[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

hand hand V, and Hel T Urv Krl Lei, g (h)anna

1. saba ku arak kadsatess - - kos pu̬u̬l and om, säält tuvvass `käsku Hel; `kange kuumaga lehmä võtiva anna `säĺgä ja joosiva tanumide; egä peni kergitäb oma `anda - - kes ennäst väega kitt Ran; kuri puĺl tulli ussest `sisse, nu̬u̬ lehmä sarve olli ummeldu pääkoti `külge, vana viht olli annass `pantu (pulmanali) Puh; ja kui kana `anda soputana, siis tulna `võ̭õ̭rit; tuule`veskil om nii et, kui ää tuul om, siss tuleb jahu ku obese annast; last vihuti siss laaleti et, at́a at́a anna pääle, tsopu tsopu tsooru pääle; töbi annaga peni; nüid om [koeral] äbi, tuleb and sorun ja pää norun; `rätsepä obene ravvane, and om taka linane = nõel ja niit Nõo; lõõgaśsi kodu poole minekit nigu and `õigõ takan Võn; kas vai neli viiś obest `pańti `anda üitsütele [rehe tallamise ajal] Ote; Kui and `küindusi końdi manu, pidi ää nüśsilehm olema Rõn; Tuli om nigu pini anna otsah [tulenäitaja ei pea pirdu paigal]; Üt́s iiŕ, kat́s `anda = pastel Urv; no˽timäl om suuŕ juuss nigu hobõsõ hand; timä `tallass õks alasi tõsõ hanna pääle, timä taht alasi `tõisi tüssädaʔ; kasi˽kaśsi hanna alaʔ sõim Har; kas susi soe hanna pääle kunagi˽situss (kelm ei reeda kelmi); T́sia hand hoiõti kesvätegijäle; Hopõń näüdäśs `handa ja˽kattõ (jooksis ära) Rõu; taa sääre hadak um, taa nigu kana hand tuulõ käeh (kerglane inimene); `lamba hand saa kaŕussõlõ [süüa]; vana `loikam [koer] tulõ kodo hand `jalgo `vaihel Plv; jobi hannaga pini; harak liinah, hand ussõh = ah́oluvvaga ah́o`püh́kmine Vas; mis teil om müvväʔ, hobõsõ `handu vai haŕaśsit vai `ńartsõ; pini höörätass `handa, hannagaʔ; ku hädä om olõ õi `härgägi hallõ, a kui hädäkõrd `mü̬ü̬dä lätt, siss om `handagi hallõ Se; kaśs situ‿iʔ är umma `handa; hüäl tsial kõõ kõvvõr hand; mõnõl [lehmal] um padi hand ka kui luud - - mõni um harva hannaga Lut || piltl kibu anna all (rutt, ajapuudus) Urv; Kos tä õ̭ks inäp lätt, ku täl jo˽hand paku vahel ja elu üte veere pu̬u̬l um (rase) Rõu; ei olõ nail nooril häpü ei˽`handa; hanna ku̬u̬h (vabaabielus); Lahke hannaga inemine (kergete elukommetega); om ta mineke kiim, hand `kukro pääl, annaʔ joostaʔ õnnõ kohe taht Räp; kiä `uhkõ om, `viskass hannaga Se; ligõhha hannaga, hüä olõ‿i·ʔ Lut; hannan, hannah jõrel, kannul sa olõt nigu `väikene lat́s imäl alasi hannan Har; Taa pinitüḱk `tirkass ka‿ks alati sul hannan Rõu; oĺli ma˽ka iks suuril hannah `valvma minneh Vas

2. riietuseseme (alumine osa) kördi and Hel; võta and üless, ma anna sulle `vitsu; praḱk (kuub) `olli poolõni `perseni, praki and `olli `lahki; ta‿m talulaits - - om `uhke - - lü̬ü̬p tõese kas vai `uńdriguannaga maha Nõo; laits om nigu tila emä anna küĺlen Ote; pane oma poig vai anna `sisse, mia ei pane tost tähelegi Ran; imä nõśt säŕgihanna (kuuesaba) üless; kat́s `tuisku väläh, üt́s tõst `handa, tõõnõ aja lummõ `persehe Vas; Kattõ `mu̬u̬do siidi omma, pääsiidi ja hannaʔ - - Nuu˽hanna˽köüdetäse˽`taadõ, naasõ˽`köütva˽linige `küĺge, `tüt́riku˽vanigõ `küĺge; liniḱ, mäh́k `ümbre pää, hanna takah Se

3. tarberiista osa, käepide, vars üits aenumane annaga pańn `oĺli, ku vahel liha küd́sätedi, siss `pańti `ahju Ran; `lapju and läits `katski; pöörä annast kääneti pü̬ü̬r ette, siss `olli uiss `kinni; kos vanast olli olusa kopa, `handul kõ̭iḱ naśade taka ja Nõo; `luitsa `pańti `andu piti `varna `pistü, egä üt́s tuuś oma ärä; pää ari `oĺle `öörgune, and `oĺle iks takan Võn; villkopa kõru `olli madalamb ku kipi kõru, säält kõrvast läits and läbi Ote; Üle lapjuhanna ja roobihanna ei tohtev minnä, siis minnev au ahju San; ss‿võedass kas vasara hand vai, mia taht, `minkä˽nii t́ä [kips] peenikesess hõõrutass Urv; vigla and oĺl ka parass piḱk ja jämme, iks hää `peiu võttaʔ Krl; tooli hand om tooli sällä takahn Har; timä näḱk mi̬ ilma hannaldaʔ rihhu, tah́t hinele kah Rõu; `tartu piibuʔ oĺli˽`kaĺliʔ, nu̬u̬ʔ oĺli ilosa luust hannagaʔ Plv; Hummogo niidete hain `maaha, sü̬ü̬m `aigo `leivä˽naaśõʔ riha hannaga˽haańa ülest vai kaari˽laḱka; prenneĺ, tol hand peräh, puust hand Räp; a tu puu, mis `perrä läbi tsusatass, pulk otsah, tu kutsudass meil ratta hand vai lankhargi hand Se; hand kua um tsiŕbil, lüvväss `vardõ Lut

4. vilja idu; ohakas; lehe, marja, õuna varreke kääneti lade `ümbre, et põhjan mõni konds om `tervess jäänu, kesväl mõni and `persen, uhak küĺlen Ran; `müimise kesvä iväti, et siss lähvä anna takast ärä Puh; kesvil jäi `andu, `keśviga olli tu sõda, kaaral ja rüäl ess jää `andu; anna olliva uhaku kandsu, terä `küĺge jäänü Kam; kesvä anna om vällän, kägu ei kuku siss Ote; lihel om hand, taast timä kasuss Har; ma idudi kardokit, kardokil umma˽jo hanna˽takahn Rõu; keśvil hõõruti hobõsõga hanna˽takast `maaha Räp

5. järve sopp, maatüki ülemõõduline osa Üle jäŕve anna `tuĺlimõ San; hannaga vakamaa, suurõmb kui vakamaa Har; `Uutsõh om üts järvehand Se

6. ühisest töörindest mahajäänüd tükk, tööjärg ku mõni `põimja jäi `taade, siss üteldi et, kae tu̬u̬ jäi `anda, t‿om vana laisk `põimja, lähme kuseme ta anna pääle; tõese `põimja avitiva siss tu̬u̬l `anda `jääjäl ärä `põima, tu̬u̬ `olligi tu̬u̬ anna pääle kusemine; mõni kes äste kärmäss `olli `põimma, laśk `endä `i̬i̬ga minemä, ja tõese jät́t `anda Nõo; kuiss sa nii uma hannaga `perrä jäät Har; tuu jäi `handa uma `i̬i̬gaʔ, niku˽hand jääss `perrä, niku˽siba; timä om kõõ hannah Vas; tää tügüss kõ̭gõ hanna pääle `jäämä Se

7. rida, rivi kurõ˽`lätvä mõ̭nikõrd `kolmõ `handa, imä i̬i̬hn ja latsõ˽takahn; Kurõʔ `lindasõ katõhn hannan Rõu; kala˽puhaśti ärʔ, ja `su̬u̬lśsi, siss salid́si `handa Vas; hahe hand ĺätt; sibulahand, `handa saĺlidsa (nööri otsa lükin), ar saĺlidsa sibula `handa (kuivatamiseks) Se

8. kraasimisel saadav villarull(ike) oi õigõʔ mitu `handa `villo sai taast pügüst; Es kraasita˽küll˽sääntsiid nigu noʔ kraasitas `kerrä, siss kraasiti iks hannaʔ Kan

Vrd händ

kaha1 kaha Jõe Hlj VNg IisR eP M T Plv Räp
I. 1. lusika, kulbi, piibu jms laiem õõnes osa vanast oli suure kahaga `piipusid Krj; kui vaŕs lusikal ää lähäb, siis jääb paĺlas kaha järele Kse; kula oli, järsk kõvera konksuga kaha, kellega tõstetse Var; vanasti olid suured kivi kahaga ja `vandusega piibud Tõs; Minu vanaisal oli kahe kahaga lusikas, pulmas käia, naĺla teha Amb; lusika kahaga suab pada `kaapida JMd; (torupilli) kahad on puust `treitud, kollakad karva viel. paremalle puale `külge jäävad nie kahad; sie vüö on kahade külge `kinni pandud Kad; suure kahaga lusikas Pil; piibu kaha `sissi `panti tubak Pst || oherdi raudosa õõnes lusikakujuline ots, iva – Khn Vän Tor
2. reha pea ehk pealispuu – Sa Muh rehe rehal on kaha lühem kut loo rehal Kär; Ma `raiusi omale ulga kaha puid `kuima. Saare kahad on tugevad Krj; Kaha puudeks oli `sitke kasetüü Pöi
3. labida laba, leht – L labida kaha täis `mulda Kse || (vanast labidast) labida kaha oo `nurkas. kaha oo kulun labidas Tõs
4. õnge kaha vasest plaadike õngenööri küljes konksu läheduses kalade juurdemeelitamiseks – Lai
Vrd kaba1, kahv1
II. 1. kahv, võrkkott peam kalade tõstmiseks ja vähipüügiks; vähinatt kahaga võtavad jääaugust jää `välja Iis; kahaga tõstetasse kala `välja; luobib kahaga kalad kas `saani vai `jäätuse `peale Trm; kaha on kellega kalu pü̬ü̬däväd. nagu pot́i aŕk. võrk nagu kaŕsi suupael. kahad oo vähjä ja kala pü̬ü̬gi jaoss; kahaga tõssetasse korejed `väĺjä `suismess; tü̬ü̬d tuleb `juure ku kahaga. nõnna paĺju Kod; vähil käisivad, siis iki kahad ja udilad Lai; kahaga luha pääld `võeti kalu, `lü̬ü̬di kalale `pääle; lättest `tuĺli `väŕske vesi, sinna kala tulliva nigu `õhku `ot́sma, sai kahaga `väĺlä `tõsta Ran; vähe kaha Võn; suuŕ kala mis rabõlõs, tu̬u̬ `võetas kahaga Räp Vrd kahv1
2. tihe tindinooda pära või mõrrakujulise püünise viimane sopp – Kod Ran mes `tińta `pü̬ü̬tässe, on kaha. ta nõnna `tihke nõõlaga kudotud, juśko terä kot́t Kod

kasa1 kasa purje nurk ehk sopp `puomi kasa; `temba `kahveli kasa enamb üles `puole; `purje ülimene (pahemb või paremb) kasa; `kliiver`puomi, `piigi, `taagi, `taak`purje kasa; `keula`seili tekki kasa; taak`seili `ulgukasa; toppi `päälimene kasa; topp-`purje `masti, `teŋŋi kasa; topp`seili `piigi, `teŋŋi kasa VNg

kimm4 kimm Pst, g kimma Hls, kimmu Räp, pl kimmaʔ Se; p pl kjõmmi Khn kalapüügivahend või selle osaa. abara suuresilmaline võrgulina `kimmege võrgu om suure Pst; kala mäśs kimma `sisse ennast kokku, säält ta änap ei pääse Hls Vrd kima1 b. erineva tihedusega ühekordne võrk peam latikapüügiks – Se c. mõrra sopp mõrra kimm, kost kala `vällä ei saa; mõrral om mõni kat́s vai kolm `kimmo Räp d. muti ülemist ja alumist selist ühendav(ad) nöör(id) – Khn
Vrd kimu2

