[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit

elukas1 elu|kas (‑o-) R eP M, ‑kass Hel San V(-śs Se), ‑gas Kuu Vai Khk, ‑k Rei Kod MMg, ellu|kas Khk Mus, g ‑ka (‑ga Khk Rei); elu|ka, ‑o- g ‑ga Vai
1. (veider, vähetuntud või suur) olend a. (kari)loom; putukas jm Näin `metsäst üht elugast tais `olla hunt Kuu; kas `sarvipää eluku ka one teil; `lastel oli siis neid eluku pääs VNg; Aja elokad (veised) kodo Jõh; mis elugas see on? ah, see oo ju siil Khk; `painaja `olla ond niisugune, et `muutand end köigiks ellukateks Mus; Kõik sugu elukid on `ilma `loodud Pöi; mes ta enesest sükab, kas oo mõned elokad kallal või Mih; siatigu suur libe elukas Ris; `taimedel elukad sies VMr; kui eläjälu̬u̬m kasvab, `ütled one üvä suur elokas juba Kod; `vaate miands elukass `lauda `mü̬ü̬da jooseb Hel; ma näi mõtsan ütte esi˽sugust elokat Kan; ka määne siin elukaśs om! vagõl vai huśs vai Se b. pej (pahandades) kui [loom] tegi paha siis `üeldi: küll sie on elukas vast VNg; [loomale] sa igavene elukas, saad sa `välja ajast Krj; oh sa sääse elukas küll Hää; oh sa elukas, kus sa lähäd KJn
2. (inimesest) a. elanik; (suurekasvuline, tähtis) inimene; (ameti)isik ta (mõisnik) `kutsus `Viimssi elukad kuni `neljateist`kümne `aastast [hundijahti] Jõe; noh, `pruudimajas veräv `kinni - - [küsiti pulmalistelt] mes elukad tei olete ja kus te tahute `tulla Kuu; Täma `naine õli `nuoreld `suure `jõuga - - `üöldi et küll on vägev elokas Lüg; vana mere elukas (meremees) Hää; suurem elokas – siis peab `jälle küitobone olema; krahvid, need olid `kõrgemad elukad Juu; üks elukas läks siit jalgrattaga läbi Kad; suured elukad, kas need `tahtsid [last] imetada Lai b. pej (pahandades) mis elukas see on (inimesest) Jäm; Mis eluk sa oled, et sa kiriku äi taha `tulla Rei; või mes elokas sest (lapsest) ühökorra kasvab Mar; si̬i̬ (tüdruk) one jo vana elok, kana`varvad silmä jäären Kod; suur elukas, kas see (laps) vel tahab `oida Plt; kagoss õge elukass veli, midägi ei taha tetä, laesapoolik Hel
3. (asjast, nähtusest) Kui `kiegi õles tädä (tuulamismasinat) `kuskilt `nähtki küll see õles imeständ, et midä elokas sie on; Minu isäl õli `rindu all elokas (kasvaja) Lüg; `enne `muiste keind kodu`keijad ning `söuksed elugad Khk; `Sõuksed massina elukad `roomavad põllal, et kole kohe Pöi; `räimevõrgud olid penedega `enni vanasti - - nüid nisukesi elukaid enam ei ole Rid; (kasvanud teradest leivataigen) `apnes nii`moodi ära - - üks vedel elukas Kul; kui ta (orasheina juur) mulla piale jääb, kohe akkab uueste `kasvama. see oo sehuke elukas Tõs; nägin, pikk elukas `oĺli, lennätes läks, tuli `oĺli taga `mitme jorgulene (pisuhännast) KJn
Vrd elajas, elakas
igade igade Lüg Rei Phl LäEd Mih Tõs Tor Juu Kos JJn VMr Trm Plt, igä- Var Juuiga-, kõiksugu noo iga `moodi, igade `seĺtsi oli `laulusi Kir; igade `karva sitsi ilbud Lih; mut́ikid oo igade sugu ja igade nägu Tor; kalu, neid on küll igade `sorti Kos; oli sigu kua igade `moodi (tõugu) JJn; Ükskõrd käis ühes veskis, teinekõrd teises ja just sellest, et teist veskit maha teha igade moodi Trm Vrd egäde, igate
iga|sugu (täiendsõna võib käänduda) igasugune igäsugu `kasvuga Vai; `tehti küll jah igasugu `ruutulisi ja `triibulisi ja iga sugust `tehti [riiet] Lüg; igatsugu `aśtud `aitas; koerdel igasugu lakkid ees Rid; eks neil (martidele) `ańti igatsugu `kraami siis Ris; kõblisi igat sugu SJn
ihnus1 `ihnus Jõe Vai Aud KuuK VMr HljK, g ‑a Kuu, ‑e Jäm Ris, `ihnsa Kos Amb; `ihnu|ss g ‑se Nõo; ihnus Pöi Hi spor L(‑os Mar), Jür Kad Sim Plt, g ‑e hv Sa, Rei Rid Khn/‑õ/ Hää Hls, ‑sse KJn, ‑kse JMd, `ihnsa spor L, Kod(‑os; g ihinsa) Hls, `ihntsa Kse Han; ihnuss Vil Trv Puh, g ‑e Muh Trm Lai Nõo(`ihnsa); `ihnus- Kuu IisR Rak, ‑ss- Lüg Rõu; ihnus- Phl Juu, ‑ss- Har Rõu
1. ihne (inimene) `Ennemb saab kivest `kildu ku `ihnusald iva; `Ihnusa `voitu mies, `viina ei ole `raatsind `miestele `osta Kuu; `ihnuse inimese kääst äi saa sa midagid Jäm; kui isa ihnus siis poeg pillakas Khk; Ta on ju seda ihnuste sugu Pöi; va ihnus inimene, pole `kähtand koeral öigus jägu `süia `anda Käi; Kui vanemad oo `ihntsad või laisad, siis õpetavad oma lapsed kua `neukstes Han; Nenda ihnus et ei raatsi ninna nuusata Saa; meil on neid ihnukseid küll JMd; `ihnsa inimise käsi ei käi `iasti Ann; ta oli nii ihnus nigu üks igavene koi VMr; kes peremees nisuke ihnuss oli, ega selle juures `teenijad kaua old Lai; Sedä ihnust ma juba tää Hls; ku ihnuss `pernane `olli, tu̬u̬ es täi jahu panna [küpsetamisel] leevä `alla Nõo Vrd ihnass, ihnur
2. laisavõitu `raske ja töńsi jalaga ja `ihnsa käemaga [hobune] Mär
ihu|rõõm fig suguühe vana inimene ei ooli tollest ihurõõmust enämb midägi; läits ihu`rõõmu `ot́sma, [öeld] kui poiss läits `tüt́rigu poole Ran; inemine taht kah ihu`rõõmu San ihu|sigidus ihusugu minule jumal ei õle ihu sigidust `andand Lüg ihu|silmaga ise, oma silmaga Miks ta,`terve ei ole, kui `Karla ise nägi teda `kündamas oma ihu`silmaga IisR; ma olin juba täis inimene ja pole olnd rebast oma ihu silmaga veel `näindked Käi ihu|soon kõik luuk̀ońdiʔ ja ihusoonõʔ omma `aigust täüs Krl ihu|sugu laps(ed) vanal ajal ‑ ‑ näidäti `lapsi, et `vaata, see mo ihosugu Mar; kui sul ihu sugu `antaks, kis need raamatule õpetab Rap; si̬i̬ õige sigenejä, sel ihusugu küll sigenend Kod; nemä sedäsi eläv, aga ihu sugu neil ei oole Krk ihu|särk alussärk [hobune] näris `villa`särgi ja ihu`särgi purust VNg; mul ei õle `mutkui ihu särk on viel [seljas]; `küüned igäl mehel oma `puole. vanasõna `ütleb et ihu särk on `kõige ligemäl Lüg; teine oli ihusärk, teine oli `kurdussärk Käi; `kiskus ihu särgi `katki Tõs ihu|takud pl peentakud ihu takud, nee on paramad, otsa takud on `vaesemad Khk Vrd ihuroogetakud ihu|tasad = ihutased Viheldi `lapsi, siis ävisiväd `vällä nied ihu tasad Lüg ihu|tasandased = ihutased ihu tasandased `onvad `lapsel nagu tuhk üle ihu, siis last jo viheldasse Lüg
immitsema, immitsämä immitsema Kuu/`i‑/ hv Sa, Muh PäPõ spor K, Iis Ote Lei/‑õ̭‑/, ‑ä Kuu/`i‑/ Vig Khn Juu spor T, ‑mme Krl Har(‑ä); immitsämä Kod Urv/‑mm‑/ Har; pr (ta) immitsess Räp, ‑äss Se; ipf (ta) iḿmit́s Rõu; imitsema VNg IisR Vai/‑mma/ Vig PJg HMd Kad VJg Plt Ote San/‑e/ Vas/‑ä/ Lut
1. vähehaaval läbi või välja tulema, nõrguma; nirisema `rasva imitsi läbi `laudu VNg; `kalja `aste imitso Vai; kevadisel ajal kase kannud immitsevad `mahla `välja; jögi immitseb püsut joosta kivide vahelt Khk; allikas immitseb vett üless Muh; paese akab immitsema. läeb `pehmes ja tikub `katki menema Tõs; `paisest immitseb sugu mäda Ris; täis vuat́ immitseb pruńdi vahelt `märga `välja Kad; [kaevuvesi] põhjass ei tule. mua kõrrade sidess immitsäb ise `juure Kod; aava seest immitseb verd `väĺlä Nõo; `Li̬i̬mi iḿmitsäss `vällä `uurdist Urv; ka kost immitsess vett `vällä puu seest, kui `hämmeʔ puuʔ palasõ ahun Har Vrd ihmitsema, iimitsema, imbitsema
2. nõrgalt põlema, hõõguma Puud o `märjäd, tuli vade vähä `haaval `immitseb Kuu; `Tuores puus immitseb tuli `kaua `aiga Kuu; tuli püsut immitseb pöleda Khk; lõke visiseb ja immitseb peal seal all Mar; ta (kütis) ikke metu `päeva immitses mulla all Mih; tuli akkas imitsema `jälle maja seest (tulekahjust) HMd; turd lepä pulk `pańdi `leede tuha `sisse ja mõni tule säde oli koa, seal immitses [hommikuse tuletegemiseni] Juu; immitsejad on väikesed `õõguvad süöd JõeK; venelastel sie ikoo·na kuju ies imitseb pisikene tule säde Kad; Nende elu om kah, immitsep nigu tuli tuha all Nõo Vrd iimitsema
3. pisut magusaks muut(u)ma, imaldama, imalduma ku õlut saab `tehtud, saab jahud imitsema `pandud; magusapu leib peäb immitsemä Vig; õlle linnased pannasse immitsema PJg; rüä jahust iks tetäss tedä (taari), immitsedäss rüä jahu ärä Kam; tetti üvä`li̬i̬mi, ki̬i̬b vesi `panti jahudele `pääle, `panti immitsema Ote
4. küpsemisel tänkjaks jääma kui [leivajahud] on linnakse jahudega segi läind, siis imitseb [leib] `ahjus ära VNg; kui levad on `ahju kauaks jäänd, `pealmine kooruke `lahti, ne (leivad) on ää immitsend Pha; Leib on nõnda ää immitsend, et paljast kaks koorukest veel Pöi; lähäb immitsema ahjus leib, nisku immitsend mekk Kad; kui leib on `kerkimatta `ahju `pandud siis on niisuke imelik tüma ‑ ‑ ahjus ää immitsend VJg
5. imema a. pikkamisi jooma; (läbi hammaste) niristama ma imitse mi̬i̬ `välla pudelest San; üts ää tsiga, ega ta söögi man ei immidseʔ Krl; põrss immitsess, nud́si nissa; `tahtsõ nii juuaʔ, et läbi rät́inulga immitsi vett lehma jala˛asõmast; medäss ta süü, `nõrka immitsäss nigu nõgla `siĺmä Har b. (kompvekki) lutsima – Lei
6. sajule seadma Vähe`aaval `immitseb `taevast kuni saab sau `lahti; `imbib ja `immitseb [ilm] Kuu
7. majugesed immitsevad (ronivad) sajuga maa sihest `välja Khk; pada akkab immitsemä (veepind virvendama enne keemist) Juu; `kartuli `koŕvi `tõśtsi `keldrest `väĺlä, siss `tuĺli serände immitsejä (näriv) valu `küĺle `sisse; kõ̭ik aig immitsep (valutab vähehaaval) `rindu all Nõo
ingerlane ingerla|ne RId/`i‑/ Kos Tür Äks Vil Hel Se, ‑ä|ne Ran Nõo, ‑e|ne Emm, g ‑se, g ‑sõ SeIngerimaa soomlane (ka isur, vadjalane) `ingerlasi õli juo siin küll, `parvetamas tiad Lüg; vahest `ütlete ingerlased, vahest `suomlased Jõh; pailu ingerlaisi on ära läind siit [pärast sõda] Kos; ingerlase om ka eesti sugu, vene keelege segätu Hel; vana ingerläse rõebe `oĺli tölläkil obese säĺlän Ran
isane isa|ne R eP, isä|ne Kuu Lüg Vai Rid Mar Khn KJn, g ‑se (‑tse Tõs)
1. (inimesest) a. van meesterahvas, mees- – S Khn litu tüdrug kes isastega `ümber ajab Jäm; meite isased läksid `metsa; emased rabasid, isased olid rihal; muist vaderid isassi muist emassi Khk; Isase ais ikka majas (mingi meesterahvas olemas); Seda isastvana ma pole `tundand Kaa; tule maast üles, magad ennast isaseks (öeld kaua magavale naisele või tüdrukule) Vll; Nuga kukkus moha, üks isane võeras tuleb; isane inimene paneb mõrra otsa `sisse ka Pöi; `meitid es ole koa isast peret kodu muud kut `Mihkel Muh; Sia isäst küll suan (suguühtest) Khn b. meessoost kas ma isäne ei ole Kuu; `Õlgu sant, ehk vigane, kui `vaide isäne (abiellun ilma valikuta) Lüg; isased inimesed ja loomad [on] kõik sõnnid Hää; sa isane ma emane, sa isane ma emane (peaks olema maa-aluste sõnades: moa isandad moa emandad), `antke Joani tervis kätte Jür; isäne saks KJn
2. (loomadest; taimedest) a. isa(s)‑ Midäs siel sirudad `jusku va isane kass `päivä kääss Kuu; `õige kuri isane `kalkun; isasi `lindusi (mesilasi) `talvest neid [tarusse] ei jättä ‑ ‑ isased `aeta `vällä ja tappeta `vällä. isased on sugutuse jäust `vaide Lüg; emäsel kalal on `marja, isasel `niiska Vai; Kui sönnikud vädades mehed rihaltse parandad `rüüstavad, siis toovad [hiljem seal] loomad isased pojad Kaa; isast `lamba`talle `üiti talvest kevadeni oisuks Muh; jäär – mes ikke veel täis isäne Rid; lesed (mesilased) on isast sugu Var; isane paŕt Juu; mul kohe ei via isase `kaśsidega (haigestuvad) JJn; vanal ajal `üeldi et isane kuera kutsikas võtta ja emane kaśs, nied on maja iad luamad VJg; eläjite ulgan one isäne puĺl Kod b. pead mittekasvatav (kapsas) rahvas `ütles kot́t`persse isase `kapsa `kohta, mis kasvata pead mette LNg; Kaheksandel ja kuvendel (külvi( nädalal ei tehtud taimeid ‑ ‑ [need] pidivad suuremb jägu kõik isased taimed tulema. Isased taimed ehk isased Iiskapsad ‑ ‑ [millel] kuulme lehti aga sugugi ei õle Vt isa-
3. (esemeist, haigustest) isane (konksuga) aak Khk; tõene o isäne sammaspu̬u̬l, tõene o emäne. isäne sammaspu̬u̬l o kuiv, kõõmendab ja süveleb ‑ ‑ isäne paraneb `kergess ärä Kod; isane sammaspool olema kuiv Äks Vt isa-
Vrd esäne
jagu jagu (jago) g jao (jau) R spor , I VlPõ eL(jako Se); jägu (jägo) g jäo (jäu) spor R, S K; d́agu g d́ao Lei 1. a. osa tervikust, tükk, hulk; jaotamise, jagunemise saadus, tulemus Kui kala `ostaja ei old, `miedeti kalad omavahel jauks Kuu; `Mõisi ajal siin `rendikõha järele õli igal oma `karjamaa jagu `välja `mõõdetud Lüg; [kalad] jagatasse ära, egale ühele oma jagu; pöllu jägu (ühe talu osa külakonna ühispõllust); muja jägu (ühiselt jaotatava meremuda osatükk); einama jäud; masina ühisuses poole jäu mees, muist on `terve jäu mihi ka Khk; pöld see oli esiti ikka `kolmes jäus (s.t kolmeväljasüsteemis) Kaa; [Rõhkude suurt lehte nimetati] suur jägu [vähemat] vεhe osa Käi; rehe jägu (rehetoa kitsam osa partest ülevalpool) Kul; Vanaste `anti lihajägusid; perenaisel oli lehakauśs ees, see tegi jäud `valmis Han; Mõni jagu rahvast oleva `oinal päss `ütlenu Hää; suur sopp läks jõe `sisse, pikk suur jägu jõe sees HMd; kahe `joaga madal värav, teene jagu lükäti teenep̀ole; sõńnikuvidamese aeg oli oopliha `söömene, ega siis jäo `andmist old Juu; `nuoda jägu (noodaseltsi liikmele kuuluv osa ühisnoodast) JõeK; kui neid (rukkeid) rabati, siis tuli kõige suurem rukki jägu Ann; ikke kahes jäos oli rukki vili, rape ja peksandus, rapped olid nagu süema jägu; anna tema jägu kätte ja las lähäb VMr; üks jagu raha läks kaduma Trm; ei õlludki akent tare jaon Kod; viien jaon om värmit `tõisi (lõngu) Trv; `veske om kolme `kõrdne, `väike jagu (järk) nelländät `kõrda kah ülevän Ran; `tahta puu om `nõklanõ, tal om jämehemp jagu ka `nõklu täüs Har; veedü um õks tu̬u̬d, kel um nii latsõst saani˽t́saruhn hiuss. inämbäl jaol iks um t́sarutõt tiä Rõu; katõh jaoh pulm (s.t nii pruudi- kui ka peiukodus) Plv; vaja `jaotaʔ õgalõ ütele uma jago kätte Se|| pärandusosa; hrl jagu tegema pärandust, saaki jaotama sai sie [tütar] mehele, siis akkas `tõisele jago tegemäìe Lüg; Eks me pärast tie jagu [kalapüügist] KuuK; `surnu `jäutab oma varandust ja tieb jägu VJg; ku minä suren, mes minä jao ti̬i̬n, sedä suata Kod; isä tegi lastele jagu KJn; õgalõ ütele saa jago Se|| linnud tegevad jagu (mesilased heidavad peret) Ris; ise jaos eraldi lahus – LNg; (ise ~ teise) jaosse ~ jakku eraldi, lahku vili on juba jägusse `pandud Jäm; löid oma `vörkudega ise jägu; sandid `tuhlid pannasse ise jägu; pane nee `teise `jäuse Khk; `pannin selle isi jakku KJn b. kindel, määratud osa tervikust; murdarvu nimetajaga väljendatav osa (hrl 1/3) kui üks jagu sai `niidetu, siis neli jagu jäi `niitamata; `moisa nuot oli ja inimesed `käisid vedämäs. `kolmanne jau [kaladest] said inimesed VNg; üks jägu (1/4) `aastad veel ees Ans; ein kasus ia, kahe`korne jagu Aud; üks jagu vaha ja kaks jagu `vaiku ‑ ‑ see on ea aava rohe Vän; riśsikud sae kaks jagu vähäm; kolmas jagu õli [piimal] ku̬u̬rt Kod; üits jagu (1/3) om nisudel `kaare seltsin Trv; kohvi tetäss, pannass sigurit, rügi ja nisusit, egät üit́s jagu, üit́s mõõt Krk; kolmassjagu `kartold kaoss ärʔ, nii varastasõʔ Krl; [Ruhe tegemisel] `lü̬ü̬d́i `kirvõga veidükene päält ärʔ, no˽nii neläs jagu vai nii Rõu; Süǵüse sõ̭ss ku˽`piimä vahel `ańtegiʔ, sõss `pańte ka inämbidi kat́s vai kolm jako vett `sisse Räp|| kolme jao `peale tegime `eina. kaks `saadu sai tä ja üks ma Aud; kui sae puu varassata, selless `tehti jagu. obesemi̬i̬s sai kaks jagu, jalami̬i̬s üks jagu Kod|| kord tεεb midu jägu kaup sääl poes `kallim on Khk; tu̬u̬ [maalapp] om kaits vai kolm jagu suuremb ku miu oma; nüid om ta (ait) kraamitu `mitmele `jaole Nõo c. millegi suurune, millekski vajalik osa; (ettenähtud) hulk, määr, norm; [millegi] võrra `vaaksa jagu olid [püksid] alt `polve kuhalt `luhki Jõe; ühe obose `rauva jagu `rauda Lüg; `aastane jägu toidust Jäm; Kena `varga ilm, `sõuke püme ja paras jägu tuult koa Pöi; üks leva jägu jahu `olli ikka koti `külges Muh; Igavene jürakas mees, pεε jägu teistest pikem Emm; hobuse jägu `heinu `kesle sees Phl; keedujago kardulisi Mar; kaks kolm tükki võtad ää, teist sedajagu paned `juure Mih; tee tal ümrik kasu jagu pikem Ris; üks talve jägu kisuti ette koe [pirde] HJn; sina `kasvasid neĺla `aastaga oma jäu `väĺla JJn; toĺli jagu lühem VJg; tuli paras jagu `vihma Trm; `viska [kalu] kaśsijagu piäle Kod; üks pügi `villu, ühe `lamba jagu MMg; [aida] alumise paĺgi ots oli silla jagu pikem Äks; kuhja jagu `einu Lai; lõnga pakust `laśti kangast ala järele, korraga ühe pulga augu jägu Plt; villast kangast kate`kümne `amme jagu Krk; `vaestele korjati jõoluàńdit, mõni ańd kolmandigu jagu jahu Ran; Nii pidi `ti̬i̬dmä ja `pandma [ahju puid] et parastjaku sai Urv; ku `saapa latsõl suurõ omma, siss üldäss, et kasumise jagu om manh; viĺlävakal õks piät kahanõmise jagu manh olõma Har; kual oĺl hinge jago, kual katõ, kual kolmõ [maad] Se; jagu täis küllaldaselt, piisavalt kas saite eile saunas [leilist] jäu täis JJn; mis sa alati ahnitsed, kas su jägu ükskord täis ei sua VJg; enam jagu, enamalt jaolt ~ enamast jaost enamasti No enämbjagu kaik kalad sai `huomigul ärä `müödüd Kuu; enamb-jagu `naised olimma `verkul VNg; änamast jäust `jooskasid kεik laiali Mus; nüid nee tuule-`veskid on änamald jäuld εε kaudat Käi; enamjägu oo ikke lehtpuud Mär; neil on `siuksed sõnad jälle, mida nad änamalt jaolt viina ja õllega `sisse annavad Vän; enam jagu need ärjad olid ikke vedajad ja töötegijad Lai; `kartulid `võetse masinaga änäm jagu Kõp; änäpest jaost om iki `seante asi, et parep sü̬ü̬ enne ja palu peräst Krk; Tuu inemine `oĺli enämbjakku säne vingune Hel; enämbjagu iks rüäjahust tetti taar Nõo; mi˽koloo·sin enämbjagu naisõ ommaki San; Vanast oĺl inämbält jaolt iks tu̬u̬ supi li̬i̬ḿ Urv; rohkem jagu, rohkemalt jaolt enamasti `Rohkõmb jagu tet́ti iks peenüt `leibä; `Vi̬i̬ga˽supi iks oĺli inämbält jaolt vanast ja tet́ti `rohkõmbalt jaolt upõga˽`kapstit Urv; suurem jagu, suurelt jagu, suuremalt jaolt ~ suuremast jaost enamasti `saime viis`kümmend `seitse `ülget, vanad olid `suuremb jägu Jõe; `Suuremb jagu `heini on juo `korjuss Kuu; `suurelt jagu pian [koera] `kinni ket́tis Hlj; kasukas on `lamba nahast `suuremp jago Jõh; no lohe `püüki oli ikke `suuremb jago `pietri `päivä ajal Vai; suuremalt jaolt leigetakse [roogu] masinatega Ans; ein juba suuremast jäust `valmis Khk; äkine `aigus mis loomal suuremalt jäolt `tahtis iŋŋe `välja võtta Pöi; ikka `valgeks ööveldet lavad `ollid suurem jägu Muh; `Turski `püüti suuremald jäuld Ristna otsast Rei; suurem jagu on kibine maa Mär; suurem jägu on keik kadun HMd; suuremast jäost olid rehed elumajaga kuos HJn; linnumagus koa suuremalt jaolt oli ikke ia rohi kua VMr; suurem jagu on ikke `sindli katussed kõik Äks; suuremalt jäult pidasid ikka kaera kõrres teda (lina), suurem jägu `küńti sügise Lai; nüid suuremb jagu elänä ilma lahutamada ja ilma laalatamada Nõo; suurõmb jago `rõukõ õks oĺl kolmõ `ru̬u̬d́jagaʔ Rõu; Piim `tu̬u̬de suurõmbalt jaolt pot́iga lavva pääl Räp d. töönorm, ‑määr; (põllu)tükk, mille järgi mõisas vanasti arvestati teokohustusi `Käisin `ilma`jaota tüöl, nuor õlin, tegin, pali `jõusin Lüg; sillatöö jagati ära perede `pεεle, igal perel olid oma jäud Mus; igaüks pidi oma jäo [linu] ää lõugutama Muh; ei kodo jago ees ole aga vat `enni `mõisas oli jago Mar; sideme jägu oli meil tiha kohe. `enne keskomikut pidime tegema kolmsada sidet Ann; `paĺlu naised jäu pial ei niit, aga mehed olid ikke tükki pial `niitmas; kui me Põlulas olime sial `ańti `jälle `meile oma jäu vakkamad leigata Rak; igal ühel oli jägu ies, kus sa piased, mutku vihu siduda Sim; perän egäle mõõdeti jagu kätte, [vilja] päid korjata Ran; reńditalumihile `ańti egalõ ütele uma jagu kätte: `katsõma vakamaa `haina, kolmõ vakamaa rükä, kolmõ vakamaa `keśvä ja vakamaa ubinõid Har e. (teat) aeg, ajavahemik, ‑periood; [kevade]‑poole, ‑poolne, ‑poolik (ajaliselt) Neh `täüdüb `talve jaus tubased tüöd kaik ärä tehä Kuu; sarv `luomad ja obosed nied `juoksevad ikke kevädest jago Lüg; poole ~ pooli jao sulane Mih; ta käis omikust jägu siin juba Ann; kevadest jagu talv Ksi; mena `suise jao aan sedäsi läbi Vil; ken oma jao är põdess sai allist `valla; Tiina ei oole `täempise päevä `jaostigi (päeva jooksul) sehen ollu Krk; suve jao pääl ja `talve kah vilutab Ran; oĺl sääl üte jao `aigu, siss tuĺl jälʔ tagasi; kas õdagust jaku üleven olõt vai hommugust jaku Har; ku külm talvõ vai keväjä jaoh riśtikhaańa är võtt, siss kauss [kasvab] paĺlo papi liĺle Räp; keväjätseh jaoh, ku oĺl vi̬i̬l lumi Se|| um naasevõtmise jao seeh (on naist võtmas) Vas 2. a. liik, sort, kategooria, klass; tõug, sugu taal oli palju raamatuid, ui-ui-ui, neid oli `mitmed jägu Krj; angerja unnad ‑ ‑ on suuremad jagu õnged, ühe aruga Vän; aĺl vares ja must vares, kaks jagu neid KuuK; mul oli vel vana jägu eiet; tien viel seda soost jägu [heina] aluskraami jäuks JJn; peris prostoi viin alam jagu; `vaesem jagu [inimesi] piab ilma õlema Kod; sii on sedä jagu inime, et ta alati vasta räägib KJn; mia ole suurest su̬u̬st ja talu jaost Krk; ta‿m saksa jaost, selle ta om nii toorak; temä om torast jagu, temä om piḱk ja luine Nõo; pupeneti räti `oĺliva `kallimbat jaku Kam; undijakku koera omma `kirki kõrviga Ote; suurõmbat jaku tsiaʔ Krl; nu̬u̬ omma kurjast ja halvast jaost inemiseʔ; `sü̬ü̬jät jaku inemine Har; hollandi jako kikkaʔ Plv; alamb jago rahvast, kes `vaesõmba omavaʔ Räp b. põlv(kond) `uuvvemb jago inimised `üiäväd `atra juo sahk Lüg; Noorem jagu ei `oskagi kanevaa `sisse õmmelda Hää; nu̬u̬r jagu ei `lõika siŕbigä Kod|| olõ kolm jaku `vaesiid `latsi üless kasvatõnu San c. olemus, loomus; olek, olemine, kehaehitus; [noore]‑poolne, ‑võitu vagast jago inimine ‑ ‑ ei `räägi pali ega Lüg; vanemad jägo inimene LNg; tohmu olemisega, tohmu `jaoga inime Mär; rahvas olid tänä nii `kohkvel ja `kahkvel ‑ ‑ olid nii ädase `näoga ja sańdi `jäoga; ta loomu poolest pisike ja kõhna `jaoga; `kerge `jäoga (kergemeelne); `kõrge `jäoga (uhke, kõrk); kõva `jäoga (südametu; kangekaelne), tema oma jäost järele ei anna; kui kahvatu jägu (kahvatus) `mööda soab läind, sis veri `kargab palesse tagasi Juu; epakas inimene, aĺp, edeva `jäuga HJn; nisukese `uhke ise`jäuga mies oli Amb; löhkise jäuga jõnsakas põrsas JMd; ta alles noore `jäoga inime Koe; tu om eś jago ~ `hindäst jago (iseäralik) Se|| fig aga kui sa õled tõese jao siden (vahest oled rase), tahad apuda Kod 3. a. omand, pärisosa; kellelegi kuuluv, kellelegi määratud osa, [kellegi] oma, [kellegi] päralt Kenes jagu se `raamat on? Kuu; sie on minu jago mets Lüg; `Pärmisskülä ja Kuningakülä ja nied õlid kõik Pagari `mõisa jagu IisR; kui pailu säält killegitele jäuks tuleb? Khk; magaja jägu pannakse üles, `tõrkuja jägu süiakse ära Kul; enne `kruńti oli külä nuŕm, olõs mitte ühe peremehe jagu Khn; Viimane kürv või levapõhe `oĺli perenaśe jagu, et tema on majapõhe Hää; külm tieb oma jao ära (st võtab taimed ära) Ris; ega sa tõśe jagu tõhi võtta Trm; `veikse koha peal `oĺlim. peremi̬i̬s võttis oma jao SJn; si̬i̬ tallek om undi jagu, undi mäŕk küĺlen Krk; ää pu̬u̬l ti̬i̬ viird `olli minejä jagu Ran; T‿om mu jagu, tu̬u̬d är˽sa˽`putkuʔ Urv; mõnikõrd kes `tahtsõ kallo, `võtsõ uma jao [ühissaagist] `vällä Se b. piirkond, territoorium, maa-ala `ku̬u̬li `loetakse Järve küla jäos PJg; sie on `veike jägu sedasi, mis `üitakse Venevereks Tür; Aśsikvere külä one Kodavere kihelkonna jaoss Kod; sii inime on Võesike jaost KJn; Kotiku `oĺli `Uusna valla jaos Vil; kolm`tõisku `versta om Lätimaa jao sihen Pedeli kõrt́s Hel; Kuuramaa jaohn ummaʔ pikä hannaga `lambaʔ Rõu
4. üksus, allüksus (n koolis, sõjaväes); osakond `piiblilugu esimine jagu ja teine jagu, nie pidid olema `kaanest `kaane pias VNg; `talve õli `tõises jaos, ei akkand lugema Lüg; siis tund sönnasammase `jäuse vöi `roodu teine Saarema mees Mus; Keige vεhem söavεε osa aa jägu Emm; [ministeeriumikooli] esimeses `klaśsis oli kolm jägu ja `teises kaks. viis `oastad tuli õppida Kos; neli viis talve käisin [koolis], ega siis õld jägusid ega midagi Kad 5. a. jagamine, jaotamine me läksime jao aeas koa `sinna Tõs; jakku minema otsa saama, ära kuluma leib läks jakku, ei jäänd kedägi üle; aeg lähäb jakku KJn; jao peal ~ jaos lõpukorral; arvestatud, arvel mis siit `anda, kõik jao piäl juba KJn; jao peale Laupa öhtaks saame niidule jäu `peele Kaa b. jaotus, vahejoon kui leib oli sötkutud, `tehti jäud `pεεle. tömmeti riips, `jäutati kaheksaks Vll; [kui] tuli viĺja `leikus ehk koristamine, siis `aet́i [lapi põllule] jäud `sisse, sie sab sellele, sie sellele Rak
6. hammasratta, sae jne hammaste vahe Saag on `tihmagas puust läbi `käümä, jagu on `kitsas Kuu; sae `ambad ei õle jaos, `tarvis akkada `saagi jagama Lüg; Sõreda jauga ratas vedas [veski] kedrevart ühte pulka pidi. Tihke jauga ratas õli parem, et enam ei annud niipalju logada Trm; suagi jagu. kui kõva puu siis kitsas jago, kui pehme puu, siis lai jagu Kod|| jaos ~ jaost väljas olema, jaosse panema, jaost välja minema Küll on üä `niitä kui vigasti on `oieti jauss. mene pane vigasti `uuesti `jausse; `talvenuot täüs hüäst jauss `olla, kui vähägi jaust `väljäs oli, siis ei tuont kalu; Isa ja emä olid `taidavad inimesed, `tiie `kuidas `lapsed nii jaust `väljä `läksid; Verk `lähteb jaust `väljä kui `solmed järele `andavad; `nuota `miedeti `tihti. `talvenuot täüs hüäst jauss `olla Kuu
7. juukselahk vanast oli naisterahvastel jägu otsekohe, vanad toadid, nie lükkasid [juuksed] niisa·ma üle pea, õld neil jägu ega midagi Kad
8. aru, mõistus tämäl on vähä `arvo ehk vähä jagu Lüg; löhikese `jäoga (taipamatu, juhm); teräse `jäoga (arukas) Juu|| ei sua jagu tehä, mes alb, mes üvä Kod
9. tüli, riid ei siel ole üvä `olla, siel one üht`puhku jagu ja tüli VNg; nüid said jäu‿pele (hakkasid riidlema) Khk; meie läksime jaosse Koe jagu saama 1. võitu saama, üle saama; midagi teha suutma, millegagi hakkama saama einad nii kövad, loomad eb saa jägu Khk; kõigest tööst oo jago `saadod Mar; suure kurjaga sain poisist jagu Trm; kui si (herilane) `nõelab, siis on `paistust nõnna‿t `irmus, ei saa jagu Äks; Ku õige suure `lamba ollive, siss `mõsti kateksi, ütsinte es saa jagu Hls; ku sõnadege tõisest jagu ei saa, sõ̭ss pand `ikme Krk; kui sa esi `aigust `peĺgät, siss ta saab sust `vaŕsti jagu Ran; kudass sa ulgast eläjist jagu saat, ku‿na väĺlä pääl om Nõo; `hiusõ umma nii arʔ `puĺstunuʔ et naist ei saa inämb jako Vas; 2. aru saama, taipama ei suanud eesti kiäless jagu Kod; (lapsest) ta noor alles, ta ei sua jägu vi̬i̬l sest Ksi; mea selle kirjäst jagu ei saa Krk; mina ei saa jagu (hrl jaku), kas sa olõt rummaĺ, vai ajat sa `uhkust, et sa nii kõnõlat Har
