[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
esä|põder isapõder põdra puĺl om esä põder Krk; esäpõdõŕ `viskass ega `aasta sarvõ˽`su̬u̬hu ja, matt `samblaga˽kińniʔ Rõu
hiir1 iir g iire Sa Hi(h- Phl) L K I hv M, T(g -õ San), iiri spor S L Ha Jä, Pil Trv; iiŕ g iire M V(h-); eiŕ, eir g eire, pl iiriʔ Lei; `iir(e) g -e R(h- Kuu) (hiirt märkivana kohati uuem sõna – S, spor L Ha, T V)
1. hiir; hiiretaoline olend [kass] koe `juokseb `sinne, kus `enne on iird saand Jõe; ei tea kas oli rotta vai oli iir Vai; suured iirid (rotid) on sügise nabrade all Pha; `palju `iiresid, `iirdel tuleb `mürki `anda Käi; nee punase seĺlägä, öödid seĺläs, nee oo iirid, põllal eläväd Vig; enne olid rotid kõik. nüid `ütlevad iiris vähämid Kir; teine oo aĺl, teine pruun iir. [kass] `pruuni iirt ei söö Kse; kaśs mäńgib suure einarit́sikidega `jusku iirtega Saa; äkilene `aigus - - [lehmale anti] iiri sitta ja lehma `piima ja seina vahelt teri, mis oli ravamisega jäänd ja püśsi`rohtu JJn; iire listitud vili VMr; kui paĺju `iiri on, siis tuleb näĺja `aasta Iis; iirte aagud; kat́t käib `aita iirile; küitselg iir kis kot́ta lõhub Kod; olete aeda viĺläst nõnda `puhtass viind, et ei ole änäm iirel ka `süiä Vil; iire elävä urun Trv; ku iire rõugu `pääle teeve pesä, siss tule õhuke tali, ku iire `paeve sügävess, tali tule külm Krk; Verevin om kõik rotid, suured ja `väikset, nüid vaśt noorõmbat kudsuva kah iires Ran; hüä lõḱs, nigu hiiŕ liigahut, nii um plõḱs Rõu; `paprõraha oĺl hiiril nigu tsagõhhõʔ tettüʔ Vas; [mesipuul] ku oĺl suuŕ mulk, tsusate `sisse kuusõ ossakõnõ, hiiŕ `peĺgäss kuust Räp; suuŕ hiiŕ lehmä säläst aja `karvu ja `lambal `villu Se; `lindaja hiiŕ (nahkhiir); lammõsko‿iʔ hiireh (hiirvaikselt) Lut || `hiiri `püüd́mä (ringmäng, kus ringi sees asuvat mängijat – hiirt – püüab kätte saada väljaspool ringi asuv mängija – kass) Se
2. fig (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Suges pää ja lettis `iuksed õli kõhe ku `iiresaba taga [vanal naisel] Lüg; Elu ia nigu `iirel `viĺja `salves IisR; `justko `iire `korvad on `erne palod se `aasta Vai; pisiksed tilloksed nago iirikõrvad lammastel Mar; nõnna pienikesed porgandid ku iiresabad Kod; veri lööb kõvasti nigu iir jooseks kusagil (valutab veidi ja süda on paha) Plt; [mära] sai ilusid `varssasi, nigu iirid olid, `siuksed aĺlid, mustad jut́id seĺlas Pil; [porgandid] peenikse nagu iire ännäkse Krk; küll täl om ilusa peenikese `amba nigu iire `amba; rõevass om säĺlän ja sü̬ü̬k om kõtun, elä nigu vana iir jälle Nõo; ma tuĺli siiä˽ku hiiŕ lausa pääle, mis ma siist saanu olõ, puha tü̬ü̬ ja vaiv; [mõni inimene] taa‿m võhl nigu hiiŕ Vas | (puhkevaist lehepungadest) `pissed lehed nagu iire kõrvad Tõs; kasel `veiksed lehed nagu iirekõrvad Kod; kase lehe om iire kõrva suurutse Krk; puu lehe ommaʔ jo iire kõrva suuru Krl; mõtsah jo lehekäne hiirekõrva suuruʔ Se b. (mõistatused) üks iir ja kaks saba, `pastel king ja `paelad taga = pastel Jõe; `iire tie käib `ümber tua = kattusse `räistad `tilguvad Lüg; Kera ees, ora taga, iire`kelder `keskel = kaśs Mus; Iir lääb `auku, saba jääb `väĺla = võti lukuaugus; Üks iir, kaks saba, vana pastel, paelad taga = pastel; Üks iir, kaks `ända = pastel Han; iir lääp `urgu, kaits kuĺlust om kaalan = mehe suguelund Krk; Kerä iin ors takan iire keller keskel Urv c. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Ega hiir `vilja`kuhja ala ära ei sure; Ega `hiirigi sure `vilja`salve; Tänä sai `mustika suppi, neh sai `hiire `korvast ärä (esimest korda maitsta); `Kirbust tehä karu ja `iirest ärg (kuulujutt paisub rahvasuus) Kuu; Iir on mend sitta`kuormaga läbi, jättäs `mulgu `lahti (hammaste väljalangemisel on suhu tekkinud tühik) Lüg; jumal on iirid luon, aga ega ta põle kiiret luon Ris; aista õige iire oru siis suad targema aru VJg; hiirel om hingeminenk, a kaśsil om määnk (mäng) Se; hiireʔ `piidsväʔ `hiussin, täiʔ `haukvaʔ habõnin (vaesest inimesest) Lut | Midä `iirtel viga, ku `kassi põle kodo Lüg; Mis iirdel viga pidu pidada, kui `kassi põle kodu Han; Mis hiiril viga elläʔ, ku `kaśsi kotun ei olõʔ Urv | Magaja kaśsi suhu iir ei joose Hää; ega iir magaja suhu ei joose Ann; õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; ega magaja kassi `perse `iiri ei joose Hls; ega magajale kassile ei joose iir suhu Puh; laisalõ kaśsilõ joosõ õi hiiŕ `suuhtõ Se | (mahajäetud elukohast, tuisanud teest jne) Ei siit pääse läbi iir ega aragas Kuu; Majad `tühjad kõik, ei `iire ega araka `jälge `kuskil IisR; pole sii iir ega arakas kεind Khk; sealt saa `keegi `sesse, iir egä arakas Mar; [tee] nõnda `ummi, et iire `jäĺge es ole ehen; si̬i̬ maja om iirte üpäte ja `kasse karate Krk | minul ei õle küll `üste iirt egä arakad (mingit varandust) Kod; edimen saa iki iirtel arakil (ebaõnnestunud tööst); põld om `põuden, ei ole iirtel egä arakidel midägi `saia Krk; Ei hiirt ei harakat, kõ̭ik vakka Räp