kolga|perä jõekääru sopp Lehmä lät́si kolga`perrä Har

kolk4 kolk g kolga Trm Plt Pil KJn T V
1. nurk; kõrvaline koht, kolgas; (jõe)sopp einamal ja õjal on ka `neskesed sopid vai kolgad, kolk on `neske tühi moa Trm; jõe kolgad, jõgi lähäb käänd sees Plt; sehelmäne nukk üteldi mõnikõrd kolk, aga välimäne om ike nukk Ran; nuka kolga kõik `kraami täis Puh; visass kulbi `kolka Nõo; tuu maanukakõnõ, mõni ütel ka kolk; aame kala sinnä `kolka, üits nisukõnõ nukk järvel Ote; käve nulgaʔ ja kolgaʔ läbi Urv; sul uulõ kolgõst tsilguss `vällä ku sa sü̬ü̬t Krl; ta lugõ üle `nulkõ ja üle `kolkõ; Hoolõdu inemine lask kõ̭gõ üle `nulkõ-`kolkõ Har; Mi̬i̬ʔ ai lamba˽ji̬i̬ `vi̬i̬rde kohe `kolka Rõu; tu̬u̬l um sääne illoss maja, et olõ õi˽seoh kolgah́ki säänest maiaʔ; nuh́k `nulkõ `kolkõ piteh Vas; mi `pańti `kolka, üt́š ütte, teenõ teisõ `kolka Lei
2. (konkreetne) maakoht, -nurk, külaosa tõsõ kolga mi̬i̬ss Kam; kost kolgast sa olõt Kan; Puudistõ kolgan oĺl paĺlu `rämme Har; ma˽tei Vanatarõ kolgan `haina Rõu; `terve˽kolga˽kokko, sõ̭ss `ü̬ü̬ĺdi külä; kas sa‿ss Lutsu `kolka ei˽tiiäʔ Plv; mõ̭ni üteĺ Kunnu külä, mõ̭ni üteĺ Kunnu kolk; edimäne väümiiśs oĺl üle kolga mi̬i̬śs; mi˽kolga rahvass oĺl kõ̭iḱ śaal Vas; tõnõ kolk, tõnõ ki̬i̬ĺ Se
Vrd kolgas2

kube kube g -me R(g -mme Lüg) spor, u Sa, L(-mes Mar, g -ne Tõs) K(-mes Ris) I T(-m TLä); n, g kube S Var Tõs Aud, kubõ Khn, kupe Muh Mar Kul Kse PJg; kupe g kuppe spor L, HaLo VlPõ; pl kuppe M, kuppõʔ Har, kuvvõʔ Krl; kubõmõʔ VId(-hõʔ Vas Se)
1. kehaosa a. reite ja kõhu vahekoht inimesel Eks `miestel olite ikke pikka `säärega `saapad, kubemeni Jõe; Kubemmes on rahud Lüg; `läksin vede kubemest `saate Vai; püksid lottis, püksid kubete pεεl (rebadel); kubese kasus sedine suur kähm Jäm; mis sa mind kupest kõtistad, naba alt mind näpistad rhvl Muh; kube sooned on kõik `kanges `tõmman Var; kubenest paestetan Tõs; ette suur valu kubõs Khn; kubede `sisse lõi ää `seuksed suured munad Aud; ku lapse kupped `audund ollid, sis puistati koipuru vahele Vän; kuppes karvad ja seal on mokad Kei; `siia `alla kubemete `peale lõi nihukse valu oo Juu; eks kõhunahk ole koa jo siin kubemes Kad; kubeme rahud `aavad üles kui liiast käia Trm; ema `käśkis kubemest ka ära `pesta Lai; poisi `ütlev tüdrukide `kohta pikä kupetege tüdruk Hls; kuvvõtõ seen om mul valu Krl; suuŕ paisõʔ `õkva kubõtõ kottal Har; ta om õks `liiga `nõstunuʔ, selle omma kubõtõ soonõʔ `paistõdu nigu kablaʔ Har; kaala pääle ja kubõhide manu Vas; kubemes(se) (käima ~ tulema ~ tõstma) kubemesongast Ku kovast `tostad, tulevad jo `suoled kohe kubemesse Kuu; sooled käivad kubesse Jäm; mihed lasid sooled kubeme Khk; `Tõstis oma sooled kubese Pöi; sooled käivad läbi, käivad kubes Käi; soolikad köivad kubene Tõs; soolikad akavad kupetes `köima PJg; sooled käevad kubemesse Kei; Suolikad `vauvad kubemesse, siis on song Jür; suoled käevad kubemes JMd; soolikad käeväd kuppesse KJn; soolikse käivä kuppise Trv; sooliku nakava kubemede `käimä Ran; kui sooliku om kubemede tulluva, siss aap kõik ette `puńveli Nõo b. (taga)jalge ja kõhu vahekoht loomal kubemete `kohtil oli `pehme `villa (lambal); pikka kubemega obusel on tühimus pikka, sie on vedel obune VNg; kubemed on taga küle pääl, `tühjad koad, tagumaìsi `jalgu `juures Vai; `musta pugu lehm, must lehm, `valged kubed Jäm; kui kube sooned ning rahud paisutand on, siis on kube iirud Khk; täkul oo `olter kubes ja määral nisad Jaa; lehm aas pea kupese ja imes ise ennast Muh; kupped oo obosel seäl `jalge vahel, esimesed kupped ja tagomesed kupped Vig; pugal lehm oo kel kõhu alt oo sedasi `valge, kuppist `valge Mih; [hobune] kubest läeb kõige enne `vahtu Tõs; obusel oo neli kupet Tor; vars (varss) pist pää kuppess; pikä kuppege [mära] om parepe ärä `jääme, ku täku om käinu Krk; lühikse kubetige obene Hel; obõsõl om kuvvõtõ kotalt `aigõ Krl; hobõsõl aja kubõtõ pääle ja `kaala kaʔ hiireʔ, aʔ lehmäl ummaʔ õnnõ kubõtõ hiireʔ Rõu; hobõnõ kubõhtõ mant är ragonuʔ Plv; anna täĺle roosaga kubõhit pit́eh Se
Vrd kohtsõ, kubet
2. a. sopp, nurk, äär Tubaka koti kubest Mus; seal nuka peal `enne kui suur sild tuleb, maja seal kubeme sees (teekäärus) Kse || kuppe põld äärepealne, äärmine põllulapike Krk b. laevatrümm `tünnid all kubes; `laiva allpuol kubes on juo vett (laevaruumi allatuult küljes); `tuulega `peksa pääl puol kubes `lahti `kauba (laevaruumi vastutuult küljes) VNg c. juusteta oimukoht Kahel puol `õtsa ies on `juuste kube Lüg

kulbas1 kulbas u Jõe, Mar Nis Jür JõeK JMd Ann Kad HljK Trm, `kulbas Kuu Hlj(`ko-), g `kulpa
1. tühimik a. õõnsus, auk rähn taub puu `sisse `kulpa Jõe; Kaik oo müdäd ajaned `tuhlimaa `kulpasi täüs Kuu; jõe `kalda all `kulpad Nis; maa alt juokseb jõgi, nisukesi `kulpaid pidi maa täis olema JõeK; `kulpad on alt tümad, mine poolest kerest saadik `sisse Ann; vesi süeb `kulpad `kalda `alla, vähid elavad kulbastes Kad; vajus `kulpasse, `kulpa `põhja HljK || mõlk, lohk mannergas `kulpaid täis Trmb. ulualune; räästaalune pane `sinne `kulpasse Kuu; üks kulbas oli koa seal toa `külgis, kus `pandi `kõlkad `sesse; toa ja rehalse seinä vahel oli se kulbas Mar
2. sopp, käär; (pool)saar einämäs suurt `kulpa kohad; sa oled öhö `kulpa jättend `niitmata Mar; sain tüki metsa kulbast eenaks teha Nis; lähme `kulpasse `eina tegema; lüeme (niidame) selle `kulpa maha JMd; kulbas oli nagu poolsaar, vesi `piiras kolmest küĺjest; kulbaste `eina loomad `äśti ei söönud Kad

käänd käänd g kään|u Khk Mär Tor spor K(-ea-, -ia-), Trm Trv Ran Nõo Kam, -o Lih Plv Se, -ü Krl Rõu; kään g kään|u spor S, Mar(-o) spor K(-ea-, -ia-, -eä-), I(-ea-, -ia-, -iä-) Puh Nõo San(ḱ-), `käänu Hlj VNg Lüg(-o), -ü Kuu; n, g `käänu VNg Vai; pl käänud Var
1. a. käänak, kõverus; käär, sopp tuli tie `käänü tagand Kuu; `teine maja, sie oli `käänu pial Hlj; `einamaal on `käänod; mene lüö sie jõe kään maha (niida jõekäärus hein maha) Lüg; aja `käänus (väljaspool tara) ta tuli mu `vastu Jäm; kivesaja käänd εε varisend puhas; Riksu niidi käänu pεεl olid pölend augud Khk; Jögi teeb Unima väljal käänu; Tei‿bul aia käänu tuleb tee kään Kaa; aea loomad jõe `käändu Mär; sel aeal on seal `kohtes keänu koht sees; `keera sealt keänu pealt `kõrva Juu; kui siit käänust nüid uut `maandid keerata vana `maandi piale Pee; jõe `kianudes kasvab ia ein Kad; meie põllud one savi aagu kiänun Kod; mere sońn lähäb `kaugemalle mere `sisse - - nisuke kiand sees - - see on poolsaar Plt; nõnda paĺlu om `käände sehen tal (Õhne jõel) Trv; käänätäb tõõse ti̬i̬ `pääle - - kos äkiline käänd Ran; käänu kotald jõgi jooseb `kärmede Puh; jõe käänd om nigu jõest maha jäänu, jõgi lääb `õigest edesi Nõo; Käänü pääl visaśs ri̬i̬ kummalõ Rõu; kääno kotuss ti̬i̬l - - üle kääno minnäʔ Plv || truubi käänoʔ ahjulõõrid Se || `kärpsed õlid süänud [koera] kõrva kiänud (kõrvalestad) läbi Kod; [kirves] läits jala käänu (liigese) `sisse; päḱä roks om päḱä otsast seeniss ku `liikme käänuni Nõo Vrd käänatus, käänuk b. kõverik, keerd puul `niskesed kiänud ja viänud siden, viän siden, ei õle `õige Kod c. eseme kõver puitosa miä tien `vankrile `uued `käänud (~ `käänupuud) Vai; kõver puu oli, adra kään (adervars) `üiti. aisad käisid käänu `peale Rid Vrd känt2, käär1
2. vigur, riugas kis valetab selle `kohta `eetasse: taal on neid `käändusid nii pailu teha Khk; igasugused käänud ja väänud sel inimesel, ei ole otsekohene VJg || (keelest) te tahate nisukesi `käänusi `saada Amb; küll one kõne siden paĺjo `kiänä Kod

käär1 käär Jõe Pha, g kääru Kuu/`k-/ spor eP(-ea-, -ia-, -iä-), M Ran Nõo TMr San/ḱ-/ Krl Har/ḱ-/ Räp(g -o), käära (-ä) Jõh/`k-/ Muh spor L(-iä- Khn), KJn SJn Kõp, kääri Pöi Var, `kääro Lüg, ḱaaru Krl Har; käärd g kääru Jäm Vig Kse Tor Tür Ksi KJn Hel Ote V(ḱ-; g -o)
1. a. käänak, käänukoht, looge; pooleldi piiratud maatükk, veekogu osa vm sopp mere `lougas on mere käär Jõe; `Einama `käära `lasned `mennä rägä Jõh; aja obu aja `kääru, siis saab käde Jäm; just silla kearu peal ~ silla kearu `kohtas (tee käänakul) `tulli `vastu; lehmad o mere kearu sihes Muh; Selle kääru tagant tuleb Nurme talu `nähtavale Mar; kõba maa lähäb järve kääru `sisse Kse; kääriklene jõgi, kus käärid sehes on Var; se vana maja oli sii kiärä piäl, kus tie kiäräb Khn; `oĺlime jõe käära peal koos; läksin jõe `käärdu Tor; naene läks Ärjanina käära pääl `eina tegima Hää; jõgi tieb sial kohal nisukese `veikse kääru VMr; [vaja] ti̬i̬ `jääri ja kiärud `riisu Kod; jõgi tege `seäntse kääru - - järvel om kah käär, mõtsal kah; mede käärun püünävä kaits mi̬i̬st kalu; aja eläjä `kääru Trv; jõe `käärte sehen kasvass suuŕ iluss ein Krk; `aina kasvap ka sääl jõe `kääre sehen Ran; mi hainamaa om sääl i̬i̬ ḱaaru sisen Har; niidü ḱäärd, lõigat tu̬u̬ `vi̬i̬gaʔ; ma lää üle uja kääro Se || (ringiminekust) teeb suure käära Tõs; Mia läksi kiärägä Kahu tagant läbi Khn; ku sa siit `õigest (otse) läät, sis jääss sul suur käär maha (ring tegemata) Krk Vrd kääreb. fig (kõrvaline) koht, kant ei tea, kus `kääras nii räägitse; mõnes `nurkas ja käära sees oo teist `moodi Tõs || tä oo mõne käära pialt tohm küll, aga mõne käära pialt põle Tõs; ḱäänd jutu `tõistõ `ḱaardu Se c. (ruumiosast) löövi käärd (esikunurk) Jäm; riha alutse käär, `sinna `aeti üssikse `sisse; mea olli kirikun `altre käärun [või] `kantsle käärun Krk
2. a. aas, silmus sedasi jalad pani sält nööri kääru tagant läbi Jäm; korjatakse nee vörgu käärud niimoodi käävarre `peale (kuivama pannes) Ans; ma viruta sulle selle ohja kääruga Muh; lööb soolika käära üle teese (hobusel tiirudega) Tõs; Mio võt́tis [laine] suõdi kiärässe ning viis üle `parda - - suõdi kiär oli pios Khn; liignahk oli [kasukal] ees ja punased käärad olid puusade peal; käärad jäid äärede `peale nagu `pastla `tärked Aud; käärad ehk tamsad `oĺlid [võrgu] paelal, kääradega käis võrk juheti aru `küĺgi; kivislõnga käära `pańni `ümmer kivi (kivistamisel) Hää || (suka)silm kiäräd üüdässe nied, nied pahupidi silmäd Khn b. kiud, keere puu mõõgad olid, [lina] püu kätte ja `anti `pihta (ropsimisel), teene käär ja jälle `pihta Tõs; Üks käär ühe küĺle päält ja teine käär teise küĺle päält, `öeldi siasaba nü̬ü̬r Hää
3. uure, õnarus, õnnal `perse kääru vahelt vöttis `auduma Khk; vart oli `seoke käärägä kõver puu Tõs; `Kainluauk on piha labaluu all käe kääru si̬i̬s; Mõista mõista `mõõru, katsu katsu `kääru, `käärus kana pesa, kaks muna si̬i̬s - - [mehe] kubeme `käärus on si̬i̬ pesa Hää; kindsu kääru `sisse (põlveõndlasse) Krk || piibu käärä sehest piibu pigi võta, pane [haava] `piäle Tõs
4. käänis, riiete (üles)kääritud koht Kui [varrukas] pitk on, pane käär peale Pöi; tubakas `pandi mütsi kearu vahele Muh; ülli käär; püksi käär; pane käär `pääle Emm || riba, tükk `riide käärud Jäm Vrd kääre
5. (üle terve leiva lõigatud) paksem viil `lõika üks käär `leiba `mulle Trm; `lõikas ühe kiäru `leibä Kod; pidu `pääle lõegati iks käär, aga egäpäevi lavva `pääle lõegati kikk; Kellä kuvve aigu tuudi pruukost mõtsa, käär võileibä Nõo; `lõika˽mullõ kah üt́s käärd `leibä Plv; lina`kakmise `aigo `ańte hää käär piirakut `lõuna `u̬u̬tõss; Kas ütekäe vai katõkäe kääroʔ Räp Vrd käärahuss, käärmas, käärmik, käärukas
Vrd käänd, käärakas1, käärik2

käärakas1 käära|k Kse TMr Rõu, g -ku Mär Tõs; käärä|k g -ku Ran Kam, -gu Krl; käära|kas Pöi Nis(-ia-), g -ka spor Sa Lä; käära|gas g -ga Khk; ppl käärakid Vän
1. käänd, kõverus; käär, sopp jões püiavad mööda käärakid küll võrgust mõrraga [kalu] Vän; kääräk om mõni kõverik - - kas põllu vi̬i̬r vai mõtsa kääräk; `ku̬u̬lmel om kah kääräkud ja jõe kääräkud Ran; aenamaal üt́s kääräk siśen, üt́s lomp vai, kos keväjä vesi sisen Kam
2. a. a kõver, kaarjas; kongis; käänuline kääraga ninaga mees Khk; Suur ull öletsepidi kõver käärakas nina, just kut suur varn Pöi; jõgi oo nii käärakas Mär; Mets oo käärakud puid täis; `Jääral olid käärakad sarved Han; see [tee] oo käärakam, aga siit [minnes] oo otsem; puu oo käärak Kse; kõber, kiarakas puu Nis || Seikse kena kääraka tagumisega tüdruk Kaa Vrd kääruline b. s küll sool oo käärakas pias (nina) Mär; olid ka siukst `kasvan käärakud (sobivalt kõverad puud adrakurgedeks) Tõs
3. üle terve leiva lõigatud paksem viil [isa] Leikas moole suure kääraka leiba Pöi; Leevä käärak, tu̬u̬ oĺl häste paks üle pätsiotsa lõigatu muru Rõu
Vrd käär1

käärik2 kääri|k g -ku Trm Lai Plt; g `käärükä Kuu
1. paksem leivaviil, -käär `Käärükä void sa küll `leivält `leikada `oitegi hüä Kuu; niisuksed käärikud `öeldi, mina olen ka tõmmand pikuti (leivast); võta üks leeva käärik öhes Plt
2. (jõe)käär, (heinamaa)sopp – Kuu
Vrd käär1

lõugas1 lõugas Pöi Muh L K IPõ, lõogas Vig Juu, lõugass Trv Hls hajusalt T(lõo- Ran), Rõu Räp, g `lõuka; löugas g `löuka Khk Krj Pha Käi

1. lee, tuhkhaud uuematel `ahjudel pole `löukid mette Khk; `koldes oo koa `lõukad, lõugaste `sisse `aeti tuhk, siis tuli `seisi `koldes Muh; naised `estosid `lõuka ääre pakkode peal ja tegid sukka LNg; Ahu ees `oĺli suur kolle, lõugas Tor; ennemast olid muedugi `lõukad ahju ies JMd; tegi ahju `lõuka `piale tule Lai; lõugas oli, sial keedeti ja küpsetati Plt; `tõmba üd́sed `lõukade Ran; üleväh `lõuka kottal om ah́o kuḿm Räp || tulease, keedukoht kividel Vanast oĺl kua manh mitu lõugast. Sõ̭ss `säeti paaʔ kivve pääle, tet́ti tuli alaʔ ja keedeti `sü̬ü̬ki Rõu

2. istekivi või müür sai sis `istu `lõukas, tuld `koldesse panna Vig; lõugas oli ahu ees, kus vana taat́ `istus peal ja küttis `ahju Kse; kolle oli ahu suu ees, lõugas oli `kõrvas Tõs; kaks kibi oli `kolde ees, väĺlap̀ool oli pae ja seetsepool lõugas Aud; `istus `lõuka peal ja suetsetas `piipu Tor; `enne oli kaks lõugast, pisike oli `vasta `seina, suur `jälle oli sii `ees‿pol Juu; lõugas, tema üks kivi uńnik - - pane vie `ämmer `peale Kos; mina `istusin `lõukal ahju rinna ees Ann; kui lie ära lõppes, siis oli `kõrge kivi, sie oli `lõugas Sim; ahju suu ees lõugas - - olid `valged suuremad siledad kivid, nii suur et said `istuda Plt

3. a. ahju- või partepealne `lõukan om [puud] kujumen Hls; ahju i̬i̬n `lõuka pääl lõmmud kuivatedi; läits rehe ahju `lõukale, ahju lae `pääle Ran; `pańti orre pääle nahk üless ja `lõukale, siss sääl `kuivi Rõn b. laepealne, lakk riialutsel `oĺli lagi pääl, siss `aeti sinna `lõukale `põhku üless Ran; Latse lätsivä lõukade mängmä Nõo

4. a. nurk, sopp Sai pörmukse [toitu] köhu löuka Pha; kakud `pandi ikka [ahju] `lõuka, suured levad kesk`paika Muh; metsa `lõukas ehk `nurkas - - kes neid `lõukaid jõuab kõik läbi `käiä Rid; `lõukad om ahju nukad katõl pu̬u̬l; `kartuli jäänu [koopa] `lõukade Ran b. ahju kummialune tuli lääb `lõukase Trv; tuli palas õige suuŕ ülese `lõukas Hls Vrd lõuke

Vrd lõuge1

lõuge1 lõuge g `lõuke Saa Hls; lõugõʔ g `lõukõ Har Plv Vas

1. ahju- või partepealne `lõukel ülevas oĺli liha suitsutamise końks - - pisteti liha `sinna konksi `otsa, kaks `päeva oĺli `lõukel, siss oĺli `vaĺmis Saa; `viska koti `lõukel kujume; kuum ja suits käis `lõukel Hls; tulõ˽sa˽kah tast `lõukõlt mahaʔ `sü̬ü̬mägina Har

2. nurk, sopp leib jäi sinnäʔ kinniʔ, aho `lõukõhe; ma jäti vesti [niidu] `lõukõhe Plv

Vrd lõugas1

löga löga Jõe VNg IisR S hajusalt L, Ha Amb ViK Iis Ksi Lai Pil, lögä Lüg Vai Var, hajusalt Pä, Juu Kod KJn M T(p löḱkä Kam)

1. pori, sopp `konna pill oli sie rohi, mis `saima `niitada, suos `kasvab, lögas ja, ja kus on sie vesi keik ja muda VNg; `Rüöpad löga täis, rattad vajuvad `rummuni `sisse IisR; põld sünni [künda] `ühti, päris löga alles Kse; Ei sua `jalgu ää pühitüd, vädavad paranda lögä `täüde Khn; löga on `pehme vesine muda Nis; ärä määri ennäst lögäge Hls; kik koha om seda lögä täüs Pst; jalg sai `irmsa lögäga kokku Kam Vrd lödi, lögi

2. püdel aine, mäda, lima kui üks mädänd asi lähäb `katki, siis on lögä kõik kõhad täis Lüg; kala kidade löga; looma soolte löga Jäm; korvi täis mune läheb `katki, koŕv va paĺjast löga täis Khk; `aige inimene aab koa löga suust `väĺja Vll; vana imal löga (hapnemata leivataignast) Kul; sie supp on justkui löga Ris; või oli nii tümä ja `pehme kui lögä Juu; [mahla] tila `korjab löga või seda oksed täis, siis `üeldaksegi et kaśk oksendab Amb; kardulid tõmmanuvad kuhjas kua nii lögast Kad; lina siäme lähäb ouru ku lögä; tigu one ku lögä Kod; liha kees lögast kohe, kui panid kapsastega `auduma Lai; lögäle sodiks, plägaks [ploomid] Olliva joba üle valminu, aga nüid om kõik lögäle lännuva Nõo || seebipära, soop [mees] `seisi saana ukse piäl, [naine] tu̬u̬ lögä, lögä sae `õtsa Kod || konnakudu lögäst `argnese nu̬u̬ poja `vällä Ote Vrd löma1

Vrd läga, plöga

lögi lögi pori, sopp pori lomm, `pehme oo, seesab alati märg, ei kanna, lögi oo ja vedel Aud Vrd löga

löhn löhn g löhna (võrgu)sopp; lohk või kumerus vörgul löhn, kalad jäävad löhna `sisse pidama; löhn oo purju ölma sees, kui tuul muljub, puhub, see kumerus; `riidel löhn sihes, mühk pahupidi pöörda oo löhn Khk

mödru mödru JJn Kad

1. pori, sopp jalad mödru täis JJn

2. sodi, praht – Kad

nurk nurk g nurga eP M, `nurga R(n `nurka VNg Vai)

1. (matemaatiline nurk) tuul on perä `nurgald - - üks `neljä`kümme `viie `kraadi all, puhub tagand puold Kuu; pia`aegu on [tuul] `vasta, `nurga all VNg

2. ehitise seinte ühinemiskoht ning selle lähim ümbrus kui lugeda et `õskand, eks siis `pandu `nurka Lüg; `Raskemate `tüöde ajal `oiab `nurga taha (eemale) IisR; Ma pani ta `nurka `seisma Mus; `meite kaśs magab ikka tua `nurkas Vll; Saun tee `peale äi paista, jääb elumaja nurga taha; Tänase ilmaga pole muud, kut katsu, et sa nurga `varju saad Pöi; igase `nurka `pandi üks suur mei `püsti; istub nagu nui `nurkas Muh; vili koea `nurkas unigus Phl; voki seesab `nurkas Kul; Ää `jõstug üksi `nurkõs nagu va nońn Khn; Vanaśti `oĺli saunalava `mu̬u̬di magates ase `nurkes Hää; sie on üks tühi `nurkas `tehtud jutt piltl Hag; kaśs puges `nurka JMd; pane `nurka sie tuol Iis; `üsse unik on nurgas `tuulamata KJn; riha all nurgas `oĺli lekist `tehtud sehake kuḿm Vil; istub nurgan Trv; nurka lööma ~ viskama kõrvale heitma, sinnapaika jätma no siis `lüödigi nied vene rahad `jälle kõik `nurka Jõh; `aastat `kümme oli juo `müödä, kui `vorgud `nurka viseti (loobuti võrgupüügist) Vai; emäd alles põllenaised, noored `tahtvad neid kohe `nurka `lüia Rid; kui ema ära suri - - mina ei visand teda (teat vanaegset mütsi) ka siis `nurka KuuK; pudrulusigu `nurka visanu (ära surnud) Krk

3. a. tasapinnalise kujundi, eseme vms ühinemiskoht; sellise ühinemiskoha piirkond silma väljapolne nurk on `räämas; ühest nurgast oli [rätik] `kinni ning teine oli seĺja pεεl laiali Ans; Pisike maja ut́t oli seal aja `nurkas; Nende põllu nurk tuli `sõnna aja `ääre `välja Pöi; põlle nurgad `katki Muh; kolme nurgaga rätik Rei; laua nurga pääl `tehti `ruumi Vig; silma `nurka tuleb silma rähk PJg; kui prügi silmas, siss vähikibi toob prügi silma`nurka Kei; Mõni `õmbles - - nimetähed [tasku] `nurka või `jearde Amb; einama nurk oli nii paakspuid ja kukepuid ja muud `rähmu nii täis JJn; sial aja nurgas meil kasvab kaks `mäńdi Kad; laua nurgad on ümärikud KJn; neĺlä nurgaga laud Trv b. nukk, ots, serv `kirve `nurgaga lõi `põlve `sisse `suure `aava; `peksas `kirve `nurga nüridast Lüg; leiva nurk on see, mis `järgi jääb Kei; `enne sai `krapsida seda tikku tükk `aega - - nüüd lähäb nii krapsu pialt põlema, vähäkene nurgaga `tõmmad JJn

4. a. ruumilise kujundi või eseme ühinemiskoht `este ei `tehtud `kundamenti `ühtä, `nurkide `alle `pandi kived; nüüd on ilusad `kuorma `nurgad `tehtud, ei tule `ühta `eini maha Lüg; Võtnd levad ahjust ää, aga üks jäänd ahju `nurka Pöi; ahju nurk akab maha `langema Hää; maea `nurkasi on `paĺlu, jo neid `metmed `moodi kohe Nis b. (nurkamisviisidest, nurkseotistest) Siis oli kalasaba nurk, pärast veel puhas nurk Pöi; mes palgi otsad ei ole üle, need `üitässe `puhtad nurgad Mar; ristnurgaga maja Mär; see oo vene nurk, mis põle `risti mete Vig; majad `tehti ikke libeda `nurkega, laudad ja küüned `tehti rist`nurkega Aud; eenä küünid tehäkse üles, `ristamesi nurgad tal Juu; vanast kõik majad olid riśtnurgaga Äks; laudal om riśt nurga või vene nurga, aga elumajal om `puhta nurga Pst

5. koht majas, tuba vm ruum või selle osa egä temäl jo `kuski `nurkas paremb ei õle kui sinu `nurkas; `suoja `müüri `ääres on mul üks üva sue nurk Lüg; Oma nurk oo ikka keige param asi sii maa pεεl Kaa; Ta juba majas oma inimene, köik nurgad tääda Pöi; eks ta teise toa `nurkas ela ja ole Mär; talu`kohtel oli ikka vabadik kua `nurkes Lih || (piirkonnast ahju ümber) tõesel pu̬u̬l ahaju õli nurk, tõesel pu̬u̬l tuhkaud; ahju nurk õli kiviss ja saviss testod, suured raudkivid ja ärä savitet tasasess; taren õli nurk ahju kõrval, siäl lesiti `õstate Kod

6. osa mingist maa-alast, nurgake, sopp; osa mingist paikkonnast, kant tämä on kõik ma‿`ilma `nurgad läbi käind Lüg; `meie `nurgas siin ei asu karusi, siin ei õle suurt `metsa Jõh; igas `nurkas on ise `seĺtsi kalu Khk; See nurk seal maja ees on nii puhas ja `kordas; Kõik nurgad on tühad, pole seal änam inimese `inge Pöi; mere nurgad `olle läbi köin, es leva `mõrdu Muh; niukst madalamad `nurkasi on ka sii, mis ik nat sauesegäsed on, aga suurem jagu on ige kibine maa Mär; talusi ei olnud selle nurga sees kedagi paelu Saa; metsad lõpevad siin `nurkas ää HMd; eks igas nurgas kõnelda ise murret JMd; olime abiks tagantpuol nurga `rahval (küla kaugemas osas) JJn; ega meie nurgas õlegi tammikuid Trm; me nurgan om `seante mu̬u̬d Krk

7. (nurgavoodist) nüüd õli `paari `rahval laps, siis `kuuvve nädälä `õtsas `läksivad `nurgast keriku Lüg; Ta oli parasjagu `nurka minemas Khk; Eit akkab teisel juba `nurka `jääma; Seal `olla pisike suure `nurka ajand Pöi; see kukub `varsti `nurka Muh; ta oo - - `raske inimene, `nurka minija Mär; suri `nurka ää Vän; mis tegejä temä enmp om, temä lääp ju `varsti `nurka Krk; tühjad nurgad (nurisünnitusest) Ei senel last õld, tämäl õlid `tühjäd `nurgad Lüg; kui kolm kuud õli naene paks, siis tulid tühjäd nurgad `külge Kod

nälv1 nälv Kos, g nälva Tor Hää Jür Koe Trm Lai Plt Vil, nälvä Juu KJn Ran Puh TMr Kam Rõn; nälb g nälva JMd Iis Kad VJg Iis Äks Ksi Pil; näĺb g näĺvä Saa; g nälva Hel, näĺva Pee

1. linnu rinnak kuĺlil oo õege terav nälva luu Tor; näĺvä küĺlest sain ead liha Saa; anel on nihuke suur nälv Juu; kellel nälb madalamal, see on parem emaani JMd; mõne ani nälb jooseb mööda maad Äks; nälva liha, pehme lahja liha Hel

2. mõhn kui nälvä `alla tuleb ummuss, siss kõnni kondsa pääl; aśt jala `nälvä `katski Ran; mia saesa üte nälvä (pöia serva) pääl Puh

3. a. pikem serv, äär nälv sielikul all, lõi alt mõnest kohast ripakille Jür; näĺvaga pilve on üleval, `vihma tuleb `kindlaśti (sabataolisest pilvest) Pee; `riidetükile jääb leigates mõnesse `kohta niisuke nälb `külge Kad b. sopp einama siht lähäb kõverite, tieb nisukese nälva `sisse; põllu `sisse lähäb süedi nälb Kad c. tapp kui puutööd tehässe, siis raiutasse nälv `siśse KJn

4. laba nälvad `lüödi kevade aŕk `sahkadelle [tera] `otsa, otsad `tehti laiemaks Koe; nälva ots lõi lõua luud `kat́ki VJg

pask1 pask g pasa R(n `paska VNg Vai) hajusalt S L, Ris Kei Juu Jür JMd Koe ViK TaPõ Plt KJn SJn Trv Hls Krk TLä Võn San hajusalt V

1. vedel roe `ehmatas kõvaste, kas võttas pasa `lahti Lüg; keik kuhad puristand `paska täis Ans; see vöi on nii üles suland jüstkut pask Khk; veiste `paska keik öue täis, peab järjest `vaatma, et ep astu pasa `sisse Vll; juu‿se ikka pask oo, `kärpse sitt Muh; Tia, mis sie lehm omalõ `sisse aas, et pask `lahti ond Khn; emal paĺlu `piima - - kõhud on [talledel] nagu põied ja pask nõnda kui vesi Saa; just nagu pask laiali labida pial, nisuke `raske inime VJg; lehm - - kui ristiku ädala `piale suab, jälle pask taga Ksi; kui ta (rebaseliiv) märjaks saab, siis on nigu pask, nõnna libe Lai; pask taga, jookseb nigu niit Plt; kana `paska kikk kotuss täis Trv; mahan olliv pasa lärdsaku Krk; pask vedel nigu kure ju̬u̬k Ran; muil `ü̬ü̬se kõtt valut ja `olli pask perän Nõo; lehm jäi `aigest, värisi `jalgu pääl ja pask `ju̬u̬śke `õkva ku kusi Võn; säälsaman jälle pask vällän Krl; kõik ussaid oĺl `paska täüs Rõu || (lõppjärgus kasemahlast) kase pask, sedist `valged `juuka tuleb `väĺja Jäm; kui jälle mahl änäm ei joose mette, sis ta lähäb pasaks Mar

2. pori, sopp, liga; sodi `Küĺges olid suured tiiva lauad - - siis ratas äi peksnd riiete `peale `paska (sõiduvankrist) Pöi; kaera libled `andvad suurt `paska `välja (tolmavad padja sees) Muh; Piaks teki piält vana tõrva pasa maha `kraapma; Torm aas võrgud `paska `täüde Khn; üks pasa loim - - madala maa‿päl Vän; obune ei vea, rummuni pasa sees SJn; luisa pask vikadi `pääle jäänu; sepä man om ravva `paska kiḱk kotuss täüs Krk; sääl ei ole muud ku sinine pask ollu maan ja susi ollu ka sääl maan, ärä lahutu kõ̭ik Ran; ti̬i̬ oĺl kõ̭iḱ nigu sopp, nigu lumõ pask Vas

3. miski täiesti kõlbmatu; roppus Sedist `paska äi taha `ükski `osta, koup oli päris pask Jäm; `Sõukest `paska äi söö kedagi Pöi; Lõugerdes on `seuke samma lobamokk, aga ajab `rohkem `paska suust `väĺla Hää

pori1 pori üld; p porri hajusalt T, V vedel pinnas, muda, sopp tie one lögä ja pori täüs VNg; tahin `mennä `toise talo, en saand `mendust, muda ja pori oli pali Vai; sügise keik kohad pori vöi läkku täis Vll; `Õhta tuli koju just kut pori orikas, öleni poriga koos Pöi; pori oo soos, ühna poriseb `jalge all Muh; sead käivad poris Rei; `sońnide `sisse keerutab `seukest pori kokku Vän; ku lamu `urkes ära mädaneb, siis ta läheb poriks Hää; masin jäi tüma pori `sisse Kei; läks nii, et pori käis üle peä Juu; seda muda ja pori kõik kuhad täis Koe; oh sina lapse kääń, kuda su siĺmist suab, siis aga kohe pori sies Sim; küll õli `moandi peal põhjatumast paelu pori Trm; mes `aśja te paterdata pori si̬i̬s; muss peso, pane `õhta likku, siis liguneb pori (mustus) `lahti Kod; kui kevade ei kadu pori kudagi ära, siis tuleb kuiv suvi Pal; rahe lõi kõik sodist, poriga segi kõik Äks; kus sõkutasse paĺlu, sial on pori Ksi; siad röbeldäväd pori sies KJn; eläjäd oĺlid tee porile sõknd Vil; kos sa `seandse poriga saad mińnä, `rõõva poriga tett Trv; mina läbi pori es jõvva vedäde Hel; mõni laits sü̬ü̬p toorest `kartuli üten poriga ja om tubli nigu turvass; kaar külvä `porri, rügä tuhk`auda Ran; ma kirjuta sedäsi jämedäde, nigu varess lääp pori `mü̬ü̬dä; vanat piap `austama, aga temä litsub maha ja sõkub `porri piltl Nõo; kel kuh́a suhu `jäievä - - ärä mädänü nigu pori Võn; mul `oĺli `uńdrik üless käänetu, siss es saa poriga Rõn; ratta lät́sive `porri Krl; mis sä patõrdat taah porri pite Räp || oone kui pori (katkine, puru) LNg

pudra pudra Pöi PJg

1. sopp, muda `raske `keia - - pudra sees PJg

2. lora See pole jutt aga midagi, muidu üks pudra Pöi