[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

iitsakas `iitsak|as g ‑a hall-kärbsenäpp (Muscicapa striata) `Iitsakas `iitsutab, siis ise `liigutab savaga IisR Vrd iisitsi1
kond1 kond g konnu Kam Ote Har Plv; kund g kunnu Urv VId(n kunnu Plv)1. vilets, harimiseks kõlbmatu maa; põndak konnust ei saa `õigede `põldu, ei saa `mõtsa; konnu omma sisen aenamaal, ja põllun, mõni süĺd laǵa Kam; kunnu `pääle riibati iks likõga aina Urv; um sääne kunnu, ei kannaʔ `õigõt `viĺjä Plv|| kos puid oĺli lõigatu, sinnä `kondu (raiesmikku) es saa tetä midägi Kam Vrd kondmaa, konts4
2. luhaheinamaa – Har Rõu konnun om `väega `sü̬ü̬däv hain; enne jaani`päivä nakati `kondõ tegemä; Musta i̬i̬ ja `Vaidva veeren omma˽konnuʔ; `Piitrõ i̬i̬ veeren ei olõ `kondõ Har
3. laas (hrl kohanimedes) Vanasti Tuklulaanõ kund muudkuʔ pümet õnnõ; Miśso `nurmi takah tu̬u̬ suuŕ mõts, tu̬u̬d kutsuti Tika kund Vas; kunnu siseh ~ kunnistikuh (eraldi, üksi metsas või soos) Räp; heĺü läts hellä `mõtsa piteh, a kumu läts `kundu piteh rhvl Se
konnukene2 dem < kond1 söödi sisen vai kos ta olli, tu konnukõnõ, nigu `kõrgemp kotuss Kam; kunnu `pääle riibati iks likõga aina. sääl iks kunnukõìsi otsiti Urv

*lükk3 p lükkü õnn `Keski hüüss `toisele ärä `mennes: hüä lükkü; `Piiridükse vedä˛ille `suobati hüä lükkü Kuu Vrd lüüd

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur