[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

jääbima `jääbima Krj Jaa Pöi Mar, `jääbü|me Krk, -mmä Plv
1. jahtuma, seistes külmaks minema a. (leemest, supist) supp on `jääbin Krj; Laseme leeme jääbida Pöi; ma vii selle leeme `jääbima Mar b. (ahjust, toast jne) `Lasti ennem pireke `aega jääbida, siis `pandi levad `sisse Pöi; las [ahi] natokse `jääbida, tohi sepikud `sesse `panna mette Mar; kammer igävest külmäss lännu ja ärä `jääbüne Krk; ahi um ärʔ `jääbünnüʔ Plv
2. vaibuma, leevenduma, järele andma (valust) suur valu on `jääbind Jaa
Vrd jääbuma

meltsima `meĺtsima paksuks minema (supist) – Nis

müdine müdi|ne g -se SJn Vil tummine, poolpaks (supist) `äśti `iasti on ära keend, segane `äśti, müdine SJn; ku ta `kangeste ärä ki̬i̬b, sis on müdine, ku ta vähäm ki̬i̬b, sis on `seĺgem, laarem Vil

mülä2 mülä (paksust supist) [supp] sakess keenu ku mülä `õkva San Vrd möla2

pagal pagal (paksust supist) supp on paks kui pagal VNg

puder puder Kaa Vll Emm Rei Saa KJn SJn Vil M T, pudõr (-ŕ) Võn Ote Rõn San V(putr; g pudro Plv), pudr Pöi Muh, puter Pä/n -õr Khn/ Trm Kod MMg, g pudru; n, g pudru uus IisR, Sa Rei Phl Lä(-o) Mih PJg Vän Tor K Iis MMg Pal Lai, `putru R/-o Vai/

1. a. viljast või muudest toiduainetest keedetud pehme toit Ega `putru sis sama tuliseld ei `süüä, ku `keidedä (olukorral lastakse selgineda) Kuu; `pulma lõppust õli isame `putru, sai sie `süödud, siis õli lõpp; sie `keitas `kõrvitsatest `putru Lüg; `Külmä `viega `kartulid `kiema ei `pandud, et siis ei jää mure `putru Jõh; `käskind `aigele rugist `putru `keeta, see annab köige `rohkem rammu Khk; puder on laua pial `kaussis, mine `sööma Vll; Supp on nii paks noagu pudr Pöi; ma keeda peenikse jahu `putru Muh; Kis pudru `körvas `leiba sööb Emm; odra jahost keedetse pudro, odrajaho pudro Mar; täna `õhta oo nii pime pudru, pane võid `silma Mär; täma ei taha suppi ega pudrusid, pole minul muret suppi ega `putru `keeta Kse; puter `määras päävad ka ära (igal päeval oli mingi kindel puder) Tõs; pudru `kõrva es tohi `leiba võtta mitte Saa; ku pudru jääb vedelaks, siis oo noor pudru; ku jahu `pańdi `piale pudrule, oli poolvillane Kei; paĺlast troavi, lüpsä `lehmi ja keedä pudru Juu; mul jäi paksu pudrule (pudruseks) pada, oli `kõrbend natuke Amb; vahel `tehti kardulepudru, vahel tangupudru, eks mõni pudru jäänd `jälle `laube `õhtaks Ann; vedel pudru põle ia kedagi, see tahab `leiba `kõrva `saada Pai; ühes kausis oli pudru ja teises piim, siis võta pudru ja kasta `sinna piima `sisse VMr; va raag pudru, ei seda süe `kuergi mette Sim; rukki `leiku ajal lõpetusest `tehti pudru Iis; kui pudrul ei ole `siĺma sehes, siis on pudru pime Äks; pudru oli `kindel toit (toitis hästi), sellega võis kedagi teha Lai; pudru oli paks, aga kört oli ikke vedel Plt; `putru segätse männägä Vil; puder vedel, pöörusta jahu vi̬i̬l `sissi Trv; must puder - - ku tal `rasva ega `piimä ei ole pant, `vi̬i̬ge keedet Hls; olgu soolane puder või mis `tahten - - tat õigats leväkõrulin puder Krk; ega puder ja kapusta iki segi ei `kõlba Puh; peenike jahu om inimestel paremb leeväss ja pudruss, a järk om `lu̬u̬mel paremb; pada laseb sinet, ei saa ääd `suurma `putru, puder lähäb sinitsess Nõo; mina `ütli, et emä ti̬i̬ kirivät `putru, kae nu̬u̬ kańepi `si̬i̬mne teivä pudru kiriväss Ote; ilma üvätä puder `oĺli `kartuli puder Rõn; Es keedä˽suurilõ `kiäki˽vanast piimäga˽`putru Urv; nii suuŕ tuli, et putr kõ̭iḱ paa `põhja palanuʔ Krl; ma olõ `mitmast paast `putru söönüʔ ja `mitmast ahust `leibä söönüʔ Har; topõld võisiĺm ei˽tsuŕgi˽vi̬i̬l pudru maku Rõu; paĺaśs kanarigu pudõŕ oĺl Vas b. (supist, kördist) `suurma suppi õigati ike puder Hls; keedäme jahu vedelät `putru Nõo c. (vorstist) tule `pitkä `putru `sü̬ü̬mä Kod

2. mingi pehme ollus, sodi palgid on paĺlas pudrud seest Pha; `tuhlid ühna pudruks läin Muh; `pähklad‿o alles pudros (tuumad sisse tulemata) Mar; Lämustavad ära, teevad päris pudruks Hää; tambiti kardulid pudrust Iis; ta (sõiratainas) om äste `lahti klopitu, et tükki ei ole, pudrule tettu Hel; miä tei vahel `erne `töntsi, keedi `erne `pehmess ja `tampsi pudrule Puh; Igävene supi möĺl, väega lödile ja pudrule keedetu Nõo; Üt́skõ̭iḱ kas `kartoli vai uaʔ, ku pudrulõ keeseʔ, sõ̭ss om lümü Urv

3. piltl (ebameeldivustest, segaminiolekust, jamast) süö nüüd ise sie `putru, mida oled `tehnu VNg; Mis nüüd `kurdad, ise pudru `kietsid, ise `larbi IisR; Midist putru keski valmis keedab, sedist ta ka ise ää sööb Kaa; Tahtis ikka rääkida küll, aga putru oli suu täis, könest polnud asja Pha; Senest on `jälle pudru ja `kaapsud kogu klötit (töö on kehvasti tehtud) Rei; aab pudru suust `väĺla, mis põle kedagid Hag; mets kõik - - pudrusse `kasvand, igasugused puud ja `põesad Amb; elo nii segi lät́s kui pudõŕ `kapstidõgaʔ Se; oĺl sakõ putr, vi̬i̬l saa sagõhõmp (elu läheb veel segasemaks) Lut