[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

helves elves LNg, g `elbe Jäm Khk Muh Emm, `elve Jäm Khk Kir Var, pl elved Aud; elbes Jaa Var, elbe ? Vll Tor Hää JMd ? Koe VJg Trm Plt KJn, `elbe RId Tõs JJn Lai, ?elb Hls, elve Kod KJn SJn, g `elbe, g ‑me VNg Lüg(‑mme); pl `elbed Mih Khn Aud(j-) spor KPõ, u Kod/-ĺ-/, Pal Äks, `elbemed Hlj, `elved Kse u Kodmidagi väikest või õhukest a. peenike puru, kiud, kübe; lible, leheke, (lahtine) killuke; ude; valge kord hõõguvatel sütel tuha `elbemed `lennavad `ringi; üks vana linane `riie - - s‿`kaabiti `nuaga sääld `niske `elbemi [lapse haudunud kohtadele]; takku `elbemed VNg; Pääs `vaide `elbemmed, `arvad `iuksed Lüg; Vöilille `elbid on keik kuhad täis; roo `elved ~ lehed Jäm; kasel üksi on `elved - - nee mis koore pεεl `lahtiselt tuule kää illerdavad; sölmi kuhast `akvad [kõrreliste] `elved `pεεle Khk; odra oga, kaira `elbed Vll; üiges on `elbe ähk aga sihes Jaa; tule sees o põrmu `elbed; odra elbestele võtab `kolse korra `peale Muh; ohaka `elved oo nagu suled Kse; tule `valge elbe, mis tulise sühe `peale jääb; `juused lapsel kui `elbed peas Tor; Linane [riie] annab pailu `valgi `elbi ja `vilne võtab kangesti elbet `küĺgi Hää; ümmargune kaer kus `äśti paelu `elbeid (kaerapöörisest) Amb; tuli suadab `elbeid. süte pial on `elbed JMd; paberi [põlemis]`elbed koguvad `piale, puud ei `saagi ära põleda `elbete all JJn; sule elbe õhus Trm; mäda puu annab kõige enam `eĺbid. kui tuli juba ära kustub siis on `elbed pääl; `elbe `tuhka pannasse `aige pääle, kus nagu uhatand on Äks; `mähkme küllest kaabiti linase `riide `elbid, see `tõmmas [lapse haudunud kohad] kuivas SJn b. lumehelves arvad [on] `elbed, laiad lume `kaabed Khk; `elbed tulavad lebletes maha; külap ikka akkab lund sadama, juba `elbed köivad Muh; `elbed tulevad maha nagu lõod Var; sajab `elbi Tõs; uidakas on üksikud `elbed, mis tulevad külmaga vahest Amb; `elbe on nagu külmema ilmaga, on kuivem, teravam ja` veiksem [kui räitsakas] Lai; Si̬i̬ lootsik olli mul kerge kui elve KJn; Üits `väike lume elb Hls c. pl kangaspuude alla kogunev praht, ebemed `kanga `alla tulevad ju `elved Kir; `kanga `elbed - - oo need mis suga ja niied `väĺla kulutavad Aud; linastel ja takustel tuli seda `elbeid maha, aga pue lõime `kangal ei tuld kedagi maha Sim; takusel [kangal] on `rohkem `elbid, linasel on vähäm Pal; linastel [kangastel] on nisukesi `elbid tulemas - - `elbed pühiti luuaga ära Plt d. (madalama väärtusega) linakiud; takupraht takused linad või `elbes, siis `põldki ia `ropsida Amb; `elbes linad on kohedad; lina on `elbesse jäänud. `kasvamisest tuleb see viga; takused ja `elbes, need on odavad [linad] Sim; kui liiast on soanud [lina liguneda], siiss on `elbele tõmmanud Lai; viletsad linad nigu `elbed Plt; `vaata kui tal (istutatud linapeol) se elve lõi seasi `lahti, siss `tiatsid et tulevad ära koristada SJn
jooksma `jooksma, `joosta (joosta) u hv SaId Hi K, Trm Lai; `juoks|ma, `juosta (juosta) Ris HaId ViK(juaks-, juassa HljK); da-inf `jooksta ? Rei ? Mär Lai, `juoksta Amb Sim; `ju̬u̬ksma, juassa Kod; `juokse|ma, `juossa R(‑maie Lüg; `juakse- VNg Jõh; da-inf `juokseda Kuu VNg, `juassa Jõh); `joos|ma, joosta (`joosta) spor Ans Khk, SaId Muh Hi L(`juõs- Khn; `ju̬u̬s- Hää Saa) KLõ(`juos- Ris Hag ? Koe Sim; `ju̬u̬s- KJn) Äks Ksi; `joosk(e)ma, joosta SaLä Kaa/da-inf joośkeda/ Krj; `ju̬u̬sk|ma (juuśk‑), `joosta(ʔ), joosta(ʔ) eL(‑me M; da-inf `ju̬u̬s|ke Trv Ran[‑]; `jooska, `d́uuskõʔ, `d́uuska Lei, `ju̬u̬skaʔ Lut); pr jookse- spor eP; `juokse (`juakse‑) R; juokse- (juakse‑) HaId ViK Trm Kod, jokse- spor Amb Pee ViK Trm Lai Plt; joose- S L(joosse- Kul Tor, juõsõ- Khn), HaLä(juose- Ris, juosse- Hag, joosse-, joose- Nis Rap) (juose- JMd JJn Koe), ? spor Sim Iis(juose‑), eL I. intr, hv tr (inimestest ja loomadest)1. a. kiirete sammudega liikuma (kiiremini kui käies); ruttama; kihutama laps vadib `juokseda VNg; lasin `juoksemast `külge `luomale Lüg; nürgitseb tasa joosta Jäm; `lambad panid tulise `vaardiga `joosma Käi; loomad `joosvad rüsinäl `lauta; sipelgad `joosad Tõs; Must kaśs on vahelt läbi `ju̬u̬snu (s.t on tülis) Hää; läks mödä teed `joostes Juu; ega iir magaja suhu ei joose Ann; Obune `juoseb täit väge (ruttu) Koe; küll lapsed lülisivad `juosta Kad; lähäb pu̬u̬l-juasse Kod; tiolapsed on `mõisas `joosnud jala rehe; ööśsi `joosnuva rehe ära (on jalgsi terad viljast välja sõtkunud) Ksi; Eks isigi sai noorelt paĺlu `ju̬u̬stud Vil; õńn ku magajel kassil iiŕ ju̬u̬sk suhu Trv; ärä joosta sedäsi `nu̬u̬li mitte, `vaade enne ette, ärä joosta uisapäisa; karjalatse jooseve ennäst ärä, `rindealuse paistedet; `kerge jalage, pu̬u̬ĺ joostan lää periss Krk; siĺmist `müüdä `juuskma (tähelepanematult mööduma) Puh; neli `neitsit jooseva üle nurme, üits ei saa ütele `perrä, tõene tõist kätte (= ni̬i̬ om ratta, neli `sõ̭õ̭ri) Nõo; paŕemp põrss `persen ku perän ju̬u̬sk Krl; puĺl oĺl karja mant välläʔ `juuskõnu; śuul (siul) ei olõ `jalgu nätäʔ, a `siski kõvastõ ju̬u̬sk Har; Ju̬u̬sk jalaʔ alt ärʔ (s.t kukkus maha) Rõu; neli hobõst om taĺlin ja viiess ju̬u̬sk `ümbre taĺli = vardad sukakudumisel Räp; lasõ vaesõ mehe hobõsõl ka `joostaʔ (lase mul kõnelda) Se; galoppi, kiista, nelja, nörki, seatraavi, sörki, teldrit, traavi, traavlit, tuhatnelja, võidu, võitu, ülejala jooksma `traavi ei `joua `nindapali `juossa kui kaloppi; kui obune jänekse `muoti ülejala `viska, siis `üella, et `juokse `neĺja VNg; kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse Lüg; pojat `juoksot `kiista Vai; obu jooseb üle jala (mitte liiga kiirelt) Jäm; obu jooseb `raavi, εt ta mette `nelja äi aja; obu `jooskes tuhat `nelja, üle jala aides; obu jooseb `sörka Khk; laseme obuse `sörki joosta Vll; obu jooseb `nellä, ülejala ehk `nellä; kui ta mud́u jooseb, siis jooseb `traavi; jooseb `nörki Mar; `raabi jooseb ja `neĺlä jooseb, see oo üks puhas Vig; va uńt võtab `sörki peal `juosta Ris; aga me obone `joosis `teldert täna Juu; se obene jokseb eest `neĺja ja tagast `traavi Trm; ku obene ilosass trahavi juakseb Kod; ku vene `roika olli, siis pitsiobese laseve kalop̀pi ja `keskel joosep `raavelt Krk; mia joosi enne obesege `võitu, nüid ei saa kukege Hel; ma lassi `sörki obesel joosta Puh; obene joosep `traavi, `lendäp nigu lind edesi; si̬i̬ puha jooseb `neĺlu Nõo; tsia`trahvi (väikeste sammudega mitte kiiresti) `ju̬u̬skma Ote; kasa noʔ hobõsõga `võiḱi jouat joostaʔ Har; hopõń juusk `traali Vas; kadalippu jooksma sõjaväeline peksukaristus 17.–19. saj inimesed `laśti kadalippu `juosta viel treegi aal JMd; soldatid juoksivad kadalippu üksteise järele VJg; läbi lipu `juuskma Vas|| fig neid `lapsi `lastakse mud́u kadalippu `joosta, ei `panda `tööle Juu; kiili, kiini (~kiiniga) jooksma palavaga `luomad `juoksevad `kiili Jõe; lehmad jooksvad `kiili sabad `selgas `sirgus Emm; lehmad akkabad `kiilu `joosma Mih; joosed `kiili nagu veis saba `seĺges Juu; ku na sügüse poole karguteve, siss jooseve `kiimi Krk; eläjäʔ kiiniga `ju̬u̬skvaʔ kõvastõ Räp; `ju̬u̬skva `kiini, pagõhõsõ kaŕa mant Se|| (ühendites) midagi ägedasti tegema, kallale tormama; fig ründama, sõimama `Juokseb `toise maha (upsakast inimesest) Kuu; põle kellegi `peale juosn oma `suuga Muh; loom `uhkab teist, jooseb saridega teise kallale Kse; oma sõnadega jooseb su `kandu `kińni Kei; sa joosed kohe teesele ninä `peäle raginaga Juu; vata mul viel `naakma`ńni niesukst, juokseb vanainimese näkku `kińni Sim; `joosos minu silmile (st hakkas sõimama) Plt; siĺmä pähen ku õlesööjäl, sü̬ü̬ss ärä inimese, joosess `seĺgä periss (vihasest inimesest); äkiline, ju̬u̬śk `tormi `seĺgä nõnda ku Krk; nii täl lätt süä tävvest, tä hot́ joosõsi `küĺge tõõsõlõ Se; tormi jooksma `tormi `juosti `linnale `pääle ja `võeti `vällä Lüg; nad `joosvad ühna `tormi (poodi ostma) Muh; mehed läksid `joosid kohe rinnaga `tormi `vaenlasele `vastu Tõs; obosed `juosvad `tormi edaja Ris; ette`vaatlik inimene `ilmaski ei jookse `tormi Plt; susi ju̬u̬śk tormihn pääle, haaŕd `lamba ja lät́s Rõu|| fig kedagi endale püüdma; liiderdama midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta Lüg; ise täiś mies juakseb lipaka järälä VJg; tuleb seda iḱe äbist panna, et naesterahvas jookseb liiast `ümber meesterahvastega Pal; naise ja tüdruku joosive sõa aeal meeśtel perän ku sia kari Krk; va lita, kis `jooksva poisse `perra San; tel ju̬u̬sk õks kõrraga kat́s kolʔ miist takan Har b. pagema, põgenema See `kange poiss, see töö eest äi joose Pöi; ma `joosi eest ära, `joosi `nurka Emm; vangid `kargan vangimaeast ää, pann `joosma Tõs; pist `juosma nende käest Hag; olli ärä joosnu, är pagenu Krk; ku˽ma piniga lät́si, siss [lambad] `pańdi kõ̭iḱ pakku `ju̬u̬skma Har; peni ju̬u̬śk tuda sutt pakku; ma‿i olõss tihanu nõ̭nna ka `nõstaʔ, ma‿lõs häbüga `mõtsa joosnuʔ Rõu c. kiiresti kuskil käima v midagi tegema unestas rätte maha, `juokse tämäle järele Lüg; Teeb joostes see töö ää Khk; Jooska ta korra saadu taa loomi vaatma Kaa; mεne korra joostes toa `juure Muh; Mine korra juõstõs põllalõ ning tuõ mõni porgandi supissõ Khn; ja siss nad `juusid parsil üless Hää; mis sest kasu on, kui sa joksed kuue seitsme`teiskümne `aastaselt [mehele] Pee; Taavi joosep `lauta `kaema [lambaid] Puh; mi‿sa tõist joosutat, sa võid esi ka joosta Nõo; kõ̭iḱ joosiʔ `ümbreʔ, et illoś hopõn Vas; Mi̬i̬s krat́se vi̬i̬l kõrvatagost ja juuśk moro pääle `vällä `kaema, et vaśt naaśõ kätte saa Räp d. sageli kuskil käima; ulama, hulkuma; mitte paigal püsima mittu `korda saan selle perast `juossa Jõe; mida sa `ommete `juoksed säl kirikus `ühte `puhku VNg; `juokseb `ümber, ei `viitsi tüöd teha egä kedägi; sie ei piä `ammeti `kinni `kuski, ühest kõhast ikke `juokseb `vällä, `tõise akkab Lüg; Nüüd `tütrikud ja `poisid `juaksevad kahe `kolmetõist `aastani jalad `perses (s.t ei tee tööd) Jõh; [Ma] jooskesi mütu suid küla lammaste järges Kaa; kus `poole sa joosed `ühte `jooni Muh; mes sa ilma asjata joosed Mar; [lapsed] `joosvad oma pead mööda `ringi ja `ulkuvad kus `tahtes; `joosis pimedast peast, ei `mõtle ette ühti, pärast kahjatseb Mär; missa joosed sii mud́u `rinki ratast Tõs; `jooksvad ja töllerdavad PJg; joossed mud́u, mürad `piale Nis; on nagu üks kahe pere koer, juosseb ühest uksest `sisse ja teisest `väĺla Hag; mis sa joosed `tühja, pea laiale `otses Juu; ta juokseb uisapäisa JMd; nägin ikke, et joosevad üksteisest läbi, räägivad sala Ann; jooseb `peale `siia-`sinna Tür; ma juoksen kõikse pääva, jala luud `õhta valutavad VMr; `juoske, `juoske `palja jalu, kured tievad `nairid `piale [jalgadele] Kad; pane või pudelisse, ta ei püsi paigal, igale `puole jokseb Sim; Triinu `jooksis kõik `tohtrid läbi Ksi; mis ta oma `jooksmisest on saand, sialsamas kus teisedki (s.t ei ela paremini) Lai; kikk kotuse olli läbi joostu Hel; joosep ku tuesupää, igävene joosik, jälle joosep parembat `kohta `ot́sma Nõo; Tõńõ ju̬u̬sk `mü̬ü̬dä `ilma nigu pini, ki̬i̬ĺ veśti pääl Urv; kas tast no mõ̭ni `tü̬ü̬mis saa, ta‿m tad `ju̬u̬skmist harinuʔ, tast ei˽saa muud ku ilma joosik Har; Ta (teenija) joosk kui vesi ilma pite; `tühjä `juuskma Vas|| fig kõhulahtisusest `õue vahet `juoksma Ris e. mardisandiks jne käima; teat (jooksu)mänge mängima kui kadribe aned `joosvad, siis o ulk inimesi koos Muh; pikka linu `joosmas. mida pikem külas käik sul oli, seda pikemad linad pidid tulema Noa; sańdid `joosvad ikke maŕdipääva `lauba `õhta Mär; poisid ja tüdrukud `joosid mäŕdi`sańti Rap; kaŕjussed `tõmmavad ja juaksevad ümmer kü̬ü̬ni `kuĺli Kod; noored inimesed jooksivad `marti Lai; kas ti käve noʔ `luśti `ju̬u̬skman Har; märdi sańdiʔ `juuskva mäŕdi `puulbä Plv; leske, nukku jooksma `nuored kävid aeva `leske `juoksemass (s.t tagumist paari) Kuu; ku nukku joosiv, tüdruk ju̬u̬śk ehen, poiśs keriśs `järgi Krk f. fig põhitähendusega seostuvaid rahvapäraseid võrdlusi ja piltlikke väljendeid `juoksis nii et `putked `välkusid Jõe; `juokseb ku välk; `juoksi justkui sada `paari `jalgu all; juoksis ninda et päkkä alused õlivad tulised ~ jala alused `välkusivväd Lüg; joseb nönda‿t keel louast `väljas Ans; Joose naa‿t ing armas sees Emm; poiss `joosis naa et tuli `välkus Käi; niipalju juoksid kui jälad `andsid Rei; [Nii kiire, et] jookse või sarved seina Rid; jooseb nii et jalad rakkos Kul; poisid `joosid nagu põdrad Tõs; jooseb | ku tuulispask ~ nagu kana muna valus ~ et jalad löövad kuklasse Tor; j. nagu oleks tuli taga Vän; Jookse nagu koer (kui on palju käimist, tegemist); Jookseb, et jalakannad löövad uperkuuti Ris; jookseb kas kopsu `lõhki omal Kei; jooseb nagu kits kuse järele Juu; `jooksime järel naa, et kas `tahtsime `lõhki `juosta `eńdid Koe; Jookseb nagu härg kiilis VMr; j. nagu säde ~ nagu pipart Kad; j. kui tuul Rak; nõnna kerisin juassa, et jalad ei `puutnud mua `külge; `ju̬u̬ksi nagu mua põrus Kod; Jookse nüüd, tuur sul tules, teine p-s Pal; `jooksis kiirest, nõnna et keel veśti pial Lai; joost nõnna et jala kannad käind möda perset Plt; Joosevad ümber nagu soldani võtjad; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs ~ kui hirv Vil; j. jüst kui jänes ~ ku lõvi Trv; joosi ku jala võtive Krk; ju̬u̬sk nii et vitt vatut Ran; ma `joosi nii et jala es putu `vasta maad Nõo; juuś nigu saba `järgi ei saa San; `väikene lat́s ju̬u̬sk nigu kukkõlõss Kan; obõsõ joosnu ku‿plaḱin, nigu üt́s udsu joosnuʔ Urv; tiä tulõ joosten ku nahhin Krl; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all; ju̬u̬śk | nigu hand is saa `jäŕgi ~ nii et jalaʔ tuld lööväʔ Har; ta ju̬u̬sk nii kõvastõ et | ki̬i̬ĺ ola pääl ~ jalaʔ `kukrohe kääväʔ ~ kas vai nahast `vällä Räp|| See jookseb võlgade eest ära (liiga lühikeste pükstega inimesest); Ega se ka pead puusse jookse (pikaldasest inimesest) Kuu; `ninda `ruemus, et `juokseb saba `seljas Hlj; Jooseb vesti nööpe mööda üles (ninakast vastusest) LNg; Jooseb seenad maha (kärmest inimesest) Mär; ära `jookse `peaga `tulde, `mõtle ennem (ennatlikult, mõtlematult talitajast) Kei; sa jooset päädpidi `tulle (id) Hel; Ära joose saivast makku (kärmest) Ran|| rumalast inimesest On vähe vastu puud joosnud Krj; ma ole sanna `seina `vastu `ju̬u̬sknu Trv|| rasedast tüdrukust orgi `otsa joosnd PJg; Pulga `otsa `ju̬u̬snu Hää; Poiss vasta jooksnud Kad
2. paarima; paaritama sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago; lase lehm ärä `juossa; kui ta (lehm) tulaval `aastal ei `juokse `ärgil, siis jääb `ahtrast Lüg; `joostud lehm, kui puĺl on lehma ära `jooskend Krj; meil oo muist `lehmi `joosmata alles; see tüdrik `olli ää `joostud (sugulises ühenduses olnud) Muh; lehm ond `juõstud Khn; ärg on lehma ära juost Sim; si̬i̬ [tüdruk] õli üle juastud, poeg `võtku ärä Kod; muĺlik ju̬u̬śk ärä õhviti Hls; tää, ka ta (lehm) joosnuss sai, ei otsi änäp Krk; lehm om ärʔ joosnuʔ Krl Vrd jooksetama, jooksutama
3. intr, tr (peam vedelikust) a. voolama; nõrguma, valguma; eritama; tilkuma jogi `juokseb; nenä `juokseb, ei `tiie kus olen `külmitänd Kuu; kevadel kased `juoksevatta `mahla VNg; `juoksi `aader `päivä läbi, ei saand `kinni; `paise akkab `juoksema; nenä `müödä `juoksi vesi (higi) kõhe maha Lüg; ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri; ikkunad akkad vett `juoksema Vai; körvad `jooskvad mäda Jäm; raand jooseb üle; nee `küinlad `jooskvad nii pailu; küinal jooseb rasva maha; `riided pannasse nörisema et vesi `väĺja jooseks Khk; kui tuluk suureks läks `jooskes [supp] keik tulele Pha; `Soonda küla oo soone peal, soon jooseb läbi Muh; selmad `joosvad vett; suu jooseb ila Emm; sitt akkab silmile `joosma (öeld kui laps v viletsam inimene vastu vaidleb) Phl; meri möönab, üsna jooseb tagasi Rid; puud `telkovad, puud `joosvad ühnä sorinal Mar; vihm jooseb `kaosse pealt `sisse; suured pisarad `joosid mööda palesid maha Mär; ema kraav o see, kus vähämad kraavid `sisse joosevad Kir; `vahtrad `joosvad [mahla] Var; meri juõsõb maha (meretuulega lained ujutavad kalda üle) Khn; paese pakitseb, akkab `joosma varsi mäda `väĺla Vän; tiik `joosis kuevase Tor; `tehtas pais `lahti ja vesi jooseb maha Hää; tuul lääb sis idas, ku meri kuevaks jooseb Ris; suu jooseb `koola nagu rumalal koeral Juu; tie palava `aaga mäńd `kat́ki, juokseb seda `vaiku KuuK; `riastad joksevad VMr; suu akkas kohe vett `juoksma kui `toitu nägi; kui põlve ila `väĺja jokseb, siis põĺv on `kange Sim; kaśk juakseb; vesi juakseb `veskiss läbi ‑ ‑ mes üle`liigne, lähäb liiass silmäss ärä, mueto vesi akab üle tammi `ju̬u̬ksma Kod; aav jooseb õis vett Ksi; õlle kurn jooseb Pil; kaits oea joosive `sinna `veśke `järve kokku Pst; ila ja vattu ju̬u̬sk suust `vällä Krk; `tuĺli valu vihm, kõik kraavid joosiva; kaevass oma ädä, `endäl siĺmä joosiva Ran; misa sitast kität, mes läbi rataste maha joosep (teenimatust kiitusest) Nõo; siist joosep läte `väĺlä Kam; noʔ om jo pańg `malhla täüś `ju̬u̬skõnu, see kõiv ju̬u̬sk `väega kõvastõ; mõ̭nõl `ju̬u̬śkõva˽rinna˽`piimä, neil om paĺlu imemist; ta om hää iiśkańn `lu̬u̬mõ vallaʔ, ta ju̬u̬sk häste laḱka; ta vere`ju̬u̬skmine piät `saisma `pandma, muidu `ju̬u̬skõva soonõʔ verest töhjäss Har; `kaardaʔ `ju̬u̬skva, kõvastõ satass Rõu; silmä `ju̬u̬skvaʔ `rahka Räp; sõrmõ `lõikat arʔ ku pand́ `ju̬u̬skma; nii maʔ taha tu̬u̬d `sü̬ü̬ki ku `süägi ju̬u̬sk vett Se|| (kuupuhastusest jms) `naiste`rahvad `joosvad `valged; `valged `joosvad Emm; naistel, ku tõsnd oo, sis `valged kuukerjad `joosvad Mar; naeste`rahva punased `joosvad Tõs; ma täna naa `aiglane, asjad (menstruatsioon) akasid `joosma PJg; `valge (meeste seemnevoolus) jookseb Trm; kui kuu`riided liiass juakseväd, siis kiädetässe ti̬i̬lehe `varsi Kod; `valged on [naistel] väga `rasked ja `jooksevad kõvasti Ksi; kuu `rõõva om ümmer, punatse joosev Krk; ihu `ju̬u̬skmine (kuupuhastus) Kam; tu̬u̬l [naisel] ju̬u̬sk `valgõid Har; `valgõʔ `juuskvaʔ (seemnevoolusest) Plv; umaʔ `ju̬u̬skva kabõhisõl, `valgõʔ Se|| (kõhulahtisusest ja gaasidest) perse jooseb taga mis lörinal Mär; sea `põrssad, kes läbi joosevad, neist ei `saagi `asja; Takka jooseb kui jõgi (kõht lahti) Vän; perse jooseb kui kohin (liigsetest gaasidest) Ksi; kõtt om `valla ja jooseb läbi Hls; pask vedel, joosep perän nigu nellä`kümne `numbre niit; pi̬i̬r jooseb taga Ran; `naksi kõtust läbi `ju̬u̬skma San; mõ̭nõl puss ju̬u̬sk, alasi `pussass Krl; mul `ju̬u̬śk iilä sisest läbi Har; misa˽taal `persel iks alati last joostaʔ, misa˽pussudõʔ Rõu|| (kalade kudemisest) kalad `juoksevad `marja, `niiska; `marjad ja `niiskad on `väljä `juosset, kalad on kudened Kuu; kalad nii kudumas, et mari jooseb `välja Khk; kevade kala jooseb, mari jooseb ära Emm; kala marjad `joosvad `vällä Mar; mari ju̬u̬sk `vällä kala seest Krk; kala mari `juuskmada Puh; kala ju̬u̬sk `marja, noʔ om `kangõ kudõnõmise aig Har b. lekkima, vedelikku (hv muud) läbi laskma `Vihma `sauga `juokseb kadus kaik läbi; `ämber juoks vie maha Kuu; `venne `juokso vett Vai; lae jooseb, p‿saa `välja `minna; kiŋŋad jooskvad, sukad puhas liged Khk; paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh; laada katused kõik jossevad läbi Rap; `tuaver juakseb nagu soliseb VJg; `ju̬u̬ksi vett läbi si tare ja tare˛esine Kod; see [riist] ull `iimab `joosta, selle `sisse ei saa kedagi `panna Lai; rüä jooseve `vällä rüä rada perän, kot́t joosep Krk; tare `joosep läbi prõ̭lla Nõo; õdagu pańni [silgupüti] vett täüś, noʔ om kuivass `ju̬u̬skõnuʔ Har; katusõ kaartõʔ juuskvaʔ läbi Rõu c. (vihma) sadama nεεd sa kuidas sajab, paljas `valge vesi jooseb maha Khk; `vihma jooseb justku `vardast Mär; `vihma `ju̬u̬sis ku pangega Hää; vihm jooseb maha nagu oa varrest Juu; vesi jooseb ülevalt `kaela, nat põle `amma `algi `kuiva Plt; küll ju̬u̬sk jämmet `vihma maha Krk; valu vett ju̬u̬sk maha nigu pangist Ran; joosep `vihma maha nigu uja; vahel joosep mitu `päevä, kõik kotusse ojuva Kam; ju̬u̬sk kastõht `maahha kui määnegi undsõh Se
4. (muudest liikumistest) a. edasi libisema, liuglema; lohisema; sõitma `katsuti loga päält mittu `solme [laev] `tunnis juoks; üvad aluksed `juokse `tuule sise (s.o purjetavad peaaegu vastu tuult); vene `juoks(i) üles kohe (libises hooga maale) VNg; `uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks; `palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä Lüg; Karu läheb kallast `mööda, karvad jooksevad maad `mööda (= heinasao vedamine); rattad `jooksvad `kiiva, `juhkmed pole `öiged Jäm; köva pöha pεεl `ankur jooseb `järge, künnab `pöhja `mööda Khk; ee `jooskmisega lae Mus; Raud `talladega kõlk on libem `joosma; Vanad puu rattad ‑ ‑ tasa joosid, `miski kolinad polnd Pöi; on nii `palju lund juba, et ree joosta Emm; vanal aal ollid pikäd seelikud `selgäs, siss `joosid `möödä maad lohinal Mar; laev `juosis madala peal `kinne Ris; vanger juhab ‑ ‑ teine juhe on pikem, ei joosse otse Nis; kot́t kaalan, vahel õts `ju̬u̬ksi müdä muad Kod; `autose joosive `vastamisi; vanast tare ussel olli su̬u̬ń, si̬i̬ raav́, kust ta ju̬u̬śk Krk; rihetruĺl ju̬u̬śk nihu, tõmmas lademe unikude Ote; rońg ju̬u̬śk `rü̬ü̬päst `väĺlä Rõn; käü nigu vana reośk, `rõiva ju̬u̬skva maad `mü̬ü̬dä Urv; miʔ `laśki `ri̬i̬ga mäest `alla, mu reǵi ju̬u̬śk kõ̭gõ kauõmbadõ; laiv ju̬u̬sk `vi̬i̬rde Har; `Tahko kas kannõte `niitmise `aigo pögsi `värdle `vaihõl vai `pańte jäl˽nööriga˽takah `ju̬u̬skma Räp|| (suusatamisest ja uisutamisest) poisid `jooskevad `litsudega Mus; läksivad suksetama, `suksedega `jooksma Lai b. (kalade liikumisest) kalad `juoksevad joge `müöda edes-tagasi Vai; kui mere vesi linab, siis kalad `öösse äi joose Khk; kui kalad meres `joosvad, [kajakad] kohe pauh ja pauh `võtvad `kinni Mar; võrgu lat́iga tongitakse kala `joosma Vän; kala jooseb `mõrda Ris; kalad juoksevad `võrku `kinni Trm; kala vett pite ju̬u̬sk Se c. tiirlema, keerlema, veerema; (veskist, masinast) töötama panin kodi `pääle ja lasin `veski `juoksema VNg; oki ratas jooseb oki sammaste vahel Khk; tuuling jooseb `ühte `vääri, kui ea tasane tuul on Krj; vurrkańn jooseb na mis vurinal; masin `uugab joosta; kui rehe paŕss `joosis (s.t kui juba rehtesid pekseti), siis `teomes sai juba obusele kot́iga pähä `anda Mär; raha paneb kõik rattad `joosma PJg; `mölder paneb `veśki `joosma Nis; [seinas] pulga pial `jooksis `aspel `ümber; surnukal on veke varras, kus pial kiaved jooksevad Trm; jäśs kerib põrandal `ringi `joosta Lai; sõkelavvaga sõkutass oki `ju̬u̬skma Trv; lina masin `laagre pääl ju̬u̬sk Krk; mõlemba `veskikivi joosiva Puh; mägede sisen tuulõ `veśki es jooseva `äste Kam; Üttepuhku juuskva, a edesi ei saaʔ (= kerilaud) Krl; `kiirmõʔ olliʔ otsah kistavarrel, siss ta juusk `häste `ümbre Plv; rattaʔ `ju̬u̬skva ku vurisõss `ümbre Räp; kivi ju̬u̬sk, nu aaŕiʔ `ju̬u̬skva (veski käib) Se|| jahvatama kas jahud o joosn Muh|| fig ringi käima (peast) pea jooseb `ringi Muh; pea jooseb `ümmer Tõs; mul om põrhõ·ld pää nii `haigõ, ju̬u̬sk `ümbre nigu huńn Har d. (alla) langema, (maha) kukkuma, pudenema; pideva vooluna liikuma kive vahelt `juokseb jahu `kasti Lüg; `kerge terä `juokseb taha `puole, `raske sie jääb ette `puole Jõh; kiŋŋast läbi jooseb vili, sεεlt kaudu jooseb vili kivi `auku Khk; Pool tubakad `joosis piibust ää abeme `sisse Pöi; särgid `viidi `sauna `kirpa `joosma Muh; mool parajate püil `joosis, ei ma saand `aega vaadata Mär; `siiber tõmmets `valla ja vili joosep `alla `korvi Krk; nüid lastass jahu `kirstu `juuskõ, `kühvlegä aad kotti mińemä Ran; mõnikõrd `olli kuju suvi, siss `joosiva terä esi˛`endäst `väĺlä, ess viiäki parsile; nii illuss lina peo, ku raputit, siss luu `joosiva küĺlest ärä Nõo; koil om niisugune pudsu niigu tolm ju̬u̬sk `kurku; kui om paĺlu aganane vili, sis jääs kivi`siĺma `kinni, ei joose ala Ote; ku kangast `kuadõ näet sõ̭ss säält ju̬u̬sk putsu mahaʔ Urv; siss om suuŕ prakiń, ku puu maha ju̬u̬sk; hulga ubinõid oĺl toona maha `ju̬u̬skunu, madõl läbi `aeduʔ; ku `uhta `häitseseʔ, siss ju̬u̬sk putsu nigu `tsirkõ Har; härmä `võrku juusk maaha, nüüd om hää rüä külümise päiv́ Rõu; rüä `ju̬u̬skva `maaha, vaja jo `niitäʔ; [Tuulamisel] aganaʔ joosiva ütele poolõ ja `puhta˽terä˽tõõsõlõ poolõ Räp|| (tähtede langemisest v lendamisest) tähed `juokse, `toisi `ilmu tule VNg; tähed juaksevad nii kui juaned tagan Kod; `rändäjä täheʔ `ju̬u̬skõva edesi `taiva˛alust `mü̬ü̬dä; hommugu poolõ ju̬u̬śk üt́s täh́t mahaʔ, ei tiiä˽kas läävä ilma˽sadulõ vai Har; täh́t ju̬u̬sk taivast pite nigu valahass, lätt `tõisdõ `paika Se e. (pilvede, suitsu jms kiirest liikumisest) `lahked `pilved suvel, `kangest `juoksevad Lüg; ühest kohast jooseb nii `kange paks suits Vll; virmalesed oo `taeva `küĺges, `joosvad nooled maha Tõs; valg tuli juakseb `korsnass `väĺjä Kod; välgi tuli jooseb nõnda kangest justku silma lummutab ärade Trv; mea olli paa pääl, toss ju̬u̬śk `seĺgä Krk; ku `leibä küd́seti, sis `panti lõhnamulk `kinni, et kuum `väĺlä es saa `joosta Nõo; ku akkanu välk `lü̬ü̬mä ja tuli `taivast `ju̬u̬skma KodT; niigu sinine tule ju̬u̬n ju̬u̬sk (pisuhännast) Ote; ku˽virmalise `vihtliʔ, kõ̭iḱ `taiva pääl juuśk `valguss Har; pilveʔ `ju̬u̬skvaʔ, ilmaʔ lääväʔ parembass Vas; kahru`persest ju̬u̬sk suits `väĺlä Räp f. läbi v sisse puhuma (tuulest) oh, siit jooseb tuult, sii ahju ees oo keige valjem tuul Khk; pane kaiuti uksed `kinne, tuul jooseb läbi Hää; tuule eleve, puha tuul ju̬u̬sk läbi Krk; tõsest `värjäst ju̬u̬śk tu̬u̬ĺ `sisse, tõsõst tõmmaśs `väĺlä Ote; vana vallaline küüń, tuuĺ ju̬u̬sk kõ̭igist läbi Har g. minema, tulema; (kiirelt) sujuvalt liikuma, libisema, vajuma jne `ankru ket́id `jooksevad läbi lüüsi peĺi päält mere Hlj; [raudtee] `paalid, `nõnda ku `vaatad, `juoksevad `kaugemal kokko Lüg; kui niie silm on `katki, siis jättab tiba, õts `juokseb tiba Jõh; suga `müödä `juoksevad `niidid pakkole Vai; pindal on aŕk `otsas, köis jooseb selle vahel Pöi; oki kedra, kus nöörid peal jooksevad LNg; värav tuli `lahti teha, aga kinni `joosis ise Kul; [tehti] nisuke kõva`võitu `taigen ikke kohe, sie ei `juoksnud sis laiali KuuK; kui `tõmma siis piab sie (rehavars) pihus `juoksma edasi tagasi VMr; võrgu sõlmel joksevad otsad teine teisele `puole Kad; tie on `viitaline ja ruobas juokseb laiali Sim; keradest ja keha pialt kiariti kiarpuie `piale, kaks `lõnga `jooksis kõrraga Trm; lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb) Krk; vahel läits lang `ku̬u̬rdu, katekõrra ju̬u̬sk kokku Ran; mehel `olli kõtukirme `katski ja sooliku joosiva naha vahele Puh; `jummal küll ta (kangas) `ju̬u̬skse sua i̬i̬n `katski nigu tsäriseb Nõo; tõnõ [vikat] ju̬u̬sk [heinast] läbi tsiuhh, tõnõ lätt vägisi Kam; voḱi keeri umma pooli takan kohe lang `pääle ju̬u̬sk Krl; ku rońgiga sõidat mõtsast läbi, sis `näütäss nii et puu `ju̬u̬skõva kõ̭iḱ `vasta Har | | (vääntaimedest) lipuvarred, ilmatu pitkad, jooseb `mööda moad Jaa; karukõlla maad `mü̬ü̬dä jooseve Krk; [nõiakold] Räpmaad piti ju̬u̬sk nigu reboraik | | (kellaosutite liikumisest) kell `juokseb ette Lüg | | kell `juokseb ette Lüg | | (värisemisest, valust jms) mul `siuke jume `juussis üle ihu Hää; `juoksev juoseb puusas VMr; jume `juoksis kohe näkku niesukese jutu `piale Sim; `ju̬u̬skje `aiguss joosep `końte `mü̬ü̬dä Krk; pää laest `varbini ju̬u̬sk üle tu̬u̬ jumõ ja värrin Urv; ta rügä om nii üteline ku˽tuuĺ puhk, siss nigu lainõʔ ju̬u̬sk üle rüä Har; rematiis̀kuss ju̬u̬sk luie pite Plv; nigu lagipääst `ju̬u̬ske `varbihe, ku külm lainõʔ (ehmatusest) Se h. muutuma `tüt́rik joosnu näost vereväss `tolle äbiga Nõo; kõik vili ju̬u̬sk `valges, kuumaga ja kuivaga ju̬u̬sk vili `valges Ote 5. a. (peam sõlmedest) lahti v kinni minema, järele andma v venima kui pitk kaŋŋas on, siis pannasse piirud vahele, et äär maha‿b joose Khk; `kangru sölmed äi joose, teised [sõlmed] `joostvad `lahte Phl; linnus`kaela sõĺm, `sohke aasaga sõĺm, jooseb `kergeste `kinni Tõs; ristsõlm tuleb kokku, siis ta ei jookse Trm; `nuŕjupidi sõĺm si̬i̬ ei seesä `kińni - juakseb, lehmäle `kaala ei tõhi `panna, juakseb `kińni Kod; `ju̬u̬skme sõĺm ju̬u̬sk `valla Krk; võrgul om `ju̬u̬skvit `siĺmi, ei ole äste `koetu, siĺm jooseb siiä sinnapoole Ran b. hargnema sukk jooseb maha Khk; [harutades] lang jooseb `valla Ran; kae `perrä kas silmäʔ omma kõ̭iḱ `ülhen vai mõ̭ni om maha `ju̬u̬skunuʔ Har c. hästi kedrata laskma üväd `villad `juokse üväst `pienest VNg; ne vellad `joosvad `peenegs küll Emm; se vella eie jooseb `easte Mar; villa jooseva iluste Puh|| välja andma peenike lõng jooseb [kangaks] `rohkem `väĺlä, jäme lõng jooseb vähäm `väĺlä Kõp d. kergesti lõhenema Nee pidid irmus `lahked männid olema mis `piirgu `jooskesid Kaa; `okslene ja kähär [puu] ei joose. Kiinega lõid lindi `sisse ja pidi `joosma `alla `põhja `väĺlä PJg; mõni puu ei jokse sugugi `piergu Amb; üks puu jooseb pikemält, teeńe‿i joose KJn; alg ju̬u̬sk `valla nagu siid́ Hls; `sirge puu, pird ju̬u̬sk `äste lahest Krk; [lina] hinne˽ju̬u̬sk `tõistõ `otsa nigu niid́s Rõu
6. ulatuma, asetsema, suunduma [maa] säär on `juokseb vie all Kuu; `kuidapidi puu süüd `juakseb, sedapidi on paremb `kuarida VNg; `meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni Lüg; Jullal pole esimest tεεvi, pöhjalouad joosvad ette küljeloudadega kokku Emm; `sihtis aid, otse jooseb Tõs; kelbas joosseb `vastu katuse `arja Nis; punane veis, `valged köedud joosevad üle seĺla Juu; toru `jooksis õuest läbi, läks `sinna viina `keldresse Kos; meie raja `juoksis Pańdivere muadeni `väĺla VMr; lankpuu juokseb `vankri alt läbi, tuleb ette lakase `sisse Iis; pilve jooned `taevas, otsad joosevad peenikeselt kokku Plt; piha soone jooseve kaala `pääle Hls; talud olliva kõ̭ik siin järveveeren rian ‑ ‑ ja põllut joosiva iki järvest sinna mõtsa poole Ran; suure pikä joonõ om päeväl all, nigu niidi jooseva pikäld Nõo; mi piiŕ ju̬u̬sk ütest ojast pääle `õkva üle mäe `tõistõ `ojja kińniʔ Har|| (püssikuuli jms liikumisest) `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle. vintpüss `juokseb `kaugelle, ja `kruonu `püssid Lüg; püśs jooseb `kiiva Khk; ea püśs, nii`kangeste `kaugele jooseb Mar; `mitme sammu piale juokseb sie püśs Koe; kuuĺ ju̬u̬śk juśt talu küüni `sisse Hls; mu last kuuĺ oĺl `õkva `süämede `ju̬u̬skõnuʔ; [linguga] visatõn ju̬u̬sk kivi kauõdõ Har; suuŕtüḱk (kuul) ju̬u̬śk, `õkva˽tuĺl nigu vuhisass Rõu
7. kootuma ta‿m jo igävene vana, kokko joosno nigu käsnäkene TMr II. abstraktsetest mõistetest
1. edenema, sujuma, liikuma Keiksugu mötted joosvad pεεst läbi Kaa; See jütt joosis tal koutu külgi maha; Äga see koht eest εε joose (saadaval olevast töökohast) Emm; mis te lasete pilli luod maha `juosta, nuored inimesed, ei lähä `tańtsima Ris; äbi om läbi älli maha joosnu (vastus küsimusele, kas sul häbi ei ole) Trv; pää valuts nõnda, et mi̬i̬ĺ ju̬u̬sk pääst ärä Krk; kos‿tu ädä jääb, ädä jooseb i̬i̬n inimest; kõrvust jooseb õng nigu vusinaga `vällä; väits om nii nüri nigu maha joosnuva sae amba Nõo|| (ladusast jutust, pillimängust jms) Oli see ikka lõua mees, jutt `joosis vahet pidamata Pöi; suu jooseb pääs ku `tatra`veśki Hää; suu jooseb nagu va jahu `veśki Juu; suu jookseb kui `ernekot́i suu Tür; ia lara on, jutt jookseb järjest Lai; lõvva jooseve Trv; temäl juusk lugemine ku vesi Krk; vahel logistab, kui login jooseb (müristamisest) Ran; jutt jooseb nigu | `ernid valetass anumadõ ~ üits varin Nõo; mõnel ju̬u̬sk küll jutt nigu vabrik; suurõ˽piĺli joosõva‿ks sääl Puka pu̬u̬l (st sireenid huilgavad) Rõn; siin tetti jaanituld ‑ ‑ siss piĺl ju̬u̬śk siin ja i̬i̬npu̬u̬l olli tuli San; tõsõl sõnaʔ muudku `ju̬u̬skvaʔ; Inne pikk peenikene, perän lai latakas, joru juusk imelik = karjapasun Krl; jutt ju̬u̬sk nigu sora ~ savihaua vesi ~ pudrupada; tu̬u̬ jutt ju̬u̬sk üte suust tõsõ `suuhvõ nigu kulutuli läbi valla Har; suu juusk pääh nigu `tat́regu `veśki Plv
2. käibima, tarvitusel olema; käibele v tarvitusele tulema `räägiväd et tuleb üks aig, `milla `saari raha lähäb `juoksemaie Lüg; klubid, ega nied sitad `kaugele käind, Narva jõest saadik pidivad `juoksma Kad; raha ju̬u̬sk üte käest tõsõ kätte Har; ku [vankriratta] puśs neli aaśt`aiga äräju̬u̬sk, sõ̭ss om ärä˽kulunu Räp
3. edenema, laabuma, tulu tooma sie korts `juokse üväst VNg; sene kaup `juokseb paremast; tüö `juokseb ja käib edesi Lüg; see poed jooseb nendel sääl pailu Khk; se kuop jooseb edasi küll; Töö joosis taal kεε Emm; ike palk jooseb edäsi [puhkuse ajal] Juu; si̬i̬ `kõŕtsi juakseb, siäl on paĺjo juajid Kod; `talved `otsa `ju̬u̬sis voorikaup, ikki neli viisskümmend obust igä päe Kõp; ti̬i̬ om rahvast täüs, ti̬i̬ ju̬u̬sk nõnda mis mürin ütte `puhku; ku `Aine kõŕts ju̬u̬sk (s.t oli avatud) Krk; las kaubal joostaʔ; taa kõŕts ju̬u̬sk häste, taa kõŕdsimiiśs lätt rikkass Har; tü̬ü̬ juusk timä käen ku maśsinaga Räp
Vrd jooksendelema, joosiskõllõma, joosklema
juures juures (rõhutus asendis ka [ju]res ~ jurs) hv S, Khn(juurõs) Hää Saa HaId spor , ViK TaPõ VlPõ; `juures R S L Ha spor Pil KJn I. adv
1. lähedal, ligi, lähikonnas meri oli nii `juures, `ukse all Kuu; see (kange õlu) peab pεris mehe juures Mus; ma valusi mitu ööd ta `juures Muh; [hapurokk] kipub `põhja `kõrvema, siis alati liigutakse `seita, üks oo kohe kuĺbiga `juures Mär; üks poiss läin `lahti `võtma, teesed `uatavad `püstü `juurõs Khn; kõŕts oli siin kos se vene kerik on. eks ta olnud juures ju Pal; kui kari karjamaal käis, siis oli karjus juures; `kõrtsis oli mitu `lauda, toolid juures Lai; jututavad siäl, meie rahvas ka siäl juures KJn
2. ühes, kaasas `metsävahil õli pali raha `juures Lüg; kui teitel puhas säŕk oo `juures, siis tulge koa `sauna Muh; `tasku oli iki `juures, kui eenamaale läksid, siis oli kõbasi sehes Mih; ikke oma töö oli koa `juures siis [karjas käies] Tõs; Kalapüüsi `meitel `juurõs ei olõss Khn; [vikati teritamiseks] `aamber ja alasi on juures einamal JõeK; olin karjas ‑ ‑ tüö oli viel mul juures Amb; mees käis obusega alati `väĺlas, toit `juures Ann; igal ühel pidi omal nuga juures olema, kui sa pidule läksid SJn
3. (välj mingi omaduse olemasolu) küljes; tunda, haista vastuakkaja obu, sańt ammet juures Jäm; varga ammet `juures Vll; tilgastand piim on vedel piim, apu mekk `juures Ann; saksemad moed juures Trm; lõegatul [härjal] ei pia õlema puĺli `aisu juures MMg; teste järelt `võtmise muud `juures KJn; kui suitsu ais juures on, sis uśs `kartma sedä Kõp
4. lisaks; rohkem ui sa jut́t, kui mool parae·gu olass seokst `piima olad, ma‿las pool inimest `juures olnd Mih; vääga ia õlu. piab ike jumalavili ka siäl juures olema Pal
5. (millegi) puhul, (millegagi) seoses ämm pani ikke `mulle tanu pähä ja siis `lueti säl `juures ka ikke Jõh; ihu oo `kaetud, aga `uhkut põle säl juures oln Muh; siis akkas põlle lappimine. sial `juures tegid `naĺla kudas `keegi `oskas Rap; mõni ale jutt, siis nuteti juures kui `loet́i Lai II. postp
1. (millegi, kellegi) lähedal, ligi, lähikonnas; kuskil (paigas, ruumis) `veski `juures `aetasse [laudadele] `punnid `sisse; `kitsas ruum on, `luomad `päälessutte, külg `külje `juures `kinni Lüg; mönikord taluperete `juures tihaste `peetaste `palve`tundi Jäm; kuus `inge renni jures äga pää `söömas Khk; ma olli ta surma `juures Muh; jütt on ige juures Rei; tääl oo surm suu `juures, ei tä küll änäm kaua elä Mar; kahandada saab sukka seal kanna juures Aud; nina `põlvede `juures. tema `olle ikka väga `küirus kohe Tür; majakad on esimese ehk viimase võrguaugu juures Trm; vanast kedrati pilaku juures Äks; tilgub `käia poe juures ~ vahet Lai; ni̬i̬d karva `pastlad oĺlid juba sedäsi et, pöhäbält juba kirikus `käiä ja [palve] maja‿jures `käiä Vil|| (ajaliselt) paiku, lähedal, kõrval moonames si oli pääv pääva juures ja tuńd tuńni juures [mõisas tööl] Äks; `küindlapääva tuisk oli `küindlapääva juures, kas ta siis oli `enne või pärast Lai
2. (kellegi) pool `pruudi `juures [ehal] käind vai et `ninda `kaua magab Lüg; majuline o see, kes teise `juures `kortlis on Krj; käisin eele `tohtre `juures Kul; oli `linnes `sakste `juures kokaks Mär; `vanaste ikke `köidi õpetaja `juures lugemas, pruut paar Tõs; esimene öö pruut old ärra `juures Nis; ma olen pereme `juures vel leigand sirbiga ja kõik Hag; on sepä `juures õpi poesiks Juu; kui mina ema juures olin (enne abiellumist), ei söönd kama Pal; lehm on puĺli juures ära käind Ksi
3. (mingi tegevuse, ülesande) kallal `riihhe `peksämise `juures `kieredä `olgi `ümber Vai; poisid `terve pεεva nönda `tiitsast töös ~ töö juures; teine [poeg] Talinas ehidustööde juures; olid jooma juures tülise läind Khk; keik mis laeva juures teha on, kutsuda taageldamene Emm; nahkravvad olid `raskemad keima `juures Rid; `kauplemise `juures saab tingitud Mär; pool`kindaid `kańti karduli`võtmise `juures; `vardakot́t oli käe `otsas kui eena juures köisime Mih; telingid oo ehitustöö `juures Tõs; `eśtiks käisin anede‿jures. sain jo viie `aastaseks, siis akkasime sigade lammaste jures `käima Koe; lipsud olid lõngas. kudumise juures lips läks `truĺli Sim; [hapuroka] `söömise juures oli rõõsk piim Lai; tü̬ü̬ juures `oĺli linased rät́ikud ja viisud oĺlid jalas Vil
4.kas Juhan on `aige viel? ei enämb õle, juo nüüd on `tervisse `juures `tõine Lüg; ma ole ikka oma `tervise `juures olnd Khk; ta on viel täie aru juures VJg; kui inimene täie `mõistuse juures on, ei lähe ta nisukest luule juttu kõnelema Ksi
5. (kellegi või millegi) kohta, poolest, suhtes; nimel; (millegi) puhul, (millegagi) seoses vannub ~ `vannub εnes‿abene `juures Khk; mina ole teite juures `võlglane Muh; sia `tapmese `juures [öeld], lähme `karva `võtma; opakas ja tore oma `juures (enda meelest) PJg; ihnus inime tingib iga aśsa `juures Ris; Lagedi vald oli selle `juures `kange kuulus, et kõige `rohkem sial tańtsiti Jür; kolmainu jumala juures vannun tõtt VJg; köit oli alati `taŕvis vedude juures Lai; õlle raba juures üeldas sedasi, et jahud on peeniksed, lähäb `iuku SJn|| (millegagi) koos, (millelegi) lisaks tal oli kauba juures, et pereme riie Lai
6. (millegi) jaoks, tarvis ehitukse `juures `tarviteda `lupja VNg; `nafta kεib massinate `juures Khk
Vrd juurdes, juurel, juuren
keema `kee|ma, ‑da Muh LäPõ spor K, TaPõ(keeda Pal), `kiia S L Nis Tür VlPõ, `keia, ‑ä PäLo VlPõ; `kee|, ‑dä Vig Tõs, `kiiä Vig Juu Kõp; `kie|ma, ‑da R KPõ Iis; `kie|, ‑dä Lüg Vai Khn, `kiiä Kuu; `ki̬i̬mä, `ki̬i̬ä M(‑me Hls), kiiä T(excl TLä), kiiä Vʔ, `kivvä (kivvä) TLä, kiädä Kod
1. keema, keemistemperatuuril olema vesipüks ajab vie`samba ülesse ja vesi nagu kieb Hlj; tien ia tulukese alle, siis akkab pada usina `kiemä Lüg; pane potile kaans `pääle, siis lähäb `kiirest `kiemä; panin sene krabu `sinne potti `kiemä Vai; pada akkas üle `keema, kui ta üle ajab, nii väga keeb Khk; sis `erned lähvad `kiies `pehmeks Jaa; Laseme supi kauem `kiia, siis taŋŋud saavad kenast pehmeks Pöi; Vesi on `katlas ära keend, ta sai `liiga kaua `kiia Rei; vesi üsna ää keend, pane pada täis Mar; Lase `tuhlitel veel `kiia, oo alles rõhked Han; `rahked `tuhled `tahtvad `keia veel Tõs; Ää lask `piimä üle `kiedä, akkab `raudõ piäl `kõrbõma Khn; Ära lase pada üle `kiia Hää; oal on nisuke nahk, et ei taha tümaks `kieda Kei; sul siĺmad nagu keend `oinal peas (unised, uimased) Juu; kardulid on `ammu kiend ja soust `vaĺmis, aga `kiegi ei tule `süöma VMr; tangud `kiesivad supi sies lögast Kad; aja pada `kiema, pada ei kie Iis; nõnna ta keie ~ ki̬i̬s lõnga `külge ärä si̬i̬ värv; lahe kiädä vi̬i̬l Kod; kiissel keeb põhja mõnikord Äks; puder on üdile keend KJn; eilä ku `kei˛id paas [kartulid], temä segäs sääl Vil; karduli kiieve paan Hls; siss kii˛ive na makess Krk; ega `kartul `iälegi nii ära ei ki̬i̬, et midägi perrä ei jää Ran; kapust tahap sita sehen `kasva ja rasva sehen `kivvä Puh; `lamba pää lahuti katess tükiss ja `panti patta `ki̬i̬mä Nõo; lihakauss `pańti õdagu pliidi `alla kuuma tuha `sisse, kos ta `pehmes `keie ja siss oĺli terve päiv võtta Rõn; `keie iivalõ `puhtas `kartoli keeseʔ iivalõ Urv; las no kiiäʔ ja `haududaʔ Har; vesi ki̬i̬s paahn ku `tossas; neo umma˽hüa˽herneʔ, keese˽`pehmess, a mõ̭nõ umma˽nigu raud nagla˽kõvaʔ Rõu; vi̬i̬kibõnaʔ – pada keese, siss käävä üless kibõnaʔ (vi̬i̬ `t́silkmõʔ) Se; poolkeend segane, arusaamatu Aavad `praegugi pool keend juttu `lehtes: ei saa mitte üks sõna aru Jür|| (viletsusest, hädast) see inimene on `valku näin, `mütmes kaapsa leemes keen Phl; õlen viies kapsaliemes kienud, aga ubade ulgas õlen nüüd Kad
2. sulama (rauast) `rauda `keidetasse `liivaga, ku sädemi akkab `vällä ajama, siis akkab `kiemä ka Lüg; löötsa ees saab raava keema, mujal ep saa, mujal pole nii valusid süsi Khk; aga nüid raud keeb `easte, punane ja ele, `õrgab nõnna et Juu; raud kieb, pane ia its `piale, akkab iast kokku JõeK; sepp paab ravva kiäsi ette, ajab `ki̬i̬mä, siis one raud pehme, paab `patsa `piäle Kod; tulõ ruttu, raud keese Se
3. fig (soojaga) hapnema, kokku minema (piimast) vahest läks `kiema kohe sie `piimapüt́t laual, kies kohe, läks ku üks pisikene pihu täis oli vaid appu `piima sääl kesk pütti VNg; piim on püttis nenda `kangesti ära keend Rei; piim püttes ää kien Ris; kui sa [piima] `lüpsmesest püt́ti paned, läheb kohe `keema, `tõmmab kokku ja, sa pead ikke `enne jahutama Pai; eenämule kiädeti vedeläd `köŕti, moeto piim lähäb `ki̬i̬mä, lähäb liig apuss Kod
4. fig tormiliselt, ägedalt a. pulbitsema, purskuma (nt allikast) Allikad keevad [suruvad vett] öles, see‿b `külma `ilmaski Pöi; uhk vesi aab talve jäe `peale, keeb üles Kse; Siniaĺlika põhjast kieb liiva siest vesi ülesse Kos; aĺlikad kievad vett ülesse, meil oli üks aĺlikas, sie `kietis vett ülesse HljK; kui valata sinna aĺlika `põhja, siis põhjan ilos `selge `valge liiv vesi alati keie (~ kei) üles siält Kod; periss keejä allik, `püśtü pand üless Krk; siist joosep läte `väĺlä ja kiip keśkpaegast kui `erne pada Kam; meil esiʔ kaiv, nakaʔ `lu̬u̬ma, keess üless Rõu; ta [läte] ki̬i̬ss `mitmest paigast üless nigu üt́s pada Räp b. käärima õlut akkab vahel `keema Muh; kus peres õlut kees, sialt `pärmi ei `toodud teise perese; akkas õlut `keema, paneme aga `küĺma vett nõudega `sesse, võttis keema tagasi, küll tuli ia õlut Kse; kui õlut keeb, siis keeb rammu `väĺla Juu; ja lõŋŋa eli `jälle, suodad `pańdi `sisse ja sie ‑ ‑ aas `kiema ja sie oli ise ia rohi kua VMr|| (seederikkest) `kõht on nii `lahti keend seest, jooseb lurinal teene Juu
5. kiiresti liikuma a. sagima; karglema, traavima loomad sibavad ja keevad parmude käe Aud; ohvitser annab obusele kannustega, obune kieb kääs Kos; obene alate nagu ki̬i̬b tämäl eden Kod; nigu kusi`kuklasõ keesevä Kan b. fig keerlema, lendama ja [karu] kõhe tuleb kõ˛e `täpselt `pääle nda‿t lume pilv kieb Lüg; `Läksime, `ninda et pori `plartsudes kahele `puole kies IisR; küll jänes silas üle põllu nõndakui lume tükid `keesid Saa; kanad `soplesid kuuris nii et saepuru kies JJn; nüid om üit́s `korki liiguten, ku paha ais ki̬i̬b ja äält ei kuule Hls; karva `kiiev üless, kaśs rüüḱs `kangest kähen (kasside kisklemisest) Krk; läits nigu tolm `kiie Kam; küll tä lätt kõvastõ, et tuli keese `vällä rii ravva alt Räp c. fig kihama, kubisema Vesi kohe kies `jusku `putrupada `paadi `ümbär, neh oli nii `palju kalu täüs Kuu; tüdrikute `riided `oĺlid `täidä täis, ühna keesid Muh; ase keeb üsna kerpudest Mar
6. ägedast tundest haaratud või selle võimuses olema Ära üle `ääre kie (ära kiitle) Kuu; Minul süda `aina üle `kiemas `rõemust, `mõtle `lapsed `saivad kõik `tervest IisR; kaik `silmad `kiesiväd pääs Vai; taet kiis viha pärast; Sapp läks `kiima Hää; kieva verega Iis; Kata ajab Minnada `ki̬i̬mä (ässitab üles) Kod; si̬i̬ ai vere `ki̬i̬mä, mõni poiśs meele `järgi tüdrukut nägiśs Krk|| mu `süämest keess `kurjuss üless ku alligust vesi Krk
keerendes pl keerendesed (tuule)keeris ning eks ole ikka nee keerendesed `tuules sehes ka, mis mereskid mihi uputavad vahel Jäm Vrd keerand
kihama1 kiha|ma R spor eP(ke- Mar), Trv San, ‑me Hls, ‑mõ Krl; kihämä Puh; (ta) kihha Se
1. läbisegi liikuma, sagima; kubisema sippelga pesä kihab Kuu; `rahvas kihab `pasaa·ril VNg; mere`ääri kihas inimisi täis Vai; massagad kihavad nda kui nad ükstesest läbi `sööluvad ning `lindvad Khk; russakad olid ahju äärel, kihasid `muutkui Pha; `Öhta on neid [sääski] nii pailu, et pöösaste alune ösna kihab teistega Pöi; suur salk `sääski, kihavad na et Tõs; põld kihas mesilastest Tor; siased suruvad, `lindavad `vastu `päikest näha, kihavad `kangeste Nis; vahel on nii paelu `seaska `õues et kihab Juu; sipelgad kihavad pesa pial, kui narrid `teisi JMd; `täiu on sial all nigu kihab Trm; lume `elbed kihavad õhus `muutliku tuulega Lai; inimese kihase kahase kik ringi kus `keski sai San|| rahutu, ärevuses olema `ermo täis üle`ültsi rahvas kõik kihamas Mar
2. kihisema kui mahl `käärmä läheb, siss akkab kihama Saa; Õlut kihab klaasis Trm; levä juur kihab `apneda KJn; taaŕ apu, kihab joba Trv; ku kardulepuder `apneb, siss kihab Hls; vesi kihha lüüsi päält ku ju̬u̬sk Se
3. pisut uimane olema, ringi käima pää kihab, kas on `vinga viga ehk midägi Lüg; sεεl oli `kange jumalaanne, pani mo pεε na kihama Emm; pea kehab `otsas, ei ma sest aro saa Mar; pia kihab Koe; pisti paar kärakud, aas pia kihama Trm; piä akab kihama, jalad `tańtsu uhama Kod; `mulle ańti õlut `juua, pea akkas kohe kihama Plt; piä kihab õlle `juumisest KJn; pää kihab otsan Puh
kihulane kihu|lane VNg Vai/‑laine eP/ (kehu- Jäm Khk, keho- Mih; kiho- Mar Lih Ris, kio- Kod) Trv Pst T(‑lanõ Nõo Võn San[‑lõne, ‑lõnõ]), kihu|lanõ V(ḱiho- Se; ‑lõni, ‑lõnõ Krl; `kihulan pl ‑dzõʔ Lei)
1. kihulane kihulaised kihuvad ja `lendäväd Vai; kehulane raip, `lendas `silma Jäm; oh `eldeke, kihulasi oo einamal vahel nenda `palju Khk; kihulased on ullemad kut sääsed oleks olavad Kaa; niipalju kihulasi on väljas Rei; kihulased suruvad aeda nurga `ääres Mär; kihulased oo pisiksed nagu puru Mih; õhk on kihulasi täis Vän; kihulased närivad nõnna, et keik keha õhkub Ris; `õhtati vihma järele tulevad kihulased `välla Juu; kihulased võtavad silmnäu suvel kohe `plaata HJn; kihulased on pisikesed, kobaras kõik `soodes Amb; kihulaisi mets täis VJg; veḱe kihulane on viel sõgedamb kui seask `ongi Trm; kihulased one nagu `väiksed siäsed, tropin `lendäväd, one `õsta väĺjän Kod; justku kihulane saba all (püsimatust inimesest) Plt; jusku kihulane jooseb ühest `teisi KJn; kihulased on `veiksed ja lühekse `nokkadega SJn
2. sääsk Täembä kihulase seive kõvaste, ommen tuleb vist `vihma Trv; kihulane udistab nuki ihu `sisse, ludsip `endä verd täis, siss lääb ärä Ran; väĺlän om paĺlu kihulasi Puh; kihulane lennäss `nõ̭nna; küll kihulasõ˽tada verd `kiskva Nõo; kihulase survava, ilm lätt ilusale Kam; kihulase ei ole nii jihvtitse ku mutike Ote; kihulasõʔ ommavaʔ `paŕki löönü `hińdä Kan; `täämbä om `väege ää õdak, kihulasõ nakasõ `älmä Krl; naid kihulaisi um ka˽timahavva sagunalõ Rõu; kiholasõ `surva terri Plv; Ku kihulasõʔ õdangu surbvaʔ saa hummõn hää ilm Vas; kiholasõl nõ̭nakõnõ ku `hiusõkõnõ, võt́t verd täüs ku pońnikõnõ Se; kihulasõʔ `surbvaʔ, saa üsäne leib; `pielgäss viett kakkui (otsekui) kihulanõ lämmind `ilma Lut
Vrd kihu1, kihuke, kihulas, kihuline1
koorem `koor|em Tõs Aud TaPõ(‑u̬u̬‑) Plt KJn/‑u̬u̬‑/, `kuo- Jõe Sim Iis, `kua‑ VJg, `kuõr|õm Khn, g ‑ma; koorem g `koorma Vän Tor Tür SJn; n, g `ku̬u̬rma T V(‑uu‑), ‑e Hls Krk; koorm S PäLo spor Ha , Plt, kuorm R(kua-; n `kuorma Vai) spor KPõ, ku̬u̬rm Hää Saa Kõp Vil Trv Hel, g ‑a, g koorma SaLä; `koorm|as g ‑a LäEd Tõs PJg; p koormast Tor; `ku̬u̬m|er g ‑re Krk 1. koorem a. veokiga veetav kraam; veokile korraga mahtuv kogus (ka mõõtühikuna) rei oli kolm, neli `kuorma, kuda `reie tuba suur oli. `moisas oli juba `kümme `kuorma rei suur; [80-vihuline rukki]kuhi `kutsuta `kuormast ka VNg; kui sitta `veidedä, siis kogaga `temmada `kuorma pääld maha Vai; talu `suiline sai ka koorma `einu [palgaks] Ans; saime kuus koormad `einu Khk; nelja `koorma maa on sääl `tei‿pul jöge Kär; `Koorma kulmu `pääle pannakse aga, köis öle, siis teine köis tõmmatakse `ömbert `koorma läbi, agade tüüd tõmmatakse selle `alla, siis kulmud äi varise ää Pöi; mis sa väsind obosele `koormad `peale paned LNg; tule `aita koorm `ümmer lükata Mär; Köis oli lõõgel, sellepärast lagus koormas ää Han; viis `vihku `pandi `parmasse, kümme parmast läks kuhilasse, kaks kuhilast oli koorm, kaks `koormad sai parsile `pandud, see oli üks rehi siis Mih; Nabrad `tehti `koormasse, `tüikad väĺla`poole Kei; kahe obuse `kuormad, eks `sinna `pandud sada `vihku `piale JõeK; [sõnnikuveol] istub `koorma ots ja läheb. koorm kui kägu `persse all Pee; rõõguss tuleb kaks `keskmiss `ku̬u̬rmad; suab täis suur `ku̬u̬rem, nõnna kuda obene jõuś vedädä Kod; see on vana`rahva sõna, et `koorem `einu sööb lammas läbi uherdi augu Lai; `pernań viivet põllege selle `vällä, mis peremi̬i̬s `ku̬u̬rmege `sissi tu̬u̬; katsik ärjä `ku̬u̬rme olli periss `ku̬u̬rme. sa sü̬ü̬t `täempe ütsik ärjä `ku̬u̬rme puid ärä Krk; [heina] `müidi `ku̬u̬rma `viisi ja tuudide `viisi, kõik es jõvva `ostagi `ku̬u̬rmat `ainu; ri̬i̬ `ku̬u̬rma om suuremb kui `vankre `ku̬u̬rma Ran; mulle `tu̬u̬di `ku̬u̬rma rüä `põhku Puh; ti̬i̬ olna `väega alb, sääld ei saana `ku̬u̬rmaga tulla Nõo; me pańnime kõvaste suure `kuu̬rma `õĺgi kuh́ale pääle Võn; üit́s ańd kuhja otsast kätte, tõnõ tei `ku̬u̬rmat. kui `ku̬u̬rma valmiss, `kiśti pääorrõga kinni, köüdsega `ümbre, `suiti ärä Kam; tu̬u̬l oĺl terhve `ku̬u̬rma `kraami pääl, tu̬u̬ lät́s kohegina; inemise `tuĺli konnust `ku̬u̬rmõidega Har; veli vidi sada `ku̬u̬rmat lauda sitta Rõu; [laadal] raamatit `müüdi iks `ku̬u̬rmah Vas b. kandam taal (joobnul) on `öige koorm seljas, jalad keivad risteti Khk; pea ees, tagumik taga, nigu oleks terve koorm vedada Mus; [kui särk] siit `lõhki käristada naa, siis tuliänna `koorem kukkude maha Tõs; nigu vanatońt üless `endä tõmmanu, nõnda piilik `käännu `ki̬i̬rdu `tolle `rasse `ku̬u̬rma all Puh; jäĺe `ku̬u̬rma om `säĺgä tõmmatu Nõo; alasi olõt taa suurõ `rõiva nigu `ku̬u̬rma alh Har; ku˽tuulisspää su˽kottale jõud, siss `lõika˽tu̬u̬ väidsega˽kurajala tsuvva riśtkabla˽läbi, siss tä piät `ku̬u̬rma sullõ `jätmä Rõu c. suur kogus või hulk Võttad `kuorma puid `selga Lüg; `Terve kuarm õli `musti mehi õld `vankril Jõh; Tal on muresed `terve koorm Emm; Seda värki oo sii ju päris sandi obuse koorm, seda annab siit ää koristada Kaa; Ta `tuĺli pu̬u̬lt `pange `kartuli `tahtma, ma `ańdsin tal päris ühesiĺmaga obuse `ku̬u̬rma (ohtrasti) Hää; `ku̬u̬rmide `kaupa `veeti [hanesid] `turgu sügise märdipäevä `aigu Rõn; mis sa hobõsilõ viit `teŕve `kuurma `hainu ette Se 2. fig a. (rasedusest, tiinusest) kui siga `raske on ja `kannab oma `kuorma, sedä `üellässe `marjas Lüg; ah see oli va tühi koorm tal, ta sai sest `koormast `lahti (nurisünnitusest, abordist) Mar; tääl oo koorm `küĺgis, saand juba `koorma `küĺgi PJg; nüid pole muud kui virutavad `linna, maksab tuhande ää, suab `kuormast `lahti (abordist) Kad; jät́tis naise `kuarmaga järele, ise suri ää VJg; selle tü̬ü̬l es ole `otsa aru `kunnigil, ja oma `ku̬u̬rme olli ka kanda Krk b. vaev, hool, mure; tüli teisele ta koormaks on, ise ta‿p tεε midagid Khk; Ta peaks sene `koorma oma pεεld εε `eitma Emm; mes sa nii suurt `koormad eese `peale võtad Mar; juodik mees on naisele `kuormaks Koe; igaüks `kantku oma `koormad Plt; si̬i̬ om ku `ku̬u̬rme `süäme pääl Krk; om paarirahvass ‑ ‑ tõene kooleb ärä, jääp tõese `ku̬u̬rma ka tõese `kanda Puh; tõnõkõrd ku sa olõt `paḱvile ja ku sa saat tõsõga kõnelda, siss `õkva nigu `ku̬u̬rma saap `süäme pääld ärä Rõn; mu˽süä om alasi nigu `ku̬u̬rma alh, nii vaivalik om mu elu Har c. (mitmesuguseis väljendeis) Ega `kutsar `kuormaks ole; Kui oled `kuorma vedädä ottand, siis ärä nurise et on raske (kui oled mõne tööga seotud, ära nurise) Kuu; vöta naine, regi taga, tulavad lapsed, koorm peel Khk; Mes taal viga minna, änd koormaks (vallalisest inimesest); Pisine mätas aeb suure koorma küliti (tühiasi võib olla takistuseks) Emm; `Piśke kibi aab suure `koorma `ümmer ~ `raavi id Han; kuiss jumalat, nii küünäld, kuiss rukõ, nii `ku̬u̬rmat; `ku̬u̬rmaga˽tuvvass, luidsaga mõõdõtass (söömisest) Rõu Vt kuormanesä
koruse koruse Jäm Khk
1. küüru, kõverasse vädas ännast koruse Khk
2. kohevile, kummi keebmaad vahest samuti korutavad üles koruse Jäm
kriska kriska Emm Mär Vig spor Ha, JJn Pee Koe ViK IPõ Plt Puh Nõo Rõn San; kriśka Hää VMr Räp; `kriska Jõe IisR Võn; kriiska Hi Rid Mar Mär Kir JMd Kad Iis Kod Äks Lai San Krl Plv Vas; `kriiska R(`pr- Kuu) Jäm Khk Rei Han/‑as/ Ris Urv; kriisk Jõh, g kriis(s)a Har; krõ̭ska Räp, `krõ̭iska, `krõõska Se; pl kriisaʔ Rõu; riska Pil; riiska Jaa Pöi Muh Lih Tõs KJn Hel; `riiska Khk Kaa Muh Kse Han/‑as/ Var Tõs PJg KJnahjulõõri kaas `Priiskad `täüdüsid `olla hüäst `pääle ka `pandud Kuu; `kriiskad vottasimma ärä ku akkasimma küttama VNg; kui ahi on jo küdend, siis `pannasse `kriiskad `jälle `augu `pääle Lüg; leva ahjul on `riiskad ‑ ‑ teistel on `siivrid Khk; Enne oli riiska kohas uks, `käega tuli pealt äe võtta Pöi; käsi pannasse `auku ja `riiska `peale, kaks suurt latakast Muh; Kriiskasi on ikka kaks, üks alumene teina pεεlmene Emm; `Riiskad unusid `võtmata, aab `suitsu `sisse Han; `riiskad pial leeril, muidu `soojus lääb `välla Var; pane kriiskad peal, mudu tömmab toa küĺmaks Ris; Ära unusta kriskasi `peale panna Kei; kriskad on sees, mis kerise augu ja `kostna vahe `kińni suruvad Juu; kõige esimesed pańnid olid niisukesed üsku ahju kriskad VMr; ahjul on üks paar kriskasi VJg; kui üks kriiska, ei küpsetä `leibägi, leib jääb `tu̬u̬rvess Kod; riskad `peavad sooja `kinni Pil; ku kriskase pääl, siss ei lähä `lämmi `korsnade Nõo; Ema ei küüni kriskat `valla `võtma Rõn; Kat́s `kriiska oĺl, alumine ja `päälmine Har; `krõ̭iskaʔ nuu nigu kaasõʔ, `kütmisõ `aigu omma ar päält võõdõt Se|| piibukaas piibo kriiska Kir Vrd gritška
kudrutama kudrutama Sa Muh L spor KPõ, I Plt KJn Trv Nõo Kam, ‑mma Vai, ‑em(e) Pst Krk; kudrotama Mar Ris Kod; `kutrutama Kuu VNg, ‑mma Lüg Vai
1. kurisevalt häälitsema `tetre `kutrutab ja `metsis `suhkab; sie tetr on `kaua jo `kutrutand Lüg; teder ajab kahu ja kudrutab Mus; Üks [metstuvi] kudrutab ja teeb pesa puu `otsa; Teder kuulti juba `metsas `peale kudrutavad Pöi; see oo vist põldkana, muud linnud ep kudruta mette Muh; kui tedred sügise kudrotavad, siis `tulle soe ja pikk sügise Mar; isa[teder] ikki kudrutab ja jooseb `ümmer emade Saa; tedre kudrotab kevade mängi aeg Ris; tedred kudrutavad kevade aal JMd; ku teter ommogo kudrutab, siis [tuleb] `külmä, ku `õhta, siis `su̬u̬ja Kod; isä teder kudrutab KJn; tedre kudruteve kevädelt Pst Vrd kudrustama, kudrutseme, kuterdama1
2. (mahedalt, sosinal) vestlema; kurameerima Küll poiss `kutrut alade `tütrigügä Kuu; Kena kudrutada küll, aga aega pole änam; Tüdrukud kudrutavad poistega kambris Kaa; Las need noored kudrutavad Mar; nied plikad `kanged pośtega kudrutama Jür; poisid tüdrukud omavahel ka kudrutavad, kui nad `kuśkil on pimedas, või `õhtal, siis on nisuke tasane jutt ja natuke `naeru, see on kudrutamine; tüdrukud ulgakeisi koos, siis ka võivad kudrutata Lai; kudruteve ku tedre Pst; saesa sääl küĺmän `kambren ütsindä, tõese kudrutava `lämmän taren Nõo Vrd kudritsema, kudõlõma
kukutama1 kuku|tama Sa spor L K, I Puh, ‑tamma Plv, ‑dama Khk Emm; kukkutama Lüg Vai, kugutama Kuu
1. kukkuda laskma; pillama, poetama kukkutad kivi kattuselt `alle tulemaie; sie inimene on `endast kõhe `surnust kukkutand Lüg; älä kukkuda last `süülist maha Vai; kukutas ennast ülebelt maha Tor; ta kukutas kruugi maha Ris; tema kukutas ennast `koorma pialt maha Ann; tüdruk tahi ennast jõkke kukutata VJg; üleväst kukutap maha endä Puh|| tagandama valitsus `muudeti, `keiser kukkutatti Lüg; kukutasid vana valitsuse JMd; kukutati ametist, sai `lahti Plt
2. hüppama; hüplema Poiss kukutas üle kraavi; kukutab kaks `jalga `seltsis kut `varblane Jäm; ummisjalu kukutas üle aja Ans; obu tantsib ning kukudab aiste vahel Khk; meri siad kukutavad veest `välja viuh ning viuh Mus|| (last) hüpitama mis sa tah kukutat Plv; kukutadas ja kuĺlatadas kui laado hobõst Se|| viskama Võttis kõik viis kivi pihku, kukutas ühe ülesse ja pani [teised] ruttu pihust maha. Nüid kukutas selle kivi uuest ülesse tagasi Trm Vrd kukutõllõma
kulutama1 kulu|tama Kuu VNg IisR eP(kulo Mar, ‑dama Hi) Trv TLä Rõn, ‑tamma RId Har Rõu Vas, ‑tem(e) Hls Krk Hel San, ‑tõm(m)õ San Krl; kullutama Vas
1. (kasutades) kuluda laskma; kuluma panema kes siis `kengi `raatsis kuluta, `palja jalu vottasima VNg; sa õled kulutand `nõnda õma `riide `katki Lüg; kes seda teise käde annab, [teine ju] kulutab εε Khk; lõng o angi argile `sisse kulutan; ää kulutag oma püksi `perse tagust `katki Muh; kuludad oma vigadid Emm; [kuningatütar] kulutan ega `öösse seitse `paare `pastled ära Phl; kulutas teese aśja läbi Mär; egas jakki võin kulutada mette Aud; sie [ratta]rumm ei kuluta `aśsi Jür; takused `kangad kulutavad `rohkem `niisi JJn; tu lińt om iki paremb, ei kuluta nii `telge ärä Ran|| fig [ihnuskoi] Kuludab kopiga sörmde vahel εε Emm; mine sa alate pese `siĺmi ja kuluta `nahka Kod| ära hõõruma peenikse `varda kulutiv sõrme ärä; saabas olli jala är kuluten Krk
2. (millekski, millelegi) kasutama; raiskama ei `huolind tikku kulutada; olen `viinagi kulutand Kuu; `mis‿sa raha kulutad VNg; õlen nüüd `endast `vaisest kulutand, midagi mul võttada enamb ei õle; õlen sene `tüöga pali `aiga kulutand Lüg; mis sa mud́u kulutad, ää paku `süia `ühti Tõs; kulutasin paelu `aega Tor; üks kopik ei näe `ühte, teine teist, kõik ära kulutu Hää; mõni töö kulutab paelu `aega Juu; sa kulutad `liiga raha; kui paelu on tema `piale `aega kulutud JMd; ei akka tämä egäle ühele õma `piĺli kulutama; lapsed sitad eväd sü̬ü̬ egä kuluta kedägi Kod; mis sa ajast kuludet ilma`aigu Krk; ma ei kuluta üit́s kopik ilma asjata Puh; ala nakadu nait `päivi aśanda kulutamma, sa olõt nait kulutanu küländ; maʔ olõ uma latsõ koolitamise pääle paĺlu kulutanuʔ Har; paĺlo `aigo kulude är mant; `hindä pääle kulut́ hulga rahha ärʔ Se; keelt ~ suud kulutama fig (liiast või asjatust) rääkimisest mida `asja `piale sa kulutad õma suud Lüg; kes pailu lobiseb, kulutab suud Khk; mis sa sest suust na palju kuludad, ma ole seda juba kuulnd Emm; Mis ma muidu oma suust kulutan, ega si̬i̬ ei `aita ikki Hää; ei maksa `ültse suud kulutata, sest ei tule kedagi Lai; kuluts oma keele ka ärä ullu juttege Krk; mi‿sa no umma ki̬i̬lt ni˽paĺlu aśanda˽kulutat Har|| fig vaevama, väsitama mes sa eese jõust kulotad Mar; ta kulutas ennast selle pika `tiega üsna `palju Ris; te kulutate `eńdid minu pärast pailu Ann; Sinu peräst piä ma ennäst `vaevame ja ennäst kuluteme ja `vaeva nägeme Hel; `sinnä minek om asjata, mugu kuluta ja käi Nõo

maha maha R eP(muha Vll Jaa Pöi, moha Pöi) M T hajusalt VId, mahaʔ ~ `maaha V, `maahha Vai VId(maah(h)a), mahha Har, `mahha San, maa˛a, `maa˛a Lei, ma(a)ʔ Har

1. a. maapinnale vm aluspinnale temal oli enemb `joudu ja rehus minu maha Hlj; `ahju suu kukkuski maha, on juo põlend läbi Lüg; Siin ei `lastud õppimata `lõikajaidki `väljälä, et varistavad `vilja maha Jõh; esimäine `sorti oli, midä `tuule `puole `langes maha (vilja tuulamisel); `langis `polvisilla maha; kui sitta `veidedä, siis nogaga `temmada `kuorma päält maha; üväd karisod `maahha Vai; `rinka ääre `pεεle pane linad maha lademese [pleekima]; jää akab sedasi maha (kaldale) `käima, `tuulega tuleb jää rüsi Jäm; kukkus puu `otsast maha; nii joonud - - tεεb, saab ta koju vöi jääb ta maha Khk; rehi `lasti maha - - siis `pandi `jälle üles (vili võeti segamiseks parsilt alla) Kär; külmaga talisel aal `varblased kukuvad lennu pealt muha Vll; lume `elbed kukkuvad muha Jaa; `Ärtu on kaart - - see `pandi ikka esimeseks moha (lauale); `Järsku oli [ta] tuba maha kukkund ja kohe `valmis (surnud); Vaata et sa [õlut] maha äi püllu; Obusel oli nii tuline kikerdamise valu, et kuda ma ta adra eest võtsi, nõnda ta ennast sõnna sammasele muha viskas Pöi; `pakso lund on maha aend Emm; rukid `pańdi rehe `alla lademesse maha Rid; `ämmer kukkos kääst maha Kul; natuke o [vihma] ribustan kua maha, mua üsä kirju Var; õõnad `kukvad maha Tõs; meri juõsõb maha (lained ujutavad kallast) Khn; vana rahvas ütles, et sülita enne kolm `korda maha, kui maha lased, siis ei akka maast midagi `küĺge HJn; kella `maidnik kukkus maha JõeK; metsas oli lund ja jäĺjed jäid maha JJn; `võt́sin `lamba pikali maha [et niitma hakata] Ann; tuul aas `kelpa otsa maha Sim; lumi eit maha, kardulid jäed lume `alla; ma lükkän su `vankriss maha Kod; sülita maha, kui maha istud Pal; minestab ära, kohe kukkub maha Ksi; ta putti maha käest Krk; aab lume `lortsu maha Ran; peremiss tõi `peoga sirbi aedast `väĺlä ja pańd ussaia‿päle maha; sadagu vai `malku maha, aga lina piap kakutuss `saama Puh; ma‿ss `laina `alla mitte `raasu, süĺlässi maha `õkva ja `uhtsi suu ärä kah; me lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha nemä Nõo; vissiravva rihm lät́s `kat́ski ja maʔ sattõ `maaha Kan; laśk säńgü ette põĺvilõ mahaʔ Krl; hagu oĺl ärʔ kuivat, `pańti maʔ, `turbaʔ pääle; latsõkõnõ oĺl maha˽satt, om nõ̭na `lahki löönüʔ Har; [kui] piim `maaha lät́s lavva pääle, siss latsõ˽lakahti lavva päält ärʔ; ku undsõ˽`maaha tulõ, saa põud; kaśsil oĺl kuldnoḱk suuhn, tiä mõtõĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; [linad] `tu̬u̬di `väĺlä, `laotõdi `maaha Plv; üt́skõrd kül˽kõlisi kõõ ta pää, ku ma `maahha sattõ; saa as inne noorikõt `maaha `nõstaʔ, ku `viina `ańti Vas; rähm lastas `maaha `tsilku Räp; üt́š om šikk, tuu om `kangõ, tu `tõmbass su `maa˛a Lei || see oli maha visatud aeg (asjatult kulutatud) Lai Vrd mahaje, mahalõ b. allapoole, madalamale; alla `laiva on `silmist `saate maha `lastatu (asetseb raske lasti tõttu sügavamal vees) VNg; suits lüöb maha `korstnast, nüüd tuleb sula Lüg; tüttö äbenö, siis lüöb `silmäd maha Vai; Noored läksid `vastla päeval mägede pεεlt maha `laskma Jäm; toŕm tappand rugid maha; aid `katki, loomad maha `tampind Khk; [vikati] tera `oidas maha, äi passi löö `otsa; `ööseks lehed `kerkivad, niid `laskevad maha Kär; `päike lähäb maha, akkab `looja minema Pha; meri lihab ka maha, kui kuiv on Vll; `Rehteajaks `lasti parred moha; Ega kord kui ta `vastu tuli, lõi ikka silmad maha; `Sõuke vihm paneb odra jälle maha Pöi; kui udu üles lööb, siis toob `vihma, kui maha lööb, siis ep too; mered o maha läin Muh; lapsed `lasvad kölgoga `ange otsast maha Phl; vihm pani lenad maha, `vastu `mulda mädäneväd ää Mar; pais `laśti maha Mär; rae (rahe) lööb rukid maha Lih; loodetuuĺ ika oo viĺla maha kül pekst Mih; päe lähäb jo maha, madalase, akkab `looja minemä; mere vesi oo maha läin, läin `alla, möönä aeg; rukis nagu pilliroog, tuli kõva vihm, siis pani maha Tõs; siit otsast oli [müts] laiem ja, ja siit kõrvade poolt, siit akkas maha minema; kuus `tuńni [vesi] tõuseb ja kuus `tuńdi `mü̬ü̬nab maha Aud; võta püksid maha Tor; täna lü̬ü̬b suitsu maha, tuleb `sańti `ilma Hää; lase ankur maha Ris; mielitand `lapsi vommilt maha magusa ja levaga Amb; vaud on kõik maha siblitud VMr; `veski tammid `lasti maha, kos eenämud taga Kod; puud käesid `viltu `looka maha, kas ladvad kohe `maani Äks; temä `ot́svet maha (alumisele korrusele) `kortelt, temä `tahtvet maha Krk; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel; pää lei maha (vaatasin maha), mes ma `sinna lää Puh; siga kah nosib rügä, ega ta pääd ei saa `süvvä, sõkup maha; mine tu̬u̬ miu müt́s kõjo ladvast maha Nõo; vaaliʔ oss mahaʔ, sõ̭ss saa `häelmit kakkuʔ Kan; papa, tulõ˽tarõpäält mahaʔ; är trallaku `kapstid mahaʔ Urv; päiv om maha minekil, no˽vaia tüü rahu jättäʔ Har; puuʔ `vaaldu˽kõ̭iḱ `maaha Rõu; mi‿sa `maaha vahit, `vahi üless Plv; lepät́sirgukõsõ pujaʔ oĺli˽ḱaopujal pesäst `maahha `aeduʔ Vas c. pikali, siruli; (haige)voodisse õlut võttab maha. kie `liiast juob, sene võttab `pitkali maha Lüg; jala‿pel `aigus äp vöta maha Khk; töbi vöttas muha Vll; umala vägi oo selle nõnna maha võtn et Muh; see `aegos võtab kõik `loogo inimesed maha Mar; kus `kanged õlled, seal võtab maha kohe Kse; kui võt́tis maha, sis neli nädalat ei liigutandki `vuadist Iis; teisibä käesin vi̬i̬l tü̬ü̬ss, aga näe, `tõmmaśs nüid maha, ihu nõnna valutab Vil; maha `jääme akkab (rasedast naisest) Hls; si̬i̬ satass `varsti maha (sünnitab peagi), nenda tubli joba Krk; ku sääräne `haiguss, nakkaja `haiguss majan om, siss lätt üte mant tõsõ manu - - tu̬u̬ võtt kõrrast inemise kõ̭iḱ mahaʔ nigu pallavtõbi ja pokaʔ Har; peräst toda jäi `maaha (haigeks) Räp
2. mulda, maa sisse (ka mulda sängitamisest) Mes neist `tuhliest tegi vara maha, nüüd ott külm kaik ärä Kuu; lina `külvädä `maahha Vai; sügise juba uśs jääb nönda oimaseks, ennem kut tä akab maha minema maa `sisse, `kuskis mätta ala; mine köpsi sa nii teibad maha (maa sisse püsti) Khk; Vana Pörga Mihkel viidi maha Kaa; [kalade] rapid kaivati soja ajaga ikka maha Krj; Kevade `tuhli maha paneku ajal oli kuiv Pöi; külitse maha ja siis akatasse `künma Muh; puu `roikad `löödi maha Vig; see mis maha tehass, see o `seemne vili Lih; lena `tehti maha niipaelu, kuidas tarvidus `nõudis Mih; ärra oli lasn oma süda maha matta Ris; mul olivad uvad juba `ammu maha `pandud; `suat́sime ta ilusti maha VMr; koer mat́tis iire mulla `alla maha Trm; ma panin kartuli `poegi maha Kod; ommen veeme `surnu maha, ommel on matussed Pal; aŕkadraga sai `eemalt kõik vili maha `tehtud Äks; `pi̬i̬tide maha panekul täpitässe KJn; ku rügä olli maha tett, siis `aeti ni̬i̬ viilukse `siśsi, üle nurme `õigest Krk; sulane läit́s `mõisa `teole, maad arime ja `viĺla maha tegeme Hel; kui põld maha sai, tulli `turba `lõikuss Ran; `maarjapäävän tetti kapusta `si̬i̬mne maha Puh; kui om `kartuli mahapanek, siss `piava olema idu küĺlen Nõo; kaar tetäss enne maha, kesv perän Kam; no om mul kõ̭iḱ vili maha˽tett, no‿m süä rahu; nigu `kapsta loomakõsõ mahaʔ istudi kummaga, ni närvetü mahaʔ Har; `Kirstõ es olõʔ inämp nii paĺlu `jõutu tetäʔ, inemiseʔ `oĺli˽sõ̭ss niisama rohega õ̭nnõ˽maha˽`viidü Rõu; äkki `ku̬u̬ĺjit võõda ai `maaha (ootamatult, õnnetult surnuid ei taheta matta) Se
3. a. küljest, otsast või pealt ära Ärä sa kalu valiess `liiast `sopra, sie otta kalul kohud maha (lõhki) Kuu; `sõńni ei `tohtind juo `vergus `olla. sa pidid `selle maha `leikama ja `uueste kuduma Hlj; luisud on, nendega tapetakse `pihta, `vöötakse see lakk maha [vikatiteral] Khk; aas raibe sarve muha, mis ta tohlaga änam `kaeleb Vll; tuul ragub lehed muha Jaa; ormid o nüid `õitsed maha lasn Muh; kui puu leht maha lähäb [sügisel], siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; kase `lehtega saab ilust kollast, maha ei anna pestes Tõs; juust siest suetasse kõhm maha Amb; ku kaŕjan `käimä akasid, aed taĺvtaku maha, eläjäd ja siad; `lõikad kańepe piä õtsass maha Kod; karvad (habe) vaea maha tõmmata Lai; kalal tuli soomuss maha võtta Trv; talikaru `aetess keväde maha, siss kiḱk lehmä aave `karva; lei käe õlast maha Hel; poiss, muńn maha (hirmutades); serände `virtsuv vesi, `rostene kah, siss tu̬u̬ ku `vaŕbide vahelt käib läbi, võtap naha maha Ran; esät-emät avvan, es ole `ütlejät kah, et poiss, abe maha Puh; servä maha `aada `laudul, siss om ää põrmandut `alla panna; ame om piḱk, alt piäp tüḱk maha `võtma; sügise aava anise sule maha Nõo; ku muna `häste ärä keenüʔ ei olõʔ, sõ̭ss kuŕal ei tulõ ku̬u̬r mahaʔ Võn; ma võt́i udila ja peśsi ubinit maha Ote; lauda uiss oĺl `ińgi päält maha˽tulluʔ Krl; mul om `väega hää hari, tu̬u̬ tuu viimädse eläje (täi) pääst mahaʔ Har; lei pää `kirvõga˽`maahha Vas; sui latsõl `tihkõ kammiga pää `puhtass, sõss tulõvaʔ kõik maaha, mis sääĺ `kurja teiväʔ; villa heüd om `maaha tullu Räp; rikass tütär lei uma `varba `maaha, et sis lätt timäle käńg `jalga Se || piltl ära mängi poiss, võtan su naha maha Mär; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔ Kan b. (riiete äravõtmisest) `Möisa ärrale pidi ikka teed `andma ja mehed pidid mütsi moha `võtma Pöi; veta müts ka maha Phl; kõik ni‿sama visasid suured `riided maha KJn; `tõmba pöksi maha, pöksi om sul `katski Nõo; nääʔ kaki umaʔ `rõiva hilbuʔ kõ̭iḱ säläst maahha Vas; timä es võta `rõivit mahaʔ Räp c. piltl katki, lõhki kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - - `rahval `laskesitte `vergud maha keik, muud ei `jääned ku `paĺjad `raamid Jõe; tüö oli nii `raske, et võt́tis mu pihad maha; sie ärra oli abeme `nuaga oma kõri maha tõmmand Koe; `laśkis mau maha VJg; rangi võtav [hobusel] rinna maha Krk d. (kangakudumise lõpetamisest ja telgedelt mahavõtmisest) panin viel `kanga üles, ei `saandki ise maha `kuotud, lasin toist kududa; Sain `ehtuks `kanga maha Kuu; kui `kangas akkab lõppema, siis `tarvis `kangas maha kududa Jõh; ruttasin `kangeste kangast kuduma ja sain `õhtaks maha Mär; Kangas on maha `koetu Hää; Mõ̭ni kangass - - oĺl kah üt́stõisskümme `püürä, tu̬u̬d ańd maha˽kotaʔ Har
4. a. hulgalt, määralt vähemaks `suomlased `toivad `palju `silku `siie, `meie ise `püüdasime ka ja seda`muodi nied `innad `laŋŋesivad maha Hlj; ons se sest maha `vεεtud (maha arvatud, lahutatud) Kär; se on nii valelek mees, et kui ta rεεgib, veta pool maha Emm; kui kaks võtta neĺlast maha, siis jääb kaks järele Mar; lapsele tu̬u̬b `aasta `juure, vana inimesel võtab maha Vig; `kauplemise juuren jätäb maha, annab odavamass Kod; seda `alba `asja võib ikki maha vähända, mis sest tõesele kätte ütelda Trv; lina ind om periss maha lännu, lina ei massa kedägist; si̬i̬ raha rehhendets säält maha Krk; mina sai niipaĺlu tu̬u̬st rendist maha `tińki San b. järele (millegi lakkamisest, lõppemisest) Nüüd mul on paremb, köha jäi maha; Vihm on maha jäend IisR; küll suab `kõike, ku sõda maha jääb; neli nädäläd lehem annab peräss vasikad `piimä, siis akab piim maha `jäämä Kod; tuul jääp maha vist, puri enämp ei vea Ran; juunikuu siss kana jätävä munemise maha ja nakava `audma `tüḱmä Puh; jätä no maha, mi sa täst juuratõt (korduvalt küsid, usutled) Urv; jätäʔ jorisõmõnõ jo mahaʔ Krl; mi‿sä paadõrdat taah, jätäʔ jo `maaha; ku sado kurmutuulega tulõ, sõ̭ss tu̬u̬ kurmu sado inne `kolme `päivä maha ei jääʔ; piim jääss jo kõhnõmballõ, piim jääss jo `maaha Räp c. (muud juhud) no sie oli siis `laitand küll maha, et ärä me nüüd tänä `üösel viel lähä Kuu; `rahvas `naeravad meid maha (välja) Vai; Kange mees teisi maha tegema, aga äga ta ise ka teab mis suur asimees pole Kaa; ta on maha käind (moraalselt laostunud) JJn
5. a. (rõhutavalt millegi sooritamisest, läbitegemisest); lõpuni, täielikult, ära `Terve tie `juoksin maha; Seda maad `päevaga maha‿i käi IisR; kui juba tuli maha põleb, ära kulub juba ahe, siis võta `taina `lõimest `vällä Var; üks lähäb `mõhkides mööda, teene ajab jutu maha Tõs; [üksi elades] räägid ühü jutu maha, aga põle, kis seda kuulatan on Aud; nemä istuva lavva man, `aava pikä jutu maha Puh; minge`istke koheki aid`vi̬i̬rde, sääl jututage oma jutt maha, aga mitte lavva man Kam b. (hävimisest, hävitamisest) puuk - - viiakse liida `alla, pöletatakse maha Mus; Maja põles nendel maha Pöi; maea laob maha Tõs; kõik `uoned põlesivad `muani maha VMr; elumaja om maha lagunu, perenaine sures ärä; laut `paĺle põhjani maha Krk; si̬i̬ sõda palut ka `ulka majasit maha Puh; seo külä `paĺli `puhtumass kõ̭iḱ `maahha Vas c. (puude raiumisest; taimede lõikamisest, niitmisest) Kõik jämedäd ja `piened [puud] pidid `kirvega maha `laskema ja `katki `raiumaie Lüg; tämä `tahto terävä vigasti, kui tädä `maahha `lüvvä Vai; jaani`ätsed parati `öitsvad, kut ein saab maha Jäm; sügise `lastase puid maha, tehasse agu Khk; möned kase kärsid on einamale jäänd veel, vötame need poar `kärssi muha Jaa; `Niitsid eina maha ja `jätsid `sõnna sammase `paika Pöi; kõik puud `võeti maha Muh; Oome `öhtaks `saame einamaa maha Rei; vikatiga niideti rohi maha Rid; kui vili maha võets, siis koguts ää kua kuhilasse Lih; mul oo vekat́ vahe, ma löön [rohu] maha Mih; `Niitäjäsi vähä, `õhtas eenämuad maha ei sua Khn; lehtpuu raiu noorel kuul maha, mädaneb kohe Tor; meil sai siit maha `võetud `metsa Kad; puud tulevad maha lasta VJg; meie aema kõhe eenä maha Kod; miul küll ein käis maha ku suitseb; kui kuju ilm olli, lõigati mitu ett maha Krk; soearjass tirisep vikati i̬i̬n, aga mitte maha ei lähä Nõo; ku vili ilostõ‿ks kõllatsõss lätt ja - - sõ̭ss ei olõ muud kui lüvväss mahaʔ Plv; mõts `raoti `maahha, kae˽ni̬i̬ jämehiid puid es olõ˽`kohkiʔ Vas d. (surmamisest, suremisest) mattukse raha `oidasin ikke, et suren maha, siis‿san ikke maa`mulda VNg; sie `aigus - - tappabki maha, `õlgu `luoma ehk inimist; võttas karu elo maha; `käägista maha kõhe sie luom Lüg; Lüö kas vai maha vai `räegi `iaga, täma tieb ikke oma`muodi IisR; lasin `ülge `maahha Vai; kuul vöttis selle maha Pha; sial Upa põllal `lasti kua mehi muha; Oli maha `löödud, tea kedagi, kes lõi Pöi; kolm kuud elas, siis `surri maha; ta tuleb murrab mind maha Muh; `uńta oli nii paĺlo, et obose `varsu `olle ikke igä `öösi maha murdnd Mar; tuapoisi `laśsid maha Vig; [vana] obune lüiakse maha sigadele ja, ärg - - läks ikke inim toiduks Koe; karu muŕs maha mussa äŕjä Kod; nad laśsivad `põtrasid maha ja `kitsesid Plt; olli tõise maha kõmmuten; täo paĺlu `lu̬u̬me maha koolu Krk; [tal olnud] kuri siĺm, nigu lännu `lauta, lu̬u̬m `lõpnu maha Ran; `pikne `olli kolm `lehmä maha löönu; püssi`rohtu `olli `väega veedi, selle es saa üttegi tuvikest maha Nõo; katku aiguss, muud ku rahvass `ku̬u̬li maha Rõn; lät́si t́sika `ki̬i̬ldmä, taheti püssäga minnu `maahha `laskaʔ Vas; sõ̭ss tapõti noid maha, kelle pääle sõrmõga näädäti Räp; surm võtt `kõiki mahaʔ, `korgit kuningit, kedä taht Lut e. (müümisest; raiskamisest, kulutamisest) `ostab siit meilt ülesse, läb `teises kohas müüb maha VNg; seńdi suad, selle ju̬u̬d maha Kod; mihe talu `müiti maha Hel; mes `kopka saab, ju̬u̬b maha; mes mä `ti̬i̬nsi palga, tolle ma maha jõi Ran f. (mingi aja või sündmuse mööduda laskmisest) Ilus aeg jumalamuidu maha `kulai·tadu Hää; täna ommiku oleks piima `viimise maha magand, kui kell ei oleks särisend JJn; magas selle söögivahe maha Pal g. (ametikohast loobumisest) minä `viskan maha õma ameti, enäm ei taha Kod; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ; aamõtist sai ar `maaha Se
Vrd maalõ
6. olematuks, mitteesinenuks Laste i̬i̬st `oiti `kõike `aśja maha (varjati) Hää; poiss salass oma latse maha, ütel: minu ta‿i ole Ran; kuritü̬ü̬ salati maha Nõo; ärä saladu mahaʔ Har
7. kindlaks, kokkulepituks Meitel oo see asi juba ammu omavahel maha tehtud Kaa; `tehti seal siis kaup maha, `joodi se viin ää seal, kui [kosjad] `vastu `võeti Muh; siis `tehti kaup maha, kuipaelu karjatsel `palka makseti Koe
8. (koos verbiga) maha jätma ~ jääma 1. millestki loobuma, midagi hülgama enamb ei old [pulmas] `kirstu lunastamist, nüüd on keik `jääned maha nie `muodid Hlj; `milla täma jättä sene `juomise maha; sie mies jättas oma `naise maha, vottas `uue `naise VNg; miä‿n sinu maha jädä Vai; Piip ees `jälle, soa ikka [suitsetamist] moha jätta `öhti Pöi; selle reo naese pärast pea ma isa ema maha `jätma Muh; ta jättis need viisid maha, ta oo nüid viksiks inimeseks akand Mär; sa jätä ni̬i̬d mõtted maha Kod; jät́s selle moodu maha Krk; vanast olliv särgi, särgi mu̬u̬d jäi maha enne eesti sõda Hel; nüid ei tiiä, kas ta om tollest mehest maha `jäetu; jätä maha `ni̬i̬dsekerä, `taivan `tuhvli oodava Puh; Kui levväd linnupesä, siss oia suu kinni, ei tohi ambit näidätä, siss jätäb lind pesä maha, kui ambit näität Nõo; timä lubasi kõ̭iḱ halva˽`kombõ maha jättäʔ; mu poig om ka jumala maha jättünü Har; üte naaśõ jät́t `maahha, võt́t tõõsõ Rõu; noid sõnnu jäteti `maaha, noid inäp tarvitada as; sõ̭ss jäi tu `orjuss `maaha Vas; ma olõ suitsotamisõ maha `jätnü Räp 2. kellegi, millegi lahkumisel alles, endisesse paika jääma; tahapoole jääma `mootor jääb ka `lainest maha, ikka `laine on `kiirem Jõe; `Suuremad `juoksid `kiirest, `veikemb jäi maha IisR; `tahtos miust `maahha `jäähhä Vai; püksid jähid `mõisa `õue maha Muh; kes siis nii `vaesed ja viletsad olid, et testest `tahtsid maha `jääda Mih; jäi ise maha, teesed läksid ää Tõs; kui vesi alt ää kuivab, siiss jääb iä korge maha Khn; `kõikel [uppunuil] jäid naised ja lapsed maha Aud; tindid (tindikalad) ma unetasi päris maha Hää; maea põles maha üks sui, muud maha ei jään kui kuusk ja vana sain Ris; ei `võetud teda vekest ligi, `jäeti siia maha JJn; sa olet silmä maha jättän [võrgu kudumisel] Trv; jätten papi `surnuaia pääle maha Krk; ma `saie ette ja mi̬i̬ss jäi miust maha Hel; kes virga viisud rätid kannab, kui `laisku siän ei ole. kae virk unetab maha, siss laisk viib `järgi Ran; temä om oma `tü̬ü̬dega `loiku jäänu, om `aiglane ollu ja om tõśtest maha jäänu `kõ̭ikist Puh; meil om `ulka maad `minnä, `piäme `rühjämä, et me rongist maha ei `jääme Nõo; pu̬u̬l`tõise `aastane olli ma emäst maha jäänu, nii et ma tast midägi ei mälete San; kuiss saʔ nii uma lina `kakmisega tõisist maha jäät Har; säidse `poiga oĺl ja kat́s tütärd oĺl tol, jäi `maaha läsäl naasel Räp 3. sööti, harimata söötis, harimata see on vana mahajänd pöllu koht ‑ ‑ kadagid kasvatab Khk; padrik vöi rapik, mis on maha jäänd Kär; põlluks tegin kaks tükki `põldu `praega, mis on maha jäänd, suur lepik pial, akka uuest `juurima Koe; si̬i̬ maha jäänü maa - - ku ta kolm, neli `aastet mahan om, siis om sü̬ü̬t `valmi Krk; maa `olli lahjass jäänu, es ole sitta saanu, siss jäi maha Ran; mahajäänü maa, kos enne põld om ollu, om `jäetü üless `kündmädä Ote; maha kuulutama ~ hüüdma ~ ütlema ~ hõikama (abielu maha kuulutama) `pruutide mahakuulutamine, kaks ehk kolm pühabad, kolm `korda öpetaja `itleb Jäm; paarirahvas kuuludasse maha; `kirkus `üitasse maha, öpetaja üiab maha: see, see, nee `tahtavad `paari `minna Khk; läksid kirgule, `eelti maha Mus; See on kergu `säädus, et kolm kord `öötakse kantslist moha Pöi; Ann tuli sealt ää meitele ja alles sis `lasśid maha ütelda Kir; [kõigepealt olid] kää`anded ‑ ‑ siis on kaks nädalt vahet, siis oli kiriklik mahakuulutamene, siis oli ka laulatamene Lih; pühabä oli `kantslist maha `üeldud VMr; senis kui pulm `tuĺli, kirikust õegati maha, kolm `korda Kõp; ku esi olt kirikun, ku sut maha õigats, siss latse `rü̬ü̬kvet Krk || kombetalitusel surmateadet avaldama surnut üteldäss maha - - opetaea `ütleb nime, kui vana ja kelle laits, kõneleb kah oma `kõnne Ran; maha saama sünnitama täma sai pojaga maha Khk; see naisterahvas on maha saand Emm; tä akkab `varssi maha `soama, akkab titte `tooma Tõs; meie emä on maha`suamisel, maha`kukmisel Kod; sai katõ latsõga `häśte maahha, a kolmada `aigu `ku̬u̬li arʔ Se; meelest maha minema ununema see jo `ammu meelest maha läind Pee; jutud lähvad meelest maha SJn

mere|märk siin oli üks `veśki, siis oli Paju`nieme lebik, nied olite keik mere `mergid Jõe; siis oli nie varane aeg viel, `nõnna et mere`märgid olid ära `korjatud, viel panematta olivad Hlj; meremärgid, mis merese pannaste laiva teedele Jäm; Mere `märkideks olid `kõrged puud, kergu tornid, mis merele ää `paistsid Pöi; meremärk meitel kutsudaks `tooder Phl; meremärgid kust laevaga piäd minemä, et sa mette rahude `otsa ei lähä Var; mere märgid, kus laevad purjutavad, neid on pailu meres, iga madala pεεl Khn

minema minema, da-inf `minna uus IisR, eP(minna Jäm Mus); minemä, da-inf `minnä hajusalt L, Juu Kod KJn(-ńe-) hajusalt T(-ńe- Ran), minnä Vig Khn KJn T, minnäʔ V(mindäʔ Har Lei); mineme, da-inf minnä M(-m Krk) San Krl/-äʔ/; menema (-mä), da-inf `menna () R(-mäie Lüg) Muh Hi Mih Ris JõeK KuuK Tür ViK VlPõ Iis Trm MMg; mänemä Jõh(mänä-), da-inf `männä Vai; pr (ta) läheb, lähäb, lääb R(`lähteb Hlj, `lähte VNg, `lähtö Vai) eP(lihab Sa, lεhab Ans Jaa, lεheb Kär Hi) eL(lääp hajusalt M T, lätt hajusalt T, V), mene(b) hajusalt R, (nad) `lähtvad S(`lε- Kär Hi, `lähtavad Khk Mus) L(-äd; `lähtad Mih) Ris; imperf (ta) läks R(meni; mäni Vai) eP, läits M hajusalt T, lät́s T V; impers, pr lästässe, imperf `läśti Kod