3. hiirt meenutav moodustis (hrl näol) Laps kui `sündis, siis üks puol õli `iirenägo, `iiresilm (väike punnsilm) Lüg; Mehel oli iir mis iir näu pial - - Ema kui oli `raske`jalgane, nägi iirt ja `ehmatas ja vot `süńnitaski `iirega `lapse IisR; Iiremärk (karvane laik nahal) Hää
4. hrl pl kõva tükk lihas või rasvas rasva iirid, neid on looma `rasvade sihes, allid natused - - nee `loodud `rasvade `sisse Khk; soolikide seen omma˽ka iireʔ; `hõelass rasvass `pańti rasva hiireʔ. rasva hiireʔ omma˽säärtse˽sinidse˽juṕiʔ Urv
5. (tikand) [särgivärvlil] `üüti iire tieradad, siis nisukesed veikesed niidiga üleääre `lüödud sakid Kad
1. hiir; hiiretaoline olend [kass] koe `juokseb `sinne, kus `enne on iird saand Jõe; ei tea kas oli rotta vai oli iir Vai; suured iirid (rotid) on sügise nabrade all Pha; `palju `iiresid, `iirdel tuleb `mürki `anda Käi; nee punase seĺlägä, öödid seĺläs, nee oo iirid, põllal eläväd Vig; enne olid rotid kõik. nüid `ütlevad iiris vähämid Kir; teine oo aĺl, teine pruun iir. [kass] `pruuni iirt ei söö Kse; kaśs mäńgib suure einarit́sikidega `jusku iirtega Saa; äkilene `aigus - - [lehmale anti] iiri sitta ja lehma `piima ja seina vahelt teri, mis oli ravamisega jäänd ja püśsi`rohtu JJn; iire listitud vili VMr; kui paĺju `iiri on, siis tuleb näĺja `aasta Iis; iirte aagud; kat́t käib `aita iirile; küitselg iir kis kot́ta lõhub Kod; olete aeda viĺläst nõnda `puhtass viind, et ei ole änäm iirel ka `süiä Vil; iire elävä urun Trv; ku iire rõugu `pääle teeve pesä, siss tule õhuke tali, ku iire `paeve sügävess, tali tule külm Krk; Verevin om kõik rotid, suured ja `väikset, nüid vaśt noorõmbat kudsuva kah iires Ran; hüä lõḱs, nigu hiiŕ liigahut, nii um plõḱs Rõu; `paprõraha oĺl hiiril nigu tsagõhhõʔ tettüʔ Vas; [mesipuul] ku oĺl suuŕ mulk, tsusate `sisse kuusõ ossakõnõ, hiiŕ `peĺgäss kuust Räp; suuŕ hiiŕ lehmä säläst aja `karvu ja `lambal `villu Se; `lindaja hiiŕ (nahkhiir); lammõsko‿iʔ hiireh (hiirvaikselt) Lut || `hiiri `püüd́mä (ringmäng, kus ringi sees asuvat mängijat – hiirt – püüab kätte saada väljaspool ringi asuv mängija – kass) Se
2. fig (mitmesuguseis väljendeis) a. (võrdlused) Suges pää ja lettis `iuksed õli kõhe ku `iiresaba taga [vanal naisel] Lüg; Elu ia nigu `iirel `viĺja `salves IisR; `justko `iire `korvad on `erne palod se `aasta Vai; pisiksed tilloksed nago iirikõrvad lammastel Mar; nõnna pienikesed porgandid ku iiresabad Kod; veri lööb kõvasti nigu iir jooseks kusagil (valutab veidi ja süda on paha) Plt; [mära] sai ilusid `varssasi, nigu iirid olid, `siuksed aĺlid, mustad jut́id seĺlas Pil; [porgandid] peenikse nagu iire ännäkse Krk; küll täl om ilusa peenikese `amba nigu iire `amba; rõevass om säĺlän ja sü̬ü̬k om kõtun, elä nigu vana iir jälle Nõo; ma tuĺli siiä˽ku hiiŕ lausa pääle, mis ma siist saanu olõ, puha tü̬ü̬ ja vaiv; [mõni inimene] taa‿m võhl nigu hiiŕ Vas | (puhkevaist lehepungadest) `pissed lehed nagu iire kõrvad Tõs; kasel `veiksed lehed nagu iirekõrvad Kod; kase lehe om iire kõrva suurutse Krk; puu lehe ommaʔ jo iire kõrva suuru Krl; mõtsah jo lehekäne hiirekõrva suuruʔ Se b. (mõistatused) üks iir ja kaks saba, `pastel king ja `paelad taga = pastel Jõe; `iire tie käib `ümber tua = kattusse `räistad `tilguvad Lüg; Kera ees, ora taga, iire`kelder `keskel = kaśs Mus; Iir lääb `auku, saba jääb `väĺla = võti lukuaugus; Üks iir, kaks saba, vana pastel, paelad taga = pastel; Üks iir, kaks `ända = pastel Han; iir lääp `urgu, kaits kuĺlust om kaalan = mehe suguelund Krk; Kerä iin ors takan iire keller keskel Urv c. (ilmekad ütlused, kõnekäänud, vanasõnad jne) Ega hiir `vilja`kuhja ala ära ei sure; Ega `hiirigi sure `vilja`salve; Tänä sai `mustika suppi, neh sai `hiire `korvast ärä (esimest korda maitsta); `Kirbust tehä karu ja `iirest ärg (kuulujutt paisub rahvasuus) Kuu; Iir on mend sitta`kuormaga läbi, jättäs `mulgu `lahti (hammaste väljalangemisel on suhu tekkinud tühik) Lüg; jumal on iirid luon, aga ega ta põle kiiret luon Ris; aista õige iire oru siis suad targema aru VJg; hiirel om hingeminenk, a kaśsil om määnk (mäng) Se; hiireʔ `piidsväʔ `hiussin, täiʔ `haukvaʔ habõnin (vaesest inimesest) Lut | Midä `iirtel viga, ku `kassi põle kodo Lüg; Mis iirdel viga pidu pidada, kui `kassi põle kodu Han; Mis hiiril viga elläʔ, ku `kaśsi kotun ei olõʔ Urv | Magaja kaśsi suhu iir ei joose Hää; ega iir magaja suhu ei joose Ann; õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; ega magaja kassi `perse `iiri ei joose Hls; ega magajale kassile ei joose iir suhu Puh; laisalõ kaśsilõ joosõ õi hiiŕ `suuhtõ Se | (mahajäetud elukohast, tuisanud teest jne) Ei siit pääse läbi iir ega aragas Kuu; Majad `tühjad kõik, ei `iire ega araka `jälge `kuskil IisR; pole sii iir ega arakas kεind Khk; sealt saa `keegi `sesse, iir egä arakas Mar; [tee] nõnda `ummi, et iire `jäĺge es ole ehen; si̬i̬ maja om iirte üpäte ja `kasse karate Krk | minul ei õle küll `üste iirt egä arakad (mingit varandust) Kod; edimen saa iki iirtel arakil (ebaõnnestunud tööst); põld om `põuden, ei ole iirtel egä arakidel midägi `saia Krk; Ei hiirt ei harakat, kõ̭ik vakka Räp
3. hiirt meenutav moodustis (hrl näol) Laps kui `sündis, siis üks puol õli `iirenägo, `iiresilm (väike punnsilm) Lüg; Mehel oli iir mis iir näu pial - - Ema kui oli `raske`jalgane, nägi iirt ja `ehmatas ja vot `süńnitaski `iirega `lapse IisR; Iiremärk (karvane laik nahal) Hää
4. hrl pl kõva tükk lihas või rasvas rasva iirid, neid on looma `rasvade sihes, allid natused - - nee `loodud `rasvade `sisse Khk; soolikide seen omma˽ka iireʔ; `hõelass rasvass `pańti rasva hiireʔ. rasva hiireʔ omma˽säärtse˽sinidse˽juṕiʔ Urv
5. (tikand) [särgivärvlil] `üüti iire tieradad, siis nisukesed veikesed niidiga üleääre `lüödud sakid Kad
joobnud joobnud Pil, `juobnud Jõe Hlj JMd Koe VJg, `juabnud Iis; ill `joobnuse Tor; `juobu|nd R (`jua- Jõh; pl -(n)ned; pl p -ndu Kuu; el -nest Lüg Vai; `juabu|nend, essiiv -nenna VNg); `juubnu (`ju̬u̬bnu) eL(-nest Hls; -en, transl -ness, -nuss Krk; `ju̬u̬bu|nu(ʔ) Ote Krl Har Se, transl joobunnus Vas)
1. purjus mehed jõivad `juobnuks Jõe; ei minu ole `keski `juobund `nähned VNg; `juobunest pääst tiä midä `räägib Lüg; kuida se viin `kisko ja tieb inimesed `juobunest; `juobuned mehed kisendäsiväd ja `taplesiväd üks `toisega `juobunes `päivis Vai; `juobnud piaga tegi ta selle tüki Koe; jäi `juubnuse Trv; `ju̬u̬ben inimen satass ka maha; `ju̬u̬bnust peräst inime ei tää kedägi Krk; mina ei ole `valgõt `varblast `nännu ei `ju̬u̬bnut `juuti Nõo; ta nakass jälle `täämbä hennest `ju̬u̬bunuss `ju̬u̬ma Har; otsani `ju̬u̬bunu om Se
2. purjus inimene; joodik `Juobunel on meri `polvini Kuu; Mene nüüd joobnuga vaidlema ehk vasikaga võidu jooksma Hlj; `juobuned `viia `kartsa Vai; laadal `juubnit küll Trv; oora ikk ehk `ju̬u̬bnu jumala`pallemine, tu̬u̬ olna üits; sina ei anna mulle `andiss, susi annab `ju̬u̬bnulegi `andiss Nõo; sa kapõrdat nigu `ju̬u̬bunu Ote; ega `ju̬u̬bunut kaʔ iss näeʔ Har
Vrd joognud, joomane, joonud, joonune
1. purjus mehed jõivad `juobnuks Jõe; ei minu ole `keski `juobund `nähned VNg; `juobunest pääst tiä midä `räägib Lüg; kuida se viin `kisko ja tieb inimesed `juobunest; `juobuned mehed kisendäsiväd ja `taplesiväd üks `toisega `juobunes `päivis Vai; `juobnud piaga tegi ta selle tüki Koe; jäi `juubnuse Trv; `ju̬u̬ben inimen satass ka maha; `ju̬u̬bnust peräst inime ei tää kedägi Krk; mina ei ole `valgõt `varblast `nännu ei `ju̬u̬bnut `juuti Nõo; ta nakass jälle `täämbä hennest `ju̬u̬bunuss `ju̬u̬ma Har; otsani `ju̬u̬bunu om Se
2. purjus inimene; joodik `Juobunel on meri `polvini Kuu; Mene nüüd joobnuga vaidlema ehk vasikaga võidu jooksma Hlj; `juobuned `viia `kartsa Vai; laadal `juubnit küll Trv; oora ikk ehk `ju̬u̬bnu jumala`pallemine, tu̬u̬ olna üits; sina ei anna mulle `andiss, susi annab `ju̬u̬bnulegi `andiss Nõo; sa kapõrdat nigu `ju̬u̬bunu Ote; ega `ju̬u̬bunut kaʔ iss näeʔ Har
Vrd joognud, joomane, joonud, joonune
järv järv (jäŕv) g järve L(järb, jäŕb, g järbe Vig PJg) K I eL(g jäŕve Lut; pl jäŕve Nõo; d́äŕv pl d́ärveʔ Lei), g `järve R(n `järve); järi g järve S Kse Var Tõs Hää Hls veekogu, järv (sag kas Peipsi või Võrtsjärv); kinnikasvanud (soostunud) järve koht `umne järi Jäm; aavijääl keisid. `järves keisime, nui kääs, `löödi jää `pihta Mus; sii `järves kasvab ka kamariku tükkide peal jõhvikid Kse; ummjärv ja `lahtine järv, kus vesi merese tuleb Var; jõe ośjad kasuvad järve peras Saa; kala`püidjad on järvel Trm; `käimä järve `turja, kesk `järve; ku pitku `järve tuul ja suarte tuul, siis järv `müiräb Kod; läks järvele pesema Lai; vesi on nii õredasti, jäŕv lähäb õhukselt, õhuke vesi KJn; järveperä, si̬i̬ `oĺli nii, et oja akas siit `ju̬u̬skma ja jäŕv lõppis Vil; ah, temä juttu ei massa kullelde ta pane järve palame (kiitlejast); Järv käib ku pada (lainetab) Trv; jahvatse jäŕv (veskijärv); järve änd (kitsas sopp) Krk; kui `lõune jäŕv kohiseb, siss tuleb `vihma, kui põhja jäŕv kohiseb, siss lääb kuivale (Võrtsjärvest); siss om järve loputuss, kui `väikset `lainõt käevä `vi̬i̬rde, vähäläse tuulõga Ran; `kinni kasunu jäŕv, siss mõnest paegast `eńgäss Kam; meil kooless `väike jäŕv üle `aasta. tõnõ kõrd kooless kõ̭ik jäŕv (kalad surevad järves), kui paks lumi tule `pääle ja kui sulale