jõe|kiil jöökiil, natuke on sääsest suurem, sinikad Mus jõe|kiri tekimuster – Nis jõe|kirjak a. ”musta-halli kirju lutsu seltsi kala” – Mär b. haug Avi on jõekirjak, sii temal `seuke teine nime Hää jõe|kolistaja ”suur, paha, ebameeldiv inimene (hrl tüdrukust)” kuradi jõe kolistaja; näil `oĺli üits serände suur `tüt́rik, kutsuti jõekolistaja Kam jõe|korel (veeputukas) ? kiil jõe koreli, õhukse võrgu `taolise siiva, tõisel pu̬u̬l tõine kaits `siiva Hls jõe|kupp hrl vesikupp; hv vesiroos jõe kuppusi on `kahte `moodi, ühüd on `valge õt́ega, teesed on `koltse õt́ega Juu; tema kasvab ete sügavas jões, sialt saime jõekupu `õisa Tür; jõekupud `üit́i, `kanged kollased õied olid Kad jõe|kusk jõekiisk – Vas jõe|kõrend (veeputukas) kiil jõe kõreńd `kurja ei ti̬i̬; `kõrte otsan ta om ja vi̬i̬ pääl ta `lendap. jõe kõrend tõi `vihma kolmantel päeväl Krk jõe|kõrgas kõrkjas jõe kõrgas kasvab jões vee sees, kui ta kasvab, on pruunikas Tür jõe|luht jõeäärne heinamaa; ka seal kasvav hein seda ei söö kellegi loom, see va jõe luht Mär; jõe luht oli, ei old päris rand ein; rand ein on lühikene madal, jõe luht on pikk; jõe luha ein VMr; jõ̭õ̭ perve pääl jõ̭õ̭ luht Rõu jõe|lutikas (veeputukas) joe ludikas on `jusku `toinegi ludikas; vähekäine `suuremb, `ammusta kippest, on `merdo küles Vai jõe|luts jõe luts on must Pöi; Jõeluts elab kivi all Vig jõe|mats musträstas jöe mat́s, kollane nokk; jöeöpetaja ehk jöemat́s elab jögede ääres Mus jõe|murakas põldmurakas Sinine nagu jõemurakas Plt; jõe murakad kasvavad müüda jõe `kaĺdid KJn jõe|mutt (loom) vee sihes koa mutid, jõe `mutid Muh jõe|mõrd Ljõnakülä ning Ruõtsik̀ülä mehed suavad jõe mõrdõga egä keväde `auga Khn; kaks puudust on seal jõe mõrras koa Trm jõe|mõõk a. kalmus jões `kasvab jõemõõk, sene `juurest tied `juuva Lüg; b. kaisel `kaislad on ruki `muodi jõemõegad, pikad laia lehega Kad jõe|münt vesimünt jõe `müńtisid tuuasse jõest, sidutasse kokku nigu vihad. meil tüdruk õerub peeniksest kui tuhk, paneb voŕsti `sisse Lai jõe|mürk? jõemünt jõemüŕk, piparmeńts ehk mehvermeńts Plt jõe|nukk pl jöenukud (taim) – Jaa jõe|nupp vesikupp; vesiroos üks laps läind `püidma neid jõenuppusid, uppund ää Vig; lapsed tegivad jõenuppudest `elmeid `kaela IisK; jõe nupul on `siuke `valge õis, laiad lehed nigu kobru lehed ümmargused, suured ja paksud nigu kummipuu lehed Plt; i̬i̬ nupi liĺliʔ Har jõe|näkk jõenäkk, üks eläjäs tä oo, üks vee loom; jõe näkk on, inimesi `tõmmab jõkke Vig; jõenäkk uputab inimeisi ää Plt jõe|näks ”väike jões elutsev loom” jõ̭õ̭ńäḱs eläss järveh, pinisuuruʔ Räp jõe|hobene (veeputukas) mõni `ütles jõeobene, mõni jõepääsukene, mina ta õiget nimme ei tiia Ote jõe|osi konnaosi; ?kõrkjas jõe ośjad kasuvad järve peras, neist `tehtse tooli `põhjasi Saa; jõe ośs, ega nemad üksikult ole, nemad `summas, niida, suur paks kaare jääb kohe, kuivatakse ää ja tehakse eenaks Ann jõe|paju? vesipaju jõepajo on anipajo `taoline, `läikväte `lehtegä Kod; jõõ pajul om pikä ja peenikese lehe Puh jõe|papp vesipapp jõepapp oo must nagu kuldnokk, tegavad jõe kallaste `sisse pesa Var jõe|pudel vesikupp; vesiroos kõllane eelitsus one jõepud́elil, jõepud́el ei lähä põhõja, tal one suur lest Kod; jõepudel on jämeda rohelese varrega, õis kollane Lai; jõe pud́ele, neid om `valgit ja kõllatsit, neil kasvass pudel `pääle, koŕk ka pääl Krk jõe|pump vesikupp; vesiroos jõe `pumbud, `pitkäd, `valged `õiled, `ninda lai sie `õile nupp on küll kui sie `klaasi `pääline; `kõllased on ka; `jusku jõe pump, `ümmärguse `näoga Lüg jõe|pääsukene jõepääsukene kiil – Ote jõe|püüd jões kalastamine Narva mehed on änam jöö püi mehed Pha jõe|rohi jue rohod, `allid `kitsade `lehtiga, `kitsammad kui kure `miegad VNg jõe|roos vesiroos – Krk jõe|rästas musträstas muist kutsuvad neid jöe`matsideks ja jöeräästasteks; tänavu söid jöe`rästad köik marjad ää Mus jõe|rüsa jões kevade püiavad tõkete peal jõe rüsadega Trm jõe|soonik väike jõeke jõe `suonik, vesi `juokseb sedä `müödä `kitsalt, ei õle lai vesi. `suonikud `juoksevad jõkke Lüg jõe|suu j. suu (kiirkõnes ka `jõesu Tor Kod; `jõõssu Trv) jõesuue Joe suud on paremb `kinni `panna ku `järve suud (väikest auku on lihtsam parandada kui suurt) Kuu; jõe suus pidada `mitmet sugu kalad õlema Lüg; Soareküla meistel olid seal jõe suus ikka kevadeti mörrad sihes Pöi; kos `veikem jõgi `teise jõkke lähäb, seal on jõe suu Vän; `paĺgid `pantse plot́ti Õmedu jõe suun; mingä jõesuu `ustlemä Kod; eidä kas õege `vihma tulep, `jõõssu tõusup üless Trv jõe|särg õngega saab `vimma ja ahvenast, jõe `särge ja `augi Mar; vee lagumise aeg on pisiksed kalad, jõe särjed HMd jõe|tagune jõe tagused einamad Plt jõe|takjas vesikupp – Trm Plv jõe|tidi vihitaja jõe tidid `karjuvad tii tii; kus `onvad `niisuked `maake ojad sääl jõe tidi tahab asuda Lüg; jõetidi elab jõe `jäärtes, vähä suuremb mustast räästast, valgekas aĺl, pesa maas, laulab tiit, tiit IisK jõe|tigu meil oo kaa neid jõe tigusi Tor jõe|tilder kaldapääsuke – Hää jõe|tilgut ”pikki jõge lendav väike hall lind, häälitseb tilu-liit, tilu-liit” – Vig jõe|ump jöö ump hüüp – Vll jõe|huuk jööuuk hüüp – Pha jõe|veerine jõeäärne jõeveerine einämaa Krk; jõeveeritse luha keväjä ommava vi̬i̬ all Ote jõe|vesi jõe vesi peab ea pesta olema Mar; jõõ vesi om `pehme Hls jõe|vingerjas Jõevingerjäs eläb jõgeden Kod jõe|vähk kilgid on nagu joe vähk Jõe jõe|õpetaja musträstas jöeöpetaja ehk jöemat́s elab jögede ääres Mus jõe|hõrn jõe õrn forell – Ksi jõe|äärne a. a jõe `äärne `einama, sääl on üvä rohi Lüg; jõe `äärised `einad. `pilli`ruogu ja Jõh; jõe`äärtsed maad Vän; jõe `äärne eenam lage kui laud, see on luht Pil b. s jõeäärne maa jöö‿rtsed jäävad si̬‿asta nii vähese einaga Khk; nõmmed ja rabad on `ümmer`ringi, jõe`äärne on `kõrgem Vän
jätma `jätma(‑), (ma) jäta(n) (‑ä-) eP eL(`jät́mä Vas Se Lut, [ma] jät́ä Se, part jättünü(ʔ) Urv Har[jättänü], d́ättanu Lei); jättama, jätta(da), (ta) jätab Khk Mus Kaa; jättämä (‑ma, jättama) ‑dä (‑da) R(‑mäie Lüg, `jätmä, ‑ma Lüg Jõh IisR), (ma) jädän Kuu VNg Vai, jättän Lüg Jõh IisR; imps jää- spor R, Sa Emm(jεε‑) Tor K Puh; jäe- VNg Lüg IisR Vai Khk Vll Muh Lih Kir spor , K TaPõ KJn M T Urv Har Plv Vas Lut; jäte- Vai(jäde‑) Hi Trm San V(jät́e- Vas Se; d́äte- Lei) (tähendusrühmade piirid on väga tinglikud) 1. (edasi) olla laskma a. mingis olukorras või seisundis `Istuvalla `täüdüb `tuhli `kuorida, siis ei jädä `selgä `haigeks Kuu; jättas `akna `aagita; ei `õska `kündä üväst, jättäb vao `tervest ja `tõise `künnäb, jättäb `vüötilisest Lüg; mineva sügise `jääti keik `lambad eluse; ma `jätsi pesu veel `kuivama Khk; ega `aava‿p vöi lögaseks jätta Krj; kui ein naṕp oo, siis `jäetse kulusse, `niitmatta Muh; Aes löngavihi segamisti ja jättis poole kerimesega Emm; söad `jätvad naised leseks; sandid lapsed jätedaks söömast `ilma Käi; kuib oo üsna kõloks jättend selle vella (vilja); jätä mend rahole Mar; ei viisi `einä `niitä. mutku jätäb `kaari `võlga Vig; Mõni koolilaps jätab õppimise `loisku ja hooletuses Hää; `jääti ikke `inge see viie`tei·skme `aastane pueg Pee; nied on `seeki `jäetud aisad, neid põle vaja VJg; ei tõhi kodo üksi jättä Kod; ku vikadi rahu `jäeti, `panti iki kaari ala Krk; vanast `jäeti vaśk siss kasume kui ta ää lehmä poig olli; ma jätä ka ta (lehma) `kinne, ei nüssä enämp Hel; ku‿sa midägi `ot́sma lätsit, ta‿s jätä su konagi ilma Nõo; ka‿sa ussõ kińni˽pańnitõ, vai jät́it vallalõ San; lät́s ärʔ, jät́t mul `vańkri `pu̬u̬ldõ `vinna Urv; suurõ valu ja ädäge `jätse kõ̭iḱ unõtustõ Krl; kõnõla neile, et `jätke minnu rahu, na omma mõtsalisõ, ei jätä naʔ Har; Ann jät́t hobõsõ `saisma ja `vahtõ Rõu; Ku ahi tühäst jätete, sõ̭ss tuĺl leeväst vaheʔ, lõppe leib rutto `otsa Räp; ku ar ĺat sugu suurõst, maha ai (ei mahu) inäp `tallo, võt (eks) sis tulõ ar jättä muni `võ̭õ̭rast (loobuda sugulaseks pidamast) Se; maa jätet `süödüst Lut b. (koos ma-inf abessiiviga; lause sisult eitav) jättis `linna minemata Mih; ta on edev, ega ta ei jäta seda `rääkimata Ris; `jääti söömata ka lõuna, kui ei osand `kosta Ann; mia jäti kah `tääḿbe tuapõrmandu `mõskmade Hel; kes tu toda jätäp tõstele kõnõlõmada Ran; ta jät́t `terveni arimada miu rüämaa Puh; `väega alb ja üle`kohtune inimene, ega `jummal seräst `nuhklemada ei jätä Nõo; oh `jätke `täämbä `kapsta `aida `lõikmada Ote; ta om jättünü `väŕjä `haaki `pandmalda Har; ma võinu tu̬u̬ raha jättä `masmada kah Rõu; mõts jäteti `külvmädäʔ Plv; timä jät́t tegemäldäʔ Se c. kuskil, mingis kohas ema `ketras, jättas vokkile `värtnad `pääle; Süäd `jääti `liede Jõh; miä jädin tama kodo `joude `istuma Vai; ema jättas lapse maha, es vöta `kaasa Mus; ää jäta tanu mehe külje `alla Muh; Meil `viitaks löödid `õhta `merre ja `jäetaks senna`paika, püiavad isi Hää; ää jäta kätt vahele VMr; on jätt nisu maha (sirbiga lõikamisel osa kõrsi kasvama) Sim; kos‿sa rikass võid jättä kõrvale, piäd ike `kutsma; tõese raha jät́t `sisse, peremehe kätte Kod; müristemine jät́s vihma maha, nüid akkass vihm sadame, nüid änäp üle ei lää kunagi (sajust, mis algas äikesega) Krk; täl si asi süd́äme pääl, tahab iki ärä kõnelda, süd́äme `pääle ei taha jättä Ran; egass maha ei jätä `ainu, kaste tulep `pääle, piap rukka panema Nõo; surnu lätt maa päl alvass, `aisamõ, maa pääle ei saa jättä tidä San; sa `tuĺli äräʔ ja jät́i latsõ ni kauõdõ Har; `Varga ‑ ‑ jätivä raha kõ̭iḱ sinnäʔ `paika; Ta ei jätä palavahe pattagi Räp; kartohkmuld vaja `äeśtä, sińnä om `kaibjil paĺlo kartohkit `maahha jät́et Se|| fig Jättas `kuoli kus seda ja teist IisR; kui `aksid `vöitu ajama, siis `jätsi möne `ända (endast tahapoole) Kär; jättis kopsud `kraavi (sai rindel kaevikus tuberkuloosi) Rid; kate siĺmä vahele `jäetu (jäetud tähele panemata) Ran; ma paremb jätä ammaste `taade (ütlemata) tolle sõna Puh; tõne tõist ei jätä puu `taade (inimesed hoiavad teineteist) Rõn; ma hiidä iks vanaʔ `rõivapulga kohe `vaŕjo, noid jätä äi˽silmä nätäʔ Rõu; võta või ~ ehk jäta vöta vöi jäta, üks kut üks, nönda `ühte nägu Khk; võta ehk jäta, aga see oo ikke see küll Mar; see on – võta ehk jäta – tema JMd; võta või jäta, täiesti `ühte nägu Plt; Võta˽vai jätäʔ, taa lat́s u̬m `õkva i̬mä suust sadanu Rõu
2. (midagi) tekitama või tegema kui `niie silm on `katki, siis jättap [kanga] tiba Jõh; `kolne `narlane jätab `valged villid `järge Pha; varas jätäb jälled, siis `varga `jälgi `aetasse Mar; jäta vahe vahele Kse; tõkked tehetse jõkke, keskele `jäetse auk ja `sinna pannetse mõrd ette Aud; jätab tombud lõngale `sisse, ei `oska kehrata HJn; kõik `rõuged ei pia `jätma `armisi VMr; este `jäetasse üks pääv vahele, siis kaks `pääva, siis tõmmatasse veel viimast ja siis jääb [lehm] `kińni Lai; kes ei `oska äste `niitä, jätäb külleluud, jätäb kumõrad jooned aena kaari `pääle kasuma Ran; `rõ̭õ̭ndiku `jätvä [kangale] `sisse, kui alandikku `laskvaʔ Räp 3. a. säilitama, alal hoidma (ka jälle, järel[e], järgi, manu, perra, üle jätma.) tuluke põletas `vällä, ei jättand `ilpugi `mulle `rohkemb kui `selgä; te `tõite `mulle `vaarikaid. `puoled jättasin `omsest Lüg; `Leivapala ei `tõhtind järele jättäda, siis jättid oma ramu järele Jõh; ää söög `keiki ää, jäta pire üle ka Khk; ma`jätsi oma levaosa ikka vεhese ööl (õele) Käi; emisepõrsas saab ostetud ja siis saab see elo emiseks `jäätod; `määlestuseks siss ikke `jäätasse Mar; vikatil on `liiga suur suu, jätäb `rohto vahele Juu; kui siga tapeti, `jäät́i sia pia kohe jõulust VMr; vanass `jäet́i esimäsed pojad isäle abiss Kod; `lu̬u̬mi `jät́sid üle talve niipaĺlu kui sa arvasid Pal; `sirge pikä õle, mis sidemidess jäets Krk; aga eńg jätä `alla; no siss `jätseve `järgi koha `pääle, es ajave tedä ärä Hel; võib olla ei oless [kallaletungija] midägi `tennu, oless elu vaśt manu `jätnu Nõo; `massa `aiguss ei jättev, tollele ei saavet kudagi abi Rõn; ega ma `tastki˽ei˽saa kõ̭kõ neile kõrragõ `anda, tast piat tõsõss kõrrass ka `jätmä San; jätäʔ alalõ Krl; Koikkülä pu̬u̬l om mõ̭ni kotuss talusist nii lakõ et ütte maia ei olõ sõda pääle jättünüʔ Har; sa sü̬ü̬t [supil] sao alt `väĺlä, jätät nõrga `perrä; varass jätt vaja `saina, a tuli ei jätä˽midägiʔ Rõu; minnoge ilmatoest jätetä ei Räp; tõõsõ vasigõ jät́i elo pääle Se; härgvasigakõnõ jätetäss suu pääle, suu (sugu) tõbrass Lut b. (pärast surma või lahkumist) alles või pärandiks jääda laskma jättab oma varanduse järele `tõiste `riielda ja tappelda Lüg; `kuoli ja jättäs `naine ja `lapsed järele Vai; suri ise εε ning jättas völad `järge puhas Khk; tä on tõstamendi järele jätnd Mar; ku ärä koolep, piab kõ̭ik maha `jätmä Nõo; jät́t paĺlu `võlga maha Krl; timä `võ˛et́i ärä ja ma jäteti `perrä; esi lät́s ja uma halva teo jät́t siiä `perrä Har
4. ära või üle andma, loovutama; hülgama, mitte kaasa võtma `meie lähema `vällä kodont, jättäma kõik `teie `uolest Lüg; sene `raamado jädän `siule Vai; läks ise εε, jättas lapsed `saatuse ooleks Khk; `lapsi ei jäteda nüid sedasi ilma jäuks Rei; teise `kraesse jät́tis selle tegemise Lai; ta jätt alasi uma tü̬ü̬ tõsõ `kaala; kae ku laiśk ta om, ta jätt uma tü̬ü̬ tõsõ kätte tetäʔ; no ei jäedä inemiisile piimä `hämme Har; vana riśtkhaina jät́i kaŕa ala Se|| lahkumissõnu ütlema, soovima jättasima jumalaga ja tulima tulema Lüg; juma‑ laga`jätmise aeg on kää Vll; jätame ead `aega Muh; siis akkas jumalaga `jätmene ja kojo minemene Juu; sügise ku linnud ärä `lendäväd, käeväd jumalaga `jätmän, nagu tänäväd inimess Kod; jätävä jumalaga ja annava suud tõene tõesele Nõo; jätiväʔ `tervest ja lätsiväʔ tarõst `vällä Se|| fig Kui tämale kedagi `annad `pruukida, siis jätta kuhe jumalaga. Ei sie enamb tagasi `anna IisR
5. (hrl ühendverbina) a. lakkama, lõpetama; (ajutiselt) katkestama; (millestki või millegi tegemisest) loobuma, taganema (jälle, järel[e], järgi, katki, kohe, maha, perra, välja, ära, üle jätma) Eks pea merel`käümise järel jättämä ja `heinäle hakkama Kuu; minu `lehmad jättasivata puha `piima `vällä VNg; jättas `lapse ja `naise maha Lüg; sie jättas `ammeti maha Jõh; jädämo se nou `katki Vai; lind jätab `kergesti pesa üle kut inime see lövab Jäm; jättas nöu `jälle; ajab oma `kiusu alati, äga ta oma `kiusu‿b jäta; `piame töö käsile `jätma Khk; lammas jättis talle üle, imeta mette Krj; sa pead oma sönast ka järele `jätma, mes sa oma `jönni üksi aed Emm; see pöle lesk olnd, see jättis oma mehe kohe Rei; [ilma prillita] ei näin kojoda, ei näin `lönga üles vötta ega maha jätta koa Ris; me `jät́sime korra selle nõu valeks (~ kat́ti) ja nüid oleme mitu `korda kahatsend Juu; jät́tis kauba `kat́ki Sim; `jätke järele, mis te `ullate; ei jäta `joomist Trm; joer suab viimäte magu, enäm ei jätä `jäĺgi kuhegi; tämä jätäb pruudid kõik järele, ei võta `üstegi; mahajäetud taluase; ei jätä õma `võitu, tahab aga `minnä. kiälä või ärä kiälä Kod; kui külmale järele jätab, siis ka ilmad paranevad Lai; mina oma sõna ei jätä KJn; jätäv piibu maha, ei `tõmba `piipu; me jätim einäteo poolikul Krk; vihm `vaibub, jätäb saost `jäŕgi Ran; jätäme nüid `perrä, teeme ommen ommuku Nõo; Ega must ei jätä `mu̬u̬du Urv; mu poig om ka jumala maha `jättünü Har; `palka ma‿i jätäʔ, mis ma `ti̬i̬nnü olõ Räp; täl om `süämehe lännüʔ, tä jovva‿i inäp `maalõ jättäʔ (poisist ja tüdrukust) Se|| mitte harima; söödis, kesas olla laskma põld on maha `jäätud Kär; jätt maa on ikke viletsam maa, ega teda muidu maha ei `jäätud Sim; peremi̬i̬s ja perenaine `aava ütsinti talun läbi ja jätäve põllu maha Pst; maha jäet maa Hls; maa puha maha jäet söödüss Krk; kaara kõŕs `jäeti maha, jäi kesäss, kos tõnõ `aasta rügä tet́ti Kam; `kõlbmadaʔ maa, mis um jätedu maha Rõu|| vihastuma kui `jälle miäle ära jätäb, ei `kõlba kohegi Kod b. vähendama, alandama (alla, maha, tagasi j.) ma jädän vähä ala [hinda] Kuu; jäta sugu maha (odavamaks), siis ma vöta εε Khk; irmus tugeb `kõrge reńt. ei jäta `reńti maha Mär; lehm jätab piim vähämal Ris; lehm jätab jo piima tagasi JMd; kui sa võtta tahad. ma jätän `sulle `alla viis `seńti Kod; perremiiss jät́t `reńti maha; mul om üt́s lat́s jala`ju̬u̬skja, tu̬u̬ jät́t mul mitu `sammu tagasi Har|| vähem tegema kas vana oo `jätnud mõness nuaress vihu tagasi või pihu tagasi Kod c. (selleks päevaks) tööd katkestama, (õhtusele) puhkusele jääma jättama `õhtale juo vai? `omme on ka päiv Lüg; `jätke ju (`lauba) `õhtale Lai; jätäme `õhtul kui pee (päike) `viirma nakkap Vil; `jätke pääl `õhtu jo, minge är magame; nüid `jätke `õhtuss; ma oss ammu `õhtut jätten, ma tahass är lõpete; me olem pu̬u̬ĺp̀e `õhtu iki pääväge jätten Krk; tähe om joba `taivan, jätäme joba õdagule Nõo; miś ti˽ni kaua olt, `jätke˽jo õdagullõ Rõu
6. (ajaliselt) edasi lükkama, pikema aja jooksul tegema; (millegagi) venitama, viivitama jädän sene tüö `ommest VNg; jättama nüid selle tüö edespidi; jättäb kõik `asjad `liiga `pitkäle Lüg; jätab see edasi teiseks päävaks Khk; jätame selle jutu kat́ti, jätame teeseks korraks Juu; jätame `kapsaistutamise `omseks JMd; ühest päävast `teise `jätma VJg; ei õle üvä ku `kaugess jätäd; jätä edesi, mul ei õle `aega tänä `tulla Kod; jätä ommeness si̬i̬ minek Krk; mis‿sa jätät nii pikäle tegemäldäʔ; ma jätä `kanga pikembä ao pääle kotaʔ Har; mis‿sä ta aśa nii pikkä jätät, ti̬i̬ʔ iks rutombide ärʔ; Nimäʔ es jõvvavaʔ uma `tü̬ü̬ga ja pidiväʔ `matmise `jätmä tõõsõst pääväst Räp 7. a. mööndusi, järeleandmisi tegema (ala, järgi, perra, perile j.) ei sie oma `kangust jädä VNg; ku `ommegi `ütlemist, tõene jätäp `järgi, ei `vaidle enämb Nõo; Tü̬ü̬ inemine t́ä om, a˽sõ̭nna sullõ t́ä `perrä ei jätäʔ Urv; tu̬u̬ om hää inemine, tu̬u̬ jätt `perrä Har; ku mu `õiguski om, mina jätä ala; siss riśtesä es tahaʔ minnä, a toolõ ka perile es jätetäʔ Se b. rahulduma, andestama; (mitte) kätte tasuma `laimab send, kas sa seda jätad Kir; ega seda ei `jääta ka Kei; ega ta sellega jätt; ega ma `talle seda ei jäta VMr; andeks jätma andeks andma vana eläjä ta meil om, jätämi `ańdiss tal Hel; esä jät́t vahelgi `ańdiss, a sina ei jätä konagi Nõo; see kõrd jät́t esä `ańdiss, ku tõnõkõrd vi̬i̬l ti̬i̬t, siss andass haku hanna alaʔ Har; jätäʔ mullõ `ańdiss Plv
jää|kebe (jää)kirme juba kohmetab ja kohomab, iä kebe juba vede servän; üvä paks iäkebe vedel piäl Kod jää|kelder `mõisas õlivad `viina `keldrid ja jää `keldrid Lüg; Tuba külm kut va jää`kelder Pöi; meierei·s on jää `kelder; sui pannakse jää piima `sisse Juu; lihonikil om iä`keldreʔ Se jää|kelk ridva otsas ümber posti ringiaetav kelk `vastla `õhta `tehti seda jää `kelku VMr jää|kelts ea `keltsi viel mullas Trm; lumi ärä kadunu, vähä jää `kõltsu om ti̬i̬ pääl Krk; jää kelts om viil tiil all Hel; maal jää kels vi̬i̬l pääl Puh; iä kelss sulass Ote jää|kepp terava raudotsaga kepp jääl käimiseks jää kepp, millel nael `otsas on, et ep libise Khk|| uisukepp, abivahend luu-uiskudega sõitmiseks – Phl jää|kihu jäätumise algstaadium, merepõhjas tekkiv jää, mis hiljem üles kerkib jää kihu, tuulese ajaga teeb `pöhja, kolme-neĺja jala vede, `vaikse ilmaga teeb `pεεle Jäm jää|kild väike jäätükk `kange külm vesi, jääkellod üsna kõlisevad sees Mar; teravad rauad olid all, `sõitis nii valuga, et jää killud `lõikasid Juu; peris ia`kildusi sattab `taevast maha KJn jää|kile (jää)kirme tämä lohub jääkile `vällä VNg; üle mere on ohukene jää kile kord JõeK jää|kiletus jää kiletus (jää)kirme – Hel jää|kilikas jääkild sajab jää kilikaid Hlj; vesiauk on jääkilikaid täis VNg jää|kilt jääkild jää kildu `lendäv obese `jalge alt üless Krk; üits jää kilt karaśs mulle `siĺmä kui ma jääd `raisi Hel; jääkildaʔ Plv jää|king metallteravikuga varustatud nahktald, mis siledal jääl libisemise vältimiseks kinnitatakse rihmadega tavalise jalanõu alla – Jõe Kuu HMd jää|kird jääkirme jääkird tuleb esimeste `külmadega jöe `peale Mus jää|kirm jääkirme Ojal oli `ainult `äärtel `kaldatel jää`kirma `tõmmanud vede `pääle IisR; Vähä om kahuten, nä vi̬i̬l om joba jääkirm pääl Krk; ärä sa mine järve `pääle, õhuke jääkiŕm om vi̬i̬l pääl, satat `sisse Nõo jää|kirmatis jääkirme õhuke jää kirmatis, mis ei kanna viel VMr jää|kirme(s) õhuke jääkord Täna oomiku oli veel pisike jää kirmes peel Kaa; jää kirme vee pial PJg; ilm lääb külmemast, juba jää `kirme `piale võtt; täna omiku oli vee `toovril jää kirme pial Lai; om kahutanu sugu, jää kirme om vi̬i̬ pääl Ran; õhuke iäkirme om lombil pääl Nõo jää|kirmetis jääkirme Isegi juba `ämbris oleval veel oli jää `kirmetis pääl IisR; oli natuke jää kirmetest pial Kei; jäe kirmetis lüend `viele `piale Kad; natuke oli jää kirmetist pial Lai jää|kirmetus jääkirme ommiku oligi jäe kirmetus viel pial Kad jää|kirmike dem < jääkirm vähä jää kirmik olli pääl; jää kirmike olli lätte pangil pääl Krk jää|kirmitis jääkirme see oo muidu üks jäe kirmitis Muh; piimal on kuore kirmites pial, viel jää kirmites Koe; `jät́sin `ämbri `õue, jää kirmitis jo pial VMr jää|kirmits jääkirme võttis jääkirmitsa `peale; täna oo juba ea kirmits vee pial Mär; jää kirmits `tõmmas vie peal Ris jää|kirre jääkirme jääkire ei `kanna viel Vai; veel on jääkirre peel Mus; [talvel] `veised niristasid jää kirre läbi, kut nad jöid [kaevul vett] Rei; mua oli kohmetand ia kirre oli väĺjas augu pial Juu
ka1 ka üld (koa, kua spor eP; kaʔ San V; ko Jäm, spor L) (assimileerub kergesti eelneva või järgneva sõnaga; tähendus sag asendatav liitega -gi, -ki)
1. samuti; ühtlasi; koos siis `panna `malgad `piale `kuhjale. viis `pandi ja kaheksa ka `pandi VNg; üvä `õhtat! (vastus:) `teile ka; tämä ka [ise] ei näht, aga tämäle ka juo emä `rääkis Lüg; kui sa raha ei taha aga kas sa siis `leiba ka ei taha vai Jõh; `ilma on mogomaine `tuuline ja `tormine ja lund sadas ka viel Vai; Tuled sa ko kui ma kirgule liha Jäm; nüid o lüpsi aeg koa `varsti kää Jaa; makile soab liha koa `sisse `pandud; `Oota ma tule koa Pöi; mis ma tea, seda ma räägi koa Muh; kui tere `tehtaks, siis `antaks kätt ka ikka Käi; pöial on ka sörm, aga tal on ise oma nimi Rei; pere nime järel `üiti karjama ka Noa; kui ta (varss) oo `aastane, siis oo juba säĺg, kahene koa veel säĺg Kul; `enne ei ond jalgrattaid koa mette ja masinaid koa ei ond Kir; ku‿ma‿i joo, siis ma‿i saa `süia ko mette Mih; mine sa koa tääga Tõs; tulõ‿nd sia miuga kua Khn; mõned ikke `purssist eeśti keelt ka Aud; võid tagapool `süia koa PJg; sõõruta ikka koa Vän; künnapast saab ka `laudi `saagida Tor; eks kangas ole küll koa riie Juu; aga sie oli koa viel iesti valitsuse aeg alles HJn; ja oma maksud olid ka omal aal pial Pee; ot ma kua `rüipan korra ühe lonksu Kad; meie annama mängumiässele kua õlut Kod; ah ike tahate ka Äks; minul ka kääd tikuvad värisema Pil; `talve oli kaits tüdrukut ja suve oli suve tüdruk ka vi̬i̬l kolmass Trv; mia peĺläsi ka nooren Krk; sääl ka‿kki (ikka) mueduki käesite Puh; nemä ei tunneki miu, et mia ka sugulane olen Nõo; susi tullu˽pajast ka˽penile `järgi San; mis eesti keeli ommaʔ, nuid loe ma‿k̀aʔ `seĺgele Krl; Oĺl hari ka‿ks olõman Har; nissu ka võit kääntäʔ `vihko Se
2. isegi, koguni aga kolm `kruoni ka `maksas `ostaja Vai[lõhe eest]; vahest jähid [heinad] tegemata koa kui vesine aeg oli Kär; libauńt joosn puu `otsa koa Tõs; täo `kärmsi ka vähä Saa; koer kua vihmaga ei sü̬ü̬ Kod; seeni om lõun [saunast] ärä ka kadunu Ran; ku elu`päivi om, ma kua `kanga ka vi̬i̬l ärä Puh; ei ole mul meelen ka TMr; iilä käve `piḱne kaʔ Har 3. ikka, siiski, ometi ulk inimisi oli [talgul] ja pidi ka `süia olema ja pidi ka `viina olema VNg; neil õli sugu vähäkene süüd ka Lüg; `viemö `oige rüsäd `arvast `maale ka `kuivama; no siis `tarvis ikke ruttada kui saad ka `päiva `luojast kodo Vai; kääd oo nödrad ka, nendega ep saa eite midad sel iga pεεl ka, üle nelja `kümne Khk; ta (kampsun) oli ise leigatud siis ka nenda‿t siit oli kövasti `ümber Pha; Pea ete vahest eese mokk moas koa (ole vait) Pöi; Sa mõtle koa, mis sa teed Mar; taal oo raha `pankas koa ikke, ega ta ilma ole Mär; üks juut́ `tahtnd mäe ää `osta - -, aga pole koa `lastud mette; se peab ika kadagas koa olema (suur); teda (marju) on koa `otsida (leidub harva) Mih; ju ka paelo mjõnd siäl irvitäväd Khn; ari oma nina koa Ris; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on; ei tiand mina seda noorest piast et mõni töö ka parem oli Pee; `liapasime selle `tiega kua `seie Kad; no viiśkümmend ikki `ütlem kohe, kui ka `rohkem ei ole KJn; milless sa teiʔ ka nii Se|| ja `ütle `mulle ei ehk ka, kas sa teed seda `aśja või ei tee Juu 4. sugugi, hoopiski [lennuk] ei mend `kõrgelt ka, madalalt läks Lüg; `eiga tädä‿s ka nda `paljo ka old, et viel `naisile `anneti Vai; sind ep taha pulgaga ko `soskida Jäm; ma‿p kannada teda silma all ka; pole kaas`tundmist taal ka natustkid Khk; see `polle koa Aadu jagu mette Kir; ma põle and ega koguni luband kua Lih; nüid põle ko `kohta, kus `sisse ei saa Mih; tää ei tahn siis sii änam tööd teha koa mette Aud; nüid tal põle `aega koa Ris; mitu `päävä, ma ei mäleta, aga kaks-kolm ta ka ei old JJn; peris loĺl ta‿i olnd, aga peris tark ta ka ei olnd KJn; lõug lõbisess, ei saa kõnelte ka mitti Krk; aga tu kivi oĺl nii teräv, - - `sinnä‿ss saa ka `pääle eedätä TMr
5. leksikaalse tähenduseta, tugevdab eelnevat või järgnevat sõna või lauseosa a. (küsimustes või muudes kõnetlustes) said sa sεεlt pari ka Khk; kas ta oo koa kaela `kandaja veel või oo ta vana Muh; kas saite ka tänäbu koa küene täis Vig; mis ni̬i̬d vanad vanamed ko `rääkisid Pal; kas miu emäd om ka siin Nõo; kas sa‿k̀a liinahn käve Rõu; milless sa teiʔ ka ni; kas sul om ka häṕe, mi˽sa ti̬i̬t Se|| (tervitustes) tere ko Jäm; Terekest kua Trm; vanast `ülti tere˽kaʔ kui `tarrõ `tulti; [keskhommikuse söögi ajal] terek̀a sü̬ü̬maost Se b. (ebamäärase, kahtleva jaatuse või nõustumise puhul) [ kas seal oli `marju koa?] oli ikke koa Mar; [ kas puĺl on `kasvand?] puĺl on ka loomakene juba küll; ja sie oli ise ia rohi kua JJn; meil siin ikke on `iiri koa Tür; eks ta õle alb kua Kod c. (tugevdab etteheidet, pahameelt, põlastust jne) sa oled üks lämmkäpp koa, anna so käde siis midad; `seike `ungam koa midagid tiab Pöi; Tä kua kedagi tiab Han; mis sa koa oled! Kos; oled koa va töĺpsaba Jür; ei sa kua sua üksi `toime JMd; ei soa koa ühek̀ora sinu `tahtmene täis Koe; põle sest kõnest koa `aśja Ksi; paĺlass türä `jalgu vahel ja temä ka mi̬i̬s Ran d. (muudel juhtudel) ommete ka olivad rahvas. ei `kaaluda `oskand Vai; anna käppa ko Jäm; nad `kutsusid mind `seltsi ka Kär; lääberdab koa edatsi natuke Jaa; küll oodeti ikka koa, ometi ta tuli `viimaks `koose; Ma tee siis natukse `toari koa Pöi; see on aga ka ete kina Emm; need jalad köi koa änam Vig; mina tea koa kui kaua Ris; pienikene `õmblus - - pidi `jälle akkama `õeruma kua ja KuuK; no sie `ańdis aga `nühkida koa `enne kui sa said [kangaga] lõpule VMr; tuli Liänä minuda kua `vaatama Kod; `peigme emäle `ańti nisa·mmati ka - - tekk ja säŕk KJn
Vrd kaas1, kah
kadaka|saks 1. saksastunud eestlane siin `Oandal ka õlid ühed kadaka `saksad emänd ja isänd Lüg; kadaka `saksad, kes on `niiskesed antvär̀gid Vai; see oli pigem sedine kadaga saks ‑ ‑ üsna talumat́s ta‿s ole mitte Jäm; see ju kadaga saksa `keeli Khk; kadaga saksad põle suurt sugu mitte Muh; na nooremad siis tegevad ikke ahh, `neoksed `uhkemad va kadagasaksad Mar; kadaka saks, se oo `sohke pool saks, kis saks tahab `olla, aga isi saks ei ole Tõs; kõlgas `kõhtus aganas augu ääre pääl sii ju kadaka saks Hää; `peagu puol `Paide `linna oli Esti ajal kadaka`saksu täis Tür; `Kople väimees on kadakasaks VJg ; sii oo kadagasaks, ise `eitnud `sakslasess Kod Vrd kadajasaks, kadakas2
2. (kollase tutiga väike hall lind) Ksi
kahre kahre g `kahre Trv Krk Ran Puh Ote Rõn San; n, g kahre Pst Hel; kahrõ Võn Kam, kahrõʔ San V(kahrõh Se), g `kahrõ; n, g `kahrõ Lut Kra; n, g `karhõʔ Har
1. mittesile; krobeline; karune, torkiv oless `nahkigi kahren ollu, midägi kahret es ole, sile kikk Trv; kahre village `lamba olli Pst; kõva kahre ein; kurgu perä om kahre Krk; tsäbrik om pehme viĺl ja pikk om kahrõ Võn; käe läävä `kahrõss, kui sügise kartult võtat Kam; kitsekarv kahre ku puuabene San; rõivass om kahrõʔ ja õ̭õ̭rd Krl; vauõrmõil om `säädse˽`karhõ˽liheʔ; Mõ̭ni rõõvass om `karhõp, tõnõ silehep Har; Kahrõ ku kaars; lina oĺl `kahrõ, `luuga ku̬u̬hn Rõu; rõivass kahrist villost Plv; leevä ku̬u̬ŕ kahrõh Se
2. (olemusest, loomusest) a. karm; järsk; egoistlik `Kahrõ jaoss om kat́s ossa, `oigõ jaoss ei üttegi Urv; tu‿m `karhõ `süämegaʔ Har; Koidu om sugu `kahrõp ku Vaino oĺl Vas b. hakkaja; reibas mia `täämbä ole nigu `kahremb, siĺmänägemine om ka `seĺgemb Ran; esä `olli esi kahre tegemä `kõ̭iki, nõus et latse ka pidivä `kahre olema Puh
3. karastav; karge; tahe `seante kahre küĺm vesi; `aute nõu ärä, küll siss piim kahress lää Krk; süĺt om ää kahre süvvä, kui ta äste küĺm ja kõva om Hel; kõrnik om küll `sände paks iluss kahre si̬i̬n Ran; Köŕbi no sa˽ka taad kiislat, taa teǵe `süäme `kahrõs Urv|| suṕp om kahre soolaga Ran|| terav sellel väidsel om ää kahre terä Krk
Vrd kare1
kaik|sugu kõiksugu – Kuu Vai siel olid kaiksugu `luomad olid, hobused ja kaks `lehmä ja Kuu; `räägiti kaik sugu juttu, ken midä `oskas Vai