1. liikuma (eesmärgile osutamata) `Lähteb `nindagu leppäse `riegä Hlj; `vihma akkas sadamaie, en saand `mendost `ühtä; tämäl ei õld `aiga `õlla, läks `nindagu vana kuu `taivast Lüg; `Lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna Jõh; mäni jokke müöd `vennegä Vai; ühed tulavad, teised `lähtvad Jäm; lihab kut tigu Ans; rannast `tömbab vörgu öla `pεεle ning vötab `minna; kured `lähtvad `viirgas (lendavad reas) Khk; läheb igavese valuga; ranna äärt pidi `minna on `paksu `rohtu Mus; vöttis jöge mööda `minna Pha; Vana inimesel pole `sõukest minemise isu änam `öhti Pöi; ää `palja seari ming, ehk oo matakumi Muh; laeb läheb `peale `loksodes; läks lõigates Mar; muul oo sadamas, kus laevad lähvad Var; tõttas `minna Mih; [koerad] `lähtvad nigu üks tuul Aud; Läheb ku kit́s Hää; peab końdiauruga edasi minema Ris; obune läks na et tuisk oli taga Hag; lähvad tie pial nagu `lamma kari; suure `teeni annab siit ulga moad `minna Tür; kui ta (lehm) `süies läheb, läheb tükk `aega `minna kua Pai; lähäb kui tükid taga VJg; lääb kui nool Trm; mõni - - one sõna piält minijä, krapsu pialt lähäb; kuda tullasse ja lästässe Kod; lähäb luugaku, luugaku Ksi; ilusat teed ei ole, mine `reega või kuker`paĺli Plt; läks nigu rapsatas KJn; mi̬i̬ ruttu; sis lähnd jälle seantse obuse kabja plaginaga Vil; lää ku nu̬u̬ĺ tulist Krk; läits nii, et `paĺla seere `välkusiva; susi võt́t leeväkandsiku ja väedse ja läits Ran; ku `lämmi ilm om, siss mindäss `palli jalu Puh; lähme ruttu, tõese oodava; nahast ratuss om päedsete küĺlen, toda pidi `võetass obene `perrä ja mindäss Nõo; kepi nõ̭al saat edesi minnä; ei saa `astu nii valiste nigu nu̬u̬r inemine lätt Rõn; lätsive ku vana varese San; ma˽lähä takan Har; ma oĺli tagumanõ minnej; ku mehiläse süllem lätt, siss um ka suḿmin; ku ma `üt́li pinikesele, et läḱeʔ, siss oĺl hüä mi̬i̬ĺ Rõu; `lätväʔ tüḱk maad; kas minnüʔ hobõsõga vai jalaga vai Vas; ta lät́s kui tuuĺ, nii `virka lät́s; hobõnõ lätt üle neläjala, kappadi, kappadi Räp; edimält lätt karatõh - - [siis] nakass `riśsi minemä (hobusest) Lut
2. eesmärgipäraselt liikuma, kuhugi või midagi tegema suunduma a. oli mend `sauna lakka `vahtima, kes siel on Jõe; Ärä sa lähä jää `pääle; Ega `heinäle ole veel nüüd menemistigi, `vihma sadab jo krabinall Kuu; men igestä `ärjäd `vällä ja men `kündämä VNg; `mengä `tuoga save; inimesi `tilgub juo `seltsimaja `mennä Lüg; läks aja taha, ikke oma `asjale; Tulivad siis `ommiku mattuselised ja `mendi mattusele; nüüd `lähmä `pohla Jõh; tahin `mennä `toise talo, ei saand `mendust; `sorsad mänivad `pilli `ruostikko; `muidu nämäd ei `saaned `asjaga `toime, kui `läksiväd `kohtu Vai; ta lihab `seia rohu `pεεle magama Jäm; koes sa lihad Ans; kardab kut tuld, lähe mette lisigid; `anti käsk, pidi `küiti minema; kana lεind munele Khk; kas merese (kalale) ka lähed Pha; kui Mardi Mariie lihab [tööle], siis ma liha koa, kui äi liha, jääb lihamata; möni läheb üsna pääva `aegu `vargile Vll; `Eesel külm juba kõrvalestad siniseks `tõmmand, aga tuba äi `minda Pöi; täna pidi `otra `mendama Muh; kui on `vaene laps, lεheb `teenima Emm; teised on keik läind einamale Käi; läksid `kosja, teina mees `seltsis Phl; `lähtvad `niitma; laps läind unele Mar; ma saa teeste `ulka `mennagi; ää mene teese `peale `kaevama Kul; ei taht isi `metsä minnä Vig; läht angeri `püidma Kse; poist `lähtväd `ulkuma Var; kell neli lüpsetasse, siiss `lähtad [lehmad] `metsa `jälle Mih; tä `minne `puhkama Tõs; `aeti juba pääva tõusust ülese, `loomega `väĺla `minna Aud; Saa minust änam põllul `mintud Hää; `rahmed `pańti ärjäle `kaala, ku `künmä `lähti Saa; lapsed lähvad redusse, kui paha on teind Nis; mul ei ole minemist `kuskile Kei; ta lähäb `linna `tohtre `alla (arsti juurde) Juu; jaani päävast läksivad einamalle JõeK; minust põle kiriku enam minijad Amb; rahvas lääb `tööle Tür; tema põle `tohtind siga `menna `tapma; läen vett `tuoma VMr; lähänd `üösse - - obust `tuoma Rak; teine läheb laia kaarega, sa lähed nigu `pastli paelaga (niitmisel) Sim; võta korv kätte ja mene marjule IisK; vaea `lu̬u̬le `minna Trm; ma ei lähäsi vihmaga `väĺjägi; kohe (kuhu) si̬i̬ lästässe; vasik lähäb (viiakse) kõhe `linna Kod; nüid on vi̬i̬l uus `seadus, et seetsetõiss`kümne `oastane lähäb `li̬i̬ri Pal; mis ma `rahva sekka lähän; lähnud laade `pääle Äks; lään `poodi Lai; obusega `mindi `vasta; läksin parajast `peale, ku oli leeva kallal Plt; akkasime - - kõrtsi poole menemä KJn; muist oĺlid lähnd kellälööja `juure Vil; nemä lääve nüid sinna poole midägi `asju `aame Trv; mia pidi emäle (ema vaatama) mineme Hls; ku kukk õrrel minnän laul, ütelts ommen tõist `ilma; ku `lääde `linna, sõss tooge seppä (pärmi), teeme karaskit; ole sa ää laits, min sa ärä kodu Krk; peremi̬i̬s minnev kah ommen oma nuumikuge laadale Hel; jänest ei tohi järve pääl nimitädä, ega järvele mińnen; temä lännu ommuku vara lehessile Ran; ku ma kipeste mäkke lätsi, siss mat́t eńgu `kinni; `ku̬u̬li piäd iki minemä, küll nä siu oppeva, ku sa‿i mõśta Puh; mia lätsi `sängi pikäli; vanast üteldi, et `aige jalg lääb ahju pääle, terve jalg lääb `teole; oless me lännume kuuse `alla, siss oless me kueva ollume; mee tu̬u̬ mõhk `sisse Nõo; lapule mindäss `kutsmada; ull obene, `peĺgäb `autut, `taaga ei taha minnäkine `liina Ote; edimäne asi, kui nüid `aige`majja läävet, om vere pru̬u̬m Rõn; ma‿la (ma lähen) kae, kos kana ommavõ; mi̬i̬ pääle, ma lähä siss `kartold rääbitseme San; ärä˽mingu˽jõe `vi̬i̬rde Kan; Kas `läämi ojulõ (ujuma); inne kümmend `aastat es `lääki latsõ˽`ku̬u̬li Urv; latsõ es lää˽karjagõ `mõtsa Krl; `minkega `vällä mõtsast; noorõ inemise lättävä pidulõ; anna mullõ kätte tu̬u̬ asi, siss ma ei lähäki `kuhtullõ; tuuĺ lätt magama (vaibub) piltl Har; ma lät́si `si̬i̬nde; meil `Osvaĺt ku `säńgü lätt, nii tulõ uni Rõu; tulõ sepäle minnäʔ; `minke no˽ti̬i̬˽ka magama Vas; hummogo lätt `vällä niikavva ku õdagoni; ku söögi aig ligi tuĺl, sõ̭ss `tütrik `lätse `ki̬i̬tmä Räp; maʔ küdsä `saiu, a saʔ `läädõʔ jälʔ `müümä turu pääle; taa noorõmp poig, taa om sul nigu ah́v, pedäjä `nõkla pite ka lätt ülest Se; läteme `maŕju (lähme marjule) Lei b. (väljendab liikumise suunda) Kakuna küla oo `Kõrkverest `mindavas Pöi; siit `saare `minna on kuus setse `sülda vett HMd; siit `minnes on kingissepa maea paremat kätt Ann; `mõisast külasse `minna ei ole nii pikk vahe kui siit `mõisasse Äks; soonetuisi on Laiusse poole `minna veel mitu tükki Lai; siit tahabole `minnä, suured kased `oĺlid; mis nii üle ti̬i̬ kohe on minnä, si‿on - - meie maa KJn; säält `veśke tammist üle minnän om ti̬i̬ kaevet Krk; tu̬u̬ maja om `õkva ti̬i̬ veeren, siist minnä ääd kätt Ote; siist Võru poolõ minnehn um `puut́ka, sääl timä `eĺli Rõu c. (ehale minemisest) millal ma änam koodile lähe, koodile minemise ajad‿o `möödas Mus; kölapoisid `lεhtvad putsale; naise`randa minemest toleb vεhe ede; tüdrogate `juure `minta lepsole Emm; poisid läksid neiu `randa Tõs; poisid lähväd `õhtu luisule Saa; lähän õt́e tänä õhta naesele Juu; mis ta mud́u külasse lähäb, kui ta `naisima ei lähä Kos; lääb mut́ti Ksi; Mi˽`poiskõnõ lät́s ka `täämbä õdagu ummõtõgi jõõsa pääleʔ; noh kas tädi`randa mineḱ Urv; poisi˽läävä˽`hut́ma; ku õtak tulõ, sõ̭ss poisi˽läävä˽hut́i pääle Plv; poišiʔ lättevä kabõid́šidõ Lei d. (sünnitamisest) naene lähäb `nurka Mar; ta oo - - `nurka minija Mär; veĺje naene minemä vaŕsi nukka Kod; üt́el mehel lät́s ka naane `nulka Se e. kallale minema, ründama `kärbased `lähvate `lapse kallale Jõe; süda `kargas täis, kas mine käsitsi kallale Khk; `tuhlituba `köötasse sojaks, et külm ep lähe kallale piltl Mus; tema äi ole `kaaklend, ta pöle kenegi silmile läind Rei; ega loomal aru ole, ta lähäb ju kohe kallale Mär; kae kos lońdu, ei lää `pääle (koerast); meie lätsime ommuku`pääle, õdagu tagasime ärä, sääl nakati kõvaste `lü̬ü̬mä (sõjast) Ran; peni aogup, joosep `perrä, viimäte lähäp `küĺge Nõo; mi `naḱsime pääle minemä, sõ̭ss lät́sivä pakku Räp f. (väljendatakse tegevuse võimatust) nüüd on [angerjad] nii `kaĺlid - - no mene `osta seda Jõe; mene siit `kaugalt `käümä Kuu; Mene sa akka nüüd viel kudumist õppima; Misuke kiri `kangal, mene sa saa aru, kuda`muodi seda tehasse IisR; mäne viel `suuri `kallo `püüdämä Vai; saa raha `koestkid, mine maksa siis `völga vöi midad; mine katsu `amba valuga `süia Khk; mine tee siis, kui sa ei jõua Mär; Tüdrikutest ää mine `rääkmagi Han; Mine akka neid esivanemaid auast `väĺja kangutama ja nende käest küsima Trm; mine ti̬i̬, ku sul `jõudu ei ole Trv; kassi`poigel siĺmä pään ja mine nüid mina `tapma näid Nõo; tet́ti [tööd] õnnõ naĺaga, rõõmuga, mee˽sa keelä vai käse˽kedä Plv g. (halvustavalt tõrjudes) mine kus kurat Jäm; Minga ette pörgu Kaa; Mingu kus see ja teina Emm; mine om jutuga õege `metsä Tõs; Mine sea persse silda tegema Lai; Mee õigõ˽sitalõ `saiba `otsa Urv; mineʔ `persehe Plv; Mineʔ kassi hanna ala Räp
3. a. (suunatud või juhuslikest liigutustest või liikumisest) ma `läksin `vasta puud, nii pime oli; tugev obune, läks `teiba otsa Lüg; `puiko mäni kätte Vai; `patron läin `lahti ja viind silma pεεst Jäm; `lambad läksid mo kεεst laiali; `katle pöha `vastu käsi lεind, nönda tahmane; `kange õlut läheb pεhe Khk; sääl läks `laevi - - madalale Pha; nii pailu vett nad said, et [tuli] es liha teiste majade `sisse Vll; Läind öhe `õhta pümes aŋŋu `otsa, ajand sääre `katki; Udu läks öles; Püss oli enne `aegu `lahti läind Pöi; räemed `lähtvad võrgu `silma; nii vali tuul et, aga nii `pissi läks `veski `eetsi Muh; äi nemad pole osand, nemad läind nii `eksi (eksisid ära) Rei; kala hakkas sealt [mõrratiiva] `εεri kauda minema Phl; laeb läks `krunti; vesi on tagasi läind (mõõnamisest) Rid; sa ei `oska ojoda, siis sa lähäd `põhja kui kerves; rott läks `lõkso Mar; lapse pea läks `vasta `lauda; jalad läksid libeda peal alt ää Mär; piisad `lähtvad leidi `peale Kse; jaanipäävani [kägu] laulab, siis `minne odra okas `kurku Tõs; ahuni, `siigu, kohasi, mis siält iä alt mut́issõ `lähtväd Khn; pidi see jutt ikke `soama koos `oitud, aga läks laiale kui vesi kohe Juu; ega siis suits majalt `väĺla ei läind HJn; pleki serv oli pumba vahele läind JJn; sibul lähäb `silma VJg; linad õlid `kuivman, kiudu küĺjess läks tuli maja `külge Kod; pääv läks ära (päike läks pilve taha) Pal; nuga läks `sõrme KJn; ais lää `ninna; lehm olli lõa `pääle lännu ja ärä koolu Krk; miul läit́s tu̬u̬ läbi `kõrvu Hel; terä `pelgäb ärä `lü̬ü̬mist, kas lääb `kivvi kohegi vai; ruad tetti `õkva perätside, et ütte ti̬i̬d `mü̬ü̬dä sai `kanda, et `ainu paĺlu laḱka es lää; kae kui irm `nahka lääb, kas siss vi̬i̬l `julgeb sedä`viisi üteldä; suur varanduss `õkva `piiu `võtmisel ja lääp käest ärä Ran; ku me nüid siit `purde pääld üle pää lähäme, siss oleme kadunu; ku ta sõna `ütlep, siss ma kuule ääld küll, aga sõna lääb nigu laḱka jälle; nigu ma lei, nii läits kirvess `kivvi Puh; tu̬u̬ ase om põ̭lla alali, kos ta päädpidi `lumme läits (kukkus); siin tapa vai inimene ärä, siist ei lähä mitte üits sõna `väĺlä; pusi`puuga susiti viĺläle mulgu `sisse, ku vili parsil `olli, siss läits `lämmi manu Nõo; tuli nakass jo puu `küĺge minemä; ku umala `kasviva, siss puud piti lätsivä üless Ote; `mustlasõ nainõ üteĺ, et tiä ei saavõt suku voḱki kedräte, et voḱk minnev `säĺgä telle San; ku os teedä˽lännüʔ (teatavaks saanud), et ma rassõ`jalgnõ, ei olõss minnu `üt́ski võttunuʔ Krl; tu̬u̬ is mõista uiu, lät́s kõrraga˽perä ala (vajus põhja); tuli lätt laḱka; tuulõ`veśki siiva˽`lätvä˽tuulõga `ümbreʔ; see om `ümbre minnej puu, see häste ei `lahkõʔ (keerdpuust) Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd; püssä paugu˽lät́si˽`küĺge ja poiss nakaśs `oigamma; siss lät́s `rahvalõ hais `nõ̭nna (saadi teada), et mul sääne õ̭nnõtuss Rõu; külm um lännüʔ tagasi Vas; kõigilõ läävä näpo˽`küĺge (varastab) Se || piltl vois akkada `jälle [kalu] `püüdämä ja vois ige rahulikkuld `talvele `vasta `mennä Kuu; sie läheb oma `suuga juo `liiale Jõh; nee `akvad alasmäge minema (laostuma) Khk; ega muedo ei tule `mi̬i̬lde, ku lähäd selle jutu `piäle (võtad selle teema üles); `väĺjä läks õma jäälegä tõesse tuaniss (laulis valesti) Kod; mina olen näind unes mitud sihukest `aśja, mis on niiväga täppi läind Plt; täl (poisil) om `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp [tüdrukut] `maalõ jättäʔ Se; ummaʔ `säändseʔ kua, `vasta jumalat `lätväʔ Lut b. ajaliselt nihkuma lehmad lähvad suvesse (tulevad suvel lüpsma) Koe; meil kolm tükki toove vi̬i̬l poja, tõise lehmä lääve kiḱk suvesse (poegivad suvel) Hel; lehmäl oless pidinu tulema poig, aga es ole, om üle`täisi (üle aja) `lännu Nõo || surnult, enneaegselt sündima (ka surema) laps `pille läind, kut sedasi ää `kaudud oo; laps läks aja taa, esimene läks aja‿ta Khk; `laḿbit läits paĺlu aia `taade, noh su̬u̬ pääl `käimine, lammass vett ei kannata Ran; tinav`aasta `olli ka lehmäl kaits `poiga, mõlemba lätsivä aia `taade Nõo; Varajatse `vaśka lät́sivä aia`taade Rõn c. kaua kestma jutto mäni `pitkelle Vai; kaks nädalid `õitseb, kaks nädalid tera kasvatab ja kaks nädalid vaĺmistab, kui on vihmased aead, siis muedugi läheb pikemalle Tür; ma tüdinesi ärä, si̬i̬ kõne läit́s `väege pikäle Hel; üits kõnõlõp ütest ja tõnõ tõsest, siss lätt tu jutt pikkäle näil Rõn; es `mõtlõgi, et nii pikäle lätt Har; lätt pikäle `saolõ, satass kolm `päivä Räp d. (loojumisest) päiv lähäb Lüg; `Tulled `ninda`kaua, kui päiv akkand `luaja menema Jõh; `akned `iilgavad `vastu `pääva, kui `öhta `päike `looja leheb Khk; päe `olli ühna `looja menemes; silmad korra `looja läin (tukastamisest) piltl Muh; päev lähäb nii madalasse Mar; kui päe `looja lähäb, siss akkab koi`valge Mih; pääväke läks `lu̬u̬ja KJn; päe läits vette `lu̬u̬ja, ommen tule `vihma Krk; üits vedelik poiss nakass `lõun`aigu `päivä `vahtma: konass piäss si päiv ärä minemä Puh; päiv `olli ammu lännu, ku na tulliva Nõo; uśs ei sure `enne ära, ku päiv lät́t Võn; päiv nakkass minemä, kari kodu `aada Ote; siist `aknast om nätä˽ku päiv lätt Krl; päiv nakass pia jumaladõ minemä; päiv lätt õdagullõ joʔ Har; päiv lätt, `naakõ no kodo poolõ `astma Rõu; talvõl kellä kolme `aigu nakkas jo päiv minemä Se; jumalihi lätt päiv Lut
4. a. (üksteisest) lahkuma; mujale siirduma; (verbi tugevdavalt:) ära vahest `tüütab ära [võrgu parandamine], `viska kääst menema Jõe; Rodid o kaik ei tie kuhu `menned; mina `rääkesin siis, et vie, isa, se `hülgepoig menemä Kuu; `kello `viie ajal `lähväd menemä Lüg; `kolme `päävä peräst - - `piata õlema siit mend Jõh; tuul vei `vergod menemä Vai; pani aga ennast minema, es ooda teissi üht Khk; ühükorra `öhta ees sai minema Pha; Ma akka siis `peale minema Pöi; ometi läks ää, ometi läks tülist ää (tüli jäi tulemata) Muh; kui rotid laevast ära `lεhtvad, siis `söösta `maale Emm; Mine siit minema Rei; kõik `lähtvad `linna, põllutööd ei taha `keegi teha Rid; tääl oli minemene käe; `pühkis minema; need läksid kohe `teise `leiba Mar; pani minemä eese, ei taha tööd tehä Vig; ma lähän kotto ää Kul; mine ommete kord minemä Tõs; `Mindägä ühekorra ää kua Khn; [kala] läks ära, ei jäänd `otsa Vän; kui sa taga ia ei ole, läheb minema Kei; ma just olin minemas Amb; kis lubas `Peetrel ää `minna Tür; kerves `lendas varre otst minema; lumi tuleb, luiged lähvad, aned lähvad, allad käivad, kured lähvad, kurjad ilmad VMr; läki nüid minemä, mes sa enäm vahid; minnud `ükski ärä; terviss suab ruttu juuress ärä mindud, aga egä ta nõnna ruttu tagasi ei tule piltl Kod; tema‿i saand ära `mintud Äks; lehm `pańdi kammitsasse, kui ta oli jooksik - - pani karjast minema Lai; `mińti juba mińema KJn; ma müüsi obes ja `vankre üten tükin mineme; pääsukse lööve `parti, ku är minem lääve; miu peräst mingu või minemede Krk; kui kaegass `küĺge käis, siss niutsat üits kõrd ja pühk mińemä (koerast); seeniss ku toḱki otsiti, `oĺli uśs joba `lännu; kuidass `kiägi [kiisku] sei, mõni pańd üten luiega minema piltl Ran; `seie (sõi) ja läits oma ti̬i̬d; kui ta tahap, võib ärä `minnä, `kutsmata om tullu, `aamata mingu; küll ta jahvat, mitte ärä es lähä; siĺmä pilk olgu `mintu; kägu - - `kuknu kolm suutäit ja lennänu minemä; pehme sai, kana lei noki `sisse ja läits Nõo; ma anni tälle veerändigu `kapstit kah üten ja saadi minemä; tõne võlsip sul suu siĺmä täis ja lätt esi kos tuhat Rõn; olgu `mintü mu elämisest San; tiä käśk mul minnäʔ Krl; ma `leie ta majast minemä; no˽kae, is saa `mińtüss Har; tu̬u̬ es `lääkina arʔ Rõu; nüüd ma‿i olõ nännüʔ, ega na (pääsukesed) är joht ei olõ lännüväʔ Plv; sini`tialasõ˽talvõss `lätvä ärʔ; poig võt́t naaśõ, sõ̭ss lät́s esäle (eraldi elama) Vas; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ (ametist lahkuda) Se b. (suremisest) Tämä õli ikke `raskest `aige, ikke `surma `mendava juba Jõh; Mina lähen `enne, kui täma kodu tagasi ükskord tuleb IisR; ela kui kaua tahad, sa pεεd εε ikka minema; sii oli noor poisike, läks εε `mulda Khk; kahe nädalaga oli viis tükki lεind Kär; ing läks enne ära, kui ta `tohtri `alla sai Pöi; `molda nad lεhevad keik, `molda peab egaüks menema Käi; jubas tä ing läks `vällä Mar; ega see kaua ela, see lähäb `varsti Mär; Vassikad oo kõik minemas - - mõned oo juba läin; eks ta ole siit ilmast minija Han; noored `lähtvad mis kõbinal, mis ei tahagi minna Tõs; jäi `aigeks jälle ja läks Vän; Igavese unel minek on nõnda, et säält änam `ki̬i̬gi ei tulnu, `senna ta läks ja `senna ta jäi Hää; see on ää surnd, on kojo läind Juu; eks ta kõige mõnukam olekski nii, et rabistad (rabad tööd) ja oledki läind; naene pidi juba minema, aga nüid ikke tõksub JJn; läks `teise `ilma Kad; sie läheb `varsti `taeva `kambri Iis; tõene on minijä, mes sul vaja `üeldä; tämä on jo õma kodo lähnud Kod; et küll mõni kaua eläb, aga iki ükskord lähäb; aeg jo `mulda `minna Plt; si̬i̬ om jumala `karja ärä lännu joh; ta iki `varsti ärä lää - - luu ja nahk paĺt; mis sa vi̬i̬l sest patust kogut `eńdel, sea olet jo egäpäe mineje Krk; sõsar läits toda`viisi `auda, et kobsu põlendik võt́t sõsara ärä; sia lõṕpiva ärä viimätseni, pojatooja emmiss kõ̭ik üten tävvega lätsivä Ran; vanadel om kohuss minnä iki, aga toda ei tiiä, konass si̬i̬ tuńn tuleb Puh; ega siss enämb muret ei näe, ku sa mulla `alla lääd; aga mõni seĺts om kah, kõ̭ik lähvä vähjän (surevad vähki); keväde pu̬u̬ld nakass sehen valutama ja suu vett `ju̬u̬skma ja `olli `lännu; kolm last `olli, a kõ̭ik om jumala`karja `lännu Nõo; ma ei ole vi̬i̬l ajaline ära minemä Rõn; mul om ka `varsti `mulda minnäʔ Har; sääl samahn t́silgatu mahaʔ ja `oĺgi lännüʔ Rõu; sul põsõ˽roosaʔ, punõtasõʔ, sa olõ õi˽vi̬i̬l minnej; timä oĺl kolm nädälit `haigõ, nii oĺl mint kah Vas; mina oĺli `ü̬ü̬se elost `väĺlä minejä, kramp lei jala `sisse, iho oĺl `iätedü ülevält `alla. aig om minnä˽kah, las `poiskasõ˽rabõlõsõʔ Räp; üte ajastagagaʔ lät́s ar kat́s hobõst Se; timä lätt tuole maalõ Lut || (uppumisest) `toine poiss läks mere Jõe; `tuule`priissi löi [paadi]- - `kummulle, olivadki `menned kaig Vai; Kalade söödaks läinu Hää; juba läks vede põhõja Kod
5. a. (tegevust, elukorda vms vahetades) millelegi või kellelegi muule siirduma (ka abielluma) Ma olen `ninda `kahjanud, et mes ma nüd `läksin küll niisuguse mihega elämä Kuu; läks viel vanal ial mehele Lüg; ega sellele‿p lεhe `ükskid tüdruk; vana Urve isa läks nüid pintsi `pεεle; tüdruk vigane, mis mehele minija see on Khk; läks `Oskarile; läks `sinna tüdrugule miheks Mus; Odra aganad läksid kõik `veiste ede Pöi; `paalibεst (paavlipäevast) varvassjalad (linnud) `mendade `paari Muh; ega see tüdruk `taale ei lähä; asi läks `kohtu kätte Mär; läks - - lese naese `peale (abiellus lesknaisega) Mih; kas sa lähäd `tääle Tõs; vanas eas läksin veel mehele Tür; mina läksin siis ka poole kuha `piale Pee; obune läks odavalt käest ää (müüdi ära) Koe; kaks `kaĺlimad jäi maha, kolmandale läksin Sim; tütär läks ühe avinuŕmikele Jõe `valda; kos `pulme suab, ku `ükski ei lähä Kod; põlemagi `niukest meest, kellele `minna saab Plt; nii tahav `paari minnä Krk; mes iki joba `vaidenu, tu̬u̬ lääb enämbide loomale (riknenud toidust) Ran; oh `oitku küll joodikule mehele minemäst Puh; oma peigmehe `põlgse ärä ja lätsi `u̬u̬piss tõesele; ku Vene `keisri poig tulep mu `võtma, tollele ma ka‿i lähä; mes te kiusasside temäst, lasnu täl minnä tolle poesile Nõo; kui sa nii suure abena ärä laset `aada ja `juusse ärä polgata, siss ma lää sulle Võn; lätsivä `paari, nüid ei võeva nätä tõnetõist Rõn; seo lät́s Valga `liina ütele kaupmehele San; kelless tu̬u̬ Alma tütär minnev [mehele] Har; mi‿sa˽sańdilõ `läädeʔ; täl oĺl tõõsõga lat́s, ma es lännü˽tälle; peräst lät́s timä `naistõ, noh kodoväüss Rõu; täl oĺl kõ̭gõsugutsiid `võt́jiid, koolitõduisi ja koolitamallaʔ, a es lää˽mehele; veli lät́s är˽kodo`väühhe Vas; sõ̭ss sõ̭saŕ nakass `väega `pallõma, et `kiäke olõ‿i velele `lännü naasest Se || piltl `Õhtane vats lähäb - - `õlgile (enne magamaminekut pole mõtet süüa) Jõh b. (usulisest pöördumisest) see on kirgust ära `langend, meite usust ära leind Jäm; nüid lεhvad pailud inimesed lahk`usku; ma pia ikka oma usu `kinni, ma‿p lähe teisse `usku Khk; kui `lähtväd `teise `usko, siis ristitasse `ümber Mar; läks vene `usku Mär; tahab `paptisti `usku `minnä, neid sii paelu Tõs; temä läks luteruse `usku KJn; oĺl nu̬u̬ŕmiiś venne `usku, siss pedi `mõŕsa ka venne `usku minemä Har