lätt Ote; järve su̬u̬t́ kos mõ̭ni jäŕv om kokku kasunu Krl; järve `pääle ei tohiʔ `kipra `vennega minnäʔ, viskass `ümbre pia; jäŕv `äit́sess – klaaŕ vett, must kõrd vi̬i̬ pääl; riśtjärve tuuĺ tulõ hummogu ja põh́a vahõlt Räp; tah om peräldä (põhjatu sügav) jäŕv; järve perve päl sanna ni taloʔ; üle järvekaala (laht, kuhu suubub jõgi) ḱäudass Se; järve püüdma kala püüdma tämä elu pääväd `järve `püidnud, ja selless elänud Kod; esä püis `järve, siss järve pääld elätivä `endit Ran || (suurtest jääpragudest merel) meri on `järves; jää peal suured järved sees Ris || fig jäŕv `olli katta, naariva vahel - - `võrkõ `olli `siśse pannu, siss kativa `järve Ran || Järve karanu (naisest sünnitamise eel); Üle järve sõudma nakama (lapse sündimisest) Trv
Vrd jarv
Vrd jarv
kilks kiĺks Mar, kilks g `kilksu IisR int Paar `kilksu `veike `aambriga `ańdsin IisR; Kui sa `kuulasid sii (kiviraiumine) käis aga nii kenast `öhte `suudu, `pitkamisi kiĺks, kiĺks, kiĺks, kiĺks Pöi Vrd kõlks
kirp kirp g kirbu SaLä Muh L(kjõ- Khn) VMr IisK I Äks SJn Vil eL, g `kirbu R(n `kirpu Vai); kerp g kerbu S Lä(g -o LäLo) K(g -o Ris), g `kerbu Hlj IisR
1. a. söödikputukas `Kange kirp saab `kuerastki jagu; Küll `kirbud `kuera `löüdäväd (igaüks leiab sobiva kaaslase); `Kirbu `kuodigi päält `nülgis naha maha (ahnest ja ihnsast) Kuu; vanad `naised `õtsisivvad `kirpu; `Kirbul `kiire, ei täi `tiagi, (s.t) `kärmel alali tüöd, laisk magab ka `einäajalgi; Kui `rääkima akkas, sis kõik keha `keksis ja `loksos, akketi `kirbust `kutsuma (inimest) Lüg; küll teil on `paĺlo `kirpu Vai; koer nakitseb `kirpu Jäm; saun on si `kirpude `vainlane - - vesi piab `saunas kirbule `körva minema Khk; Ega neid kerpusi äi nää, mis teise mehe särgi sehes joosvad (võõrast murest) Kaa; Raudnögesi `toodi sui tuba asema alla, siis kerbud äi pidand sigima Pöi; Kerp aa kange mees üppama Emm; vigurid täis kui koer `kerpu Rei; sõnajalad `kaotada kerbod ää Mar; kirp `kargas kää `piale, täna saab `viina Mär; Koera karvass ikka `kjõrpa Khn; nagu kerp kuera persses (liikuv, kerglane inimene) Kos; näilane kerp ammustab valusamast kui süend kerp, nõnda on see inimesega ka JJn; `kerpa raputama (hum tantsima) Koe; ise muss kui mutuke, jalad trilli-trallike, kõrvad piän kui koesuke, si̬i̬ one kirp; kaśsid ja koerad on kõik kirbun Kod; koer kiunub `kirpe kähen Trv; esäne kirp olevet peenike, emäne olevet paks, `tinge täüs Krk; pandass `kirpele toda kalmust, siss kirbu `kaova ärä Nõo; Tulija tervitab ketrajat: Kirpõ sullõ! – Ketraja vastab: Täie sullõ! Võn; mõ̭nikõ̭rd ku paĺlu `kirpõ om, sõ̭ss pandass `rõiva˽kerese pääleʔ Urv; ku˽kaara `häitsese, siss om `kirpõ paĺlu Har; Niguʔ kirbu sitt kulat́ski pääl (väga väike), taad ei `näeki; mis tetäʔ, uma kirbu˽küle all, egäl uma murreʔ Vas; Käü niguʔ kirp püksä müödä (kiirest töötegijast); sul omma `valgõ˽kirbuʔ (täid) Se; kirpu jooksma kirpe tõrjuma Tekk `viidi `laupa `õhta `sauna `kerpu `joosma, sauna leil kohutas kerbud ää Pöi; Vanaste `viidi tekid ja palakad `õue kõrendi piale `kirpa `joosma, olgu palava või külma ilmaga Han; kirpu lööma kulli mängima nakkami˽kirbu`lü̬ü̬mist `mäńgmä, nakkami˽`kirpu `lü̬ü̬mä Kan; ma lei ar sinnu kirbust; `kirpu `lüüdi õ̭ks ińne kodo minekit vai magama minekit Se || fig `Kirbust tehä karu ja `iirest ärg; `Kennegi oli tämäle `kirbu `korva `piständ (uudis või mõte ei anna rahu) Kuu; Kirbust ti̬i̬b ärja, ärjast obuse, `väiksest asjast ti̬i̬b suure pahanduse Hää; Kirbust tettakse elevant Trv b. taimekahjur kerbud nii `kaŋged `seaste, söövad eina ka εε Khk; Kerbud on `taimed nönda ää söönd, `paljad `tüükad veel Pöi; mussad mutukesed on kua kirbud, üeldässe et `kapsal on kirbud Kod; kirbud söövad `kapsad ja `nairid ära Pal; kirbu om kapustide pääl, `väike `eĺkäve mardiku Krk; aga `naari piab maha tegemä sis ku `kirpe aig `mü̬ü̬dä om Nõo; lepä mardigõʔ säntse, mõ̭ni `ütless et kirbuʔ, lehekirbuʔ Se
2. püssi sihtimismärk `püssi `rauva `õtsas on `jällä kirp, sene järäle siis lähäb pauk menemäie Lüg; Püssil on kukk peal, alt `tõmmad, kukk lööb toŋŋi `lahti ja käib pauk, ees raua otsa peal on kerp, sihimäŕk Pöi; ku‿sa `püssä tsihit, siss tsihi kirbu päält Har
3. tulesäde tule kerbud, kui sepp taub; kerbud akkavad üppama jua VJg; kirbu `suurdus, aga ärjä `raskus (säde) Kod; Kirbu `suuru, ärjä `rassu Urv; aa, sullõ kirp puri (säde langes peale) Se Vrd kirg1, kirs2
4. õistaim ühed roosid (lilled) `üitasse ka kirbuks. siniste ning roosade ödrematega, nende `seemed on `umbest kut kirbud Khk; Ma külisi `peendra pεεle `kerpusi. `Valged, roosad ning sinised kerbud `öitsesid ukse ees Kaa
1. a. söödikputukas `Kange kirp saab `kuerastki jagu; Küll `kirbud `kuera `löüdäväd (igaüks leiab sobiva kaaslase); `Kirbu `kuodigi päält `nülgis naha maha (ahnest ja ihnsast) Kuu; vanad `naised `õtsisivvad `kirpu; `Kirbul `kiire, ei täi `tiagi, (s.t) `kärmel alali tüöd, laisk magab ka `einäajalgi; Kui `rääkima akkas, sis kõik keha `keksis ja `loksos, akketi `kirbust `kutsuma (inimest) Lüg; küll teil on `paĺlo `kirpu Vai; koer nakitseb `kirpu Jäm; saun on si `kirpude `vainlane - - vesi piab `saunas kirbule `körva minema Khk; Ega neid kerpusi äi nää, mis teise mehe särgi sehes joosvad (võõrast murest) Kaa; Raudnögesi `toodi sui tuba asema alla, siis kerbud äi pidand sigima Pöi; Kerp aa kange mees üppama Emm; vigurid täis kui koer `kerpu Rei; sõnajalad `kaotada kerbod ää Mar; kirp `kargas kää `piale, täna saab `viina Mär; Koera karvass ikka `kjõrpa Khn; nagu kerp kuera persses (liikuv, kerglane inimene) Kos; näilane kerp ammustab valusamast kui süend kerp, nõnda on see inimesega ka JJn; `kerpa raputama (hum tantsima) Koe; ise muss kui mutuke, jalad trilli-trallike, kõrvad piän kui koesuke, si̬i̬ one kirp; kaśsid ja koerad on kõik kirbun Kod; koer kiunub `kirpe kähen Trv; esäne kirp olevet peenike, emäne olevet paks, `tinge täüs Krk; pandass `kirpele toda kalmust, siss kirbu `kaova ärä Nõo; Tulija tervitab ketrajat: Kirpõ sullõ! – Ketraja vastab: Täie sullõ! Võn; mõ̭nikõ̭rd ku paĺlu `kirpõ om, sõ̭ss pandass `rõiva˽kerese pääleʔ Urv; ku˽kaara `häitsese, siss om `kirpõ paĺlu Har; Niguʔ kirbu sitt kulat́ski pääl (väga väike), taad ei `näeki; mis tetäʔ, uma kirbu˽küle all, egäl uma murreʔ Vas; Käü niguʔ kirp püksä müödä (kiirest töötegijast); sul omma `valgõ˽kirbuʔ (täid) Se; kirpu jooksma kirpe tõrjuma Tekk `viidi `laupa `õhta `sauna `kerpu `joosma, sauna leil kohutas kerbud ää Pöi; Vanaste `viidi tekid ja palakad `õue kõrendi piale `kirpa `joosma, olgu palava või külma ilmaga Han; kirpu lööma kulli mängima nakkami˽kirbu`lü̬ü̬mist `mäńgmä, nakkami˽`kirpu `lü̬ü̬mä Kan; ma lei ar sinnu kirbust; `kirpu `lüüdi õ̭ks ińne kodo minekit vai magama minekit Se || fig `Kirbust tehä karu ja `iirest ärg; `Kennegi oli tämäle `kirbu `korva `piständ (uudis või mõte ei anna rahu) Kuu; Kirbust ti̬i̬b ärja, ärjast obuse, `väiksest asjast ti̬i̬b suure pahanduse Hää; Kirbust tettakse elevant Trv b. taimekahjur kerbud nii `kaŋged `seaste, söövad eina ka εε Khk; Kerbud on `taimed nönda ää söönd, `paljad `tüükad veel Pöi; mussad mutukesed on kua kirbud, üeldässe et `kapsal on kirbud Kod; kirbud söövad `kapsad ja `nairid ära Pal; kirbu om kapustide pääl, `väike `eĺkäve mardiku Krk; aga `naari piab maha tegemä sis ku `kirpe aig `mü̬ü̬dä om Nõo; lepä mardigõʔ säntse, mõ̭ni `ütless et kirbuʔ, lehekirbuʔ Se
2. püssi sihtimismärk `püssi `rauva `õtsas on `jällä kirp, sene järäle siis lähäb pauk menemäie Lüg; Püssil on kukk peal, alt `tõmmad, kukk lööb toŋŋi `lahti ja käib pauk, ees raua otsa peal on kerp, sihimäŕk Pöi; ku‿sa `püssä tsihit, siss tsihi kirbu päält Har
3. tulesäde tule kerbud, kui sepp taub; kerbud akkavad üppama jua VJg; kirbu `suurdus, aga ärjä `raskus (säde) Kod; Kirbu `suuru, ärjä `rassu Urv; aa, sullõ kirp puri (säde langes peale) Se Vrd kirg1, kirs2
4. õistaim ühed roosid (lilled) `üitasse ka kirbuks. siniste ning roosade ödrematega, nende `seemed on `umbest kut kirbud Khk; Ma külisi `peendra pεεle `kerpusi. `Valged, roosad ning sinised kerbud `öitsesid ukse ees Kaa
kure|mari hrl pl jõhvikas kuremarjad, punased marjad, pisike, peenike vars, `samla piäl rabas kasvab Tõs; kuremarjad on peris `jämmed Saa; jõhvikast sõimatakse kuremarjaks JMd; siin kutsuvad kuremaŕjad et näd mädä kõha piäl kasvavad ja kuŕg käib kua siäl Kod; `kise·ĺli tihasse kure`marjadest Äks; kure `maŕju `korjasime sügise, kui muid `maŕju enam ei old Lai; su̬u̬ pääl kasvave su̬u̬kaali, kuremarja, mustiku Krk; kas kolm kopika `oĺli kuremarja tu̬u̬p, odav vanast, neid `oĺli su̬u̬ pääl saia Ran; kuremarja om `apna marja, aga `talve om na ää `süvvä Nõo; kurõmaŕaʔ omma˽sääntseʔ vereväʔ Kan; leki kurõmarjalõ Har; ku `kartoli är võt́it, sõ̭ss lät́sit `su̬u̬hu kurõ`maŕja Plv; noʔ ei˽kasuʔ inäp kurõ`maŕju, kurõmaŕa˽`tahtva˽ligõhhõt; verrev lehmäkene, jõhvinõ lõ̭iakõnõ = kurõmari Vas; Kurõmaŕost `kaet́e jäl rüä küĺvi süǵävüst, ku kurõmaŕaʔ `saḿblõ pääl `kaśvevaʔ, sõ̭ss `tahtsõ rügä õhukõist `küĺve Räp; kurõmari om suon vaĺkšidõ `saḿblidõ päl Lei
läpp3 läpp (-ṕp) g läpü Võn V(ĺäpp Se) veeauk a. linaleotiik `tahtse linno kundi `otsa läppü `panda, a tu̬u̬ oĺl är˽kuionuʔ; tah niidüh um paĺlo läppä, läpäh `leotadass linno Plv; mõtsa veereh ummaʔ linaleo läpuʔ; läpp kaivõtass `su̬u̬hu vai kohe tsopa`sisse Vas; `Suito˽lina˽`viideväʔ läppö likko Räp; läpüst lää võta õ̭nõ latsõ, ujäst vai läpüst ta om kõ̭iḱ üt́s [jutt, et linaleost tuuakse lapsi] Se b. (soo)mülgas läpü `sisse uputõdi pini ja kassi pojaʔ Rõu; läppu ai hobõsõ `sisse, tah um läpu kotuśs; lammas kattõ `tiidmada, kohe ta õ̭igõ muialõ jäi ku läppö sattõ Vas c. jääauk talvõl mehe˽`raieva läpü˽`sisse ja naiste`rahva˽pańniva `võrka ja lasiva `perrä Võn; ma˽lähä säält läppe mant läbi; säält läpüst võit sa vett võttaʔ Har; kiä koht käveve `ütlivä, läpp oĺl valalõ jõõ pääl Plv; läṕp, kos õngitsedass, lüvväs tuuraga läṕp `sisse iäle Räp
Vrd läpe3
maa|vits 1. (mürgine) rohttaim või poolpõõsas (Solanum) Maa`vitsad - - punased `marjad külis, `neie `marjujega ka `voieti savi`puolisi Kuu; maa vitsad‿o natuke nagu vääne `moodi; maavitsad kasuvad kibi varede `ääri kauda Kse; maavitsad olid, kellega maa-alusi arstiti, nõmme `äärsetes metsades kasusid Tõs; maa vitsad olid maa rohud, nendega viheldi kui maa-alust olid HMd; Kui maast oli ohatand, siis pandi maavitsa vett piale, siis said terveks Koe; Maavitsa keedissega meariti kua sügelisi Trm; maavits, tedä es kästä suhu aia Hls
2. (haigus) maavitsa aiguss, veidike `paistust ja vallu San; ku˽`śuugu `näede vai hiidüt́, siss saa hädä, tu̬u̬d kutsutass maavitsa `haigõss; Maavitsa arstitakse ussi naha ja ussitapmise kepiga; maavitsa `aiguss, paistetisi, viimäte `kakse mulgu `sisse `ümbre põlvõ Har Vrd maa|vitsa|häda
3. euf uss – Krl
maa|vitsa|häda (haigus) maavitsa ädä `üĺti ussist saavat, mõnõl mädäsi jalg (oli paistetanud) Krl; ku `śuugu hiidüt, siss mõnikõrd lüü `säärtsess `haigusõss, kas nakass `paisõid ajama ütest tüküst, mõnikõrd nakass jälle mõni kotuss paistõtamma, `kaksas mulgu `sisse - - tu̬u̬ kutsutass meil maavitsa hädä; suurõʔ määvilli, tu̬u̬d saa paranda śuu eĺliga, ta‿m maavitsa hädä; kel maavitsa hädä olluʔ vai, siss tu̬u̬ jaoss oĺl [ravitseja] siu `vällä `kutsunuʔ Har Vrd maa|vits
matma `matma, (ma) mata(n) eP eL(-me M, -mõ San); mattama, (ta) matab hajusalt Sa, mattab R(-maie Lüg; (ta) madab Kuu)
1. (surnut kombetalitusega) hauda panema `surnu on jo mattetu VNg; `martsis mattasin `naise ja `juunis võttasin juo `tõise Lüg; Mattajad panivad `mustad `riided `selga Jõh; see `surnu - - on juba kessiku `maetud; `matmise ajal lüiaste iŋŋekellad Jäm; vanad jähid poja jäuks `sööta ning matta Khk; `surnud matetakse kergu`aida Vll; See on ju üks kõik, kus inimene maha maetakse, muld on muld Pöi; elusalt `maetasse koa Muh; `matmene on siis, kut `auda `pantagse ja `molda `pεεle Käi; aud on `kinni aedot ja [surnu] ära maedot Rei; `enni olid süüalosed elavalt `maetud maha, see oo küll siis üks `raske asi, mes (mille pärast) elavalt maetasse Mar; `surnu oli pooleli `matmata alles, [kui] akas `kangesti sadama Mär; tappis ära obuse ja mehe mõlemad ja matnd `ühte `auda ka need Vig; Ei või surnut `matmata `aisma jätta Han; poeg suri ää, ma‿i `saandki tät `matma [minna] Mih; `surnu `maetse `auda, loom `maetse `auku Tõs; Uõmõ `maõtaksõ `surnu ää Khn; isaisa olli kuuse juurika ala `maetud Vän; täna maetse mitu `surma Saa; mõne vanem mat́tis kolm last pere `kohta, `aigus `murdis maha HMd; kui `surnu sai `maetud, siis `võt́sid sial `leiba ja `napsu ja, `enne kui kodu tulid Tür; nad on `surnu maha matt Koe; teene `surnu - - pidi `enne siis `maetama VMr; kui `surnu ärä matetud, aud `kińni `aetud, juavad ja süäväd `vankri juuren; `surnud matetasse, õlgu kas koer ärä `surnud, ike matetasse maha Kod; lu̬u̬m lõpeb ärä, vaja ärä matta MMg; kasupoeg sai `jälle `piĺlidega matetu Äks; siis `maeti temä maha ja `tehti ma‿i·lma suured matussad Vil; mativa `ausaste esä maha Trv; `i̮i̮sebe (esmaspäeval) ja `ri̮i̮di es matede, muu päeväl mateti egä päe surnut Krk; opetaja ütelnu, et neil olna kavva `aiga `keŕku massu `masmada, temä ei `matna Puh; ku `ku̬u̬ljat mateti, siss `lü̬ü̬di eńge`kellä; ilm küll alb `olli, aga ärä sai iks matetuss Nõo; si̬i̬ talu `matse (mattis) Kam; noid ei ole kotun, nu̬u̬ lätsivä surnut `matma Ote; surnu kõ̭ik matõtõss maa `sisse, olgu vai elläi San; sõ̭ss sai t́ä är˽matõtuss, ma sõ̭ss jäi üt́sindä˽`perrä Urv; sa olõt uma pini jättünü poolikalla `matmalda, haud om vi̮i̮l vallalõ; taad pääd om kahju üte kihäga mattaʔ - - taa pedi tõsõ kihä `otsa ka `pandma (tarkpeast) nalj Har; pini matõti `uibu juurõ alaʔ, tu̬u̬ and `uibulõ `ramsust Rõu; imä matõti ärʔ, esä võt́tõ tõsõ naisõ, lastõga ei˽saa˽jo ilma Plv; kiä timäga üteh jõiʔ, nu̬u̬ `matkõ˽kah Vas; eiĺa om tu̬u̬ matõt Lei Vrd mättämä
2. a. millegi alla või sisse varjule panema; millegagi (kinni) katma lume `sisse mattasime iga `ehtu `nuoda Jõe; Vahest ku oli `oiie pakkane ja kalu ka vähäst `voitu, siis `maeti nuot lume sise neh, et `seisus sula Kuu; `Kartuli `kuhjad ka viel `talvest mattamata IisR; suur änd olnd `järge ning suur matetud `palgege [sant] olnd Ans; kui koi tuba `paistas `aknest, siis see ake mateti `kinni; maea seinad `maetase `kinni, et külm ep pääse `sisse Khk; koer matab kondid - - mulla alla Vll; `Talveks `maeti rihaltse värava tagused kadakatega `kinni, siis rihalune oli soem Pöi; Suurestük matedi `puldeniga ää Rei; mine aa kardolide `peale `mulda ja mata easti nad `kinni; poesid `matsid mo lume `ange sellepärast, et `köster `ütles `moole viks laps Mar; `tihled (kartulid) `tahtvad `kinni matta, mata oolega `kinni, et külm kallale ei lähä Tõs; matame lilled `kińni nüid, mud́u `küĺmevad juured ära Saa; kommeted (kontvõõrad) `matvad silmad `kinne ja `lähtvad `pulma Ris; siis oli `õĺga `tarvis, karduli `kuhjasi matta HMd; käisin `kurki `matmas, nemad niisukesed õrnad, ega neid või `lahti jätta Amb; `mat́sin mesibud lume `sisse JJn; lille kännas mata kuuse `okstega `kińni, mudu küĺm võtab ära VMr; matan leeväd `kińni, et iired ei sua `juure; `õhta mateti tuli tuha `sisse Kod; neid (kanepitaimi) mateti kõvasti, linnu tahive ärä süvvä Krk; vesi `aeti [peenleiva tegemisel] `ki̬i̬mä ja mateti `kinni, et `kuumust `väĺlä es anna Ran; kui perämätse (päramised) sääl sängi jalutsin ärä `kuiviva, siss `viidi tarepääle, mateti liiva `sisse, siss es tule latsele üttegi `aigust Nõo; tuhkhauva `sisse `kisti tuli, matõti kinni, sõ̭ss `elli tuli kooniʔ tõsõ pääväni; pinil om kõtt täüs saanuʔ, no˽lätt üle jäänüt maa sisse `matma Har; esäpõdõ̭ŕ `viskass ega `aasta sarvõ˽`su̬u̬hu ja matt `samblaga˽kińniʔ Rõu; vihmatsõ ilmaga matetass `kapstit rinnaʔ matt kinniʔ Plv b. peitma peigmees mattis `enda `pöösa taha Jäm; söja `aegas `matsime `viĺla - - `ahju; kes ikka vähegid sai, see mattis ju `metsa ennast ära Ans; ma `matsi tikud laste eest ää Khk; petimäng, üks pidas silmad `kinni, teised mattasid [ennast] ära Mus; `Poegadega kana (püü) teeb ennast vigaseks, paterdab moas, siis pojad soavad ennast ää matta Pöi; peidu `paika `panta, siis mateda Emm; mõni mat́tis kas raha maha ehk kiviaea `sisse Mär; laste eest piäb jo kõik ää `matma Tõs; mat́tis igavesti `õlgede `alla‿t isegi enam ei tiand JMd; nisuke oli sie vana muod́, pruut́ `maeti ää Koe; sõja aa `maeti jahu `vaatidega mua `sisse VJg; [naine] mat́t `viina linapidude `sisse Kod; varas matab `jäĺgi, et `jäĺgi ei leia Plt; `tüt́rigu keedivä `amme `kinni - - poesi jälle `tahtsiva teedä, mes `tüt́rigu sinna `amme `sisse matava Nõo; puu`ku̬u̬rma `alla - - mat́in selle siku ärä TMr; liha maadiʔ iks `maahha arʔ Vas c. piltl `Jõuvad sina‿s `kõike `tehtud, matta paremb `plaanidki maha; Las lubas, sina ära usu, matta sie mõtte kohe maha; Maa meil `vaene, akkas maad parandama, mattas `seie kõik oma jõu IisR; tahab maha matta sedä jutto, aga inimesed ike kõneleväd; tõene küsib, kas [see jutt] on `õige, ma matan maha, `ütlen, et ei õle Kod; võib `olla ta mat́t maha `tolle asja, es kõnele kellekile, siss `jäie nigu magama tu̬u̬ asi Nõo
3. a. linu vajutise alla panema agudega`maeti [linad] pialt `kinni, paar nädala olivad vie sies; lina pidi olema kovast `maetu, et vesi läbi ei juost VNg; ikka merese minnasse `matma, `matvad linad kivide `alla Pöi; leno matetasse kibide `alla meres Mar; mõni võis linu jõke matta, mõnel olid augud, kus võis linu `liota Vig; linad `viidi merese liguma, puud ja kibid `maeti `piale Han; linad tahvad matta Aud; meil oli - - üks `kinni `kasvanud jõe koht, `mat́sime `sinna Amb; mademed on need, kellega linu `maetakse Tür; Lina`liutamisel mateti linad `kińni, `pańdi lauad `peale ja kivid preśsist `otsa Kad; linad `maetasse likku - - aud (haod) raiuti `piale, `maeti kividega `kińni Pal; nimä `matnu siss `pu̬u̬lba nu̬u̬ lina˽sinnä `lompi iloste kińni Har b. (kütisetegemisest) läksid `terve peregä küt́iss `matma, raiu puid ja `õksu, `süütä tuld piält tuule ja mata Kod; kütisse `matmene oli, kui kood riidas maha `panti ja mättad pääle Äks; aa kubu tetti `valmis, `turbage matets `kinni, tüve otsa `jäeti `valla tule jaoss Hls; vanast mateti kütist, siss tuli`mulda tetti `naari, ku naariss kasvab, siss om makuss Nõo; läḱe `mõtsa kütüst `matmõ San; `sõ̭õ̭rdu palutõdass, kütüst matõtass Urv
4. (paiskudes) peale tulles katma vanast `suitsutares mattas suits `silmad `kinni Lüg; Matab kõik teed augud `jälle [lund] täis Pöi; kui vesi tõuseb kevädi, aeab ülese, matab `kalda vee `alla Var; tolm mat́tis silmad `kińni Tor; nüid matab lund paksuss maha Kod; kui madalama‿polt tuulega `tuiskab `sinna `kõrgema `poole, siis matab tee nõnna täis Lai; mul oĺl hõpõ `ruubli sinna liiva‿päle maha˽satt, mõ̭nõ päävä peräst olõss liiv ta kińni mattunu Har
5. a. hingamist takistama mõnikõrd `rinnad mattavad `eŋŋe `kinni Lüg; `rinnad mattab `kinni, siis ei saa `ingada Jõh; Kui terake kedagi tien, akkab `inge mattama IisR; rinnad matab nõnna `kinni, ei soa iŋŋata εnam Muh; läkadose köha ika `lastel on, nii togevaste köhib, et iŋŋe matab `kinni Käi; `ermsast mattis `enge Rid; `aigus matab rinnad `kinni, ei soa änäm `iästi engatä Tõs; mool matab inge `piale Pär; kaelarahud akkavad `paistema ja matavad kurgu kinni Vän; vanudus on kallal, inge matab `kinni HMd; köhä matab rinnäd `kinni Juu; tihterii·t - - mat́tis tal inge `kińni ja kuhe suri Ann; talvel rinnad matavad `kińni, kõvass käin, paab (paneb) lõõtsotama Kod; köha matab `rindu Plt; enge `matmise `aiguss Krk; ennembide ma olli pagsemb, ku ma kipeste mäkke lätsi, siss mat́t eńgu `kinni Puh; mul matt rinnaʔ kińniʔ, ei lase eńgädõ Krl; mi‿sa tanh no˽tolmutat, mu˽hinge matt `puhtass kińniʔ Har b. kuuldavust summutama ku mõni `räägib üle `tõiste `äälide, siis mattab sie `nende `ääled `kinni, ke tasemb `räägivad Lüg; matab tõese jääle `kińni, laalab nõnna kõvass kõrval, et sa et sua õmaga akadagi Kod; mat́tis oma kisaga teśte ialed `kinni Plt; koputat [ridvaga] `põhja `vasta, luts taht `väega vagatsõlt ollaʔ, sõss lätt kõtulõ `pääle tu̬u̬d hellü `kińne `matma Räp c. lämmatama ummrohi tõuseb ju `enne üless, se matab selle viĺla ärä Juu
pelg peĺg Kan Plv, g peĺlu Trv Hls Ran Nõo Kam, pelü Võn Rõu Vas(-ĺ-) Räp Se, peĺlü Krk Har/-ll-/ Vas; ṕelg Lut pelgus, kartus, hirm olli `õige peĺlul Hls; sellest ei ole miul `peĺgü, et na miu ilma jätäv; ei tää, ka‿tal ädä om `meastigi, ta sü̬ü̬ peĺlü mooduge Krk; vai ma peĺlu peräst mińemädä jäti Ran; sängin om paremb võrk i̬i̬n, ei ole `peĺgu, et ta (laps) maha satab Nõo; nüüt olõ ma pelüst `lahti Võn; ei olõʔ inemisist ei jumalast `säändsel `pelgü Plv; oh sedä `hirmu ja `peĺgü, ku sõda siiä˽`sisse tuĺl Vas; es `julgo minnäʔ joht, lät́s iks peräst pelüga ärʔ Räp; mul `väega suuŕ peĺg vere seeh Se; mul om süä külm suurõ pelüga Se; häbü um härä `suuru, ṕelg pini `suuru Lut
peni peni Kuu VNg Lüg Vai Khk Vll Mar Tor Hää Saa Trm Kod Plt KJn M T Lei(ṕ-), pini V; p penida Vai, penni (-ńn-) Hel T(penid Nõo) Lei, pińni V
1. (isane) koer Mida `kuitsikana õppib, seda penina piab vns Lüg; peni läks `vööra `peele `aukuma Khk; penide `aukmist oĺli küla täis puha Saa; penid tulevad Kod; laisk kui peni Plt; sääd nagu peni üle aia `kargama, ta - - eh́t ennäst ütte `viisi Trv; emäne koer õigati libu ja esäne olli peni; kes peni `ändä keŕguts, ku ta esi ei keŕgude (kiitlejast) Krk; kae kuiss `pennest `mü̬ü̬dä saat Hel; täl kah suu `risti nõna all, aogub `vasta nigu peni Ran; penedel jäĺedäde südä täis, nemä võtiva jäńesse `kinni Puh; ju̬u̬b `endä täis ja latse om näĺlän ku penise; nii kirbu ike söövä penid, ega ta muedu ei kaabissi ennäst; makab säliti käe üle pää ja `norskab, siss nigu peni sängin pureleva; ilm om peniss lännu, `õkva nõ̭na `küĺge aap (kangest külmast) piltl Nõo; nii kole ilm, et ää peremi̬i̬s ei aa `pennigi `väĺlä Kam; si̬i̬ peni käip ka `uĺkman, lääp muide talude `peńne manu Rõn; Saa õi˽sõ̭ss pińni `sü̬ü̬täʔ, ku susi joba karjan om (millegagi on hiljaks jäädud) Urv; uma˽pini˽purõlõsõ, uma˽pini˽lepüseʔ vns; pini üt́skorru `istu, ku `saisu (öeld lapsele, kes istuda tahtis) Krl; pini˽pedävä meil hatt`saaju, mitte `pulmõ; sa˽kõnõlat sääräst juttu, et pini˽kah naaravaʔ; sul om taa pää nigu pini perseʔ üless kohvõrdõt Har; [ta] ei˽tahaʔ, et ma pińni lihaga˽söödä; ku hatt hanna üless nõst, mis viga pinil `pistäʔ (liiderlikust naisterahvast) Rõu; sõgõĺ sattõ pinne (koerte) kätte, pini˽laheva ärʔ ja `oĺgi mu sõglakõnõ otsah Plv; teil ollõv kut́sigõʔ, kas kõ̭iḱ umma˽piniʔ vai um mõ̭ni lita ka siäh; susi sü̬ü̬ hoiõdu aśaʔ, pini piḱält `peedüʔ vns Vas; küsü üi pini su˽käest `hambit, pinil omma esiki `hambaʔ vns; pini pińni tund vns; ku üle pini är läät, siss mine jo üle pini hanna kaʔ (vii töö lõpuni) vns Se; häbü um härä `suuru, ṕelg pini `suuru Lut || pl ketramisel pudenevad villaraasukesed `täpmekeseʔ hiidetäseʔ maha, kutsutass piniʔ. `ümbre voki ibä paĺlo pińne pillut maha Lut
2. piltl (põlgavalt, ka sõimusõnana inimese kohta) no küll on peni, sie `oska veda `ennast (oskab vedeleda) VNg; oh sa peni oma juttudega ja sõnudega Lüg; mia tädä vana penida ei `salli - - vana äbemätto peni Vai; on üks peni, ei viitsi midagi teha Vll; sina peni oma jutuga KJn; mis sä peni augud mul man Trv; juhataja om ka serände peni Nõo; üt́s om pini, a tõõnõ om vi̬i̬l hullup pini (sulidest) Se
piu1 piuʔ hajusalt V pikkune niäʔ omma `õkva üte piuʔ Plv; mul oĺl suuŕ t́siga, no seo säńgü piu˽küll oĺl Vas; havvõʔ oĺlivaʔ - - süle piuʔ `õkva, igävetse jämme ja suurõʔ Räp; päḱä piuʔ meheḱene Se; esi küüdse suuru, habõnaʔ `kündre piuʔ (härjapõlvlasest) Lut Vrd piiu
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|