[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

alumine alumi|ne, -me|ne g -se R eP M(-mi|n Krk), -tse, -dse Ote San Urv Krl(-me|ni) Har Rõu Räp(alo-); alumõ|nõ g -tsõ, -dsõ Krl Har; aluma|ne g -se Kuu Vai/-mai|ne/ KuuK Kod(-mä|ne), -tse TLä, aluma|nõ (alo-) g -tsõ, -dsõ V

1. a. (kõige) all, allpool, madalamal olev alumane `sielik Kuu; `vergo alumine paul; alumiste `parside `pääle `panna rugid `püśti VNg; nied on alumised `ambad, midä all `lõuvva luu `küljes `onvad; alumine [veski] kolo on kivi `laudil ja ülimine `veski lael Lüg; `riide pakk ehk alumine pakk [kangastelgedel], sie kuhu `pääle `riide `juokseb; alumine `riide (vooder) õli - - `kuuvvel `sinne piha `külge `kinni `aetud Jõh; Täma `latvab aga pial `eina ära, alumine puol jäeb keik `kasvama IisR; alumised püksid ~ aluspüksid Jäm; köle tuulega alumine uul pakatand `katki Ans; alumine rätik paistab teise alt `välja Khk; ukse alumeine puu (lävepakk) Phl; tõi seda koore alumest `piima Kul; alumesed eenad oo aĺlitama läind Tor; kaebu aŕk on pialt kahe aralene, alumene ots käib moa sisse kibidega `kinni Nis; alumene keha oli paĺlas Kei; mitu `auku oli sel koogu puul, panid alumes̀se `auku, kui `tahtsid pada madalamale `panna Pal; lõhmussa - - `päälmene ku̬u̬r on korbane ja pude, alumene jooseb, sedäsi niinesse Vil; naistel om iki ilus, ku tal om sedä alumist pu̬u̬lt; [leiva] alumise kooremant lõigats alumine kikk Hls; lätsid [heina] `kaari pidi, leid rehägä alumatse külle üless Ran; susi `võtnu Maril `amme jaku alumatsest veerest `kinni Nõo; Sõ̭ss ku joba [kapsa] lehe õigõ˽suurõʔ oĺliʔ, sõ̭ss `võeti alumit̀si `lehti koŕati `pańgi Urv; `tsilkõ vett, alumitse läve hirre `pääle `külmssi, mis `mäelmätse läve päält `tsilkõ; Alumanõ vi̬i̬ŕ põĺlil `koeti joonikõnõ Har; [linaseemnesarra] kõ̭gõ alomi̬ì̬dsi `ruud́jidõ pääle `pańti kuusõ ossaʔ Rõu; [naistesärgi] `mäemäne om peenebäst, a alomane om jämehep vööniʔ; vaja `osta alomaist rõivast (voodiriiet) Se; alumadsõʔ `hambaʔ Lut b. kaugemal, (maapinnavormilt) madalamal, pärisuunas olev `istusivatta [paadi] alumeses (tuulealuses) `pardas VNg; alumised `veskid `onvad, midä all puol vett `onvad, nagu `Purtses ja `Püssis Lüg; [Põllu] alumene ots pae Pöi; alumene nõdu o `paĺjass süädud Kod; `mäelmine Lasa tu̬u̬ lõhuti ärä `täitsä, alumine Lasa om `u̬u̬ne `alla vi̬i̬l Hel; piltl temal on alumene ots ammaste vahel (ropendab) Pil; küll õpats koolin alt alumise ja päält `päälmise (õpetatakse kõike) Hls; alt alumise ja päält `päälmise, kiḱ sa tahat puha `täädä Krk
2. (millestki väheväärtuslikumast) a. alusvili viljaalumised `korjame kokku `luomadelle Hlj; `pahma sava `õtsast alumist `vilja `kõrjati magasi `aita, kie `sinne pää `vilja vei; kui `massinaga `tuulatasse sis `õige `piened `juoksevad `tõise toro `müödä, nie on nied alumised `viljad Lüg; änna ja päris purude vahel olid veel alumesed, need oli päris oboste toit, seal olid aganad ja terad segamini Mih; kõege `enne on ibad, siis tulevad alumesed, siis põkked, siis aganad Nis; vanal aeal `olla - - `pandud seasi alumisi - - mis juba natuke aganitega segamine old - - leebale sekka Rap; `tuulamise `juures - - sai `ohradest alumisi ja `pialmisi koa Kos; mis tuule `alla lähvad, `üitakse va kõluivad ja alumesed JJn; aganaised või nisukesed alumised rukkid nied ikke jahvatati kas sigadelle ehk luomadelle Rak; rukkialumised on nied, mis `peksmise juures tulevad, mis tuas rabatud, nied on rapped VJg; `enne sai sarjaga tuulata - - alla tuult jäi prahine vili, tuulealused ehk viljaalumised; `kõlkad ehk alumise vili IisK b. seebisoop, -pära `siebi alumane Kuu; sihandussi `santisid `riidid `pestasse seebi alumisega Khk; kui seep ära lõegatud, siis alomene jäb paja `sisse Ris c. rasvavind, kõrne rasva alumesed, rasv oo `väĺla sulan kõik Aud
3. alus, alune, alaosa a. vundament, alusmüür, seina aluspalk – Sa elu alumissi panema Jäm; maja alumine `tehti pärast. suured kivid `pandi neĺja nurga ala, pärast siis `tehti alumised Ans; akatse `seina tegema, alumised pannasse maha; seina alumised tehasse `enne `valmis Khk; maja alumised juba mädad Krj || (millegi) alune (ruum) maja alomene oli kõik tühi Mar b. (eseme) alus, jalad meitel on törre alumised ühest suurest männist `tehtud; roosi potil keib ka alumine - - mis poti all keib Khk
Vrd alamin

lödövel lohmakalt, lontis lödövel nahk; `Riided `tjõlkvad lödövel `selges Khn || hulpimas iä meres sulan juba, lödövel on mõni tükk viel Khn Vrd lödevil

nädal nädal g -a Jõe Lüg Vai Ans Khk Pöi LNg Kul Aud Tor Kos Jür HJn Jä VMr VJg IPõ, -i S L(ne- Mih) Ha Ann Tür Äks Ksi Plt Pil SJn Vil; nädäl g -a VNg/n nädäla/ Vai, -ä Kuu Lüg Vig Kod Hls, -i Lüg Jõh Rid Mar Vig Var Tõs Khn Juu Pil KJn Kõp Vil Trv(-ĺ) Pst Krk TLä; nätäl (-ĺ) g nädäli T(n nättäl Puh Rõn) V(g nädäle Räp) seitsme päeva pikkune ajavahemik kaks nädala `enne `joulu saan `seitse`kümmend vanaks Jõe; tämä nädäla iest kävi VNg; üvä, kui kahe nädälä tagant `saisesimma küttä [sauna]; `Kristuse `kannatamise nädal, sie on ka `enne lihavõtte pühade, sie käib `suure nädaliga ühes Lüg; tämä on tüös nädälate `kaupa Vai; juba nädali läbi (kogu nädala) kui olnd; seitse nädald peab‿se `pastuaeg pitk olema Ans; eile sai kaks nädalt täis, kut `tuhlid maha `tehti; ega nädali tehasse suur tegu `leiba Khk; nädali päävad oli `aige Kär; sest oo mütu nädalid `möödas juba Vll; nädalt kaks sai `käia, siis olid (pätid) `otses `jälle; Kui suurel nädalil on kena ilm, siis pühade ajal on `jälle ull ilm Pöi; nad tuln nädaliks, et ühe nädali `aitavad Muh; Suine pεεv toidab talvese nädali (ühe suvepäeva saagist jätkub talvel kauaks) Emm; ta oli nädalite `viisi `aige Rei; jaanibä nädäliks jähi sõnniku vedu ja kesa künd Rid; sado `kestis ulga `aega, üks nädälid kolm Mar; kolm nädälid, mis valmistati `pulmi Vig; kui oli `leiba, siis sai `olla paar nädalisi `ku̬u̬lis; lõngad olid nedali päebad `väĺlas kõrendis Mih; [kell] köis nädälis aeas (nädalaga) viis minutid ette Tõs; ma ei ole kolmel nädalil `väĺlas köin Aud; Pät́s `päevas ja ärg nädalas (öeld suure toidukulu kohta) Hää; [see] jääb tuleva nädaliks HMd; Karduled `tehti kaheksandal nädalil, kaheksas nädal oli kardule nädal Kei; paastu kuu on `enne lihavõt́tid suure nädäli sees Juu; ei siin `aita päävad ega nädalad, siin tie `kuude `kaupa Jür; Linale akati nädal `enne `jaani, mõned akkasid kua kaks nädalad `enne Amb; ta‿i saand nädalis mitte rublat rahagi Ann; saime ühe neĺla nädaliga eena `vaĺmis Tür; aeg kaub, nädal lähäb nädala järele VJg; nüid one `vistlemine `lauba, kahe nädälä tagass `vistlesimä; tänä nädäl, ku õlin linnan; `enne üles`tõusmise pühi on suur ja kannatamise nädäl, mõlema nime all käib Kod; nädalas tehasse kuus `pääva tööd ja üks on pühapäe Lai; pühädesse ei ole enäm `kolme nädälid KJn; suure nädali sees ei raiutud puid õues, ei pestud kurikaga pesu - - noh `vaikne, kannatamese nädal SJn; ku sa iluste tegid, nädäl `aega päe päevä kõrval `seisid viisud jalas Vil; paeĺu nädäld `jõulu om vi̬i̬l; keedet `sü̬ü̬ki es saa nädälil aal kah Trv; sulan ollu teol ja lõpenu sü̬ü̬ḱ `otsa, poolest nädält Krk; suurt paatäit `ru̬u̬ga `sü̬ü̬di nätäl `päivi Ran; nättäl tagasi `rü̬ü̬ksivä siin all kaits vai kolm varest, aga nüid ei näe ütte Puh; ku ta mulle kaits kilupangi täit `piimä nädälissegi (nädalakski) `tu̬u̬ssi; sedä taret ta mõśk iks mitu kõrd nädälin Nõo; nädälist (nädalaks) `tuĺle `vällä `minna, nädäli leib `oĺle üten Võn; `kapstit `keeti iks ää ulga - - sai nädäliss aass võtta Ote; Kõva leeväkene - - ütte pät́sikeist sü̬ü̬ nätäĺ `päivi Urv; pühi nädäli paĺlu tü̬ü̬d tetä ei saaʔ Har; nätäĺ `aigu um vi̬i̬l jaani`päivä, olõ õi˽midägi `ilda [taimi istutada] Rõu; näil oĺl lihavõttõ `paastu säidse nädälit, `mõtle˽kuiss `säitsmä nädäliga inemine `kurnuss Vas; tu̬u̬ oĺl jo minevä nädäle, mä kuuli minevä nädäle `tu̬u̬da jo Räp; kuvvõni nädälini kõõ must rät́t pääh (leinaajal); miä nätäĺ, tu̬u̬ suurõmbass (iga nädalaga suuremaks) Se; `ümbre parisõ pävä um parisõ nätäl Lut

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur