[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

jablaka|päev kirikupüha augustis Siis oli just jablakapäe Khn

jada jada Krj Võn Hel, g jada Lüg Jäm Mar Var Khn KuuK Kod; g jaa Jäm Ans Khk Käi Rei(g jaja) Rid Var(g jaja) Tõs Khn Hää Trv Räp; n, g jäda spor S, Rid, g jää (jεε, jäa, jäe, [j]ea) S(spor jäja, jäea) Mih Aud Hää
1. a. rida, rivi, viirg üks aki jada lähäb põllul õtsass õtsani Kod; üts jada linna om ära kakut Võn; Olõ `pańte ilosahe jatta, jaast `vi̬i̬d́e `küünü Räp || joon, kriips `tõmma jada konksoga Kod || paljaks jäänud vööt, näit haavaarmi kohal juustes, vee ülevoolamise kohal põllul v heinamaal; kudumisvea tõttu kangasse tekkinud triip v üksik välja paistev lõng – KuuK || teerada siält lähäb jada üle eenamu Kod b. püüniserida meres `ankrud õlid kahes jada `õtsas Lüg; mihed jähid `öösseks jaa `juure Jäm; toŕm `peksas jäa `lammu Mus; iladega `lasti võrgud `merre `ööse, suured jädad `ollid ühna Muh; lasimi jää `sisse Emm; jada `piäle pannakse need märgid, muidu ei leia ülesse Var; `Mjõtmõs jaas mut́id siss, üheskohast `trehväb ikka; Ühe jaa `võrka `jätsime üe`põtku Khn; kuus `võrku ja kaksteist `võrku, kudas `ki̬i̬gi kord jäda on; Lobi on jaa märk - - et teised selle jaal pääl ei lase Hää; mõrra jada Trv Vrd jaht3
2. peenar, vagu roek`erned pistetaste jaa `pεεle Jäm; `tuhli jääd Ans; `taime jäjad; pisike jäea ots siis vahest ikka sai maha `tehtud [kapsaid] Kaa; kolmkümmend `ämbrid vett vädasi jädade `peale; porgandi jäda; jää vahe Vll; Kanad on jäea nönda segamine pöörnd Pöi; `lõike ja `kaapsu jäed Muh; Meil oli mjõtu jada `kuastu muas Khn

koidu|kukka. eks sie õle jo `koido kukk, ke `laulab `koido ajal Lüg; juba koido kukk laulab Mar b. fig varane inimene möni laps töuseb vara üles, küsitase, kas sa oled koidu kukk Khk; Oled sa koidu kukk või ämariku änd (virk või laisk) Pha; sa nagu koedu kukk, koeduga `seĺtsis üleval Juu; nõnnagu koedukukk ei maga, vara üleväl Kod; koidukukke tegema suguühtes olema koidukukke `tehti. `üeldi, kui ommiku `enne `tõusmist viel nakitsesivad asemel JJn

koidu|oinas koiduoinast tegema a. koidu ajal magama heitma Kui vara `ommiku üles `tõusta ja `valge `ieli viel magama `uuest `eideta, siis `üöldakse: sie tieb `koidu `oinast Hlj b. suguühtes olema koidu aal kella neĺlast jo kedrati, siis läksid viel vahepial magama, üeldi et tegivad koidu oenast JJn

kõmmeldama3 kõmmeldama Mar Mär Saa JMd Trm Kod Ksi Lai KJn SJn, `kõmmel- Lüg Hlj, kõmel- Saa, kömmel- Ris
1. laisklema, logelema; aega viitma, viivitama ikka `kõmmeldab veel Hlj; mis sa kõmmeldad siin, kasi ruttu `tööle Mär; mis sa kõmmeldad, akka ükskord minema Saa; mies kõmmeldab, ei akka tüö `külge `kinni JMd; mis sa kõmmeldad, kui sa ei tule KJn || kartma ei kömmelda ma ühegi asja ette Ris
2. peksma, vemmeldama võta malakas kätte ja mine kõmmelda neid (lapsi) Mar; sai kõmmeldata Trm || palju sööma, vohmima `Kõmmeldas `kinni kõik Lüg Vrd kommeldama1, kõmmima2
3. kurameerima; suguühtes olema no miks ta teda siis ära ei `võtnud kui ta taga (temaga) kõmmeldas; jõmmjahi juures, kui jahis (ehal) oled, siis kõmmeldad Ksi

nikutama nikut|ama Jäm Ans Vll Muh Mär Tõs Hää Kei Juu JMd Koe VJg I(niko- Kod) Ksi Plt Puh Ote, -amma Rõu Plv Vas, -ämä KJn, -eme Hls Hel San, -õmõ Krl; nikkuta|ma Lüg IisR, -mma Lüg Jõh; niguta|ma Kuu, -mma Vai

1. pead noogutama mis sest piast nikkutad Jõh; Ta `tundes mind ära ja nikkutas `piaga IisR; kut obu nikutab `pεεga Ans; mõni läheb kaudu, siis nikutab `peaga Muh; teretamese `juures nikutab piägä Tõs; poiss nikutas `peaga Kei; mõni `uhkusega nikutab piad Ksi; Meil oĺl pini, [kes] `mõiste pääga nikutata Vas

2. nõksutama, nõtkutama õlid `põlved vigased, siis - - nagu nikkutab `põlvi `vaide; obone nikkutab `kuorma ies, suur kuorm on pääl Lüg; `pölvi nikutakse, kui soab kummardud Vll; nikutab ennast põlili maha Muh; kui pruńt oli kõvaste pääl, siis pisike vitipulk nikutati `lahti, siis tuli õlut `easte `väĺla; pista `sisse, nikutab, `tõmma `väĺla, soriseb = kaev Juu; ta nikutab oma `põĺva jumala ees JMd; Parmud tulevad `ärgade kallale, need ei seisa paigal, kamplevad ja nikutavad Trm; tikku mua sidess `väĺjä ei sua - - nõtkutasin ja nikutasin; tämä nagu nikotab (kehitab) neid õlasid Kod; kas sa paegal olla ei saa, mis sa nikutet Hel; ma ei saa kudagi ennäst maha nikutada, nii rasse om ihu Puh; venelõsõ nikutõsõ `keŕkul `põĺvi Krl; näet, tsaari `valtsust `naksiva˽nikutamma (lahti kangutama), niikavva kui `saiva ärʔ Plv || suguühtes olema tema taht seda nikutamist `kangede Ote

nussima `nuśsima, (ta) nuśsib Mär Tor Ris Juu Koe VJg Iis Ksi Plt; `nussima, (ta) nussib hajusalt Sa, Muh Rei Mar Kse Tõs Hää Ris, `nussib Kuu Lüg(-maie); `nuśma, (ma) nuśsi(n) Saa Kod KJn VId Lei(ma-inf `nuš́ma); `nuśma Trv Puh Nõo, `nuśme Hls Krk, (ta) nussib suguühtes olema, keppima vana `nussimise kõht siel `puide all Lüg; [nad] Nussivad juba mütu aega Kaa; Nüid pole aru peal, `kümne kahe`teisme `aastased lapsed akkavad juba `peale - - `nussima Pöi; loomad ei nuśsi, loomade `kohta see ei käi Saa; old seĺlali moas - - `karjund isi: tule nuśsi nüid mind Juu; õlen tämä läbi `nuśnud Kod; mõni nuśsib `ühte `puhku Ksi; Poisi ja tüdruku nikuve, aga mehe ja naise nussive Krk; vanast üteldi: `kuśseme, `nuśseme, kodasime sukka, aeme juttu, teime `aida, selle läits aig ärä nalj Nõo; sańt ja `vaenõ tulõva, `nuśse `tahtva mõlõmbaʔ Se || `nuśsis kurat mool kõik nüid kääst ää (tegi midagi halba) Mär