Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
läpastama läpastama Pha Muh Lä Tor KPõ I(läpässämä Kod) Ksi Plt; läpästämä KJn Nõo Kam Se, -eme M, -õmmõ Krl; läppasta(m)ma, läppästäm(m)ä R(läbä- Kuu)
1. a. kopitama,
hallitama vili läks läppastama ehk `suajaks Hlj;
`neie läppastanud `puudega ei saa küttä VNg;
leib on `kasvaned rukkistest `tehtod, on läppäständ mekki Lüg;
Jahud `läksid `aidas `niiskest, näe läppastand `teised IisR;
vili läheb läpastama, kui ta ummusses oo Muh;
läpastama, mis `aisema, aĺlitama läheb Noa;
ärjabäd läind läpastama Mär;
viĺla seeme läpastab ää Kse;
vihm läpastas eenad Tor;
`vastu maad oleks vili läind läpastama ja mädanema Amb;
ein märg seisab, seisab, `ongi läpastand VMr;
toit läind läpastama, tuleb nagu apu ais ninasse Kad;
tüńni põhi on lähnud läpastama Trm;
ein ärä läpässänud - - ei sü̬ü̬ lehmäd üväss Kod;
lina`kuprad on läpastama läenuvad Ksi;
`kartulil läpästet maik man Trv Vrd läpastlema,
läpetama b. sumbuma (õhust),
umbne olema tuas one läppastand `ohku VNg;
õhk oo `keldris nii kohe läpastan, et tahab `inge `kinni matta Muh;
õhk on läpäständ KJn;
tuba lääb läpastajas, ku `akna-usse kaua `kinni seisave Pst;
sehen om läpästet ja kuum, madale `korsne ja `u̬u̬ne Hls 2. lämmatama,
hinge matma Like rehi sai üles atetus ja tuli sai kõrraga ahju, nüid om rehetare kuuma enge läpästäväd õhku täis Nõo;
õng jääb `kinni, nüid läpästäss Ote Vrd läpähtämä läpatama2 läpatama Jõe Sa(-da- Khk) Var Tõs Aud Hää Saa Kei HMd Pal Ksi Lei; läpätämä Tõs Khn Kod Trv Nõo Kam Urv, -ämmä Har Rõu, -em(e) Hls Krk San, -õmmõ Krl
1. a. kopitama,
mädanema,
riknema jahu ja riie ja keik lähäb läpatama, kui `niiskust on saand Jõe;
einad lähvad läpatama, lähvad soeaks Khk;
Nee kalad ju läpatavad juba Pöi;
ein läin kubus läpätämä, läin mustas ja palavas Tõs;
nigu nüüd koloo·si silu läpatab ää, siis ei tohe teda änam loomadele anda Aud;
`erned ei süńni paksult `panna [
kärbistele kuivama]
, lähvad läpatama Kei;
tangud õlid ärä läpätet;
vedel (
veel)
inetu läpätet ais juuren, ku kava seesäb Kod;
sü̬ü̬k ummussen läpätep ärä Hls;
taar om alvass lännu, är läpätem lännu;
ku sü̬ü̬k, suṕp vai `seante asi ja piim si̬i̬ lää läpätem, apuss akkass minem, tule `seante rahetse `pääle Krk Vrd läpetama b. sumbuma (õhust),
umbne olema läpatand ais, se on ka `söuke sańt ais, kut ukka läind asi on Pha;
`sumpund läpatand ilm, `seake `juśku `saunas ole SJn;
läpätet ais sehen, `süäme aap sitass Krk 2. a. lämmatama,
hinge matma är taab läpatada si pala Hää;
Nõnda läpätäv `kuumus om väĺlän et Trv;
Peris enge läpätep kinni si̬i̬ `irmus `umbne ja `rõske õhk Krk;
Nii läpätäv kuumus et `õngu lüüb kińni Nõo;
kui serände rasse luhvt, siss ta nigu läpätäss `õkva;
`tutva inemine ollu vahel [
luupainaja]
, tullu `pääle, `tahtnu ärä läpätädä Kam;
üt́s `tüt́rik om tsialaudan latsõ är läpätänüʔ Har || (taimest) noorõ puu omma läpätänü marjavarrõkõsõ ärä Har b. lämbuma sojaga läpatab inimene ära Hää;
üits jäi aena`ku̬u̬rma `alla - - kae ta läpät ärä Nõo; [
mees]
̀Jeie taad `viina `hirmsadõ ja läpäti välläʔ Har läppama läppama Pöi Emm Mär Tõs Aud Jür JMd Tür ViK Trm Ksi Lai Plt Pil, -ämä Tõs Juu a. kopitama, hallitama Vili läks sügise läppama, leval ka läppand mekk sihes Pöi; läppand puu Mär; eenäd läin `kuhjas üsä sõnnikus, mustad, läppän kõik mis irmus kohe Tõs; läppan riie või eenad, vili, aĺlitan või mäda Aud; pane märg vili `salve, lähäb läppama Jür; kaerad läind kärbikses läppama JMd; odrad läksid läppama, said märjast piast `sisse `vietud VJg; no kui [vili] vähä läppand, eks loomale sua `anda Trm; kui vili juba läppama lähäb, siis seda ei söö siga ka Lai; paaĺu teri unnikus, läävad läppama Pil b. sumbuma (õhust) Sahvrist ja keldrist tuleb vahest läppand aisu kui neid äi tuuludata Emm
läppima läppima Lä Aud Nis Kos Kad Trm Pil; läppümä Võn Rõu, -me Krk San
1. a. kopitama,
hallitama eenad on läppima läin - - neid tohigi loomale `anda Mär;
ein, kui ta märg oo, ikka läppib kua Kse;
Need nisud oo läppin Han;
kui märg riie kokku `seisma jääb, villane riie, lähäb läppima, aĺlitab ää Nis;
märjemad asjad läppivad, aga kuivemad lähävad kopitama Kad;
mõned kuhja põhjad või tüńni põhjad kua - - on ära läppind, põle enam iad Trm; [
toidul]
läppind maik juures Pil b. sumbuma (õhust) rehel om vahel läppe ais, ku üte oori tuld olet `panden, sõs ta om `seante läppünü, niiste luh́t Krk;
Siin tarõn um läppünüʔ õhk Rõu 2. lämbuma [ta] Oĺle vingu kätte äŕ läppünüʔ Võn; mõ̭ni ku mattuss maa ala, maa satass kui pääle, tu̬u̬ ka läppüss ärʔ; ku vasigõ sünnütüss jääss `kauguss, sõ̭ss vasik läppüss ärʔ Rõu
matsuma2 `matsuma Lei Lut
1. lämbuma, sumbuma a. (elusolendist) mia kõvastõlõ katat kiniʔ, või a˽`matsuda; hobu ku tu̬u̬ varsa, siss `hammõn (lootekestas) ni ku saa‿i· peremi̬i̬ś johho‿i· pia manuʔ, või a˽`matsudaʔ Lut b. (tulest) tuli `matsuss `välla Lei c. (häälest) heĺü a˽`matsunuʔ, jõvva‿i· kõnõldaʔ Lut
2. nätskeks jääma `matsunu laib Lei
veebiliides
@ veebihaldur