6. kaduma; (ära) kuluma a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma On mend `vanker, `mengu kodarad tagant järel Kuu; meil ükskord `läksivad `seura `võrgud ära Hlj; mis on mend, sie on mend, sedä enäm kätte ei saa Lüg; Jättä viel `õue, nüüd on mend Jõh; vahi pääld, kui kala `riistad `männöd; meil läks mittu tekki kaduma Vai; uni lεheb pεεld εε Khk; lumi läks see kevade nii vara Mus; Loasul läks kaheksa `koormad `einu ja küin (hävis tules) Pöi; ehk lähäb köhä pealt ää Mar; oh, se vähike lekikene läheb ää Kse; ramu oli obusel kõik ää läin Tõs; Kui obune läinu, `viska ohjad ka järele Hää; ühekorraga, ei soand aru milla, rahakot́t oli läind Jür; kui [treimisel]- - nüid kudagi `viitab, siis on sie suur tüö juo läind KuuK; Kui on lähnud prillid, siis mingu ruamid kua; Kui on lähnud lootsik, siis mingu mõlad tagast järele Trm; nii kui lumi läks, oli maa sula kohe Pal; kõne läks tal ärä, es saa kõnelda Vil; sü̬ü̬ nüid `piimä, nõnda‿t sul `tahtmin ärä lää Krk; sügise kui ni̬i̬ alla`ü̬ü̬de tuleve, siss om kardule päälitse üte `ü̬ü̬ge lännu; vihm lääb `varsti ärä Hel; vana inimesel ei ole üttegi lõbu - - lõbud om lännuva kõik; mes‿säl enämb kahitseda, om lännu, om lännu; nüid vaest `onte nakava minu päevä ka lõpule minemä Ran; lumi om ärä `lännu, aga mõnen paegan om vi̬i̬l sedä `kolssu all Puh; kõ̭ik mu eluaja `korjamine ja `rühmämine om lännu vett vedämä; mes om ajast `lännu, to‿m arvust ka `lännu; mitte onde magada ei saa, uni läits `ü̬ü̬se ärä; suka om lännuva kos si̬i̬ ja tõene; viinatse `pääga tei nii suure võla talule `säĺgä, et talu läits Nõo; näet siss, kuiss mõne varanduss lätt `ilma Ote; mis lännü˽tu̬u̬ lännüʔ, kas tu̬u̬d enämb kätte saat Har; kat́s kolm kõrd mõsi, [tedretähed] lät́si ärʔ Rõu; taĺv lätt Vas; leivu ki̬i̬ĺ ĺätt loppusõ‿päle Lei || nüid `kaibavad, et angerad vähäs `lähtväd (angerjaid jääb väheks) Var b. (millegi peale) kuluma suur maa oli, `tienijad sai pida, siis läks tekkisi ja linasi ja VNg; Keik, mis `luomadest saab, läheb nigu `undi `kurku IisR; ühe katuse ruutsülla pεεle läheb neli `sülda `roogu Ans; siial on see `väärdus, et sa saad midagid, ahvenal lεheb pool soomuseks Khk; Poisi riiete peele minna kümme küünart riiet ää Kaa; nüid saa rubla eest kedägist, nüid lähäb jo tea meto `rupla; vat kui paĺlo vett lähäb oostele Mar; ulk raha läind, põle saand kedagi; suur pere `söömes, eks seal lähä `toitu paĺlu; nende paranduste `peale lähäb `rohkem ää, kui masin väärt oo Mär; `Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui `tuõrõsi Khn; mis se kõik `maksma lähäb HJn; pailu neid `naelu `sinna katuksesse lähäb VMr; võtin `sõõrde linu ja akkasin punuma `nüeri. kaks sõõret lähäb viel VJg; unnadel‿o selgpaal, kahed selgpaalad lähväd `suvvess ärä Kod; `eńni arvati, kui paĺlu seemet lähäb tüki `peale Äks; viiś rubla läks ärä, siis `oĺli saabas nisuke‿t KJn; meil oo nüid suur levä minek, ahju täis `leibi lää egä päe; ega si̬i̬ üte `ammess ärä ei lää ottigi, siit saa iki `rohkep ku üit́s ame Krk; `mõtli, et mes mä `tolle ülejäänu veerega piä tegemä, siss - - kodasi tõesele `kangale `sisse, läits tu̬u̬ vi̬i̬r ka `täide Nõo; pand raha minemä (kulutas ära) Ote; temä kröömitsep kokku `endäle, mes vaja, no täl lätt jo `ulka üless (kulub palju); meste `amme pääle läits viis küünärd linast Rõn; Niguʔ üt́s inemine är˽`ku̬u̬li, nii mõõdõti är˽ku˽piḱk kirst timäle lätt Rõu c. mööduma, kuluma (ajast) `läined tükk `aega, üe`korra `veski `paistab Jõe; mend pühäbä õlimma kõik kodo; sie aig on `nõnda `välla mend, et midagi `asja en õle saand teha Lüg; lεheb veel `aega, enne kut minema saab; pailu teil einamal veel `aega lεheb Khk; `öetse kaks kuud `aega‿vel menavad; vihmane `olli, siis läks paar nädalt ää (heinateost) Muh; lähäb `aega niipaelo ku lähäb Vig; oli teine `aasta läind Lih; `viskasin kibi `senna `sisse (kaevu), läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda; `peale `lõunine aeg läks ruttu Mih; mul oo pöial kõber, läin `aasta jäi `vankre vahele Aud; kolm `päeva lähäb õõnistada, sis tuleb laiali ajada (lootsiku tegemisest) Tor; `mööda läin suvel oli `ühte lugu sadu HMd; tema tulemisega lähäb veel `aega Juu; `aasta `otsa läks ikke [päevateki heelgeldamiseks] JJn; nii juuni kui juuli läksid `mööda, ilma et `vihma oleks sadand Tür; kui oli pikk kangas, ikke puole `pääva läks [käärimiseks] ära VMr; sue aeg on nüüd lähnd Kad; ulk `õstad (õhtut) ärä lähnud; suvi lähäb nõnna ärä alva ja kuŕja ilmaga; pulmadegä läks nädäl ärä Kod; versta pośtid lähvad nigu aea `teibad (mööduvad kiiresti) Lai; lääb vi̬i̬l raasike `aiga Trv; mõni vikat `olli väegä kõva, tollega läits `ulka `aiga, enne kui ta teräväss sai Ran; kinnast kodaden läits aig ärä; kui nüid `aasta ehk kaits edesi lähäp, jälle om elu tõist `mu̬u̬du; ku sa midägi nokitsed, siss lääb aig ruttu edesi Nõo; `Täämbä om päiv nii är˽lännüʔ, tettüss es saa mitte midägiʔ Urv; `kruuślit teten lät́s kõ̭ik ü̬ü̬ ärʔ Rõu; kiudomehel lät́s iks kat́s kolm `päivä äräʔ Räp || `seaste asjad lεhvad köik nii iĺjaks (jäävad hiliseks) Khk d. pleekima, värvi kaotama möni väŕv lεheb nii `kergesti pεεlt εε Khk; riie pealt ära läind - - väŕv oo pealt ää läind Mär; potisinine, tää oo eä väŕm, ei läind peält ää; lellad ja roosad, nee lähväd `kangest peält ää Vig; see läind nii karvast ää kohe Juu; kaha - - sie tegi kohe nisukese ilusa sinise värvi et, ei sie ei läind iial pialt ära KuuK; enne viidi jo `Suame lõngad, vaata nied ei lähend pealt ära; kõva väŕv, sie väĺja ei lähe Kad; marana punane ei lähä `minemä·ngi `väĺjä ja muagetsi punane Kod; aleda värviga - - värv `väĺla läind Lai; rõõvass om pääld ärä minnu Trv e. piltl ununema ei mina taha enamb midagi `rääkida, kõik on `mielest mend Hlj; Mina `tiasin ka, kie tämä õli, aga nimi nüüd on mend `mielest `vällä Jõh; ket neid `asju `köiki määledab, nee `meelest εε lεind Khk; nied vanad nimed on jo mielest ää läind VMr; ma ole selle `lasken meelest är minnä Krk; nigu sa lõpetat kõnelda, nii om meelest lännu Nõo; mõ̭ni asi sais meelehn mitu `aastat, a tõõne unõhhuss, lätt meelest ärʔ Rõu; mul lää‿i elopõĺv, eloigä meelest sääne sõ̭na, kooniʔ ma koolõ Se
7. seisundit, olekut või asendit muutma; senisest erinevaks muutuma a. (elusolendiga toimuvatest muutustest) ei võttand enäm õppust, õli ülekäe mend; luom sei pali, meni `lõhki Lüg; `kulmu `karvad `lähväd `alli; `kõrvad `lähvad lukku; küll sie on abeme mend Jõh; miu `juksed `mändi `sassi; no pappi kui `kuuli sedä `köstöri juttu, siis läks `ninda punasest Vai; obuse jalg läind tükis katti Jäm; vahel on nii suur vae rinnus, et silmad `lähtvad mustaks Ans; [tal] oli üks poeg ning see läks koiraks; laps lεheb juba uniseks; `koera äi tohi `narrida, koer lεheb kurjaks; mo meel läks ka aleks; nee laanid läksid mool keik `tühja; kilgid läksid `meite maeas nönda isandaks piltl Khk; see‿o mullikas, mis pole veel kannund, lehmaks pole läind Krj; se‿o nii mutti (priskeks) läind Jaa; Ju nüid kere eleks läks, et ää `tuldi Pöi; inime läheb vanemaks, tõbi nooremaks; `peasslase kirjad (tedretähed) `lähtvad `palge Muh; läks aeg ajald ikka `aigemags; mes kurja tembu teeb, ukka on läind, see on ällile läind Emm; jälg läind asemest εε (jalg on nikastunud) Phl; jalad nii mustad, üsna `karpa läind; nahk läheb `kuplo, kui tulevad maa-alosed inimese `peale; tä‿o juba üsna karma·ntsikuks läind Mar; kääd oo rakku läind Mär; mo ammad läind suust ää (hellaks muutunud); süda lähäb tahedas Vig; `õhtuti läks pea ja süda sandimasse Mih; tüdrik oo `raisku läin; südä lähäb ruttu täis, vihastab `kergeste piltl Tõs; mõni ond `väikse kasuga, `känni läin Khn; kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; kana `rasva läinu, ei mune änam; `Sohki lähvad tüdrikud Hää; mo kõht on nii suureks läin, mis ma tal annan Ris; paled `auku läind Rap; `siia `nurka aas nihuke `kaśvjas, silm läks `aigeks; ukka läind inime - - kääst ää läind; valu on nii suur, et süda tahab üsna `lõhki `minna piltl Juu; teine luom ei võta `rammu, teine - - läheb ruttu `rammu KuuK; abaluu końt lääb paigast ää, kui põrutud suab JMd; ta läks jo `vargaks JJn; läind `purju; mõnel lähvad need `juuksed ikke ruttu aĺliks Tür; läksin üle raba, kukkusin maha - - läksin märjaks Pai; jäme nagu laśt, on `kõhtu läind Pee; mida vanemast saivad, seda loĺlimast läksivad VMr; `äste sõber tüdruk läks kasust Kad; vanal kuul võetud naised lähvad `krimpsu Rak; läks tulivihasest VJg; akab vana`pu̬u̬lde minemä; nii abemikku läks metsän; siäred lähväd kure`suapa; lehem akab kua juaksikess minemä; tüd́rik one uarass lähnud Kod; koer läks rumalast, võeras koer tuli ja `kiskus Pal; lehm enam ei akkagi `lüpsma - - lehm läks puĺlist; kui lehm `kastega ädala või orasse pial täis läheb, siis võib `kergesti `lõhki `minna Lai; arust ää läind; kui pia läks `kõõma, ikke `võiga määriti; mul `varvad läksid puruks, on kramaskil kohe Plt; inimest läävad väga laesass kah, kui nad nõnna jorutavad Vil; kõht om puhutsisse minnu; ärä `lõhki minnä vihage piltl Trv; sel lätsiv kait́s siga `aidun `pü̬ü̬rä Hls; pää lää `tiiru ja silmä lääv kirivesess, putu või maha; ma lätsi näost `valges ku surnu; sa olet käest ärä lännu, ei `kulle mitte üit́s lõhn; küll lääp siul ruttu kops üle massa, juśt ku püssipauk kunagi piltl Krk; vanainimese mälu lää segi; ku sa ohja laset, siss [hobune] lää ku `ullu `mi̬i̬ĺde (peruks) Hel; ku paĺlu `viina om `võtnu, siss lähäb `u̬u̬gu; nigu kõtt tühjäss lääb, nii sooliku nakava kolisema; mõni läb nii vereväss, et nõna ots kah verev; jalg `oĺli `liikmest ärä lännu; nüid kanapoja lähvä `mu̬u̬du (võtavad kuju), kui na tiĺlukese om, siss om nigu munad ümärigu Ran; sõrmevahe om kõ̭ik `kärnä lännuva; ma‿i saa sannan `kuiki kavva olla, ihu lääb nõrgass; kes sedä ikku `kińni saap keeldä, ku südä lähäp aledass; obene lääb jalust ärä (muutub jõuetuks), kui `lämmäld juuvva andass; anna `õigel aal lastele valu, siss ei lää ta sul ülekäte Nõo; vasik om `prälli (kiduraks) lännü Võn; sel (tüdrukul) lännuva siĺmä veidikse `kinni Kam; tol om ka pää `paĺlass lännü, `juusse om pää päält ärä lännü Ote; om nigu segi `lännu, üte maja palut ärä, nüid ollev jälle `tennu Rõn; jala omma ukka `lännüve, ei olõ `jõudu änt seen sukugi San; om är eridsess lännüʔ, `tempu tege, koerass lännüʔ; liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess antslàagriss lännüʔ Kan; naanõ lännü `hirmu, `naksi `peĺgämmä; lähät vanass, nakat jo `kortsu minemä Har; naba suurõss lätt, üless `punni kõ̭iḱ; poig om käist ärʔ lännüʔ, ei kuulõʔ ämp sõ̭nna Krl; inemine lätt kaʔ `marru, kuʔ maru pini purõʔ; kas mul jala˽`lätvä˽ka piḱkä (sirgu); õdag tuĺl, silmä˽lät́si˽rassõss Rõu; imä `vi̬i̬di ärʔ, esä lät́s uĺli meele pääle; siss lät́s mul hallõss `hinnel, et mis ma t́sirgukõist hirmuda; kiä paĺlo murõhhasõʔ, nu̬u̬˽`lätväki hulluss; silmäkolmuʔ `lääki ei˽kuna `valgõss Vas; ilma amõtida nu̬u̬r inemine lätt nuhelpähä (hukka) Räp; täl `väega elo lät́́s täüs; inemine lätt `vihho, mito `päivä pidä vihha; verest lätt `vällä, `väega är `heitü Se; pää lätt `ümbre (käib ringi); timä ä˽lät́s miele päält Lut b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms muutustest) vesi on jo `suojaks mend; keik rahad menivad `ümber (kaotasid väärtuse) Hlj; `ilmad `lähvad vilust VNg; `riide meni `seljäs `lõhki Lüg; kui lõng on `liiga kierd, siis lähäb `krussi Jõh; kerves läheb `lossi, tera läheb köveraks; mai kuus lihab juba üsna kevadeks Ans; taevas lεheb `jälle `pilve; nael lεind köverase; mönel läksid `räimed abuks; keik mo töö lεks `raisku Khk; maa lähäb `körgemaks Kär; akab `jälle tuulele minema; `kindad oo katti läind Mus; kui `liiga pailu käiata, sis lihab vikat lakale Jaa; Läks `jälle nagu kotti (pilve); lämmkäpa käe lähvad kõik tööd ukka Pöi; lõng oo `tuusti läin; puud akkavad iiri`kõrva menema; päe läin juba ühna `õhtale Muh; pöld jo naa `aljaks läind Käi; kuld läind `ammo joba ukka, pöle maksnd Rei; elm läks omingo `kangeste `vinka (pilve), ma `mõtlesi, et akkab sadama; suine liha kepob vägise sandiks minema; räägime aga, aeg lähäb muedu igäväks; kirs oo vee peal, akkab talveks minemä Mar; ajad lähvad paremaks; läks `eese jutoga rabasse Kul; pańn oo - - `roostess läind Mär; vili oo kõik `rohto läind Vig; põhja `poole `lasti puu maha, siis ei minna koisse Kir; supp tuleb nii `keeta, et `tummi lähäb; tuul mürgib naa et puud purus lähvad Kse; leväd läksid naa rikki käest, `toores jäid ja koruksed `lahti Var; eenämä lähäb `metsä, mets kasvab `piäle; `saapad `lähtväd `lääpi; meri kohab - - ei tia, kas tuulele lähäb Tõs; temäl `minne leib vanaks; Miol läks `kjõnda kiri ukka Khn; unna pael läks `kat́ki Vän; kase `lähtvad keige `enni kollaseks Ris; ükskord on nii külm suvi old, et puud põle `lehte läind; ilm läks vihmale; tuul puhus `lõunest ja nüid läks `põhja Kei; ratas akab `kierdu minema Hag; `pastle paelad läind naa vallali Rap; `kangeste saeab ja tuul on, siis puud lähvad nõnna `looka; kui lina ei kasva `äśti, lina läheb takule; näe, vorstil nahk läks `lõhki, paĺlas pudru jäi pańni `peale; see kaup läks nii `tühja Juu; teine serv oli õhukeseks lähnud KuuK; mets läks ühe päevaga `aljast Amb; sibul läheb `putke Koe; sieme oli segamini läind VMr; ilm lähäb toŕmile VJg; villad vanuvad pesemisega ja `värvimisega, läävad `panka; põld lähäb `süeti; kui sieme saab `mäŕga `maasse - - siis lähäb piimale, iva sies on `valge sodi Sim; magus apu leib läks `viiru, kooriku `alla võt́tis viiru; makku lähnd, kui madal kuhi ja lai Trm; kui lusik läks `võidu, kruusati ärä; leib lähäb `tahku; kui `valgess läks, läksid `künmä; piim minemä püt́ikun apuss; mette ei lähä `selgele (ilmast); pääv lääb `õstale, ei sua tü̬ü̬d ärä Kod; `kapsad läind `jäässe; mõni koht läks sooks, kui ta `enne oli kõvem, pärast läks `pehmemaks; klobistas adra kudagi kokku, `vaŕsti läks `jälle laiali; töö läks `sośsi Lai; köis läks `sõlme; asi on nõnna `sampsu (halvasti) läind, ei lähä kudagi `korda; kui tuli lääb väga suures, lääb [vorst] kat́ti KJn; pütil vits pääld ärä minnu Trv; `erne lääve `nakla, naglatse `erne om kõva ku kadaje marja Krk; kui juuli kuun oless kuivale minnu, mis siss viga oless ollu `einä tetä Hel; nii läits ilm `utsu; linane lang om vali `vassi minemä; ega [koort] kloppi ei vei, `kloṕmisega lääb vatule; serände pu̬u̬lkeenu liha ei lähä alvass; üd́se `õ̭õ̭guva ärä, lähvä tuhass Nõo; kae ka tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om - - `lämmän `mürrest lännü Võn; minev`aasta lätsivä kõ̭iḱ sibula `püt́skude, `äitsmenuti tulliva `otsa; tuli palap pliidi all, piä lääp truuṕ ka `lämmäss Ote; rabedist `paklist köids lätt ruttu `kat́ski Kam; nüüd omma üless `kiŕki kõ̭ik `lännüve, pääle vihma; kauśs om `lahki lännü San; pümes lätt, kunass mi˽kodu saa; rõõvass om lõhvõlõ lännüʔ Urv; peräst päävä`pü̬ü̬rdü nakass tä (päev) lühimbess mineme Krl; ma `iśke, siss lät́s lang kõ̭iḱ kana`säĺgä (keerdu); sul om - - kaalarat́ik `kuŕsti lännüʔ; leeväkene om `ku̬u̬rdõ lännüʔ, om `kaugõss `ahju jäänüʔ; tähe `ju̬u̬skõva mahaʔ, ilm lätt sadulõ Har; ku tu̬u̬ jahepudõ̭ŕ oĺl külmäss lännüʔ, siss oĺl `väega hüä magu; sai `pu̬u̬ldõ ti̬i̬ `kaldõhe, nii lät́s kot́t purulõ; suvõ aig oĺl, õdagu pümmess es `lääkiʔ Rõu; `uńdrek um joba `mitmõst paigast lõhele lännüʔ Plv; lätt iks regi kah kummalõ; kanariku varrõ piḱk ots lätt `liĺle; Tülü lät́s suurõst; oŕavitso `häitsme ommaʔ periss ilosaʔ, kui naʔ vi̬i̬l periss `lakja ei olõʔ lännüʔ Räp; pańg läts `ümbre; ku põ̭h́ast seĺetämä nakkass, ĺatt ar põvvalõ; liha lätt sooladaʔ hukka Se; lang lätt `kiirdu; `rüäkeseʔ jo `lätväʔ vereväst Lut || hukkuma sii läks üks - - laev ukka Pha; laevad läksid vanasti `Restna `otsas ukka Rei; Lae läks `terven miestegä ukka Khn; se laeva täis läks rahvast ukka Juu; tormiga lähäbegi laiv ukka, ega vaa ilmaga ei lähä Nõo c. kellegi sarnaseks kujunema ta on isasse läind Koe; laps lähäb isäje ehk emäje Kod; olõ‿õi· `üt́ski tüt́är `läńnü `iḿmä Se
8. a. protsessi või tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema liha meni `lõhnamaie Lüg; Tuld ei tõhi üläs võttada - - `leivad `lähväd põlema Jõh; [neil] Läks jälle ütlemiseks Kaa; `Seastesi `tuhlid saa `keeta kudagi, nönda kui `keema lähvad, juba on lagund Pöi; muulikad akkavad jälle `valmis menema Muh; vili lähäb kopastama LNg; kas õlut läks `käima; karduled kõik puhas mädanema läind Mär; vili läheb idanema, kui ta maas `muldas‿o Lih; `varbad `lähtad märjasse - - `lähtad `auduma Mih; `kartsid, et sulased `mässäma `lähtväd; isased [mutid] `minne `kiskuma, `murde üksteist ärä; obusega ei lähegi änam `keegi `Pärnu minema; mina läksi üle selle lääve `astuma Tõs; te magate ja te‿i `tiagi, et te lähete põlema Aud; piim läind `apnema Juu; vahest pane märg vili `salve, lähäb läppama Jür; ahi läks kütte JJn; mis sa lähäd teda ilma aegu `torkima Koe; varsa jalg läks mädanema VMr; liha lähäb tuulitama VJg; rehä ei tõhi seliti `panna, lähäb `vihma sadama; leib ei lähä `keŕkimä; ümmärgune puu, egä si̬i̬ kõhe `lõõskama ei lähä; näväd läksid `lu̬u̬le minemä Kod; `kasma (kasvama) lähnud terä on vedel Pal; mädandik - - kui lähäd säält üle minema, siis `jalgupidi jääd `sisse Äks; leib läind `piikuma Pil; tohlotama lähäväd meil kaalid; läksid `riidlema KJn; neil lähäb tüli ruttu Vil; pada sosisap, joba lääb `ki̬i̬mä; leib aĺlitama minnu Trv; rüä lääve kasume likege; liha minevet `süäme `pääle, ta ei või liha süvvä Krk; kui `varblase sirtsuva, siss lääb sadama; ahi ei minnä palama; ku käe ärä om kooluva - - õõru, siss lääp veri `käimä Ran; lombi vesi ku ta pikäld saesap, lähäb `aisema; lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha; lääp `tuiskama; ku - - ju̬u̬skma lääb, mädä nakap tulema, kaob valu ka ärä; ommuku `sääsi `endä `rõivile ja `lätsi lavva `keŕkude minemä; küll lääb `irmsade sadama Nõo; lät́si läbi vi̬i̬ minemä, sattõ õkka kõtuli `loḿpi Võn; lina lääp `äitsemä Kam; ku vili saab `vihma `õigel ajal, siss nakkas vi̬i̬l minema, ku `ildas jääb, siss ei `aita kedagi; leti olliva vallalitse ja satteva päält maha, ku obese `lendu lätsivä (kiiresti jooksma hakkasid) Ote; Kuiva avoga es tapa˽`kiäki t́sika, sõ̭ss läts liha vahatsõss ja `haisama Urv; ega iks `lindu minnäʔ ei˽saaʔ, ku `siibu ei olõʔ Krl; ma˽lät́si `mõtsa haina manu minemä; puu urva nakasõ jo `lahki minemä (puhkema) Har; Mõhele `pańti kaaś pääleʔ ja˽visati vi̬i̬l mõ̭ni rõ̭õ̭vass ka üle ja˽`laśti nõsõma (kerkima) minnäʔ; sädeme˽`kiŕgli, kuiv aig oĺli, tuli lät́s minemä; tu oĺl sõ̭ss, ku suuŕ sõda lät́s Rõu; läävät jo ilmaʔ ilosalõ minemä, ku lina`västrik väläh Plv; pilveʔ lü̬ü̬ laḱka, ilm lätt ärʔ kuivalõ minemä; läḱe˽kodo minemä Vas; ärä jäät väsütsess, ma vaśt ei `lääki `sanna minemä; lät́s jo meelest nõrgast minemä, nii suuŕ `süäme valu oĺl Räp; taa mi̬i̬ss lät́s kul `vargusõ päält elämä Se || käima küdimine läheb joostes Khk; vabrik läks sel aal puudega PJg b. (riidu, tülli minemisest) Vanal ajal `läksivad `Kauhula küläs kaks talu peremest `riidu ühä maatükki pera Jõh; olid jooma juures ni‿sa·mma tülise läind Khk; mis te‿s nukki lähete Muh; me olime nii suured sõbrad, aga päräst läksime `vänti Mar; ma olen kuulnd, et õed ko `riidu `lähtad vanemate vara pärast Mih; ma ükskord läksin temaga nurinasse; läksime õige vastastiku Juu; nõnna tige õlema si̬i̬ nuarik, et raud`kange kua ammussab, ku `riidu lähväd Kod; [nad] lännü sääl iki `näksu Krk; kui ta üleaiatsidega pahandusi läits - - siss `oĺli iki kuri karjan küll Ran; raha pääle lätsivä `tülli ja olliva elu aig tülin; lätsivä tolle Mõtsa Almaga siss `vassi, aga nüid om kõ̭ik sõbra; vahel lähme Miinaga pahandusi kah Nõo; nemä ka va˛el lävä `räksu Rõn; mis tu põhi oĺl, et nä˽`tüllü `lät́siʔ Rõu; Joba nääʔ `jõudsõʔ `tsänku minnäʔ Vas c. idanema (hakkama) linnaksed akkavad minema juba; kas need `seemned lähvad koa Mär; linnased pannaks minema Ris; ei tia, kas sie `sieme lähäb Koe d. varisema, pudenema hakkama ruki lähäb `põldo, kui tä (lõikus) illäks jääb Mär; kui rukis `vaĺmis‿o ja ei saa lõegata mette, siis läheb `põldu Lih; kui nihukest kõrvetese pääväd on, ei siis soa rukist nii kaua pidada - - [muidu on oht] et rukis `põldu lähäb Juu
9. a. sujuma; edenema, arenema; õnnestuma ei mina `ruskid `luomi taha, nee ei lähe mul edesi; kes `tiedä, `kuida sie nüd `lähte VNg; `neie `ilmudega vili lähäb, on sue ja tuleb `vihma Lüg; Meil jutt läheb, `ninda‿t `päese kudagi tulema IisR; kui üväst `lähtö, siis saab `kallo küll Vai; pole paranemist üht, `aigus lεheb ikka edasi; see‿p muretse mida˛id, laseb keik ni‿sa·mma `minna; peab targu tegema, et see asi `öigeks lεheb (õnnestub) Khk; kudas läheb Vll; töö läheb nendel üsna lobinal edesi Mar; ei töö lähä ta kää edassi; `vaata enne, kuda sool omal lähäb; kõik lähäb tagurpidi, ta ei `oska eese elu `sääda Mär; Oled oolas ja korralik, lähäb kõik nagu piab minema Han; loomad ei lähe edasi, ei kasva; minust oo see kohapidamine paelu tagasi läind (pole enam nii heal järjel) Mih; töö ei taha `korda `minnä Tõs; ta käes `lähtvad kõik aśjad easte `korda Aud; nüid‿o see `mõtlemine `liiga edasi läind Kei; `tahtsin tehä ja nii `kriipsu läks (õnnestus) Juu; tema käes lähäb keik nagu lepase `riega JõeK; lõngakedramene ja `kangakudumene, sie on `jälle minu kääs läind kõik; ega ta (õppimine) kõigil nõnda `kergelt lähä JJn; [kanga alustamisel] eks se esimine küinar old ike visa menema - - kui juo sie sai `alla paku `piale - - siis läks lõbusast; ei ole kuuld, kuda tal nüüd uue koha pial lähäb VMr; tössaka tüe ei lähä edesi VJg; Kel see amet selge on, sellel on naljaasi puulõhkumine - - läheb kui iseendast Trm; vili ei lähä edesi ei tagasi; vańd et, muailma piäl ärgu mingu sul `ükski lu̬u̬m edesi; ühevanavune selle poesiga, aga lähäb ette õma kasuga Kod; sedasi kõik se `ilma elu lähnd Lai; tema kääs iga töö läks `korda Plt; vaat kudas mõni inime on edasi lähnud Vil; einämaa iiŕ, ku sa selle ärä tapat, siss ei lää `lamba `kõrda Krk; `põrsa kah jäevä `tingu, es lähä edesi; ega aena tegu ilma päevä `jõuta kah edesi ei lähä; ei lähä täl `oṕmine, ei lähä tü̬ü̬ Ran; mia `kaalse toda `asja `niivisi ja tõesiti, et kudass ta parembide lähässi; aga temäl es lää õnness `endä `tapmine; pośtel läits si̬i̬ aenategemine periss `vu̬u̬ri (korda); mõnel mes tä ette võtap, lähäp kõ̭iḱ `ju̬u̬nde, aga tõene ei saa edesi ei tagasi; sel kõrdsimel kaup äste lähäb Nõo; `valge `lamba ei läävä nii edesi, nu̬u̬ kriim`pääga, nu̬u̬ läävä edesi; ega joodikul ei saa tü̬ü̬ jo edesi `minnä Rõn; mis‿tu ädä ollõv, et ei minnev `umblõmine San; esä üteĺ, et - - määntse karvaga lasitsõʔ omma talon, sääntse karvaga hobõsõʔ lääväʔ `häste edesi Kan; ku‿tu `Eissler siiä˽tulõ, näüss no kuiss siss elu lätt Krl; timahalt lät́s mul suvi nisu häste `kõrda; ega nuil taa `pilmine kõ̭iḱ `kõrda ei˽lähäʔ, lätt kõrvalõ kah (pommitamisest) Har; Mõ̭ni jäl˽kahitsas eläjäʔ ärʔ, ega nu̬u̬˽sõ̭ss inäp edesi ei lääʔ Rõu; tu̬u̬l minnev ei˽hobõsõʔ edesi, kiä `kassõ tapp; mõ̭nd suńni˽nigu vaḱa `saina, täl ei˽lähä˽tu̬u̬ `oṕmine Vas; kel omaʔ karvatsõʔ käeʔ, tol läävät `meh́tseʔ `häste edese; kuiss teil sääl kotussõ pääl elämine lätt Räp; orass lätt timahhava `höśte Se; tu̬u̬l elu om mińnüde `kiŕdavadõ Lei || kujunema, juhtuma kes seda sai εε oida, et see sedavsi läks Khk; nii si asi võib mińnä Ran b. täituma, tõeks saama minu unenäod on tõest `menned, kõik on mend tõest Lüg; jumala söna lεheb ikka töeks Khk; kui [Jaani ettekuulutused] tõess akasid minema, siis akati neid jutta tähele panema Mih; mis inimesed kõik `mõtlevad ja `arvavad, ei see kõik lähä `täide Juu; ise `koeruisi `ütles, aga tõtte läks; ühel sõnal one `võitu, tõesel ei õle, mõni sõna lähäb `täide Kod; ega si̬i̬ uni ei võlete, si̬i̬ lääp iki `tähte Krk; asi om `kohtu käen, küläp näiss, kas lähäp tühjäss (jääb tulemuseta) vai lähäp `täide Nõo; mõni uni lätt `tähte Rõn; tu̬u̬ [uni], mis `täüte lätt, tu̬u̬ ei lähä meelest är San; timä `tahtmine oĺl `täüde lännüʔ Har c. kallinema rugi vilets, küll nee sügise `inda lähvad Khk; Nüid pühade ees õunad `lähtvad `inda Pöi
10. tarvis, vaja olema [kalade võrgust] `päästamise `juures lähäb neli inimest ära Jõe; `sönna lεheksid `puldanist püksid ää; see on tarispuu, ehiduse `juure lεheb tarist; obuse selg `katki, `telka ala leheks üks lapp `tuua; `teesid leheks korralda, nee nii `auklikud Khk; Meite pot́skale läheks kaks `vitsa `pääle ajada, siis ta peaks soolve `kinni küll Krj; vöid lihaks `tuua [poest] Vll; raha lihab igase `poole taris Jaa; Adra aisad läheks uied teha Pöi; Pöld läheks `künda Rei; punet läks `tarvis asveldamise `juures, `pańdi vihile `sisse, et segamini ei lähäs Aud; oh sa igavene `namsak, no siul läheb küll põlvega `perse anda Hää; teese põllu pialt ei `tohtind uhakaid noppida, igaühel läks omal `tarvis Ann; kõik tüö nõud lähvad majas `tarvis Koe; si Sohvi lähäb näil taŕviss, oiab last ja ti̬i̬b `sü̬ü̬miss Kod; taenas oless läend kõvem `kasta, taenas on pehme; uus tarandus lähäb `panna, kui tala on mädä KJn; mitu obest sul lähäb Vil; taa om suuŕ ahu, siss lätt `rohkõp küttä kah San
11. mahtuma; mõõtmetelt sobima Üks kubu `olgi läks `ühte aluskotti Kuu; ia lai on, midä iast `selgä lähäb Lüg; nee einad ep lεhe köik korraga `pεεle mette Khk; Kotti minna kuus külemetu vilja Kaa; meestel olid lühiksed püksid ja siit põlve juurest olid natukse `lahti, et `jalga läksid Mar; kuh́a põhi jäi maha, ei läind kõik korraga `peale Mär; `koormasse lähäb neli akk`jalga Kir; kui rinna końdi `otsa kolm `sõrme `sisse lähäb, siis on ea lehm Jür; sada `vihku lähäb ära `kuormasse JõeK; kui pailu `sõnna lääb `ämri `täisi Tür; nelitõiss muna läks kiluje Kod; öheksa suurt `leiba läks `ahju Pal; `tiinu läks kümme `puuda liha lahedaste `sisse KJn; sinna (heinakorvi) läits `ku̬u̬rma `ainu `sisse Ran; meil kolm `ku̬u̬rmat `kesvi läits parsile Puh; kihäst om nii jämedäss lännu, et ei lää `rõiva enämb `säĺgä; `uńdrik om nii kitsass tettu, et ei lää `ümbrele; tõsta ru̬u̬g paast `väĺlä, ku länikude ärä ei lää, siss tõsta ummike `sisse Nõo; seo vadilanõ lää ei `jalga (kingast) Vas
12. sobima, kõlbama; ühte langema sie lugu ei lähe Lüg; Sie ele sinaka `karva `riide piaks `talle küll minema IisR; karva pεεlt et es lehe `auku; kui [kohtus] äkist jutud ep lähe `ühte, siis oo asi ull Khk; See köis läheb veel asja eest välja küll Kaa; Löö [palgil] seal kühmu kohast `laastu kaks ää, siis läheb küll Pöi; jutt lähäb `ühte, mes meie oleme kuulnd Mar; `ühte `lähtvad kõik, kää`anded ja `kihlamene Lih; kui kõht `täitsa tühe oo, siis lähäb koa natuke, aga üle kolme päeba ei lähä nisuleib Mih; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu, ta ei lähava küll mede kadakaga `ühte Hää; läksivad `ühte need lõngad (sobisid omavahel) JJn; sie ei lähä ikke - - viimaks mõni `juhtub kukkuma Koe; mina lähen isaga `ühte (saan sama vanaks), isa oli kaheksakümmend viis, kui ää suri Tür; mao rasv - - voŕsti `sisse ehk `voŕstisi `praadida, `sinna ta lähäb Pal; ken ää `pernane, annab süvvä `äste, et sü̬ü̬k `suuge ütte lääb Hls; sedäsi jah, jälle lääp `vu̬u̬ri tu sõna (on vastavuses); kae nüid joba sü̬ü̬k lähäb Nõo; täl ei lää tu sü̬ü̬k, lidsip läbi `ambide (haigest seast) Rõn; ei lää nali ei midägi Räp; ku süä olõ‿i rahu, siss - - ei tulõʔ uni, ei tulõʔ, ei lääʔ sü̬ü̬ḱ Se
13. teat suunas paiknema või kulgema; selliselt liikumist või läbipääsu võimaldama tie `lähteb mere ligideld Kuu; siit meilt akkab meri `pääle, lähäb ko˛e Mahu VNg; suo sies on üks mägi - - mägi lähäb `kaugele Kahula `einamittele Jõh; tee lihab alamäge Jäm; jalgrada läheb siit Khk; see tee läheb tämale `oue Kär; korsnas läks otse üles Krj; tee raad `lähtvad sealt pööringu pealt `metsa Pöi; oripuu lεheb siit öle lae Phl; jõgi - - lähäb `sinna merese ikka Lih; läks `vällä `väike tee rajake Tõs; luuk lähäb toa peal Ris; meie maa lähäb sialt `saadik JõeK; [põlluribad] akkasid `paergast me tua otst minema ja läksid senna taha väĺla `otsa Amb; pia`aegu ühes liinis lähevad nied külad JJn; se on se Paala jõgi, see lääb `Tartu Emajõkke Koe; põllu `sisse lähäb `süedi nälb Kad; uks läks `suuri `kamri; jõgi lähäb `kaste aruje, lähäb `lahku Kod; eenamalt läks jõgi läbi Pal; karja tee läks siit `alla Lai; kummilinnu pesa, pesal ilus kumm peal, pisike auk lähäb `sisse Pil; kaju serväst lähäb - - ma‿ilma suur lõhe, kohe sedävisi siit allap̀ole; repp lähäb teese korra `piäle KJn; rehe alt läits aganigu uiss. aganigust `talli minejät ust es ole kellekil; reie luu nakap põlve mant, lääb seeniss kui `perseni Ran; suur‿ti lähäp sääld Mulgimaale Nõo; väega `piistü katuss, mis pikkämìisi lätt, tu̬u̬ om `laugõ Kan; alt lohust lät́s ka küll ti̬i̬, [aga] tu̬u̬ lät́s likõss Rõu; `kaska siiloʔ läävä üleväst `alla Plv
14. (ühendites:) alla minema 1. allapoole liikuma sukkad `lähväd `alle Jõh; vinsuta kotti, et vili `alla lähäb Mär; lõng läks voki kõrist `alla Trm; kae kudass vesi kivede vahel nõriseb, lähäb nigu nõrin `alla Nõo; ku kellä lu̬u̬t́ `väega `alla lätt, siis jääss kell `saisma Rõu || (toidust) sie akkab `mulle `vasta, minu kõrist ei lähä sie `alle; kuda ma süön, kui ei lähä suust `alle Lüg; Jäi üks `veike kont `kurku, `alle ei lähe, `võtsin `kartuli`putru `piale, ära läks `alle `ninda‿t vagu taga IisR; mis sii valitseda on, ega toit pεεb suust ala minema Khk; See lihab oort ise `alla (maitsvast toidust) Pöi; puru akkab suus kasuma, ei lähä `alla Mär; ta om suhun paks, ei lää `alla Krk; `erne mugu `ü̬ü̬rduva siin igemede vael ja kliugsuva, aga mitte kaalast `alla ei lähä; kui ubina `pehme om - - siss ei ole `ambit vajaki, aa keelega suun edesi-tagasi ja lähäp `alla Nõo; maʔ es sü̬ü̬˽noid kallu, mul kaalast `alla es lääʔ Rõu 2. a. alanema, langema meri oo ala läind Mus; ind om `alla lännu egal asjal Nõo; linahinna omma˽jäl `alla `lännüʔ Har; tu̬u̬ mi˽matuss um kallassõnõ, osa um kallast, lätt nigu treṕi `mu̬u̬du `alla Rõu || mo pääväd oo `alla läin (olen viletsaks jäänud), moost põle änäm kedägi Tõs; küll on aga näost `alla läind (kõhnaks jäänud) Plt b. (loojumisest) `päivä terä on juo `alle mend, `luoja `vierend Lüg; pεε akab ala minema Khk; pääv one jo peris `alla lähnud Kod; joba jo päiv lännu `alla, temä iki mõtelnu, et mes mä ti̬i̬ Ran; päiv lät́s jo `alla arʔ Rõu; kuu nakkas `alla minemä Se 3. kellegi või millegi alla minema sügisel läks [põld] küli `alla Mus; ma taa taadi armu `alla `menna (taadiga elada) Pöi; seeni ku leerist läbi, lätsi loosi ala Hel; emä läits `vande `alla - - aga kas ta `õigust kõnel Nõo; pidite iks rohu ala minema (rohtu võtma hakkama) siss, ega te mud́u `terves es saa Ote; kinni minema 1. sulguma `ommiku vähäkese `läksiväd - - `silmad `kinni Lüg; pane iste ukse ede, muidu ta lεheb `kinni; tεε‿p mee sellel tarbil viga on, kaan ep lεhe `kinni mette Khk; ei tea, kas selm läks `kinni mool (kas suigatasin) Mar; menu kõri lääb kinni - - ei saa `rääki ega mätte kedagi PJg; sinu siĺmä‿s lää `õigede `kinnigi, ku joba üless õegati Puh; kui nõgi om `kärge tõmmanu, siss ta‿i lase `siibril `kinni minnä Nõo; võib-olla tolle `aaga ma rääbässi ärä raasike und, ku siĺmä `kińni lätsivä Rõn 2. a. kinni jääma rahude `pεεle lihab laev `kinni Ans; küll neid (laevu) `sönna Köpu `näkmanni `otsa oo pailu `kinni läind Mus; nooda reis läks kibi taha `kinni Mar; ku madal vesi, siis vene läks mua `külge `kińni Kod; kui vai `vihmagi tuĺl, iks valeti keväde istutamise `aigu juurevesi, et juuŕ iks iluste `kinni läits Ote b. kinni vajuma kaev akkab `kińni minema - - teese kaevu on lasnd `kińni `minna Pal 3. vanglakaristust saama poiss varastas, nüid ta lεheb kolmeks kuuks `kinni Khk; Siis on `kinni minemine ka Pöi; nad `menna `kinni Kse; kokku minema 1. kogunema, ühte paika minema, suunduma kui midad - - `asja aruta on, siis külamed lεhvad kogu Khk; läksid senna kokku, ei tea, mis nõu nad seal pidavad Mär; `lähtvad kokku lõbu pidama Kse; pühäbä `käidi laalatsel ja tõõsiba `õhta läks pulm kokko (koguneti pulmapeoks) KJn; poesi ja `tüt́rigu tulliva summan koolitare mant, lätsivä talule kokku, `tańdseva ja teev́ä `sõ̭õ̭ri Nõo; mitu ti̬i̬d lät́s sinnä˽kokko Vas 2. a. kokku sobima; kokku langema elu ei lähä enäm kokku jah, kui nad `riidu on läind Juu; teki jut́id ei lähä kokko Kod; mõned kutsuvad krõmpsseened, mõni kutsub kõrvseened - - ega nad kokku ei lähä Äks; no si̬i̬ võru ki̬i̬l, si̬i̬ ei lää jo esti keelega (Tartu murdega) sugugi kokku Puh; no küll teil lätsivä jutu kokku, lassite nigu `varrin jälle Rõn; timäl omma tõsõ `kombõ ku mul, meil ei˽lähä mõttõ kokku Har b. kokku leppima me kaubad ei läind kokku Juu; nüid on kaup kokku lännu Krk; kas `lät́si kauba kokku Har 3. kokku tõmbuma; kalgenduma ternes, se läheb `keetädes kogu Khk; `värske piim ei kannata `keeta, lähäb - - kokku Mär; kui koor akkab kokku minema, siis soab või `vaĺmis Juu; võiseened - - ei lähä [kupatamisel] kokku; veri on kokku läind Pal; naersivad, et Kadri käe järele lähab või ruttu kokku Äks; `väŕske piim, sedä ei panna tõise manu, si̬i̬ lää kokku Krk; kõrnik om küll `sände paks iluss kahre si̬i̬n - - to‿i lää kupataden kokku kah Ran; mõni tei `luśkaga ka võid, pöörissega läits rutemb kokku Nõo; no kül ma peśsi, mitte ku̬u̬ŕ kokku es lähäʔ Krl; võid nakass jo kokku minemä Har 4. paari minema, abielluma saab nähä, `millä kokko lähäväd Lüg; `meie olima kaks`kümmend üks `aastad mõlemad vanad ja siis `läksimä kokku IisR; nad `olle kogu läind Vll; kui üks `saĺlis ja teine ei `saĺlind, nad ikke kokku ei läind Ksi 5. riidu, kiskuma minema mehed olid nii vihased, mis üsna pidid kogu minema; läksid karupidi kogu Khk; läksid üsna käsitsi kokko Mar; juonus `piaga tikkus mestega kokku minema JJn; ise tahavad kokko `minnä, mingu; lähnud nõnnagu kärisenud kokko Kod; lätsivä karvpidi kokku Ran; kikka lähvä kokku Nõo; korda minema kellelegi huvi pakkuma; kellessegi puutuma mis se `moole `korda lihab Jäm; pailudele inimestele äi lähe teise äda midagit `korda Vll; se ei lähä `soole `korda - - ää küsi Tõs; mis sie temal `korda lähäb, `mismodi minul on Ris; kellele sie piaks `korda minema VMr; pää valutas, siss ei lää tu̬u̬ sü̬ü̬k `kõrda egä Ote; se‿m ää maigugõ, seo lätt õigõ `äste `kõrda (toit meeldib) San; mis tu̬u̬ mulle `kõrda lätt Krl; lahku minema 1. a. eri suundades eemalduma kui `riidu läksid, siis loobiti toobiga `külma vett sega, koirad pidade ka siis `lahku minema Khk; me läksime `metses `lahku Juu; nakap seletuma, piĺve lähvä `lahku Nõo b. abielu lõpetama Nee pidid ju kohe `lahku minema, mehel oli seal teine olnd Pöi; mo täditütar läks `lahku mehest Juu; temä tükip tõese elu vahele ja aab tõese elu nii alvass, et piab `lahku minemä Nõo; ińneb timä `suutumast ar taṕp, a `lahku õs lääʔ Se 2. erinema, teistsugune olema kirjakeelest ta lihab nii `lahku Vll; mõtte läävä `lahku, siss tule tüli ka vi̬i̬l Hel; lahti ~ valla minema 1. avanema lille edremed lεhvad soeaga `lahti Khk; Nee õied peaksid `varsti `lahti minema Pöi; paise läind `lahti Mar; õie pungad akkavad `lahti minema juba Mär; siĺmä ka olliva nii ämärigu, nigu es lää `valla Ran 2. kinnitusest, liitest lõtvuma; lahti tulema, lahti pääsema koorma lεind `lahti, `siume uiest Khk; [loom] läks käest `lahti - - ei soan änäm kätte; eng `kinni, kui natike istu või `puhka, eng lähäb `lahti Tõs; Nämäd `kartsid, et selle tuulõga pagu `lahti `minne Khn; mõnikord ei lähä oheliku ots sõlmest `lahti Juu; tulivad tied `müöda - - tõisel mehel lähend jälle põrsas `lahti Iis; `juuksed piäss `lahti lähnud Kod; kraasitäied läksid ilusast `lahti Plt; sõkkelaud `valla minnu Trv; kate `kõrdine vits om paremp, temä käib üle küüne, sis temä ei `saaki küünest `valla minna Hls || (lasu toimumisest) püss läheb `lahti Mar 3. algama, hakkama; puhkema `jälle läks teśtel `taplus `lahti Vll; siis alles läks jutt `lahti Kir; kui lähäb `jälle sõast `lahti; poisikeste kääst sie tuli `lahti läks VMr; lähäb lüämass `laśti Kod; laul läks `lahti Plt 4. millestki katvast vabanema keväde, kui vesi `lahti lähäb - - siis `aetasse puud jõkke Lüg; kuidas meri `lahti läheb, nõnna oo `auga jões Muh; kevadi `oltaks noodal, ku vesi `lahti läheb Hää; `käiti õege oolega rannas [kalu ostmas], mai kuus ummes, ku meri `lahti lähäb Vil 5. piltl meelde tulema; mõistma üsna keele pεεl, aga taa‿p liha `lahti Jäm; mool es lεhe kohe `lahti mette, mis ta tahi ütelda Khk; äi läha mool `lahti, mis `möisa see oli Pha; läbi minema 1. läbima `läksin verävä alt läbi Vai; lεhed sa Lümandast läbi Khk; `Kange valu läks kespaigast läbi; Peavad sealt lahe kurgust läbi minema Pöi; oln vehane, et tema heinamast käivad läbi Phl; üks võeras läks `õuest läbi Mär; nüüd oo juba `soosid kuevatud naapaelu, et suvel koa saab `paĺla `jalgega otse läbi `menna Mih; üks läks küläst läbi, kes tä oli, ei tiä Tõs; `lendav oo läbi läin Aud; jõess mine läbi Kod; `mõisast läbi `minna akkab kohe küla Äks; lõvvast `olli kuul läbi `lännu, püssi kuul Puh; sügise ja keväde `olli ussaid nigu pori müĺge, lätsit läbi nigu üits mullin jälle; ta täit`värki lei ja vigla aru läits jala labast läbi; ku ummitse käńgä jalan, siss võib vi̬i̬st läbi minnä Nõo; pagsu sarja põhi `olli nigu sõgla põhi, mulgu olliva suuremba, sõŕm läits iks läbi Ote; tu̬u̬ oĺl Põ̭ńnipalu, kost mi˽läbi lät́si Vas || esä lät́s ilma `priĺletä läbi (elas ära prille kandmata) Räp 2. (korraks) ära käima; sisse põikama ma õlin siin, läks siit läbi, pidämä ei jäänd Lüg; mine kottu läbi koa Mar; `minnen lääme Puedakult läbi, küll ma siss `näitä toda `kõivu Rõn 3. a. läbi kuluma tallad lεind läbi Khk b. ära kulutama nigu üvä `suuhvõ võtt ennedä, nii lätt läbi kõ̭iḱ Har 4. õnnestuma, korda minema Tahad mind aneks püüda. Äi lähe läbi Kaa; Kas see asi ikka nii `kergesti läbi lihab Pöi; asi ei lähä läbi Kod || läbi saama minijaga me ei läind kõige paremini läbi VMr; maha minema 1. maha kukkuma, loksuma, vajuma, varisema vms ära `tosta, `lähte maha Vai; suits lεheb maha, akab sadama Khk; Oja kenast, et äi lähe maha mitte (piim kannust) Pöi; piima nõu `tahtis käru pealt maha `menna Muh; pot́id läksid keik maha Mär; kui [sügisel] puu leht maha lähäb, siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; lehmä rahudid oo maha läin Tõs; kududa ei nää `iasti, aasad `lähtvad maha Ris; Luom võtab ja tõstab oma pia ülesse ja ikka lähäb jo seda `toitu maha JJn; omiku vara on ia `niita `kastega, siis ein lääb paĺlu paremast maha Sim; lips õli pikakas ein, et tahtnd vikati ees maha `minna Trm; kui püksid tükkisid maha minema, `pańdi rihm `piale Lai; mis sa paigal ei kurda, vaat kui maha lääd; jalg lihvati, lätsi kõtuli maha Hls; puu lääve mõtsan maha ku kirin ja kärin; `valge kaaral om `valgep iva, ku `valmi saa, siis lää ruttu maha Krk; laits satte maha Ran; väits `olli keidetu nööriga käe `küĺge, kae muidu lääp viimäte sinna põhu `sisse maha Puh; es saa aenast läbi kudagi, mine vai pikäli maha (kuku või maha); lähäp vai nõ̭napääle maha, aga `jalgust puutüḱki ärä ei `viska; `kartuli päälisse om nii lihavass lännuva, et om küliti maha lännuva; piimä nüśk lännu ka nii `õkva maha, et mitte üits tilk maha es lähä `piimä Nõo; kui vili valmiss, suur tuul tulep, lätt paĺlu terri maha Kam; kesväpäid kül˽koŕati, rüäl ei˽`lääki [pead] maha õiʔ Urv; timahalt sügüselt `lät́si liheʔ õigõ `aiksõst puust mahaʔ Har; piim `maaha lät́s lavvapääle, siss latsõ˽lakahti lavvapäält ärʔ; kas tu̬u̬st sõ̭ss murõht um, ku lätt ka tu̬u̬ t́silk vett `maaha Rõu || piltl unustama see jo `ammu meelest maha läind Pee 2. a. ära kuluma meestel põlve otsad akkavad üsnä maha minema Mar; sukal lähäb konts (kand) maha Pal; kui `risti `luiskat, lätt terä ruttu i̬i̬st maha Kam b. ära tulema varsa `amba lääve paari`kaupa maha Hel c. rammusust, priskust, kaalu kaotama loom lähäb maha; näost na maha läin Tõs; mõni kaalub `enne liha ärä, ku `suitsu paneb, et kui paĺlu maha lähäp Nõo 3. a. loojuma `päike akab maha minema Ans; `päike lähäb maha Pha; kuu juba üsna madalas, see läheb `varssi maha Mar; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel b. mõõnama on tuul siit idapoolt, siis meri lähäb maha Pha; mered läksid muha Pöi; veed maha läin (ära voolanud), põle naa pehme Var; ku nüid meri päris maha läheks, siis saaks ni̬i̬d ket́id vi̬i̬l kätte Hää 4. maasse minema nee orad `akvad küll tagasi maha minema (orased ei kasva) Khk; mine (sa) tea, mine võta kinni ei tea, kes teab, pole teada `võõras mies, mene sa tia, midä mies sie on Lüg; Mene sa tia, misuke suvi tuleb; Mene võtta `kinni, kus nied `riisikad `kasvavad; `Latrab `paĺju, mene võtta `kinni, mis `mõtleb IisR; Kadund see asi oo, mine veta kinni, kes see viibija veis olla Kaa; mine sa tia nendesse `uskuda; isa `ütleb, et `juoksva piab õlas olema, no mene tia nüid, mis `juoksva `aigus on‿s VMr; mine sa tiä, kas suad lapsess abi Kod; min˽tiiä˽kiä võt́t; mee˽tiiä˽kost inemiseʔ jo `tu̬u̬di, vaest mitu ü̬ü̬d ja `päivä söömäldäʔ Rõu; min˽tiiäʔ, mitu `pauku vi̬i̬l saat innegu ar˽koolõt Vas; mööda minema 1. mööduma a. (ruumiliselt) üks `võõras läks siit `müödä Lüg; `toisest kabakast ka `müödä ei `mändü Vai; läksid nönda kut vilu tuul kodust `mööda Khk; Olid ennem `mööda läind, meil jähi ikka nägemata (pruutpaarist) Pöi; kas‿se tuleb `siia või lähäb `mööda Mär; `mü̬ü̬dä minnän ka talited ärä Hls; kudass sa jullelsit `onte penist minnä `mü̬ü̬dä Puh; alati ku mõni `mü̬ü̬dä lännä, siss olna läve‿päl nigu kikass jälle; tu̬u̬ provva `oĺli `uhke nigu võu, läits `mü̬ü̬dä pää säĺlän, es `kaegi me poole; tu̬u̬ `oĺli irmuss kuri peni - - ta‿s lase üttegi `müüdä minnä, ku ta es pure Nõo; ma `mü̬ü̬dä minneh rõbahti, et tä sääl `aknõ man `istõ Vas; kuŕa käe päält lätt `mü̬ü̬dä Räp b. (ajaliselt) kui on kolm `aasta `müödä `menned, tuleb tagasi Lüg; sest‿o müdu `aastad `mööda lεind, kut ma `viimaks `linnas kεisi Khk; `mööda läind `aegadest oli juttu Lai; `ulka `aiga läit́s `mü̬ü̬dä Hel; mõni `kuuke läits `mü̬ü̬dä, siss `olli apu suṕp ja leib lavva pääl Puh; ei saa temäst tühjäst enämb naese`võtjat, tu̬u̬ iraaig om joba täl `mü̬ü̬dä `lännu Nõo; aig lät́s nii ruttu `mü̬ü̬dä, et is läpe mitte `sisse minnäʔ Har; Nii`mu̬u̬do võõśe minnäʔ mito päivä vai `eśke nädälet `mü̬ü̬dä, ku üt́skõrd `soldań hummogo ülest `virgo ja nägi, et oĺl kasarmoh umah koiguh Räp 2. üle minema, lõppema onts sadu `mööda läind Khk; rõõmu tuhing on `mü̬ü̬dä läind KJn; ärä kurvaste kedägi, küll si̬i̬ mure lääp `mü̬ü̬dä Krk; mia pahanen ärä küll, aga viha lääb ruttu `mü̬ü̬dä Ran; võti vett suhu, läits suudsuimu `mü̬ü̬dä, sei `leibä, läits ka `mü̬ü̬dä Nõo 3. mitte tabama vahest laseb `püssiga `märki, läks `müödä Lüg; peaks see `linna minemine - - sinust `mööda minema piltl Mär; ega si̬i̬ vihm meile ei tule, si̬i̬ lääb `müüdä Hel; `aiguss läits miust `mü̬ü̬dä, es tule mulle Nõo; sisse minema a. sisemusse, sissepoole liikuma, kukkuma, tungima, vajuma vms tamme puu `sisse äi taha nael kudad `moodi `minna; loomal oli - - `aige `sisse lεind; sadu lεheb ühest kuhast labu `sisse, on tema sönnik `valmis; tεε‿p oli ta sülla pεεlt sisse lεind; εε ming nörga jää `pεεle, lεhed `sisse Khk; oo pala (kuum), ei vöi `kääga `sisse minna Mus; koid ei läind [pesemata villale] `sisse Kul; õllel lähäb tülgas maik `sisse Mär; tal kuradil oleva si̬i̬ laań, et suust mineva `sisse (ussist) Hää; ta lääb [tiiki] `sisse, ega tema ei karda uppumest Pee; kusilaane teeb õma pesä nagu kupitsa, `kõrge ja sile, et vihm `sisse ei lähä; tuul lähäb uksess `sisse, pane uks `kińni Kod; mina olen `kuulnu, et pulma ja matussega mitte üle järve ei `minta, `sisse lähäb, mis muud Äks; lagi läits `sisse Hls; periss raba su̬u̬, eläje lätsiv `sissi Krk; vikati varrel kah mulk sehen, sinna lähäb tu raud `sisse; söögi panet iki `sahvrede `laudu pääle, kaaseke pääle, muedu lähäb mõni lu̬u̬m `sisse Ran; koi om jahude `sisse lännuva; mis sa `kulled sääl usse taka, mine `sisse; me‿sä nii aralise ao olet toonu, si̬i̬ ei lähä ahju ussest `sisse; jää olli nõrk, ma lätsi ku `kauhti turb`auda `sisse Nõo; pannime `värjä `kińni, et `ulka eläjit, lätt mõni `sisse ja `surmap tõist Rõn; puutäi oĺl lännüʔ ütele lehmäle udara `sisse Kan; lagi lätt sul `sisse, tala omma vällä `määnü Har; ku iks haavalõ `mustuss `sisse um lännüʔ, siss ei avida viin ei˽`juuda sitt ei˽kupõruss Rõu b. (toidu kõlbamisest, isu esinemisest) Nüüd sai ka enamb `sisse ei lähe IisR; pole saa siis `nälgas mette, kui supp ep lεhe `soole `sisse mette Khk; toit ei lähä `sisse Tõs; maegotab aga suud, `sisse kedägi ei lähä Kod; meie Leeli om kõhn nigu nääbits jälle - - mitte midägi `sisse täl ei lähä; küll om kelp inimene, täl ei lää `sisse midägi Nõo; mõni sü̬ü̬b äste, aga tõnõ ei sü̬ü̬, om kelp ja lidsip, täl ei lää `sisse Rõn; lehmä rõibõʔ ammõrdass, panõ sü̬ü̬ḱ ette, siss ei lähä `sisse Har; üle minema 1. lakkama, järele jääma viha tuju lähäb üle Lüg; `aigus läks üle Khk; Täna ta änam öle äi lähe - - sajab ja sajab Pöi; `ulka `aega kulub ää, kui see toeo üle lähäb Mar; Sie uõbi sadu, sie lähäb varssi üle Khn; se vaev lähäb üle `jälle Juu; oodake, kui vihm üle lääb Tür; esimene uenatus läks üle Trm; vihim ei lähä üle `minemä·ngi Kod; joba u̬u̬g üle `minnu, siss on pahanduse tuju `mü̬ü̬dä Trv; süä üle lännu, vihastamine om ärä `lõpnu Ran; ütte ju̬u̬nd satap `vihma, ei lähä üle suguki; ku pää valutab ja ku ma `ju̬u̬ti võta rõõsa piimäga, siss lääb valu üle Nõo; valap kui pangiga, egass nii pia üle ei lähä (vihmasajust) Kam; valu um jalaseeri sisen - - hõõrut, sõ̭ss lätt üle Rõu; `haigus om üle lännüʔ Räp 2. midagi ületades või millegi kaudu kulgema miä küll ei `julge üle minnä, t‿om va niile iä; `laidest `olli ää üle kävvä, egä puu vahele kääneti pajo vits - - lätsit üle ku orrav; kõneldass, et Võĺtsjärvest `mintänä parvega üle; järvest üleminejit ollu nii paĺlu, et iä nakanu vajoma Nõo; vanast `oĺli talul vesine suṕp, ku sa lätsit üle talupereme muru, siss kõtt lappu Rõn 3. üle keema `vaata sa, et pada üle ei lähä Mär; supi pada lähäb üle Juu; piim oo äkine üle minemä Kod; joose ruttu, supi pada lääb üle Äks; kõik supid lähvad üle, kui väga kõvast keeb Lai 4. (aja möödumisest) aeg lähäb üle, ei soa `minna Juu; ega ta nüid üle änäp ei lää `ri̬i̬dist Krk; siss sama piät lehmä puĺli mano `viimä, ku lehm müüǵ, muidu lätt aig üle Rõu 5. üle astuma ei tohe üle käsu `minnä Tõs; latsikõsõʔ lääväʔ üle keelo Räp; nii ma olõ `tennüʔ ku kõrd ja kohuss, üle ma ei olõ `lännüʔ Se 6. üle käima mes tämä silm üle lähnud, `ükski lu̬u̬m ei õle ärä suanud tämä käess Kod; kellest süä täüs, tollõst lätt suu üle (sellest räägib) piltl Krl 7. teistsugusele kasutusviisile siirduma `viimisel ajal `läksivad `vorkude `piale üle, `vorkudele ei ole `ninda `palju inimesi `tarvis kui `nuodale Hlj

muksima `muksima Jäm Pöi Muh Kse Var PJg Hää JJn Ann Koe VJg Trm Lai Puh, `muksma Saa, `muḱsma Tõs Khn, (ma) muksi(n) müksima, puksima vassik muksib Jäm; `Poissi oli püsut muksitud, teine oli peaga vastu nina löönd Pöi; `oinad `muksivad, ühna põrutavad saridega üksteise `pihta Muh; akkas mind küünärnukiga `muḱsma Tõs; sikud on `muksind teineteist PJg; oinas siss muksib, kui sarved tulevad, need kohad siss kehelevad Saa; mut́t akkas `mulda `muksima Ann; ikke loriti vaest, et mis sa muksid, kui sa ei küsi. räägi ära, mis sa tahad Lai; ma muksi jo küll siu, kas sa es pane tähele Puh

musutama muśut|ama hajusalt L, Kei Koe Trm Kod Plt KJn Trv TLä Kam, -amma Iis Har Rõu, -eme San, -õmmõ Krl; muśotama Ris Plv/-mma/ Vas; musutama Kuu RId(-mma) hajusalt Sa, Muh Rei/-dama/ Ris VJg, muso- Käi

1. musitama, suudlema sie musuti toist, tuli ja ans suud kohe VNg; `joonud `pεεga musutas vanu `naisi ning kes käde `juhtus Ans; sai mool karvist `kinni ja nönda musutab mo otsa `konti et Jaa; tüdrikud, poisid jo ikke muśutavad, mis muud, las `käiä Tõs; meil oĺli ikki suu `anmine, nüid muśutse Saa; muśotas mu läbi Ris; pruut ja `peimes muśutasid Kei; ei lase ennast muśutata Iis; muśutasse ja lakutasse `enne küll, aga pärast nagu kaśs ja koer Plt; võtab tõesel kaalast `kinni ja - - muśutama Ran; sääl [nad] muśutiva tõne tõist Kam; tere ja jumalagõ, sääl tulõ kat́s kõrd musutõmine Krl; ku˽ta nakass taad last muśutamma, ega siss ei taha ta maha jättä Har
2. muisutama muśutas noort oost, ei tahtnd `minna teene Mär; kui ma olen `leiba `ahju pand, siss ike `suuga muśutan kolm `korda, siss lebad `keŕkvad paksus Vig; `ärgi ika musutadi `eńni Ris; [ta] alate muśutas obess Kod Vrd muusutama

*mõnengane p mõnengast mõningane arutavad mõnengast `aśja Hag

mäng mäng Han Rõu, g mäng|u uus Kaa Vll(-ŋŋ-) Pöi, Emm Käi Rid Mär Vig Kse Khn// Tor Hää Ris Kos Jür JõeK JMd Tür VMr VJg I Plt KJn Hls TLä Ote San Krl Vas Se, -o Käi Plv Räp Se, -i Rid Mar Var Tõs Hää HaLo HJn Kad, mäŋŋi Sa Muh Rei Phl, `mängu (-ŋŋ-) Jõe Lüg(-o) Jõh IisR Vai, `mäŋŋü Kuu; n, g `mängu VNg Vai(); mäńg Muh Kõp, g mäńgu (-n-) Saa Juu Trv Pst Puh Krl, mäńgi (-n-) Tõs Nis Koe Krk; g mäng|u, Krk; mängo- Võn, mäńgi- Jür KuuK VMr, mäńgü-, -ngü Har

1. meelelahutuslik tegevus; mängimine `pulka sai `mängida, `kantskiest `ütlesima seda `mängu; `konna`karbid siin on - - jões, `piskse `piialle `tuodi `mäŋŋust (mängimiseks) Lüg; `katskii· mäng, piir `tehti maha, kepp õli ja pulk, seda `luobiti - - kui sai `pulga `piiri `pääle, siis sai `mäŋŋu omale Jõh; pimetsoku mäng Jäm; mis `mängi sa möistad Khk; `pulmas olid mäŋŋid ja tantsid Mus; niid lapsed enam ei mäŋŋa seda `mängi Krj; igas külas olid omad mäŋŋid Vll; paĺl‿o jälle üks mäńg. nüid‿o iga `tõugu `mäńga lastel Muh; kibimängud olid ja `kangakudumise mängud. `meitel olid nisust töömängud kõik, kui me `karjas kεisime Rid; nisoksed mängid olid, terekibi `naaber ja kibimäng ja Mar; julgu `löömine, see oli mäng Han; `meitel oli `nipski mäńg - - ega `meitel muud `mäńgi põln Tõs; ringi mängid ja tansu mängid ja kõiksugu mängid on Hää; see saar (põndak) oĺli mede `mäńgude koht Saa; lapsed akkavad öheteśe eest ää `petma, üks ot́sib, se laste mäńg Nis; ega mängu pärast tüö tohi tegemata jääda JMd; ega mäńgiga elatud soa Koe; neil oli sie `kuorma tegemine mäńgi asi VJg; tiemä üks mäng Kod; küläde pääl teive `mänge Hls; pimme sikk olli sisimin mäńg, sedä tetti `kamren; `mäńgme `mõnda `mängü Krk; vanasti olliva sõõri mängu Nõo; mis `mängo sa mõistat Plv; nakatõ `luśte `lü̬ü̬mä ja `mängo `lü̬ü̬mä Räp; määnest `mängu mi no nakka `mäńgmäʔ Se; mänguga mängeldes, kergelt ruhi lät́s küllüle, ma˽rońe mängoga `ruuhtõ tagasi ja `tõmpsi tä kah Plv; piḱk söögivahe˽tü̬ü̬d tet́äʔ, a - - õdago [pead] mängoga kodo tulõma Se || mängult Olõ sia mängüst obo Khn
2. (hrl riski või kombineerimisega seotud) tegevus; olukord Minu mäng `paistus läbi olema, vade ega ma `sendä viel taganend (lüüa saamisest); `mendi juo kätt`päidi kogu ja vahel `ueti viel `kaikad ja `teibäd juo `mängü; eks sel vanal old siis ehk ka `kuigi `palju seda raha siel `mäŋŋüss Kuu; sie (piiritusega kauplemine) oli ikke näil au`mieste mäng Vai; Kõik võib `mängus (elus) ede `tulla Pöi; Need kiilud lähevad veel mängu Tür; pani `jälle oma tuhanded `mängu VMr; Siis kui pannud vikati `mängu, siis mõne löögiga õlnud teistel kannul Trm; sõsar - - käis `õptaja juuren kisendämän, meie aga `vaśtsima sedä `mängu Kod; tu̬u̬‿m üt́s `umbõ mäng kõ̭iḱ (loata ärakäimisest) Plv
3. loomade paaritusaegne mänglemine `milla `metsisse mäng `algab; no näd `muidu `kutrutavad küll `tetred sügise, aga‿t sie põle mäng `ültse, `ainult keväde on sie mäng; näd `lennäväd `õhta `mängo, robin taga Lüg; `Kösterkukke ei tohi `millaski maha `lassa, siis mäng lähäb `laiali IisR; Kui mäng (kudemine) `lahti on, siis [särg] änam `õnge äi võta Pöi; päiligu `säinad oo sui aal mäŋŋil Phl; mängist lastase tedresi küll Tõs; tedres - - tieb siuh ja siuh nende mängu ajal JõeK; tedred ja mõtussed - - käeväd mängule - - päävä tõõsu ajal näil one si̬i̬ mäng Kod; kevadene mäng on siis see, kui nad kudrutavad sial väĺlas Plt
4. pillimäng, -muusika ta akkas viiulid piŋŋutama - - siis läheb mäŋŋiks `lahti Muh; kannelde mäng om ikki `väega illuss Puh; `leierkasti mehe käesivä liinan akande `alla `mäńgmä, mõni ańd raha tolle mängu i̬i̬st; pasunaku̬u̬r laseb nigu üits kõlin, väĺlä pääl mäng om `väega iluss Nõo
5. mänguasi äga meil pole siis sedissi `mängisid olnud, kut niid lastel on - - klaasipudeli tükid olid - - siis männi `okste küljes kurdid ning, nee olid `jälle Jäm; minu ema - - tegi ilusad obused sellest jänekakust, nee olid meite mäŋŋid Khk; [uss] olnd tuas lapse mäŋŋiks Mus; kulli pea tegid lapsed jõuluks mäŋŋiks Muh; tõrode `otsas oo `pisksed nagu kübäräd, need oo ikke lapse mängiks Mar; laps mängib oma `mängidega HJn
6. komplekt `õstasin ühe `mängo `kaartisi Lüg; Sene mehel aa mütu mängu püüsid Emm; vene kõige mänguga (paat koos püügiriistadega) Ran

mängima `mängima Krj Pha Emm Phl Mar Vig Tõs PJg Vän Tür, (ta) mängib Rid Tor Hää Ris JMd Kad VJg Iis Trm, mäŋŋib Käi Rei, `mängib (-ŋŋ-) R(ma-inf -maie Lüg, -mä Kuu Vai), mäŋŋab Vll Rei; `mäńgima Aud Nis Kei HaId Amb JJn Sim Pal Äks, (ta) mäńgib Mär Juu Koe Lai Plt; `mängama, (ta) mängab Kse PJg, mäŋŋab Khk Kär Mus Kaa Emm; `mängma Vän, (ta) mängib Mar, mängab Han, mäŋŋab Jäm Khk(-ib) Vll(-ib) Pöi Muh; `mäńgma Tõs, (ta) mäńgib Saa; `mängmä Var, (ta) mängib Mar, mängäb Khn Kod; `mäńgmä Kõp Vil, (ta) mängib Tõs KJn M/ma-inf -me Hls Krk/ T(-p TLä), (ma) mängi (-ń-) V; (nad) mängivad Kos SJn, `mängivad Jaa Mär Lih/-ń-/, mängavad Aud, `mäńgväd Mar; tud-kesks män|gitud Rap, mεn- Noa

1. mänguga tegelema, mängu harrastama `lapsed `mängivatta `oues VNg; minu ajal `pallu ei `mäŋŋitu - - nüüd `mäŋŋitasse, nüüd on `kuoli`lastelgi `pallud käes Lüg; viis kivi, akkama `nipsu `mängima Jõh; siis kui neil oli `aiga, siis `mängisivad `kaarti - - üks oli `kange `kaardi `mängijä Vai; lapsed `mängvad pimet sokku Jäm; kui obu `lusti aeab, siis ta mäŋŋib, änd ülal ning pεε ülal Khk; `pulmas mäŋŋeti `panti Mus; jöulute `aegu `mängasime, kevade `lambas sai ka mäŋŋatud Kaa; tegime ring`mängisi, `mänkti käsipidi koos Vll; lapsed `tahtvad tikudega mäŋŋa Muh; meie mäŋŋime `palli Käi; küläs ma ole näind kui `mängväd pillardid Mar; urunui‿o lastel `mängida paranda peal Mär; kudumene ja eegeldamine, põln seokst `asjagi, et sul `aega oli `mängida Tõs; Kaśsi pojad `tahtvad `mängä; Poesiksõst piäst sai järjest `kjõtsu mängetüd Khn; lapsed mängavad pimesiga Aud; talleksed tahvad `kangesti `mäńgi. metsloomad mäńgivad teinekord ka Saa; vanemad inimesed ikka `mäńgisid kaśsikäppa Nis; panime kuera kut́sika temaga `mäńgima HJn; Ema õpetas veel `mullegi, aga või mul nendega `aega on old `mäńgida Amb; `mängisime `iidlast, kividega mängiti Kad; `mänkä õma `mänkmiss, mes te `tõmmata (öeld lastele); veiksed siad tulevad ukse ette, mängäväd soja päävägä; koer ei saĺli `mängä, tõene tast `mängmä akada Kod; lapsed mängivad `petmest (peitust) SJn; pruudi krańts mängiti `enne ärä, perän `panti tanu pähä Trv; see mäńgs talu omale (kaardimängus võidetud raha eest ostis talu) Hls; temäl ei ole lustikest `mängi, ta om `aigek Krk; peni tükib `mäńgmä Ran; üle-eelätse võt́t kaśs toki suhu, mäńg tolle tokiga nigu peni Nõo; jõolu`lauba `tu̬u̬di - - pikäd õled `tarre maha, siss latsed `mäńgsevä sääl TMr; mehe `piava `plaani `kaardit `mäńgmä minnä Kam; kaśs `mäńge nika hiirega, ku˽hiiŕ lät́s `urgu Har; siss mi mäńge pinikesegaʔ, vahel oĺlimi˽käṕikullaʔ, vahel uṕikullaʔ Rõu; `õkva silmäh om, kuis tu hõhvakõnõ laudast tullõh `mäńge Vas; `mäńgeh saa ai kaia, õt `haigõt saa; om lipõ pini, tulõ `mäńgih `vasta Se; hopõn lätt `mäńgih mäkke Lut; maha ~ ära mängima mängu pandut kaotama vana `kindrali poeg `mängis `mõisa ää `kaertega Tõs; üte `ü̬ü̬ge olli seidse tuhat är `mängin Hls; ta poiśs om hukka lännüʔ, ta‿om umast esäst peritü varandusõ kõ̭gõ maha `mäńginü Har; Nätä˽saa, kas tä mäńg - - varandusõ maha˽vai Rõu || (tühja kõhu korisemisest) Soolikad mäŋŋivad `marjaa·si Mus; Kere on nii ele, et makid mängivad sees marjaasi Rei; sooled mängivad `marjoa·si Kos
2. a. millessegi kerglaselt suhtuma, millegagi naljatama; kedagi sedamoodi kohtlema `Mängib `toisega `nindagu kass `iiregä Kuu; Kui - - `tüölistega seda`viisi `mängitasse, ei siis jää `seie kedagi suvest `tüöle IisR; See Leeni mäŋŋab [poisiga]- - kut kass rotiga, poiss teeb keik, mis tüdruk vähe tahab; Terisega äi vei mäŋŋata Kaa; Mis siis mõisnikkudel seda`viiti oli inimestega viga mänga; Kaua sa siis seda `moodi teisega mäŋŋad, maksa [raha] ää ja `kordas Pöi; ärge `mäńgke nigu minu emäga mängiti, pange`pääle ja viige `Tartude (haigest) Nõo; tõõsõ˽tsüt́sütäse˽takast, et sa last naaśõl `mäńgi `hindägaʔ Vas || timä ańd kaubmihele linaʔ `võlgu, noʔ om kaubmiis henne `pankrot́ti `mängünü, no˽sai ta `pükse `mü̬ü̬dä Har b. jantima, vallatlema söö kenasti `pääle, mis sa sεεl mäŋŋad Khk; Ära mäŋŋa mo kallal, ma saa kurjaks ka Rei; sa mängäd `sü̬ü̬mise juuren Kod; elu `kargas täis, et mis sa mäńgid Pal; vanast üteldi, et mäŕt mängib, no siss tuisass ja vahel [oli] sula, nigu ta trehväss Ran c. kellelegi vempu, ninanipsu jne tegema Lähme `mängime `talle mõne nina`nipsu, `tieme `akna taga `kolli ja; Sie teritab `ammast, tia mis `ullu tükki `teisele `mängibki IisR; ma mängi neil ühe vingerpussi Hää; oh sa `sinder, missuguse tüki sa mul `mängsid Saa; küll ma tal üte pussi mängi Krk; ta `mäńge tõsõlõ kavalusõga sääräst `konksu, et tõsõ is tiiä is Har
3. jändama, mässama `Estest on `õlpus küll rukkis vikkatiga maha `lüüa, a vahi, kui `paĺju pärast piab `mängima `vihkudega ja `viisikutega; `Piitsaga `maksa `mängida, `selle peru tigeda obuselle `anna `ruoska IisR; varem `pańdi ta lume ange peal - - ja sai `jälle virutud ja, ja sedamoodi sai sellega mεngitud (linasest kangast) Noa; Mis sa tühja mängad selle aea kallal, parem lähme põllale töösse PJg; mesterahvas ei oleks püsind `mäńgida [emata] tallega (talle lutist toita ja hoolitseda) JJn; tüdrukud tegid `pat́sisi, naised ei `mäńgind oma `juustega paĺlu Plt; välja mängima hakkama saama Kümne mehega ei mängi välja, vahetuses peaks kaksteist meest olema Tür; putked mängima panema kiiresti ära jooksma ega nüüd põle muud ku pane enese putked `mäńgima Mär; pani putked `mäńgima Lai
4. (loomadest) mänglema; paarimisajal eriliselt käituma kui nad (kalad)- - siel `mängima tulevad vie `pinnale, siis vesi kohe `mustab Kuu; `katso ku kalad `lüövad `ninda `kuuti ku päiv on vilus, siis `mäŋŋivad Lüg; `metsüksed `mängid keväde Vai; kui kalad `mängmas olid, siis ta läks `vörku `lasma; mihulased `mängivad vaa ilmaga Khk; kui räimid `mängavad, siis saab vörguga suure summa Mus; Kena ilmaga ääre kalad `kargasid vee peale öles, siis oli kena ilm edasi, kui kala `mängis Pöi; kalad `mängvad, kui kange soe vesi Mar; sääsed `mängväd päävä käe, kihavad kõik Tõs; tedred kudrutavad ja mängivad mets Tor; ku nad (kalad) mängivad, siis `pillavad üles vi̬i̬ sihist, siis tuleb `tormi; räim ju kõige `rohkem mängib, nõnda ku vesi pladiseb Hää; `vaikse ilmaga mängivad kalad, `lüövad vie peal sabaga `lupsu; kebadi kala mängu aeg tulevad [haugid] maa vie `sisse `mängima Ris; kala mängib loimas nõnna‿t vesi `suitseb Iis; tedred ja mõtussed mängäväd keväde, näväd ei puari nagu kukk ja kanad Kod; konna mängiv `õhtu ja `piave oma pillerkaari Krk; Mõtus mängse su̬u̬ pääl Har; Vanast oĺl illus kaiaʔ, ku˽kala˽`naksi˽`mängmä, `säntse hüä, ilusa ja˽vaa ilmaga tuĺl neil tu̬u̬ luśti `lü̬ü̬mine Rõu; ku [latikas] piĺli`ru̬u̬gu `sisse tulõ, siss nakkas `mängmä, lööse vett nigu `kauhna Räp; latigõʔ mängeväʔ nigu tsiaʔ `tsuklivaʔ Se
5. muutlikult liikuma; helklema Päiv kohe `mängib pääl (priskest, läikiva karvaga loomast) Kuu; nüüd `oige meri `mängi (lainetab kõvasti) VNg; mõni `naiste `rahvas on `ühte `puhku `poisi `kaulas, kas tämäl veri `ninda `mängib või Lüg; Kui sai väär palk `seina, akkas `seinas `mängima IisR; `päike `mängide lihavötte esimese püha oomigu Khk; päe mäŋŋab, kui ta tõuseb Muh; Si̬i̬ inimene on nu̬u̬r ja elav - - tal veri mängib Hää; olime sial reialuse ots, `vahtisime kui päike mäńgib Koe; esimäsel lihavõte pühäl pääv `mängnud, vot nõnna `viisi rabeleb; küll pada mängäb, liha ki̬i̬b kõvass Kod; lihavõ̭ttõ edimätse pühi hummogu `varra om nät́äʔ, ku päiv mäńg, lüü kõ̭iksugutsit `väŕme Se
6. etendama Mis `rahvamajas `õhta mängetägä Khn; Ühest kivist said pool õlbsamast [veskikivi] teha kui teisest kivist, nii et see mängis jällegi inna juures oma rolli piltl Trm; ma sullõ mäńgi nii ilosahe `vällä, et naarat ni‿et kõtto piät kinni Se
7. end kellenagi paista laskma; kellenagi esinema või teatud olukorras käituma; teesklema mina olen - - `kauplend ja käind ja pekkulant̀i ka `mängind Kuu; `kaura lesemed `lüöväd `perses `marjaa·si, ise `mängib `saksa Lüg; siis käis viel `müöda `mõisate - - `mängis viel `luoma`arsti Jõh; Mis ta `seie `põllule tuleb `kupjast `mängima `ilma`aegu, ise kedagi teha‿i `viitsi; Sie on küll `viimane suli, `mängib sõbramiest - - ja pettab su `ninda läbi et IisR; üks kana mäŋŋab kuke osa, oli `pöösa all ja `tömmas `laulu Mus; Sa ää mäŋŋa sii lolli üht Kaa; ta mäŋŋib ka peremeest, `eesel taal pole mette midagid Vll; Ää akkag narra `mängmä Khn; [tüdruk] mängib kohe `lit́si igaga Kad; `tahtis koa `tislarid `mängi, tegi mõne laua VJg; Pool seljakile muas - - mängib laiska vai puhkab väsimust Trm; no mes mõrsukat sa mängäd (öeld kirvega käivale mehele) Kod; peremehed olid enam jägu `töökad mehed, mõni ärrad `mäńgis Plt; kes tü̬ü̬d ei ti̬i̬, ilusti `rõõvin, mäńg `saksa Krk; veli jõi ja `lakse ja `mäńgse pät́ti, siss `pańti `vańgi; Peremi̬i̬s mängnu purjun olekut Nõo; mis no härrä pojal `śaksa viga `mäńgi om, `taśkuraha `karmanin, peenü leib kõtun, ilusa `rõiva sällän Har; ta lät́s [kõrtsi] peremi̬i̬st `mäńgmä Räp
8. muusikat tegema, esitama `ommiku [karjane] `mängis pasuna, kui `luomad kokko `aeti Jõh; `mäŋŋi üks `tantsulugo; `käüväd `leier`kastiga `mängimäs Vai; sa‿p `oskagit `pilli mäŋŋata Jäm; noored kεivad `tantsimas, pilli mees mäŋŋab Khk; löötsa piĺl, seda `mänktakse moal egal pool Vll; Poiss õppes ennast juba noorelt viiulit `mängma Pöi; ma `oskasi koa `simlid mänga Muh; vanaste mängiti `kandlid Rid; kerikus orilad `mängvad `jälle; mängi üks ea lugo `väĺla Mar; kis `oskas piĺli `mäńgi, see `mäńgis Mär; Anna pill `siia, ma mängä kua ühe luu `pilli Khn; pasunad mängiti pühapäe Hää; `ennevanast mängitud toru`piĺli ja `aetud `sarve Rap; mul oli kitsesaŕv kua omal aal siin, puhusin teist ja - - `ańdis - - mitu lugu väĺla `mäńgida KuuK; timmin `kandle ää, siis akan `mängima VJg; minu peräss või `mänku lõõtsa `piĺli Kod; karja pasun oli pikk suur - - kui vana õppind karjuss, siis `mäńgis sellega ilusad lood `väĺja Lai; [pulmas] `tehti rińgi `mäńgusi ja tańtsiti ja - - suur ärmoonik oĺli `mäńgmäs ja KJn; sõss lätsive `kambrese jälle `tańtsma ja `pilli `mäńgmä Trv; mine mäńgi minu `kandle pääl Puh; ku laalab, siss nigu erilit mängib jälle, kõ̭ik jooseva kokku `kullema; ta (kirp) `õkva nigu `pilli mängip kõrvan Nõo; kabelipühäl na laaliva ja mäńgevä `audõ man, kes `laśke raha i̬i̬st `mäńgi ja laalda Võn; vanast üteldi, et siss tü̬ü̬ lätt ku piĺl ka mäńg Ote; vanast is mõistaki `kiäki muud `mäńgiʔ ku˽toru`piĺli; meil oĺl tubli piĺlimiis, ku tu̬u̬ `mänge, siss vanainemise `lät́si ka `tańdsma Har; timä `mäńge `kõ̭iki `pille Vas; sa‿i taha muudku kindsokannõld `mängeʔ (ehal käia) Se; kõriorelit mängima kõrist pigistama Kõre orelit mängib - - ku teine kõres `kińni akkab ja pit́sitab Hää; eks nad luband mõnele kõri orelid `mäńgida, kõrist `kińni võtta Sim || piltl Õli ikke ennemalt kõvad niitjad, kui pani vikati `mängima, siis mua kadus Trm

mängu|aeg 1. mängimise aeg Lapsepöli oo ju see mäŋŋiaeg Kaa; mäńgu aeg sol `ammu `möödä Juu

2. loomade paarimisaeg `metsist saab `vaide keväde `mäŋŋo ajal `lassa Lüg; kui tedred kebade kudrutavad, siis `öötasse: see oo tedre mängu aeg Mär; kevade on tedre mängu aeg VJg; linnu mängu aeg Trm

nagar2 nagar g -a kihulane juo nagarad suruvad, küll nüid tuleb `vihma VNg Vrd nägar2

nahka `nahka R Jäm Khk SaId Muh Hi Mar Mär Vig Han Khn Tor Hää Saa Ris HMd Juu Jür JJn Tür Koe ViK Trm Kod Ksi Lai Plt KJn Trv Hls Krk TLä Võn Kam hajusalt V

1. adv a. keresse, pintslisse (söömisest, joomisest) `kuida sie ong `pohja sai, siis [merikilgid]- - panid sen `süöte sield `nahka kohe Kuu; appu`piima `söima ise `nahka ja `kuorest tegima void VNg; `sulle läheb kõik `nahka Lüg; `Korvitäis `õuni `pisseti kuhe `nahka IisR; Paneme aga nahka, mis renni pεεl oo Kaa; Neid ta kigistas `endale `nahka kolm-neli tükki Krj; Pane `nahka ja ole vagusi Pöi; aug sööb kõik kalad `nahka Muh; `valge `paltsam - - seune viina `taolene, viina asemel lakovad `nahka Käi; jõi `nahka vasika jooma kõik Mär; Rebäne `ot́sidõ silde pesäd üles ning `pannõ pojad `nahka Khn; eila põlastasin suppi, täna läks iḱki `nahka Hää; juob oma vara `nahka Ris; sinä aga kõege esimene, sinä paneksid nad kõik oma `nahka Juu; Temale läheb kõik `nahka, mis kivist `pehmem on Jür; kaalid sõivad nad `nahka, nied `putlased (putukad) JJn; `veised virutavad parema `nahka, obune sua kedagi Tür; pani kõige vartega `nahka VMr; mis sa neist ieringitest riastid, kas `muidu ei lähä - - `nahka; ingastas korraga kaks `tuopi `piima `nahka Kad; palderjuanid ja kõik juanud `nahka Kod; `võerad koerad istuvad sul õues, närivad uksed puru ja - - sia söögi - - panevad `nahka Lai; mis ette `andsin, kõik pani `nahka Plt; es valitse kedägi, sei `nahka puha Krk; temä om serände kõõristaja, täl ei lähä sü̬ü̬k `nahka Puh; norina temä käest‿vil raha ja joona kõ̭ik `nahka Nõo; las singip päiv `otsa söömätä, küll siss [toit] `nahka lätt Kam; kas noʔ mõ̭ni viin om. pehmekene, juu vai tu̬u̬ṕ `nahka Har; iḿmisejao `poigõ pańd üte kõrraga `nahka, jei üte pääväga arʔ Vas; jõivaʔ ja seivä˽`nahka mino varandusõ Räp b. untsu, nässu, raisku (ärarikkumisest, nurjaajamisest) Pani mu iad `kindad `nahka Jõh; Ega ta `üksi `teiste elu, oma elu pani ka `nahka IisR; Viin oo see noore mehe nönda nahka pand Kaa; Pani ilmatuma aja nahka Emm; Kuiv paneb selle oasta viĺla nahka Han; Ta `pańni vanemate päranduse `nahka Hää; mädanik oĺli `koopas (kuhjas) kikk karduled `nahka pannud Saa; sõda pani mu närvid `nahka HMd; Tuńd `aega läks `nahka selle `vaidlemisega Jür; Õli `kuulda, et ta on selle plika `nahka pand Trm; ilm puha ai `nahka, jaani tule ja kikk Hls; tuleb appi, aga larab niisama - - jubib sul aea `nahka Ran; poig ollu nooren `väega ää ja `mõistlik poiss, aga vangi`laagrin `pantu poiss `nahka Nõo; kolmkümmend vakamaad `nurme `panti `nahka Kam; ta om uma `tervüse `nahka `pandanu uḿmi `hulluisigaʔ Har; Sinnä˽`nahka kõ̭ik tu̬u̬ süḱüs lät́s Rõu
2. postp (kellegi, millegi tõttu või süü läbi raiskuminekust) Kuhi `kartulid läks `külma `nahka IisR; Teine poeg läks oma suure `ahnuse `nahka Jäm; Terve eilne pää läks meestel joomise nahka Kaa; Vεεrd mees läks naise nahka Emm; peremees läks tiisikuse `nahka Saa; raha lähäb kõik juoma `nahka Koe; sie lähäb tubaka `nahka VJg; õnniss kevädin ajak läits mul `aiguse `nahka Krk; tu mi̬i̬s läits viina `nahka Ran; `ju̬u̬mise `nahka ta läits, topsisõbra võtiva elu mant; [ta] ütel, et kühi`vitsa `amba pääle panna, ku valutap, kühivitsa `nahka lätsiva kõ̭ik miu `amba Nõo

narutama narutama närune olema, narmendama `riide ear narutab; `riided kõik alt narutavad Plt Vrd narustama

norutama norut|ama Kuu Hlj VNg Jõh IisR Jäm Krj Pha Vll Pöi Muh Vig Kse Han Tõs Hää Saa Juu Jür JMd Tür Koe VJg Sim IPõ Pal Plt Trv TLä, -amma Rõu, -eme Krk, -õmmõ Krl; norota|ma Lüg LNg Kul Ris Juu Kod KJn Võn, -mma Lüg Vai Plv Räp Se

1. norguspäi, tegevusetult või tujutult konutama, norgus olema midä sa norotad siin tüö `juures; `taadi nokk norotab `eide `moldi = `kaivo nokk ja kaiv Lüg; pidin `öues norutama Pha; Mis sa sii külma käe norutad, mine `koose (koju); Tuuling norutab (ei tööta) Pöi; obused norutavad koa, `tahtvad `juvva Muh; Külma vihmaga obused norutasid karjasmaal ja olid päidpidi koos Han; kel raha põle, norutab ka nõndasama [kõrtsis], ehk mõni annab tilgakse Hää; kui loom `aige on, siss norutab, pää ees maas; lehmal võima pool asunikku `sisse anda, kui ta norutama akkab, viin teeb norutamisest `terves Saa; obune norotab `metses, ei leiä teist ülesse, seesäb vagaste öhö koha peäl na nui Juu; Kui töö `otsa sai, jäin norutama Jür; `luomad norutavad vihmaga Koe; laps norotab, ei tiädä, mes tämäl viga võib `õlla Kod; `istus pingi pial, norutas `pialegi Lai; poiss, mis sa norutat, tule `tańtsma Trv; pää `norku ehen mahan, muudku noruts pääle Krk; mes sä enämb norutad, saad paremba asemele; mesperäst ta norut, kas ta `oĺli väsinu Ran; ei massa oma pääd norutada nii tühjä asja peräst Puh; temä ei sü̬ü̬, ei ju̬u̬, mugu norutab Nõo; ärä norutõ midägi, asi ei olõki ull Krl; [kui] `süäme `haiguss om, siss inemine norotass, istuss kõõ kurvah Se
2. pilvitama, vihma hauduma ilm norutab `vihma, kui ilm on aĺl, `pilves, vihm tulekus Sim; Täna norutab ja omme sorutab Iis; ilm norotab, akab `vihma tulema Kod; ilm siadab sadule, aga ei tule veel - - norutab Lai
Vrd nurutama2, nörötamma

nõnda nõnda Pöi Muh Var Vän Hää Saa Kos JMd Äks Vil M Ran Puh Kam San, `nõnda Lüg Jõh IisR, nõnna Muh L K I, `nõnna Jõe IisR Mar, nönda Sa HMd, nönna Noa Ris, `nonda Jõe

1. sedamoodi, sel viisil, selliselt `Nõnna me ei `jõudandki keriku `menna IisR; vahel ikka sai seda part lüketud - - kes es pea nönda seda `kurssi, lükkas parre maha Ans; Koer akkas nönda `aukuma Kaa; mehed ep epita ennast nönda mette Pha; Süda peksab nõnda kas üppab rinnust `välja Pöi; lipp `nätab nõnna, kut tuul oo Muh; ikki oli `enni kordkarjane - - pereaaval `keidi, `nõnna metu `looma sol oli Mar; kuhu sa nüid nõnna joosed Aud; Nõnda nid põllud kõik üles `tehti Hää; enne põld ju `arstisi nõnna Kei; kanad võtavad `tuoreid kardulaid, kohe nõnna kugistavad `alla HJn; nied sääred olid siis neil kapukatel teist`muodi, nõnna lühemad KuuK; mahla `laskmine käib nõnna, `enne tuleb teha puust mahla tila Amb; riisikaid nõnna kui sita`sieni `kasvas uńnikus JJn; `pańdi villad `sisse ja liigutedi iga pää kaks `korda - - nõnna üks nädal Sim; nõnna elasime vanast Iis; kuda vanemad, nõnna lapsed Kod; minu pääväd on lähnud kõik nõnna MMg; nüid on nõnna säädetud, et lõõsk `väĺla ei tule Äks; inimest läävad väga laesas kah, kui nad nõnna jorutavad Vil; mis sa nõnda `müllät Trv; su̬u̬ kasel om ümäriku lehe, ei oole nõnda saḱke sehen Krk; vai nõnda siss inimestel raha käen `olli `pildu ku `nüidsel ajal Ran; mia taha egä tü̬ü̬d nõnda tetä, et ärä saab tettuss Puh
2. sel määral, sedavõrd; väga, eriti `nõnna iad olite `süia, et süöks viel `präägu (angerjatest) Jõe; sie mies on `nõnda kokko `kuivand Lüg; leib nönda pätsiks jäänd, poole `küpsemisega Khk; on küll nönda vihma väärt, aga ei tule Mus; täna lämmatab nönda lobjakad Jaa; Sa said selle nõnda ruttu `valmis Pöi; odr oo nõnna kumeras ja kõveras Muh; tohe mette `laska [ahjul] nõnda valjusti tõmmata, `tõmbab tule `korsnast `välla Var; nõnna `vaene inime Tor; sis‿ma `astusin justnagu - - pasa unikos, nönna tüma oli Ris; kellel olid nõnna paksud `juuksed, tegi kaks `pat́si HMd; minu kääd on nõnna ullud tormid, ei nad tee änam kedagi Juu; ilm nõnna `umbine, ei sua ingatagi Kad; tõese aśja `piäle tämä nõnna imuline Kod; mütad vahel müttavad nõnna maa ülesse Äks; magab nõnna magusasti Ksi; pliit oli tuas, ega ta‿s nõnna veike old Plt; tegin pattu ja jäin nõnda `vaesesse Vil; nonoh, nõnda vana sa küll ei oole Krk; rinnust taht `lahki lüvvä, nõnda valut Ran; `oĺli nõnda lähiksen, et oless saanu käega `kinni võtta Kam
3. umbes pitka varrega müt́s, üks nönda (u 25 cm) pit́k oli see vaŕs Kär; pää on kesk `päikest, nönda kellu `kümne, ühü`teisme `aegu Pha; Katsu siis nõnda `lõuna `paiku siia `tulla Pöi; tubli vana poiss õli, nõnna `uassa neljä `kümne Kod
4. (ühendsidesõna osana) nõnda et nii et see oli ranna `ääres, nönda‿t vesi kεis oue Jäm; vali tuul nönda‿t ajab sia `püsti Khk; sadas nönda‿t `laksus Kaa; pia valutas nõnna‿t JJn; kahe otsa pial virutati, nõnna et kurikas `plaukus VMr; kõva leib, nõnna‿t murra `ambad ära Iis; kari käis raiasmikus, siis oli `piima nõnna‿t Lai; kõva `piägä obone, kisu nõnna et KJn; küll meie müllässime karjapoesiga nõnda‿t ärä `väśseme Puh; nõnda kui ~ kut 1. (just) nagu, otsekui Nad olid suured söbrad, nönda kut säŕk ning perse Jäm; laps `karjus nönda kut ratta pεεl Khk; tü̬ü̬ nõnda ku lennäb kää Saa; obune pidi koguse aeg nõnnagu `sörki `laskma JJn; magab muas nõnnagu vana mauk VMr; käib nõnnagu uksed paaguvad; koeval aal tuli nõnnagu jõgi juakseb Kod; pääsukesed vahel - - `laulsid nõnnagu käras Ksi; `juuse om kohevel nõndagu kuhja lava; `vihma tulep nõndagu aĺl puha Krk; veri ju̬u̬sk nõndakui oja; käe varre olli jämedä nõndakui tõese inimese kindsu Puh 2. niipea kui, nii kui nöndakut lae `paistama akab, poiss paneb `randa `sinkama Mus; lati ots oli `pehkind, nõnnagu [lehm] sarved `sisse lõi, pudi taga; laugas on `jälle nisuke - - tüma koht, nõnnagu `piale lähed, vajud kohe Kad
Vrd ninda

nõrutama nõru|tama Lüg/-mma/ Pöi Var Tõs Amb VJg Kod, nõro- Mar Kod, nõrru- Kse Var Koe; nörutama Jäm Khk Kaa, noru- Kuu

1. nõrguda laskma, niristama kui on `linnassed lius, siis `üelti, et nõruta vesi `välla Lüg; Mool ölut `otsas küll, ma katsu kiha veel natuse nöruta Khk; [liha] nörutati teise päeva äe ja `pandi `soola Kaa; Nõruta soolvesi ennem ää, kut sa [kalad] `katla paned Pöi; keeva vee lase üle, nõrrutad ära ja pressid `kinni (seentest) Var; akkas `räimi nõrutama Tõs; `Enne suab käbid ää `keeta ja ää nõrutada, siis villad uuest selle `veega `keema Amb; nõrrutas `astja tühjaks Koe; nõrutan siente pialt vett VJg || (kergelt puhuvast tuulest) nõrotamese tuul, vähike `kerge tuul nõrotamese `moodi Mar Vrd nõrjutama
2. nõretama kased one urvan nõnnagu nõrutavad; lill märg, nõrotab kõhe Kod

näuhti `näuhti Lüg IisR Jäm Mär Kse Tor Tõs Hää Ris Jür VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv Hls Krk Puh San Krl Rõu; näuht Har Rõu(-h́t) krapsti, kiiresti sie kuer, kie ei `augu, a tuleb võttab `näuhti `kinni, sie on salalik kuer Lüg; `Teised mehed viel jorutavad, täma aga `näuhti obune lasila `küllest `lahti ja kodu `puole IisR; pidin `võtma, `tõmmas eest ää `näuhti Mär; `andis `näuhti `persse `pihta Tõs; `näuhti lü̬ü̬b vitsaga mööda `jalgu Hää; Kaśs võt́tis mul `näuhti lihatüki näppude vahelt Jür; `tõmmas piitsaga `näuhti VJg; `näuhti `karga `süülde (sülle) Kod; koer tõmmass `näuhti jalast `kinni Trv; uisk `panden ku `näuhti `küĺgi Krk; lei loomale roosaga `näuhti `sälgä Puh; võt́i lavva päält väist ku `näuhti Krl; ta karaśs su˽latsõlõ manuʔ, oĺl näuht tu̬u̬l upin käest välläʔ Har; Mugu˽lasõ˽niuh́t ja˽näuh́t ja˽vaĺmiss `umgiʔ Rõu Vrd nauhti, näuhtik

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur