[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

nisa nisa (-ä) Kuu RId S hajusalt L Ha, Jä VMr VJg IPõ Kod Ksi Plt Kõp Vil eL(p nissa Hel Võn Rõn San V)

1. imeti (loomadel) lehmal nisad `söörduvad, `kaua `lüpsmata olnd Khk; [hülgel] köhu sees see nisa, mis poeg `välja imeb Mus; Tuul ja `päike `lõhkus lehma nisad karjamal ää, `õhta‿s lase `lüpsa kudagi Pöi; lehma nisad oo `kolsed, nelja tipiga Muh; kaks nisa `lammal oo, egä kolmas tall seält änäm kedägi saa Vig; kui lehmä udar ette täis oo, siss nisäd oo naa tikkis Tõs; mütal on kümme nisa Saa; sa põle nisäsid puhastand, piim nõnna prügine Juu; `lüpsma tulemise ette, siis tuleb piim nisasse Ann; kõvad nisad, piavad iad kääd olema, kes piima `väĺla siis tirivad VMr; paĺju nisi sel sial, võtab `alla neli-viistõiss põrsass Kod; minu lehmal olid nisad nii õrnad, et pisike laps võis `lüpsa Lai; [kassil] kolm `puari nisi Plt; ei saa `lüpsa, `sitke nisadega lehmad Vil; udar om siit nisade vaheld `lõhki lännu Trv; ku piim `nissa tule, siss‿o kolmantel pääväl poig Krk; udar `oĺli täis nigu üits pańg, aga nisast `piimä `väĺlä ei tule Ran; emmissel om `ulka nisasit - - aga mõni põrss jääb nisata kah Nõo; tol lehmäl `oĺliva nii `vindse nisa, et katõkeske nüśsime Võn; naritsa lü̬ü̬ tu̬u̬st, ku lehmäle mõ̭nikõrd `piimä `nissa jäetäss Kan; mi‿sa naist nisust alasi määrit Har; varsakõnõ võt́t nisa `suuhhõ Vas; tu̬u̬ om hüä lehm, kua tu̬u̬ om kuvvõ nisagaʔ, takah vi̬i̬l kat́s `väikeist nissa Se; nisa jo kiniʔ jäi lihmäkesel (ei anna piima enam) Lut

2. naise rinnanibu või rind Kui `lapsi imemäst ära `vierudetti, siis `tervati nisäd üle, sie pelut `lapse ära Kuu; suur poiss ning ikka veel nisa `otsas Ans; nisal napp `otsas Khk; Koristasi neid va eina sodisi - - nüid on kõik põue ja nisade vahe sodi täis; Mis inimene seda`viiti käib, nisad puhas `lahti ripakil Pöi; laps akkas mõlgutama `peale nisa `otsas Muh; anna lapsele nisa suhu Käi; Tal on nii väikesed nisad Mar; Poiss pandi nisa otsast (väga väiksena) karjases Han; Emä panõb lapsõlõ nisä suhu, aga mielt pähä `pandud ei sua Khn; laps tahab imeda, anna lapsele nisa PJg; inimesel koa nisä, nüid üiäväd rinnad Juu; laps imeb veel ema nisa JMd; mõnel naesel nisäd põvven ku leeväd Kod; kel nisad väga suured, `vaovad ripakille Ksi; nisades oli paĺlu `piima Plt; ma lää latsel nisa `andme Hls; ku mõni imetaje naine man om, siis lastass [tal]- - nisä anda Krk; vanast oĺliva latse kaits `aastat nisa otsan Ran; leevä - - nukk sü̬ü̬ ärä, siss kasvava sul suure nisa Nõo; taa lat́s sai ilma nisalda (rinnapiimata) üless kasvatõt Har; nisa `sisse ai roosi tu̬u̬ `peĺgämisegaʔ Vas; tuĺl sääne hõlahhuss ku latsõl nisa isahhuss Se; võtaʔ naańe `suuri nissuga, üt́s nisa pad́ast, tõõnõ kattaʔ Lut

3. (miski nisataoline) a. lutt nisa `tehti enne `lamba nahast, siis `anti lapsele Khk; siis `pandi pudelile nisa `otsa, nüid imeb sealt Muh; ma osti kolm nisa, tallekstel vaja, latsel vaja Krk; Suur laits, aga ludsub iks toda pudeli nisa Nõo; ma ośti kummidsõ võĺss nisa Har; Tet́ti vi̬i̬l sääne nisa, õt t́säĺgiti suuh leib ja `sukri segi - - tu̬u̬ `pańti ńardsu `sisse Vas b. (piibu) pits, otsik `tõine nisa vast sai suust `välla, nüüd on jo `piibu nisa suus (noorest piibutajast) Lüg; imeb va piibu nisa peale, pigi ais `juures Mär; Sa ei ole kah üits lõhn ilma nisata, iks üttelugu tu nisa sul suun tossap Nõo c. nahavolt möne `seltsi sigadel nisad kurgu all Khk; nisädege siga, kaits pikkä nisä olli lõvva all Hls; `lambal ummaʔ ka nisaʔ kaala all Rõu