[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

alas|pidi alas(s)- SaLä Hi Mar Mär hajusalt Pä, Ris Kei Juu Jä Plt Pil KJn Trv Pst Krk Nõo San, allas- Lai Plt suunaga allapoole arjastega preesis on kut röŋŋaspreesis, aga alaspidi (altpoolt) `pitklik, ülalt laiakas; Ülespidi kipub, alaspidi ripub, `pükstes kasvab = pähkel Jäm; pεε alaspidi, jalad ölespidi Käi; kõri alaspidi (joodikust) Rid; käsi valutab, ei või alaspidi `laskagi mette Mär; peerg oli alaspidi, et ta `ühtelugu põles, et ära ei `kustund Mih; noogutab `piaga ülespidi, alaspidi PJg; kadaka oks `pańdi `vastuksi lüpsiku torosse, ladvapool alasspidi, `tüiku pool ülesspidi, siis kurnati piim puu püt́tide `sisse Juu; isa pand suiks kardule kot́i `aita maha suu alasspidi, et kätte ei saa Ann; lähäme allaspidi mäe Lai; nüid temä ripub siäl piä alaspidi KJn; mõni kuuśk om alaspidi `oksege; kallakune maa, alaspidi, vesi vii kiḱk väe `alla Krk; lähäb alasspidi mäe vi̬i̬rd `mü̬ü̬dä `alla Nõo Vrd alas|päidi

alla|poole

I. adv 1. (suunaga) alla, maapinna poole; alaspidi; (millestki) madalamale, kaugemale siit allap̀ole `minna meie eenamast läbi minna oo rabas `kaarmud küll Mär; müir vaeub allap̀ole, varsi maea lagund Vän; ühed aru kased on `narmas `okstega, riputavad allap̀ole Amb; kui linad said viest `väĺla `tuodud, siis kükitati nad [mahad] ladvad allap̀ole Koe; piatera jääb tuulesarja `alla - - teine järk on alused, mis on `allapoole läind Trm; äśti pikad [kuued], pooleni siareni või veel alla`poole Lai; `seantse `amba ollive sehen koogu ravval, tõsteti pada ülespoole ja `lasti `allapoole Pst; orja `ütlev sedäsi, oss nüid ollu üit́s oŕk, lükkäss tat (päikest) `allapoole Krk; panet sia rippu - - pää `allapoole; tule redelit `mü̬ü̬dä `allabole onde Nõo; `pańti [vilja] vihk vihu kõrvale, ladvad ülespole ja tüved `allapoole TMr; sann pandass õks `allapoolõ, et ta elomajale nii `lähkädsen ei olõʔ Räp || piltl naa inimese elo pääbäd `lähtvad `alla `poole (lähenevad lõpule) Mar; mea akka egä päe `allapoole mineme (üle 40-aastasest inimesest)); lää mäkke `alla poole (vanaduse tõttu) Krk

2. vähemaks ind läit́s `alla `pu̬u̬le Puh

II. prep 1. alla, (millestki) madalamale abenek mees se on, kennel abe allap̀ole suud kah käib Käi; saba juurikas tuleb `allapoole kantsroo koodi Mar; pisut allap̀ole põlve Mär; piḱk änd, `alla poole kondi `otse Hls; ving oĺl jo `allapoolõ `paŕsi Räp

2. vähem kui allap̀oole tuhande ikke `maksin Mär

Vrd ala|poolde, ala|poole, alas|poole, alle|poole