karrõl karrõĺg ‑i kõva, kare mis me selle karrõli asjaga teemi, asi om karrõĺ, ei ole sugu pehme San Vrd kare1
kauel kauel Saa SJn Kõp(kauvel) Vil kavv|el, ‑õl Krlkaugel, eemal kauel pole käinu Saa; karjamaa `oĺli nii kauel, et ei jõund sugu poole päävaga ära `käia SJn; õuve all oĺli eenam, `kuśkil kauvel ei olnd Kõp; `preili sõit `Riiga, Riig om kavvõl Krl Vrd kauvedal, kauõn, kavetel
keisri|proua keisrinna `ütlesima ikke `keisri `proua ja `keisri `ärra Lüg; kolm rubla aga kirju mütsi eest, oli saanud `keisri proua kääst (Sõrve laulust) Ans; `köisre ja `köisre proua ja tema sugu võsa eest `tehti ikke tänu Juu; sie pidi olema `keisri proua vana `suapa apsati Kad; `keisri provva `süńdimise `pääva pidet́i Kod; Katarii·na `oĺli `keisri provva Nõo; meil oĺl vanast `keisri proua Saksamaalt peri Har keisri|raha keisririigi raha Mõne meelest oli `köisri raha püha, seda `oiti, et akkab ehk `maksma Pöi keisri|riik monarhistlik riik `keisril on `keisririik Vll; vanast oĺl paĺlu `keiśririiḱe, noʔ ei olõ vahest üttegi Har; `keisri riiḱ üteĺdi suurõmp olõvat ku kuningriiḱ Räp Vrd keiserriik
kihvtine kihvtine, kihti- Khk Mus Pöi Emm Rei L spor KPõ(kivt- VJg), I(‑h́t- Kod) Plt M Puh Nõo Rõn Har Rõu Räp; `kihvtine, `kihti- R Sa(‑f- Jäm Khk) Emm Mar Tor Ris Lai VlPõ(‑h́t- KJn) Puh Nõo Kam San/‑h́f‑/ Räp/‑h́v‑/; `kiuhtine Kuu Lüg Vai spor Sa, Muh Ann Har/pl ‑sõ/; kihine Rei Kse JMd
1. mürgine Vaskhuss on niisugune pruun, sie on viel `kaige `kurjemb, sie on `kaige `kihvtisemb Kuu; kärblaise `siened on `kihtised VNg; `arsti roho on ka vahel `kiuhtine Lüg; `Aĺlitus pidada ka `kihvtine olema IisR; loom on `kiftist `rohtu söönd Jäm; vesi ussil ep pia `kihftissi `ambud olema Khk; uśs püstab, mis `kihtine uśs on, paisetab `kangest üles Krj; Koera ammas on kihvtine, millal see (hammustus) paraneb Pöi; törvaskant peab `kihvtine olema Emm; kihvtine ving või mõõrisk Rid; seda `rohtu `võigi võtta, see kihine Kse; [kartuli] itted on kihvtised, neid ei tohi `anda loomale Mih; seda `öetse küll, et kirju `olla kihvtitsem uss Tõs; `kihvtised tikerberid lähvad mustase Tor; `metsas on küll suured `kihtised uśsid Ris; [Neerutõbisele lambale] `Ańti kihtist `aśsa, tubakast. Kihtine asi ikka `aitas koa Kei; sinikad `ööldakse kihtised olevad Juu; küll oli kibe ja kihtine rohi Koe; sõi kihtiseid `maŕju Iis; tulilill ‑ ‑ võib `olla küll on kivtine lill VJg; kihtised maŕjad ja rohod tieväd `aigess Kod; omikune süĺg on kihvtine Lai; Aĺlitand tükid lõegati [leival] ärä, ni̬i̬d `oĺlid `kihtised KJn; kihvtine om kiisa luu Trv; `kärblise si̬i̬ń om kihtine, kaśs sü̬ü̬, koolep ärä Krk; mõni `ütlep et makuss rohi om `kihvtine, ess (eks) mõrru ole nii sama `kihvtine Puh; rohu `korjaja korjassiva tungõlterri, üteldi `kihvtitse olevat sugu Kam; `tõie kü̬ü̬`vitsu, nu‿mma kihvtidseʔ Har Vrd jihvtine
2. fig kuri, halb, tige sie oli `üsna kade inimene ka, `liiga `kihvtine `kaigi `vasta Kuu; see on ka üks `kihvtine olek Pha; need o nihuksed `kihtised inimesed, ega nendega keegi akkama saa Mar; paierlased olid ühed kihvtised inimest, tigedad ja Kad; naine om kihtine Hls
kiik|sugu igasugune [sadula] jalussa `ü̬ü̬ksed oĺlid oma `koetud, kiiksugu õied ja kirjäd [peal] Vil Vrd kikk-, kõik|sugu
kikk|sugu igasugune emä tegi kikksugu `ku̬u̬ke Hel Vrd kiik-, kõik|sugu kikk|sugune igasugune nüid om kiḱksugutse põlluriista Krk Vrd kõiksugu
kiriku|püha kiriklik püha `jõulud, `ristipäiv, `onvad keriku pühäd Lüg; Poast`moarjabe oli kiriku püha, aga kui ta suure nädali sees oli - - siis ta kiriku püha ei old Kei; kolmekuninga pää käisime ikke koa kirikus, ikke oli kiriku pühä Juu; vanast olli roonu pühäsit `rohkep ku kirigu pühäsit Krk kiriku|pühine (kirikupühis käimata naisest) tite`voode naine `olle kuus nädald kergupühine Phl kiriku|pühis tänu, eestpalve ja õnnistamine sünnitanu esmakordsel kirikuskäigul naene on kergupühis Rei; naine olle kergupühis, jomalale tänu `andmas Phl kiriku|pühita kirikupühis käimata ilma kergupühita naine pole `tohtin `kusse `poole `menna. ta pidan `nurkas `sööma ka Phl kiriku|raamat meetrikaraamat keriku `raamat, kus on `terve kihelkond üleval Lüg; kiriku raamatutes oo sugu seĺtsid üleval ja vanudused ja Mär; kiriku raamat om ka nööriraamat, sääl om `õigest üleven kiḱk Krk; `Hargla kerigu raamatuhe olõ ma üless kirutõt Har Vrd kirikukiri kiriku|rahvas kirikulised kirgurahvas `lähtvad Jäm; kirikurahvas tulevad, kirik juba vällas Rid; kiriku rahvas tulad koeo Mih; kerigorahvass ommaʔ vi̬i̬l sisen Har kiriku|reis kirikuskäik kerigu `reisu one ies VNg; sul vist keriku reis täna Lüg; kirgu reis läks täna `eesti Khk; ja sis kirikureisi ää köid, sis `peeti selle `laube `õhtu koa kää`andid Lih; kerigureisi pääle võit kah minnäʔ Har
kirm4 kirm, -ŕ- Muh Lih Saa spor K, M, g kirmi, ‑e TLäkirme, kile õhuke naha kiŕm Muh; selle kirmi `riisin lusikuga ära, õhuke rasva kirm oĺli supi pääl Saa; lume kirm tuli maha KuuK; koort vähä piimal pial nagu `kiŕmi Lai; juśtku `kirmi pannass maa `pääle [sõnnikut]; õige lahe piim, sel ei oole ku̬u̬rt kedägi, üit́s kiŕm paĺt pääl; mao kiŕm oo katik lännu, soolikse `kävve kuppess `vällä Krk; `ü̬ü̬se om sugu kahutanu, kiŕm om vi̬i̬l pääl Ran; sial om ka saṕp, serände õhuke naha kest ehk kiŕm om vahel, siss om mass Nõo Vrd kirmetis, kõrm
koera|tõbi 1. = koerahaigus sel on [laps] `kueratoves, ei `kasva `eiga kosu; `kueratobi oli `niisugune, et nooh laps akkas sedamodi sirutama, nagu kuer vahest sirutab, `pandi laps siis tekki `sisse ja `pandi `künnikse `pääle ja `lasti siis kuer [üle] üppada VNg; laps o kõhna, `jõudu ei võta, `priskuss sugu täl ei õle, siis `üeldässe koeratõbi Kod; kui lapsel oli koeratõbi, kui pia läks suurest ja laps oli kõhn, siis `tuudi vanainimene last pesema Ksi Vrd koeraviga
2. marutõbi – Vän
koole1 koole g `koolme Plt, `ku̬u̬lme, `ku̬u̬lde KJn Ran; `kuole g `kuolme Lüg; n, g `koolme Vän, `ku̬u̬lde, `kuu- Nõo; in `kooldes Plt; kuule g `kuulde Ran
1. (osalt kinnikasvanud) vana jõesäng või ‑silmus vana jõe `koolmete pialt sai `eina teha; uńditöĺlid on mudases jõe `kooldes Plt; `kuulden om ää ain; mõnen `kuulden om sugu müĺget kah – mõni loisk sehen; obene `oĺli `ku̬u̬lmede vajunu Ran; kos `ku̬u̬lde om, sääld om `enne jõgi `joosnu Nõo Vrd kool4, koold, koolma2, koolmekoht
2. madal koht jões, koole – Vän Plt
kormima `kormima Lüg(‑ie), (ta) kormib Aud Hää Kad(‑ŕm‑) Äks Ksi Lai Plt; `koŕmma, (ma) koŕmin Kod, (ta) kormib Trv; `koŕmme, (ta) kormip, koŕm Krkkoguma, korjama, ahnitsema kõik `asjad `kormid omale, `kange `kormimaie Lüg; kül‿ta aga õige kormib kõik sugu `tavaa·ri kokku. on üks `kormija inime Kad; koŕmib, paab ärä kõrvale Kod; kormib varandust kokku Plt; temä kormib iki ja ahmitsap Trv; ta kormip kikke kokku, rikkass sellegiperäst ei saa; Rańts, mis sa siin `jälle kormit (otsid süüa), nä lakat́s om sääl; sai `einä kormit `lehmile kost sai Krk
kosk1 kośk Hlj Aud, g kose Saa Juu JMd Tür Koe Sim Iis Trm spor VlPõ M T, ‑õ Khn Võn Ote V; kosk Jõh, g kose Hää Juu Iis, kosa Lüg, `koske Emm; pl kosed Vän; `kosk(o) g koso Lüg Vai(g `kosko); kose g `koske Rei; n, g kosku Kuu/`k‑/ Hel, kosu Urv, ‑o Vai; kõśk, kõsk g kõse Kod
1. paks puukoor (hrl pikk ja lai kuusekooreriba või suur paks pärnakooretükk) Mene vahi ehk saad mone `kuiva `kosku laastmaalt tule`süüteks Kuu; `saunale `tehti `pääle kosost kattus; `meie siin `metsä sies `saama ikke sedä va `kosko `õlpusammalt; tie [mesipuul] sie `õtsa`augu pulk `ninda lühikene, et kosod `pääle akkavad Lüg; pärna kosed (neist tehti saane) Vän; maja katussed `tehti vanast kosedest Hää; `enne `tehti kosest suanid, seĺlätagone ja kõik oli kosest; `koskega (pärnakoorega kaetud) soań Juu; kuuse `koskedest `tehti `enne vahel katuseid `niukstelle `ońnidelle ja `kuuridelle ja Koe; kuusel tõmmati kosk maha, `tehti äda kõrral katusseid Iis; keväde `kisti `kõski kuusepuu küĺjess ja `paĺke küĺjess Kod; kuuse `koske `võeti naha `paŕkmise jaoss; kuuse kosest tetti mesilinnu `końge ja `püüti sellege mesilinnu sugu Krk; saani kose `olli pää pääle ja `põhja `lü̬ü̬dü Hel; tu̬u̬ lõhmusse kosest kaśt `olli `keŕge Nõo; üle paĺgi tõmmati `kirvõga räpp `sisse ja sõ̭ss oĺl sääne puu lapits, tu̬u̬ga tõugati tu̬u̬d `koskõ päält ärʔ Kan; Ku˽katuss jo˽kõ̭iḱ viimäne vaĺmiss oĺl, sõ̭ss kummutõdi kõ̭rd kuusõ `kośki katusõ haŕa üle; Vanast `kiśti kuusõ ja˽kõo `kośki, nu̬u̬˽kuivati ärʔ ja˽`müüdi mahaʔ Rõu|| (millestki kõvast ja jäigast; sag võrdlustes) `märjäd `riided ottab `külmägä `kangeks `nindagu `kuuse `kosku; `riided on `nüöril peris `koskud Kuu; [riie mustusest] köva nagu suur kose Rei; se va kośk `riie, pane püksid `püśti seisma, ku tahad Aud; kot́t on nii märjaks soand ja kõva nagu kośk kohe Juu; riie pudruga kõvaks `kuivand kui kośk Koe; sie `passel on kõvast `kuivand ku kośk Sim; `rõõva küĺmenu ku kose Krk; vanast `panti tu̬u̬ kare ame ku kośk sulle `säĺgä Nõo; taavass `oĺle `seĺge nigu vaśk ja `ammõjakk ärä küĺmänu ko kośk Võn; nahk om paks kui kośk Krl| Ku ni̬i̬d riisid [ihu või näo] pääl on, sis oled nakkisi täis ku kosk vahel Hää Vrd koskudi
2. koorik; kärn Koledast õli `rõugeid täis, nahk üleni kosas, nägo, et `silmigi ei õld nähä; Kosa all `kirvendäs, `koske sai `kriipidä [rõugete ajal] Lüg; köva `koske kord on [lumel] pääl Emm; suur kośk (kärnakord) piäs Khn
3. taru (mesilassülemi püüdmiseks) Kuu
krae1 krae R Jäm Ans Hi spor L KPõ, Iis Trm Lai Plt spor T V; kraad Kul(-ae‑) Mih, kraad́ Mär Kir, kraag Rei, kraaǵ San Krl Har, g krae, g krai Krl; n kraag, `kraaga Lei; rae spor Sa, Muh spor LäLõ PäPõ, KJn Vil M; raad Mär Var(‑) Mih Pär PJg(‑), raag Khk Kaa, g rae; n, g ruä Khn; p `raagi Khk Vll,Raaga Kaa, `kraadi Mar Kul Mär Ris Juu, `ruadi Khn,`kraagi Har; ill `raadi Muh; el kraadist Emm
1. riietuseseme osa, krae nugine ‑ ‑ senest `tehti `kõikse `kallimad kraed Lüg ; krae oli [särgil] pεεl. kraide sees olid pisist ougud (tikand); möned olid ülal `kraega, teised olid nukid ala `keerdud, maas`kraega; üks on `körgem krae, teine on madalam krae Jäm; `särgil raag pεεl ning `käissed `otsas; aga viimati, üks Lümanda mees - - `tömbas mind `raagi‿pidi üles laiva pääle Khk; Ma `näita `sulle, kus talitee `taeva läheb. Öeldi, kui teist `raest üles tösteti Krj; [särgi] kraad́ oli kirjutud punase niidiga Kir; naa tore palitu, suur rae oli peal Mih; Särgi ruä juba üsä `võidun, piäb ää pesemä Khn; särgi raad; mul rae värrel alles ajamata Pär; puru läks krae vahele Ris; mahakieratud krae Kad; [lambal] illuss säpär vill, saab illuss `kaska krae; laśk rebäse maha ja tei tütärdele rebase`nahka `kraese Nõo; meeste`rahvil oĺliʔ katõkõrra käänet krae, nigu nüüd maneskiʔ Kan; `Tõmba˽`hindäl krae üless, vällän `tuiskass `hirmsallõ Urv; käänä kraag ülest ala Lei
2. särgi vm rõiva eraldine (nööpide või haakidega kinnitatav) osa; lahtkrae pane krae `kaula Vai; isastel niid juba raed `kaelas; sii keivad raedega pühabe Khk; Taal krae kaales ja lips ees, na ärra oleks olevad Käi; kraed olid kaelas `antvärgidel Lai; nooril poisõl om kah kraaǵ kaalan ja lips pääl Har a. kirikuõpetaja kaelaside öpetaja krae Rei; kerik esandal˽am `valgõ `kraaga Lei b. naiste pihik, liivistik `meitel oli kalvane krae; kalvast kraed olid kirjudat, `seisid `püsti `ümber kaala Emm c. attkaelal oli suur rae `ömber kaela ‑ ‑ kevade üppasid [isatutkad] öheteise `vastu, raed kohevil Pöi; Inimesed olid vanasti tugevamad. Katsu nüid koa `lamma kraest `kinni võtta, viib allavett Kei d. `soapa krae on põlve pial; `vinskidel on kraed pial Hag
3. fig pöösastel raed kaelas ja lipsud ees (põõsa ümbert niitmata) Vll; kraesse, kraest kinni turjast kinni ma `karga su `raadi `kinni ja vii su `tańtsma Muh; Akkas poisil kraadist kinni Emm; oo teineteise `kraadis `kinni ja venitäväd Mar; tä `joosis kohe kellegi `kraadi `kińni ja akkas vallatust tegema Kul; vissati `raadipidi toast `väĺla Var; akkab `kraadi `kińni ja viib külasse Juu; võta kraest kińni ja `viska `vällä, lori lõpõtõt Se; kraes(se) 1. (teise) süüks, mureks, hooleks Nää oli `tütrigül laps ja neh `naaburi mihe `kraesse `aeda Kuu; Isä ei `tundend `kirja, tegiväd isäle neli`kümmend `rupla krae Lüg; Oskab oma patud kõik teiste kraesse keerata Jür; teise `kraesse jät́tis selle tegemise Lai; 2. temä tei tõesele ike sada rubla `kraede (kahju) Nõo; jälle uma kol˽kopikat kraen (kaotatud) Har; krae vahele petta, peksa see oli säält krae vahele saand Jäm; sai krae `vaihhõlõ Vas; kange kraega 1. kõva südamega, kangekaelne Oo küll üks kurati kange raega mees, mette‿p anna järge Kaa; Kes `söuke `kange `raega naine oli, teise tuulingule ikka äi läind Pöi; 2. oli `kange `raega (tugeva kaelaga) poiss, `loopis nenda üle örre Kaa
4. pl kraed vanaaegne kaelaehe – Sim
5. laeva tekiavasid ümbritsev veekindel kate – Mus Emm Khn Hää Ris masti krae Emm; Kui viel kivä `laeva tuõmõ, selle `muega tulõb vesi üle ruumi ruä Khn; luugi krae; maśti krae on teki pääl, et vesi `maśti `mü̬ü̬da alla ei joose, krae äär on maśti `küĺgi `kinni `pantud Hää
6. sõim Kuradi krae, `iŋŋe ottab siest Kuu; mis sa nisukest kraed nüd riagid, sie tieb kõik sugu tükid ära Kad; oh sa koera krae ~ poisikrae VJg; lehmä krae ei `tahtnud väljän `õlla Kod; ei kraed ei lähä magama, `kärpse kraed Pal
kukkama1 kukkama, kuka|ta Kod Krk/‑me, ‑de/ Ran, -taʔ Vas Se, ‑da Rõu Plv Vasʔ
1. galoppi jooksma kaŕjad akasid tulema kukaten ja karaten, üvä miälegä Kod; oben lää mäkke kukaten, ninda kukat kukat iki; kukkass üle jala neĺlä Krk; obene nakass kukkama, kui üle jala nakab `viskama, siss nakab `kangede `ju̬u̬skma Ran
2. lonkama siss `vi̬i̬di tu̬u̬d hobõst `mõtsa, tu̬u̬ oĺl kolmõ jalagaʔ, kukaśs Rõu; maʔ lät́si ja `kuksi; mis tu̬u̬st et ta kukkass sugu; keṕiga˽kukatõh lät́si kül˽`tu̬u̬hhu arʔ, a jalg nakaśs `haltamma Vas; hopõń kukaśs `jalga; ku [lehm] `sõrga murd, nakass kukkama Se

lähküsen `lähküsen Har, `lähkusõh Räp lähedal `kuulmist õks on sugu, ku `lähkusõh kõnõldas, sõ̭ss õks saat `arvo Räp

mahtuma `mahtu|ma R/-maie Lüg/ Sa Muh Rei hajusalt L, Ris/(ma) mahon/ Juu VMr VJg I/`mastu- Kod/ Plt SJn Trv T Plv Vas, -mma Har Rõu, -m(e) M San, -mõ Krl, (ma) mahu(n); `mahto|ma Vai Vas/-mma/, (ta) mahob Mar Mih; mahuma Tõs, (ma) mahu Lei; pr (ta) mahub KJn, mahuss Kan Räp

1. suuruselt kuhugi sobima või paigutatav olema; millelegi või kellelegi ruumi olema näd tahid kaik [võrgud] mahutada `sinne `paati, aga ei `mahtund Kuu; ei sie mahu naha `sisse (vihasest inimesest) Hlj; mina ei mahu siin `istuda VNg; sie supp ei mahu nüüd `kaussi, laa (las) jääb potti; nied `soldatid on `mahtuned `küüni kõik magamaie Lüg; `riidi on `kitsas, ei mahu `selgä Vai; kiriku mahub pailu inimesi; `koorma `liiga suur, äi mahu väravast `sisse; tεεb, kudas see (õlu) ta `köhtu keik mahub Khk; vagu `lambud mahub pailu `ühte `lauta Vll; Kerstu ots jääb ede, uks äi mahu `lahti `käima; Ta on juba nii jäme, et äi mahu änam `pükste `sisse Pöi; ei ma `mahtun εnam `lauda Muh; piim mahub pütti Rei; tea, kas selle `aśta `sesse mahob see vili või Mar; uks on `paisund, ei mahu `kinni Mär; `ühte `nurka `mahtosid kahe rehe põpped üsna `easte ää Mih; kaan ei mahu `kinni, täis vägä, võta vähämäs Tõs; Kas `mahtuga kõik õonad `koŕvõssõ; Nied iäd suurõd `suapad, kolm `puari sukkõ mahub `sisse Khn; Kui kitsas vü̬ü̬ `teh́ti, terve kiri ei `mahtunu ära, siśs `teh́ti pooled kirjad; Libedi `lambi mahub pailu `ühte `lauta, karvasi mitte `kahtegi Hää; see nii pisike kot́t, ei `sõnna `sisse nii paelu mahu, kui ma `tahtsin `panna Juu; ei mahu `sisse, uks on kitsas Koe; kõik kraam ei taha tuppa `mahtuda Trm; kitsas riie ei `mastu `selgä, lahe laiemass, siis `mastub `selgä Kod; kõht täis, ei enam mahu `sisse Plt; `arkelt (kola) on nii paelu, et ei mahu kusagille SJn; va edimese `kambre olive suure ku jaama kunagi, siss `mahtusi paelu rahvast `sissi Trv; kikk mahtusive kogusin eläme Pst; ei mahu si̬i̬ siul `seĺgä; muidu `mahtusi vähepit kolm `istme Krk; tu laits om väegä vali, ei püsi pütin, ei mahu mat́ti - - oia `siĺmä pääl Ran; `kange aleduss tu̬u̬ lei nigu punni ette, es mahu supitilk ka lõõrist `alla Puh; ku suvel ka vi̬i̬l sugu `vihma tulna, siss olna serände viĺla õnnistuss, et ei `mahtuna kohegi ärä; nii suur ahi `olli, et - - `mahtusime kolmekeste magama kõrvutside; vanast kimmelgit es ole, meil `olli aeda saena ja aia vahel niipaĺlu `ruumi, et `sinnä `mahtusi sital `käimä Nõo; kapstastel piab olema nii laǵa vahe, et lammass paari `poigega mahub magama Ote; `võtnu `ku̬u̬mbalõ, siss olõss `mahtunu me˽mõlõmba; taa mõts oĺl `väega paks, siss no˽kidsutass `harvõmbass, ei˽mahuta muidu läbi `käümä; nii `uhkõ, et ei mahu lävestki `sisse Har; Lummõ tulõ ku˽mahus (tugevast sajust) Rõu; ei taha ärʔ `mahtu, `väega paĺlo sai Plv; Poig om täl küll sääne, et ei mahuʔ ubagiʔ `peŕsehe (uhkusest) Vas; ku [vili] partõ `pääle är es mahuʔ, tet́te vaak Räp Vrd mahkuma, mahtma
2. piltl Ei ole ta `seieni mahund sõnagi `lausuma; Nad `läksid pahast, nävad nüüd mahuvad viel läbi `käima; Sie ei mahu teregi `vasta võttama, käib pia `seĺjas IisR; ei meno jutt mette `sõnna ei `mahtond Mar; nii `uhke, et ei mahu teiste inimestega `rääkima; ei mo jutt `mahtund seal kedagi, tema jutt mahub ja maksab igal pool; kui teene ütleb teesele alvad sõnad, vat see mo `sisse ei mahu Mär; meno jutt ei maho `senna `ulka Ris; ennem `ütles ikke alati, kui kodunt ää läks, aga enamb ei mahu kudagi `ütlema VMr; teine inime ei mahu teisega kokku Iis; si̬i̬ ei `mastu meele `tulla, one nõnna `uhke Kod; nii `uhke, et ei mahu `rääkimagi enam Pal; sääl om üit́s `piinlik olek, kos tunnet, et kiḱk om targa, et su sõna ega kõne ei mahu Trv; si̬i̬ om üit́s `mahtumede inimen, ei mahu eläme Krk

mamsel `mams|el Plt Hel, g -li Kuu SaLä Kaa Krj Muh Mar Trm Puh, -eli Jäm Kaa JMd Nõo Plv, -elli Krk Vas; `mams|eĺ g -li Trv Hls, -eli KJn, -elli Hää; `mamsell g -i Har/-ĺl/ Rõu Plv, `mamsli San/-ĺl/; `mamss|el Kir Plt, g -li Khk Krj Pöi Rei/n mamsel/, -le Tõs; `mamps|el Var Kei Kos, g -li hajusalt Sa, Mar Han Tõs Aud(`mo-) Koe ViK Iis Trm Ksi, -le Lih PJg, -eli Vai Ris Koe

1. a. naisteenija mõisas Kes‿ned `mõisas `pienemate `tüöde pial olivad, nied olid `mampslid IisR; `Mampslid olid mõisaprouade `teenijatüdrikud Han; Oli proua mampsel, kes proual üles passis Tõs; köögitüdrek või köögi`mampsel, `mampsel oli ikke peenem nimi Aud; `mõises ollid `mamsellid Hää; [mõisaproua] jalutas `tihti `Uudes`mõisas `ringi, vahest oli tal pojapoeg ja `mampsel `koasas Kos; `mamsel `ańdis pere toidu `väĺla JMd; proua `mampsel, kes prouad riietas VMr; `mõeside pääl latse `oidja, köögitüdruku õigati puha `mamsliss Hls; `mõisa `virtin `preilit `üĺti `mamseĺliss Har b. preili `nuored `tütrigud olivad `mampselid Vai; `mamsel `olli suurt sugu inimene Muh; `köstre `mampsel, kõrsi `mampsel, kis saksa keelt `rääkisid. `mampsel ei olnd abielus PJg; `linnes ja `moisades on `mampselid, tütarlastel `öeldaks Ris; ni̬i̬d olid ni̬i̬ poolvärnikud, saksa poole, neid `üeldi `mampsel. olid kas kõŕtsimehe `tütred ehk kooliõpetaja Ksi; egä siis es joole preilit, siis oli `mamsel Krk; olli mõni aritu tüdruk, aedame tüdär, tu̬u̬ kutsuti `mamsel Hel; `mamsell oĺl sääre peeneb tütärlat́s; inne hantvärki `tüt́rit kutsuti `mamseliss Plv c. lõbunaine ennevanast olid `mamslid Khk; `tõmma katus pääl ja `ongi `mamselite maea `vaĺmis Hää
2. suur puust haamer Maast `kaevasimme kived `väljä, tagusimme `mamsliga `jälle maa ühe tasaseks Kuu; `mampsliga `tauda `palgile `pääle, et tappi `pulgad kovasti läheks VNg; seina `mampssel, suur nui maja ehitamisel Jäm; `mamsliga lüiaste seina palgid nagade `sisse Ans; Pane selle palgile `mamseliga mened partsud pihta Kaa; Seina vahe täideti kohe tegemise `aegu ää, paĺk `paika, sammel vahele ja `mampsliga `pihta, et `nurka läks Pöi; `mompsliga `taotse seena paĺgid paegale Aud; paaba, mõni üiab teda `mampsel Kei; ehituse `tüemestel on `mampslid kuasas Kad; kui `mampsliga virutad, siis vai vajub, kiviga `tonkimisest ta ei `tiagi Sim
3. lepatriinu Mamsel, mamsel, lenna üles, vaata, onts oome kena ilm Khk

mis|sugune 1. milline oli se ilm messugune taht, tä‿i jättänd `käümättä `Viinistu vahet; ega maamihed siis ole `oskand `ennemäld vahet tehä sis, messugune on sie `värske kala ehk mes juo seist kala on Kuu; nüüd juo on inimistel `laual `saiad ja keik, missugune elu nüüd on VNg; linnurada - - see läheb ühes kohas kahearalikuks nink säält peab niid se `talveaeg `paistma, missugune ta on Ans; missugune siga ei töŋŋu `päeva, see töŋŋub `öösse (inimesest, kes ka ööajal tööd teeb) Vll; jumal oetku, messugune mõisa aed oo Rid; `põtru olli ka paelu, nüüd põle sii mette missugust (mitte ühtki) Hää; tahaks viel `enne `surma ühekorra näha seda süvendud jõge - - et missugune ta nüid piaks olema Koe; messugune väits ja `saapa tal olliva Puh; näis, mes nä nüid ärä teevä sääl, messugutse liina lageda `maale istutava Nõo Vrd mida|sugu(ne)

2. (tugevdab hinnangut või osutab kellegi või millegi täisväärtuslikkusele ) `Astjaks `uetud `tühjäks saand `viina `ankur, `pohjus `lüödud `otsast ärä ja `asti messugune Kuu; kala pole ju mette missugust ka Khk; Kena laavapakk, sellest saab laudi missuguseid Kaa; `naabrumes tuli tegi meile vasika ja missugune vasikas (kunstlikust seemendamisest) Iis; Ja õligi mänd `vaĺmis, võis pudrusid teha missugusid Trm; sammal `oĺli ja kase koored oĺlid ja viha lehessad, `tehti väŕvid missugused `väĺlä Vil

mitmet|sugu mitut liiki või laadi jõe suus pidada `mitmed sugu kalad õlema Lüg; Siie oo seda kola ette mütmetsugu kogu väätud Kaa; `metmed sugu `asju oo `poodis Tõs

molgus molgu|s VJg, g -se hajusalt S, Kul/-ĺ-/ Mär Kse Tõs Hää/-ĺ-/ Kei Hls Krk, -sse Iis; `molgu|s Lüg/-ss/ Jõh, g -se Hlj, -kse Kuu VNg; molguss Har, g -a Trv; molgos Vig, g -e Ris molkus Ei niisugune `molgus kusagil tüöd `viitsi tehä Kuu; see molgus ep `oska midad teha Khk; Koer tuli `järge, see molgus vilus `seltsis `keima Kaa; Tuleb `vastu kut molgus, sõna äi lausu Pöi; Kui ta poisild molgus on, sis tast meest äi tulegid Emm; sain selle `väikse moĺguse (koerakutsika) Kul; lapse`põlves oli nii molguse `moega, nüid oo mees küll Mär; Ega moĺguste sugu ka ei kau Hää; oh sa va molgos Ris; õled üks pagana molgus Iis; Si̬i̬ naine peass tobu oleme, kes `säätse molgusege eläme akkap Krk Vrd nolgus2

muni muni g munõ Rõu Plv Se, p munt Se, `munda Plv mõni Truĺl oĺl kah õ̭ks munõl Rõu; ma tuusi (tundsin) `mundagi mi̬i̬st ärʔ Plv; kats alažit om munõh sepikoah; muni sugu om `laulja Se

murdja(s) n, g `murdja Lüg Kaa Pöi Rei Phl Rid Mär Han Kei JõeK Koe VJg Iis Trm Ksi Plt Krk(-e) Hel Ran Nõo San Krl, `muŕdja VId, `murdaja Kuu RId Kse Han Tõs Vän Hää/-aea/ Saa, `murdija Khk, `muŕja Kod; `murdai Rõu, g `murdja Hel; `murdj|as Jäm Vll Jaa Rei JMd Plt Puh, `murdaj|as Hää, g -a

1. a. kiskja See koer on seel igä kohe peris `murdaja, ei `pääse `veerad `kennegi veräväst sise Kuu; Unt on `murdja, ei õle `ullemat `murdjat Lüg; Ega viukull ei õle `murdaja kull IisR; uńt [on] `murdjad sugu Jäm; sii külas pole `paergus `murdjad `koeri Vll; Kaśs on kohe `algmisest `peale `murdjaks `loodud Pöi; libahunt‿o vähem `murdja Phl; `metses oo `murdjaid `loomi `paĺlu Mär; tõhk oo üks `murdaja loom, püiab kanu ja Kse; purikas on `murdaja kala Vän; see koer on igavene `murdaja, kisub inimesi. aasin seda `murdajad tokiga oma kallalt ära Saa; nüid ei ole midagid `murdjad `luoma, muudkui kuĺlid `lennavad JõeK; ega ma mõni `murdjas ole, et sa mind kardad JMd; ilves on üks `murdja metsa luam VJg; `kuarne on ike üks `muŕja Kod; suur koer nagu `murdjas Plt; ta `peĺgäb miut nõnda ku `murdjad `lu̬u̬ma Krk; karu va sitt `murdai lu̬u̬m Hel; susi om jo `sände peĺlätäv, temä‿m jo `murdja Ran; Tuvikese om muidu vagutse linnu, aga tõene tõesele om nigu murdja Nõo; Ütegi `muŕdja eläjä liha es süvväʔ Rõu; `Mi̬i̬ksi mõtsan nu soeʔ oĺliva tol kõrral. rahvass iks ańniva `mõisahõ teedäʔ, et `muŕdja om mõtsan Räp b. parasiitputukas täi [on] vana pää `murdaea Hää; luamad `vehkleväd ja `tapleväd, `muŕjad süäväd, parmud Kod
2. piltl kange õlu Ma jaanibeks piisa tegi, äga ta suur murdja ju pole Kaa; Talgude aeaks tehti õlut. Vanasti aruarva tehti ja siis oli ikke murdja ka Kei
3. (murdvargast) `muŕdja muŕd ussõʔ `maaha ja kaḱk tabaʔ iist Se

mutikas1 mutik|as Mus Pöi Tõs(g mutiku) Hää, mut́ik|as Tor Iis Trm Plt KJn SJn, mut́tik|as IisR, g -a; mutigas Rei; muti|k g -ka Kse Pst Puh Rõu(-t́-), -ga Rei, -ku M Nõo Ote San Urv Krl, -gu Krk Urv, -ko Plv Räp; mut́i|k g -ku Krl, -gu, -kõ Plv, -ga Har; mut́k g `mut́ke Kam; pl mut́i|kad Aud Vän Saa Lai/-t-/, -kud Äks, -ka Rõn San, -kaʔ, -keʔ Har, -gõʔ Urv; pl muti|ked Ran, -ke Ote, -keʔ Räp, -kaʔ Krl Räp, -kõʔ Kan Har; ppl mut́iku Khn

1. putukas pornigas on pisine mutigas; Ma tää küll, see oli kronks, pisine pruun mutik Rei; mutiku na paelu kohe et, neid oo vees koa Tõs; Sui - - mut́iku kõik kohad `täüde Khn; mut́ikid oo igade sugu ja igade nägu; mut́ikad söövad õunapuu õied ää Tor; `veeksed mut́ikud läksivad vähi küĺlest ära vette Äks; Mut́ikate `vasta sai `tehtud koirohu ja kaelu vett, si̬i̬ `oĺli `kange ja ävitäs mut́ikad [taimedelt] ärä KJn; mutikit aiass `suĺgi si̬i̬st `vällä Krk; mõnikõrd om õhk täis mutikit ja kihulisi; mutiku - - `kangest sööve `lu̬u̬me ja inimese näo `pääle tükive Hel; `turba avva olliva egäsugutsit mutikit ja siputajit ja `kaane täis Nõo; `mut́ke - - nigu kibenä õhun liiguva, aga na nii valuste pureva et Kam; ku mutike söövä, siss suur kubel tule üless Ote; mut́igõʔ - - mõ̭nikõrd omma˽paŕdin, [lendavad] iks üless ja `alla, üless ja `alla Urv; mutikõʔ nu̬u̬ `lammõsõʔ inemisele nii pääle, mis irmuss Har; Vi̬i̬ päält ja õhust püvve˽nimä˽kihulaìsi ja˽`tõisi mut́ikit, aʔ eherüss sü̬ü̬ pääle mut́ikidõ vi̬i̬l `tõisi kallu kah Rõu; vahest suve õdago om nii paĺlo mutiket, et kuige ei saa neist jako Räp
2. mullikas Tahi küll, et võtta täma mut́tikas `sööma `piale, aga kus sa ta paned, põle ju `ruumi IisR; kahessa`tõistku nüssi `lehmä oli ja `tõisi mutikit oli, `seantse õhvakseda, kate `aastase Trv; edimetsel suvel vaśk, tõśel mutik Hel
3. (muud väikesed olendid) `Kuerapojad sibavad juba `ringi, keik ühesugused mut́tikad IisR; ku näd (kajakad) `siia põllule köivad, siiss põle meres `süia, `võtvad iga mutiku, olgu tä konn või sõsalik Tõs; konna mutiku ja mis puha sääl vi̬i̬ sehen om, vesi om mutikid täüs Hls; mutigu om alli uisikse, musta pää otsan Krk; Kui poja välläʔ tulõva, sis kutsutasõ konna mutikaʔ. Kui mutikel jo hannaʔ ärʔ kaossõ, sis kutsutasõ konna pojaʔ Räp

mälestama1 mälest|ama Kuu Hlj VNg Pöi Tõs KuuK JMd JJn Koe VMr Kad Rak IPõ Puh, -amma Lüg Rõu, -ämä Kuu Lüg Vai(-ämmä) KJn Puh, -eme San; mälä|stama Jõh VJg Iis Trm, määle- Khk Kaa hajusalt L, JJn Tür

1. austavalt meenutama `surrud mälestetti `kirgos Vai; `Surnuaja pühal `keidi koos kadunuid määlestamas Kaa; Neid on sii mälestud küll, kes sõas `otsa said Pöi; ega `suńtust põle, kis tahab, see määlestab [surnuid] Hää; ta mälestab (leinab) oma `lapsi kaua taga JMd; lapsed mälestasid vanemaid Koe; `peetasse mälestuse kõnesid, mälestatasse Lai; mälestäväd `surnid KJn
2. mäletama ma mälestan, ku olin vähikäne Kuu; seda `aiga ei mina mälesta Hlj; suvel sai `karjas `käia, `talvel sai `kuolis `käia, seda ikke saab mälestada; `Ninda`kauva kuer mälestäb, ku magu suus (abisaamine ununeb ruttu) Lüg; määlestan, et käisin sial `saunas Var; villased paelad olid `kingadel peal, nii paelu kui määlestan Mih; `näuksi vanu `laula ma oma lapse`põlves mälesta vähe Tõs; mina mälestan, isa tegi rege, siis mina `näitasin [peeruga] tuld KuuK; mul kadus siis see määlestamine vähemaks, kui ema ära suri ja esimesed lapsed olivad JJn; täna on viel `mieles, aga `omme ei mälesta kedagi Rak; ei mälästa sugu, kuhu selle aśja panin VJg; kas mälestad isada Iis; nigu mina mälestan, õlid ikke kivi luisud Trm; kas sa mälestat vi̬i̬l, ku esä ärä `ku̬u̬li Puh; sa‿i mäleste sedä `asja San || unustama kirjutage üles, et siin elas `Klaukse Ants, suur rammumies ja võimamies - - nuored muidu mälestavad ära KuuK
Vrd mälehtäm(m)ä1

mälu1 mälu Hlj VNg Jäm Khk Krj Pöi Rei Kse Hää Kei Juu JMd Koe Trm Kod Lai Plt KJn M Puh Nõo, mälü Kuu Har Rõu Vas, mälo Lüg Ris Kan Plv Vas Se

1. võime meelde jätta, meeles hoida; mäletamine; meelde talletunu või talletatu sul ei ole mälu `aisugi VNg; Mul on ikke ia mälo, `muistan viel `kõiki oma `ristemäsi Lüg; Mälu nõnda kadund, et mitte midagi äi mäleta Pöi; mälu on nörk Rei; müno mälo sies oli se sedasi; pole änam seda mälo `ühtigi Ris; minu mälus seal seppa küll ei ole old Kei; tal on ia mälu JMd; mälu lõpeb nõnna ärä, kedägi enäm ei mäletä Kod; alva mäluga - - täna `kuulis, `omme enam ei mäleta Lai; ei ole sul ka sedä mälu sugu Trv; ilma mälute inimene, midägit meelen ei kurda Krk; ta om `väikse mäluge Hel; mälu lääb ka segi, sõna ei tuleva ka enämb `mi̬i̬lde; vana inimene unetab kõ̭ik ärä, ei ole suguki mälu Nõo; mis mälü sul tu̬u̬ om, ku sul meelen ei saisaʔ Har; Mu mälü om nii otsah Vas
2. mõistus, aru koes soo mälu siis oli Khk; Sellel juba mälu peas, see juba suur poiss Krj; mi̬i̬lt olõ õi, mälo sul `väega kõhn Se Vrd mölu2
3. halva mäluga inimene ega nii mälü `maksa siis `olla, et unestab kaik Kuu; oh sa vana mälu, ega sa midagi `mi̬i̬les pia Hää; sa‿lõt ku vana mälo inne, ei˽tiiä˽vi̬i̬l kosaʔ aśa pańniʔ Kan; sul om ta pää kui mälo (sa ei mäleta midagi) Se

määrduma `määrduma Vig Puh Nõo, `miar- Lai mustaks, määrituks saama [kasukas] `määrdus juba ää, siis `aeti riie `peale Vig; lapsel silmad `miardund, `kriimus Lai; jaḱk `määrdusi sällän väega ärä Puh; kate teräga väits `olli, pää `olli nigu sugu `määrdenu; Musta tü̬ü̬ man määrduva rõiva ja käe ruttu ärä Nõo Vrd määrdima, määrgume

naiste|rahvas naiste|rahvas(s), naeste-, naśte- eP M T, naistõ- hajusalt V, naestõ- Khn, naesse- Kod MMg; `naiste`rahvas hajusalt R; `naistravas Hlj Lüg Jõh, `naistra(a)s Rei Phl, naisteras Käi; naistõ|rass Urv Har, -raass Rõu(naaśtõ-); naśte|rass Nõo Rõn, -raass Puh a. naine, naisisik `suomalne tuli `siie `suure `paadiga ja siit viis omale abilisi `püüdama, mehi ja `naistravast Hlj; `tõise `naiste`rahvaga tegime suos `eina; lihavõtte `lauba `naistravas pesiväd põranda Lüg; üks kerd oli üks vana `naiste`rahvas oma pojaga `Narva joe `ääres Vai; sält laeva eest es tohi mette naesterahvas läbi `menna Jäm; Taanimoal, seal `peaje (pidavat) naśte`rahvad koa olema `soldatiks Pöi; kui naesterahvas `tulli `tuhkabε, siis `aeti `tuhka änna `alla Muh; va naisteras inimene, mes ta `üksi `jöudis Käi; `Naistras tohi `tösta nii `rasked `asja Rei; naisterahvastel olid `enni siilikud ja `neoksed `kampsulid Mar; kui ma noor olin, siis naiste`rahval oli äbi asi, kui `elmid kaelas põlnd Mär; Liisu nimelised naśte`rahvad elada vanas Han; naeste`rahva näpud ja mära obuse mokad, need vagusi ei seesa (üha tegevuses) Tõs; Kihnu naestõ`rahvad ond elu aa mihe iest tües Khn; kis ennast oo ää äbistada `lasnud, se oo `langenud naesterahvas PJg; kaput́ on palidu `mu̬u̬du riie, naśte`rahval `seĺgä `panna Saa; ennemuśte old, et ei tohi naśterahvas esimene `olla, kis uueoasta umiku `teise peresse lähäb, sis visatakse obuse rangid `kaela Juu; lõnga kerimised, lina `kehrus ja taku `kehrus, ned‿on naeste`rahva tüöd JõeK; naiste `rahval ikke nüer oli punutud [pastlal], et ta `pehmem oli VMr; ei õle tämä suanud naiss, ei naesserahvass (vanapoisist) Kod; naesterahvas oli enamast üleval partel, mees `ańdis kätte (vilja ahtmisel) Äks; poisid ikka `ütlid ka naiste`rahvid vahel, et õrnem sugu Ksi; sõba `oĺli naeste`rahva riie KJn; üits ainuk naiste`rahva inimen [on talus] Krk; sõrme otsa kiḱk tü̬ü̬d täis, ninda si̬i̬ naeste`rahva olek om Hel; kel naeste`rahval siĺmä `ki̬i̬rlevä, tu̬u̬ om liiderlik inimene Ran; sääl `olli üits naśterass `lehmi `nüsmän Nõo; tu̬u̬ `tapse esi `endä, nii `kange südämega naisterahvass `oĺli tu̬u̬ Ote; küll om vi̬i̬l hirmuss, kui naistõ`rahval sukaʔ löpäkiläʔ Kan; vanast oĺl naistõ`rahval keräkot́t üten, ku˽tü̬ü̬ manu lät́s; tu̬u̬ oĺl vana tõtõlik naistõrass, is võta˽hellügi `sisse Har; Ku˽sullõ kohegi minnen naaśtõraass `vasta tulõ, ei sõ̭ss saa˽hüä õ̭ńn Rõu; saa as naistõ`rahvaʔ mi˽hobõstõga minnäʔ Vas; naistõrahvass nakass lagonõma (sünnitama) Se b. (abikaasast) käis siin oma `naiste`rahva vai `prouvaga, minu `naiste`rahvas ka eläs viel Lüg; Mo naisterahvas on `muldas Pöi; me läksime oma naeste`rahvaga kahekesi `mõisa Mär; see on minu naiste`rahva sugulane Pai; täl `olli iluss säräne parass töndsäk naśterahvass Puh

nii|sugune seesugune, selline üks niisugune `kergikäne inimine, ken `tahtu `aeva `uhke `olla Kuu; `sinne `tehti niisugused obadused, `sinne `kanga `serva VNg; keik ihu sihes on niisugune `roidus Khk; olga nii sugune kut oo Muh; see ikke üks niisugune asi Mar; Niisugune `valge liiv Han; ajab niisugust läma `väĺja, mil `mingisugust mõtet pole Kei; minu aa sees põle niisugust juttu old HJn; mina olin viel niisuguses kohas, kus oli paĺlu rahvast Kad; poisi tolakas tegi niisuguse `sindri tembu, et tie mis tahes VJg; mul õli niisugune õnnetus et Kod; inimese nägu põle olnd, niisugune aĺl olnd Ksi; kammert ei `küetud, sial põlnd niisugust `ahju kui nüid on SJn; `kaine `pääga ta niisugust `asja ei ti̬i̬ Nõo Vrd nii|sugu, nii|sugudane, nii|sugundene

noor|sugu (mõlemad osised võivad käänduda) `sinne one `tullu nuord sugu VNg; noorsugu oo nüitsel ajal nii ukka läind Mar; noorsugu oo teist`moodi kui vanad Tõs; naene on noore`sooga õnistadud Hää; `praegusaja nuortsugu räägib ikke kirjakielega üks HJn; piap iki nu̬u̬rsugu ka tuleme Krk

nurgeline nurgeli|ne hajusalt Sa, Phl Ris Kos HJn JõeK JMd Koe VJg Iis Trm Trv Hls, -le|ne Muh Phl hajusalt , Tõs Tor Hää Juu Plt KJn; `nurkeli|ne g -se hajusalt R

1. nurkadega, nukkidega (ka liitsõna järelosana) sie `paadi sisemäne külg on niisugune `nurkeline Kuu; laud on `nelja `nurkeline Lüg; möni asi on `mitme nurgeline Vll; nurgelene põllu tükk na sańt `künda Mär; anijalg kraabib sedasi maad, kolmenurgelest otsad Kir; katus oo ülält nurgelene Tõs; nurgelised tuolid Iis; ümmargune ja nurgelene Plt; ni̬i̬ om `väege nurgelise, ei ole sugu ümärigu Trv || (kehavormidest) see on üks nurgeline tüdruk JMd Vrd nurgaline
2. lapuline, kontvõõras `sõuksed joobakad poisid keivad nurgeliseks Pöi; tuba `tulle täis nurgelese; `pulmes `olle palju nurgelisi Phl
Vrd nurgiline
3. euf hiir, rott `nurkelised `üeldi `enne `iired olema Hlj; nurgeline paganas, keind jahukottis; nurgelised söönd leva `sisse augu Khk; Pane rasvapaŋŋi kaan kövali peele, et nurgelised kallale äi saa Kaa; nurgeline tegi paha, näris koti katti Pha Vrd nürgeline

*nürikas nürik|ass g -a(se) Krk; nürik|äs g Kod nürivõitu nuga - - one nürikäs, sugu võtab Kod; kirvess om nürikasess lännu; väit́s iki `seante nüri `taoline, nürikass Krk

ootama `ootama L Juu Ann Tür Koe Trm Plt, `u̬u̬tama Hää Kod(da-inf uadata) Äks Ksi KJn Vil, da-inf oodata; `ootama, `ootma S, `u̬u̬tma eL(-me M), (ma) ooda; `uotama, da-inf uodata Ris HJn Amb JMd Koe VMr VJg/`ua-, da-inf ua-/ Sim Iis, `uota(da) R(`ua-); `uõtama Khn

1. a. arvestama kellegi või millegi saabumist, millegi toimumist ei `joudand enamb sinu `uota, tulin ära Hlj; `uotasin `nindagu `päivä `pilve tagand VNg; Mehed `uadeti (ootasid) `ommikuni Jõh; `soldat tuli `miegaga ja `uotas kuninga `käskü Vai; [jõulupoisid] `ootsid nii kaua, kut kellu kaksteist ära lööb Jäm; ooda täna, ooda oome, tulemas pole kedagid Khk; kedagid `oota pole kena, tüdib ää Vll; oodatse, millal kukulind kukkuma akkab Muh; mihi oodedaks `sööma Käi; ma ole `ootan, et mu silmad on venin Phl; kehva `ootab `ammo paremad `aega Kul; oodake `meitit koa järäle Mär; Oodates olas aeg nagu pikem Han; Kissi neid `uõta jõvab Khn; oodasin senikava, kui vihm üle läks Saa; ma `uotan aina nõnna lugijad, et mis ta lueb ka `rahvalle HJn; eile `ootsin mitu `tuńdi Ann; `uota justkui `surma, ei tule ega tule VMr; õli paelo sepiliìsa, sai `kõrda oodata Trm; lü̬ü̬b igäväss ja tusass si̬i̬ `u̬u̬tamine, kavva ei tahagi uadata Kod; ommen on `jälle `vihma oodata Äks; olen küll `surma oodand, aga ei tule Plt; si̬i̬ tulli ninda, et ma es `aimagi sugu, ilma `u̬u̬tmede Trv; si̬i̬ u̬u̬t ku uńt obese mokka maha puduvet; ta pańds miu `u̬u̬tme, mea oodi ja oodi Krk; `u̬u̬tive eilä tõist Hel; jätä maha niidsekerä, `taivan `tuhvli oodava Puh; piki silmi sai oodetuss tedä; temä vahip ja oodab, et kas emäd om joba nätä Nõo; puu `otsa om kaśsil ää minnä, aga `alla tuleb tagusiperi perse i̬i̬n, toda rebäne all oodapegi Võn; vanal ei ole muud ku ooda, et eńgekene `väĺlä lätt Ote; küll ma olõ sinnu `u̬u̬tunuʔ Krl; hõbi inne ruttu ja ruttu, ega˽puśs ooda aiʔ Rõu; ma jo oodigina (ootasingi), mul um kangass `niitsehe `pandaʔ Plv; `väega hüä om, ku mõ̭ni `u̬u̬tmalda˽`küllä tulõ Vas; Ooda tä suust sõnna ku ku̬u̬lja persest pusso Räp; mul vaja mi̬i̬s ku̬u̬ (koju) `u̬u̬taʔ Lut || (käskivas kõneviisis ähvarduse või hoiatusena) `Uota sa, küll sa viel mu käest saad IisR; Ooda poiss, ma sulle näida Kaa; küll ma `talle ükskord kõik kätte tasun, uodaku ta VMr b. rase, tiine olema; sünnitamas, poegimas kui naisel oli oodata, siis `oiti ölut Khk; oo `ootamise ligidal - - kukub `varssi `nurka Mar; ei tohi nüid kottu ää `minna, lehm oo üsna oodata Mär; tä oo `ootamese pial juba PJg; oi sa `eldekene, mul om lehm nüid `u̬u̬ta, küĺm võtab `vaśka ärä Puh; tol naisel om ka varsti `u̬u̬taʔ Rõu; tä om `u̬u̬tmisõ pääl Se
2. lootma, eeldama, kartma ma‿s tea `ootagid veel, et kellu aeg nii `kaugele läin‿o Muh; mul ei olõ `kostki api `u̬u̬taʔ Har
3. piltl ees seisma `Poissisi `uotab kodu saun, ta matterdab neid iga tühise `asja pärast IisR; keretäüś om sul `u̬u̬taʔ Kan

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur