Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kara1 kara R S L Nis Hag ViK KLõ I M(-
ŕ- Trv)
spor T,
Krl Lut1. a. looma, peam härja suguliige `ärjäl kara `vinnas Lüg;
sel mehel on suur kara Vai;
pullil kara, sellega ta sigitab Krj;
`olter o sehike kaha, kust tupest täku kara `välja keib Jaa;
kara koebatasse ää, tehässe karast piitsäd Vig;
küll sel mehel on ia kara Ksi;
ärjä karadega olli `ussi `kinni pant Hls;
ärjä karadest tetäss `ru̬u̬ske Krk;
ärjal on kara või puĺlil, aga obusel on soor Lut b. härja kuivatatud suguliikmest valmistatud nuut või kantsik sai karaga tulise naha Lüg;
ma anna `soole ärja karaga `vihtu Muh;
kui poisid läksid küla `piale `taplema, siis `ańtsid ärja karaga Lai;
ärjä karage `anti valu Krk2. kella või krapi tila küll sa `kella kara `kuuled, ei sa `päivä `tousu nää (virk sööma minema, laisk üles tõusma) Kuu;
`kella sies on kara Vai;
eks `kelladel on karad sies, nied tievad jäält kui ta liigutab VMr;
kara on kella sies ja koliseb Rak;
kelläl one kara siden Kod Vrd karakantsik2,
kõra