[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
harjaline arjali|ne Kod Ote, g -se KJn/-le-/ TLä Võn; arjalõ|nõ g -dsõ Krl; haŕali|ne, -nõ, pl -seʔ, -tseʔ V(haŕä-) subst, adj
1. harja(de)ga a. vualuarjaline (kasvama jäänud kaarevahedega niitmisest) Kod b. haŕaliisi `huśse olõvat ka olnuʔ Plv
2. teat vanune, suurune; ohtu a. Juhan `olli minuarjaline, tõese olliva kõ̭ik vähämbä; poesi om ütearjalitse ja üte vanutse kah Nõo b. väikelapseeast väljas, töö-, teovõimeliseks saav laps või nooruk juba peris arjaline poiss KJn; Kui latse kaśviva, siss olle ää oma arjalisi `käske ja juhatada; Talun kõige vanemb postest kutsuti arjaline peremiis Nõo; Vanõmbaʔ inemiseʔ `istõva lavva man, latsõ ja haŕalise˽saaśivaʔ Räp c. (umb pooleaastane siga, kesik) na arjalise olliva `kauniss ääd suurõkõsõd joba, nii ületalvikesed joba; si̬i̬ ää arjaline joba - - sest saab `varsti asi Ran; Vana emmis tuleb ületalve jättä ja paar-kolm arjalist kah Nõo; haŕäline `t́siakanõ Se
jää|kõnts sulav jää teedel – Võn San
jää|lobjakas jää lobjakass (sulav vesine jää) Puh
laudkond `laud|kond Pöi Var Tõs Ris Koe Plt, `loud- Rei, `laut- Kse(g -konna) Ris Juu KJn Se
1. a. ühes söögilauas istuvad inimesed Nii pailu inimesi oli, et kolmel korral sõid, üks laudkond lõpetas, teine akkas `jälle Pöi; üks `lautkond sööb [pulmas], teine `ootab `järge Kse; `laudkond, se oo pulmarahvas `söömas, esimene `laudkond, teene `laudkond, naa kaua kui inimesed söönud saavad Tõs; esimene `lautkond sööb ää, siis sööb teene ja kui siis veel kolmas jääb, siis `öeldakse, et see on tumma `lautkond Juu; Nu̬u̬rpaar `istus lauva külle piäl - - lähedalt sugulased `oĺlid kah siäl kohe esimeses `laudkonnas KJn; kat́s `lautkoǹda söödi (söötsin) rahvast Se b. samaaegselt armulauda saav inimeste grupp kirikus on `laudkond rahvast, lavarahvast Muh; oli täna palju lauarahvast, mitu `lautkoǹda Ris; õlin teeses laudkonnas [armulaual] Trm; Pih́t `oĺli vanasti `laudkoǹdade `kaupa. Viimane laudkond luges iśsämeie lauva ääres ärä KJn
2. laug (osa ahet) neli laudkoǹda o rugi ülal Var
1. a. ühes söögilauas istuvad inimesed Nii pailu inimesi oli, et kolmel korral sõid, üks laudkond lõpetas, teine akkas `jälle Pöi; üks `lautkond sööb [pulmas], teine `ootab `järge Kse; `laudkond, se oo pulmarahvas `söömas, esimene `laudkond, teene `laudkond, naa kaua kui inimesed söönud saavad Tõs; esimene `lautkond sööb ää, siis sööb teene ja kui siis veel kolmas jääb, siis `öeldakse, et see on tumma `lautkond Juu; Nu̬u̬rpaar `istus lauva külle piäl - - lähedalt sugulased `oĺlid kah siäl kohe esimeses `laudkonnas KJn; kat́s `lautkoǹda söödi (söötsin) rahvast Se b. samaaegselt armulauda saav inimeste grupp kirikus on `laudkond rahvast, lavarahvast Muh; oli täna palju lauarahvast, mitu `lautkoǹda Ris; õlin teeses laudkonnas [armulaual] Trm; Pih́t `oĺli vanasti `laudkoǹdade `kaupa. Viimane laudkond luges iśsämeie lauva ääres ärä KJn
2. laug (osa ahet) neli laudkoǹda o rugi ülal Var
rahaline rahali|ne g -se Kuu VNg Lüg Jäm Khk Vll VJg Trm Kod Pal M/-li|n Krk/ Nõo, -tse Ran Puh San; rahali|nõ g -sõ, -tsõ, -dsõ V/n -lõ|ni Krl/; rahale|ne g -se Mar Mär Tõs Hää Juu JJn Ann Koe Plt KJn
1. rahana esinev või rahas arvestatud sie `etsi rahalist `tienistust VNg; rahaline reńt, see oli ka üks `irmus asi Vll; see ikke rahalene töö - - saad raha selle eest Mar; need oo ikke rahalesed aśjad, ega neid mud́u saa, peab ikke raha olema Mär; rahalest üürilest (st kes tasuks elamise eest rahas) talus just ei `peetud Tõs; rahalene ammet Koe; Saivad rahalist `pińtsi kunni surmani Trm; mes rahaline puu, sel `pantse tikud `õtsa (müüdavatest küttepuudest) Kod; ei ole oma [jaoks] tü̬ü̬, om rahaline Trv; miul rahalist teenistust ei ole ollu; rahalist kulu lää egäl poole Krk; neil `oĺli oma rahaline palk, mes nä saeva [ropsitud linade] kaalu pääld; mõni tei `päivi vai maśs rahalist `üiri Ran; `mõisallõ oĺl rahalinõ taso ja kuuśtõist vakamaad oĺl `nurmõ `mõisallõ kokko `pandaʔ; ega˽siss rahalist kaasavara es olõʔ Räp
2. rahaga seotud, rahasse puutuv vallavanemal olid kõik valla aśjad `aada, rahalesed `siuksed Plt
3. rahakas, rikas võttis omal rahalese naise Hää; tämä tahab rahaliss mi̬i̬ss Kod; ta on rahalene inimene, mis tal viga KJn; ta taht iki `mõnda rahalist tüdrukut Krk; mul `oĺli tõestele `ulka `väĺlä `massa, mul oless ollu rahalist naist vaja Nõo; Rahalinõ `tütruk ja illuss ka, mi‿sa˽vi̬i̬l tahat Urv; poiss, si̬i̬ `tüt́rik võta sa henele, siss saat rahalitsõ naasõ Har; siin um paĺlo rahalidsi `rahvit Rõu; rahalinõ ja kõrraline `tüt́rek ollõv Plv
4. subst rahapalka saav tööline `õhtul `siati [kartulivõtjad] ritta, et kes on rahalesed ja kes on `lambapääva tegijad JJn; `mõisas oli vahel kolmkümmend, nelikümmend inimest karduleid `võtmas, rahalesi Ann; kas sa tõu oma `rahvaga kokku panid või võtid rahalisi kah Trv; mul om prilla paĺlu kulu, mitu rahalist tü̬ü̬l Hel
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|