina vai `vänti peäl teesipidi keeruss, `lastasse koku Vig; `nõelumise jäust `lasti `eide `lõnga keerata, üks lasi eiet, teine `kieras Sim

3. helves, kiud `pitkäd vie `eided [seisnud vees]; `eided on `juoma vies ka Lüg; `heided jεεvad ikka, kuju kui selest löŋŋast tahad [kangast] Phl

Vrd häie

kabli|kee, kabli|kesi tõrvatud trossist või köiest harutatud keere, säie kablikeed o kanepist nagu karva pärsid. see rośs o kabli ketest `tehtud Muh; kabli kesi on törvas nöörist, keerudaks kogu ja köis `valmis Käi Vrd kabelkee, kabliskesi

kee1 n, g kee p -d S L/ki̬i̬ Hää/ Nis Juu HJn Lai; n, g kie p -d Hlj VNg Jõh Ris Kei Hag Kos Amb ViK; n, g ki̬i̬ p -d I; kesi g kee p -d Muh; kesi g kee p kett Muh Hi
1. köie, lõnga, patsi jne keere, säie kolme `keega pat́s Ans; keera kööve kee `kinni, köis lammub tükkis εε Khk; takust tehasse eie kööve kee jaoks `valmis; Ohjad olid kolme keega, köis viie keega Pöi; vahel `keerti piitsa veel kanepitest, mitu kett `pandi kokku; kard `keega `neatati `paelu, kard keed `pandi `lõngade vahele, siis `kiiskas Muh; paelad olid kolme `keega Vig; köiel `tehti eies, kui keer `piale `löödi, siis oli köie kee, kui need keed kokku `löödi, siis tuli köis; mida `rohkem `keesid kokku lüiatse, seda tugevam köis saab Kse; Põõnusepael oli kahest keest keerutatud `pastlipael Han; enne `tehti takudest need keed pööra pial `valmis; kahe `keega oo keerutud ja kolme `keega juba oo naaritsetud Tõs; `pastla paelad o kibas kui üks kee oo lõdvem; ma naaritse `paela kolme neĺla `keega Aud; kolmest kiest löng on kolme `korne Ris; `laia `paela `tehti `kümne `keega Nis; `enne kierutatakse kied `valmis ja siis neist `kiedest `tehtakse köis `mitme kortselt aga tahetakse Kad; kolme `keega plet́t Lai
2. ehtekett, kaelakee `ennevanast lükkiti keik obe `rupla tükkid kie sise, `üöldi `kannaga `rupla tükki VNg; Pani uuri suure pitka `keega `kaola Emm; piiskopidel oo `keega rist `kaelas Tor; kie `tehti naeste pika `juustest kui ilusad `juused olid, siss oli kie nagu kuld Hag; keede lõngid tulid üsnä üle rinna Juu; elmed on ja kaalakeed, edemält `kańti `mussa siidi`paala kaalan, eks näid `keesid õle `kõikisugusid Kod
Vrd keed, keerd, keere, kei, kesi

keere2 keere Hlj Mär Var Pä spor K, Ran, `keere g `keerme Mär Var Pä spor K, Ran; keere KJn Hls, kiäre Kod MMg, g `ki̬i̬rme; keere g `keerde L TaPõ, g `ki̬i̬rdme Vas; kiere KPõ ViK I, `kiere R, g `kierme; kiere g `kiere Ris Rap, g `kierde Jür Koe, g `kierdme Kad; n, g keere Kaa Pha Muh LäLo
1. kee, keerd; säie tross aruneb juo `mitmaks, tämä on juo `mitmast `kiermest kuos ja `säigest; `Vergu paul oli kogu `kieretud `kolmest `neljäst `kiermest; `Hanska, `sengä lügäda `neula `köüe `kiermie vahelt läbi Kuu; Tegime `köie kahe `kiermega. Sie ei ole `säige IisR; `anna üks lina `kiere, miä punon `keŋŋä `nüöri Vai; Sokilöŋŋal oo kolm keeret Kaa; eenad `keerdasse keereks, tuudiks, kui `reisima mennasse Muh; köie `keermed lähvad `lahti mud́u, pane sõĺm `otsa Mär; Vanasti `tehti keied kõik isi ja sis keerati takust keie `keermed pööra pial `enne `vaĺmis; kahe `keermega nöör Tor; `ürjä ots ülese ja tee `keermest `paala Saa; köie `keermed suand natuke lamedad ning laud Juu; [Voki nöör] tehti linast, kahe keermega Jür; kalasaba pael oli kaheteist`kümne `keermega HJn; köiel on neli kieret, paelal on kolm kieret JMd; kui akkame `nüeri punuma, võtame ühe tüki linu, mis on paras ühest `kiermest Kad; nää `õiled lähevad `kiermesse kokku VJg; lina kiere on sie, kellest punutasse Sim; takkudest aetasse köie kieret Iis; kui punud köit, võtab kaks kiäret; vanass punut́i `ki̬i̬rmele lõhmuse niin `sisse; kiäre kiäretässe näpigä üväss `ki̬i̬rdu ja `lastse si̬i̬s tõese `ki̬i̬rmegä kokko; jorgoline nü̬ü̬r tuleb, kiäre on `keskelt jäme Kod; [oheliku] punumene on kahe `keermega Ksi; plet́it `tehti kolme `keermega ehk kolme aruga Lai; kui korrutad, siis `piavad mõlemad `keerded ühe sugused olema Plt; ei `saagi `kümnest `kiirmest viisu `paelu, kui lühike lina on KJn; neist `keermedest tetäs `kapla; kabel om peenike, pane üits uus keere manu Hls || laastud või karbil põh́a `ümmer need laastud o `keermed Aud Vrd kee, keeratis, keerd, keerus
2. käänak, pööre siis tuleb keere vasakut kätt Juu
3. keerd a. kruss, silmus paelale läksid `keerded `sisse Mär; keere on see, kui tal keerd juba sees on (õunal) Lai || seaprill, silmus `tõmmab seal `keerde nina `peale Kul; vanal aal `tehti `keermes `seale nina peäle, kui tapeti; `keermest oli ea `tõsta Kse b. vint, keere Mene sebäle ja lase sepp `leikab `poldile `kiermed Kuu Vrd kent
4. keeris, hoog ku tuli üks `kange tuule kiere Ris; kui tuul `järku `keerab, siss‿on tormi keere Kei; valu `keered on nii suured Rap; tuule keere on `väike, kui suur keere, on tuulispask Amb; vie `kierme kohal vesi vuliseb, `kiere kohal vesi kierutab, sial `kalda jares on nisuke vie kiere Kad; tuule `keered on enamast oonete juures Lai; kui jo tuulispasad käevä, nu tuule `ki̬i̬rmed, sis `vihma tuleman om Ran; tuisu `ki̬i̬rdmeʔ (lumevaalud) Vas
5. leivakäär, -viil sain ühü `keerme `silku `leiba Mär; `lõikan leeva küĺlest suure `keerme Juu
Vrd keerd

keermas keermas g `keerma Saa Rap, keermäs g `ki̬i̬ŕmä Rõu; keerdmass Har
1. keere a. paela- või köieharu, säie `ürjä ots ülese ja tee `keermast `paala Saa b. vint Käänä˽kruuv́ `ki̬i̬ŕmäle `otsa Rõu c. pööre, käänak Lasõ˽`ki̬i̬ŕmä pääl `tassa, muidu `viskas `ümbre Rõu
2. leivakäär – Rap
3. keder(luu) Iinhpu̬u̬l om põlvõ keerdmass, takan om `kindrõt́somp Har
Vrd keerd, kiirmes

keermes `keer|mes Mär Kse Mih, `kier|mes Jür, g -me
1. keere, säie võta üks `keermes linu ja `keerame `paela Mär; Linapiust võtad `kierme (salgu), kastad suus märjaks, siis võtad teise viel, kierad `neile kierud `sisse, üks teise `ümmer kokku ja suadki nüeri `vaĺmis Jür || silmus, ninaprill vanal aal `tehti `keermes `seale nina `peale, kui tapeti, `keermest oli ea `tõsta Kse
2. leivakäär, -tükk silgu-leba `keermes kää; sain ühü `keerme silku-`leiba Mär
Vrd keer, keerd, keere, kiirmes

keerus1 keeru|s g -se Hää; -ss g -sse Äks M T, g -sõ Kan Krl, g -ssõ Urv VId(-o- Plv, -śs Räp Se); kiäru|s g -sse Kod; `kieru|s Kuu, `kiero|s Vai, g -kse
1. säie, keere, võrge Keerusi topitaks `praude vahel Hää; noh eintest sai keerutada nisukene keeruss Äks; kui keerust tetäss, siss üteldäss et `tõmba äste sikku Ran; Paklist ehk ravikist keerutedi keerussit, keerussega keideti lina puńte kinni Nõo; keerusse tetti pöörä pääl `valmis Ote; `kapla tetä ääpäidi, keerust keerutada kurapäidi Rõn; ta keeruss oĺl nii huba, et joba `väikese `tõmbamise `järgi katski läts Kan; keerusõ `laśti kokku, sõ̭s sai kõva köüd́s Krl; olõ keerussõʔ omma talvõl `uibidõ `ümbre Plv; `paklast höörätedäss kokko, tu‿om keeruśs; keerussõga köüdetäs `pundõ kińni Se || riba keerused, kellega maavikat `otsa `pańti, plekist `oĺlid Hää
2. heina-, linahunnik lina `kieros jo `pello pääl Vai; suur kaar `ainu `panti maha, tu̬u̬ keerutadi pulgaga `ki̬i̬rdu, siss‿sai nigu suur aena keeruss, aena tuut Ran
3. keerd, kruss, sõlm Vahel tegid `turskad ja `kammilad `verguss `olless `nindasugusi `kieruksi, et ole mies ja aruda `enne tükk `aiga sedä `kierust `lahti Kuu; `kütkel on `kieroksed sies Vai; käib kui kierus Iis || keeris tuule keerus võtab vett merest üles, ta läheb ühest kohast läbi, nagu nüür vahest Hää
Vrd keerd

kei n, g kei Kod MMg
1. (lõnga, köie) keere, säie villa kei lähäb `kerrä `kruasimisel Kod; plet́ti suab kolme ja neljä `keiga, punuda ei sua, piad kolmanda kei `piäle `laskma MMg
2. osa, jagu teri kiädet́i üksi, siis õli ta teräsupp, aga `pańti ube ehk `ermid tõõne kei, siis kutsut́i ta `erme ehk ubasupp; tõine kei tõiss `leibä `teśti, kassetasse tõiss jahu ja segätässe tõiss, tõene kei tõiss, nisu ja `õtra ja rükiss Kod