[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

jolk jolk g `jolg|i (‑u) väike purjepaat `Käüdüd raa`purjesde `jolkuega `Suome; `Meieküläst `käüdüd `Suome `maissegi ‑ ‑ `jolkuill; `jolkujegä `vieti kivi ja `laudu Kuu
jänn1 jäńn g jäńni (jänni) spor eP eL; jänn g jänni hv R; jańn g jańni (janni) Ans Khk Kod Võn Urv Krl Har 1. a. vilets, kidur, kõver ja okslik puu või põõsas su̬u̬ jäńn ~ kase jäńn Trv; su̬u̬ kase jäńn niidu pääl; pedäje sakikse periss puuss ei kasvaki, ni̬i̬ kutsuts su̬u̬ jänni; pedäje jänni Krk; jäńn om ladvast peenike, tüvest jäme; [puu] om jänniss jäänu, ei olõ `sirge; ossõlised kuusõ jännid Ran|| kaali junni ja jänni, mis kasvun `kinni Krk b. `mustlased on puha jäńnid. si̬i̬ on seake jäńni soŕt Saa; mehe jäńn Trv Vrd jänner, jännik, jänt
2. häda, kimbatus, kitsikus Ole ikka jännist juba välja saand Kaa; Pailus ole `puudu, et `öhtaks jännist `välja saime Pöi; oh sedä hätä, mis mul oĺl, ütest jańnist `päśsi, tõsõn jälle sisen Har 3. a. kaotusseis kaardimängus jäńn, võit ja viimane Mär; sul oo kakskümmend öhesa `siĺma, jäid `jäńni Aud; jäńnist vääĺäs ~ jäńn prii HJn; trump, võit ja jäńn JMd; sa ei õle jäńnisski `väĺjä suanud Kod; kolme`kümne katega om jäńn, kolme`kümne kolmega om jännist väĺlän Ran|| fig (vanusest) vaŕsi õlen jańniss väĺjän, kolmkümmend kolm `uassad Kod b. kaotaja kaardimängus jähi jänniks Jäm; kui tä ike ühö [silma] saab, egä tä siis jäńn põle; saa ühtainokest, jääb jänniks Mar
kaalu|laud kaal1; kaalukauss kualulaud õli neĺjänukeline puuss laud, nüärid egäss õtsass sõlmega Kod; tõese kaalulavva pääl `olli tu̬u̬ asi, midä sa `kaalu `tahtsit, tõese lavva pääl olliva pommi Nõo; pank˽kaalulavva pääle Se
kaela|raha ehtena või ametitunnusena kaelas kantav(ad) raha(d) kaelarahad ning `taaldrid `eeti ühekorra olnd Jäm; kaelarahad, mugad olid viie rahaga, mugad kolme rahaga Mus; kaela rahasid oli `enni küll. neil oo kannad taga Mar; `paater `rindes, õbe kupud, sõĺg, kaela rahad kolm tükki Mär; `silmega reesi all oli `lihtne kaelaraha. see oli kardlindiga `kinni Mih; toredad olid naesed ikke küll, kui köesid kaelarahad `kaelas ja suured tanud peas Aud; kaelaraha `maksis isi rubla, rubla `väärtus oli tal, `keisre kojo oli peäl, kand oli taga Juu; kaela rahad, neil oli võru `ümber ja kannad taga VMr Vrd kaala-, kaula|raha
kelk1 kelk g kelgu K I M TLä San u Krl Räp, kelgo Mar Mih, `kelgu Jõe VNg(‑ie‑) Jõh IisR, `kelgo Lüg Vai(n `kelko), `kelga Kuu; kölk g kölgu S, kõlk g kõlgu Pöi Muh Khn
1. väike jalasveok või ‑sõiduk siis isa pani `toised (lapsed) kaik `ühte `hunniku `kelgale, s‿`kelgaga vedi `sauna Kuu; laps tahab `kielguga `soitada VNg; `lapsed `lähväd `kelkodega `liugu `määle, `istuvad `kelko `unniko Lüg; `saksad `soitvad `saaniga, miä `vaine `kelgoga rhvl; siis votti miu `kelgoga `pääle Vai; kölgud kaa ree `moodi, pisised pakud sehes, jalased muljutud; vabanikud vädavad `talve `oksi `kölkudega Khk; `talveti keisime kölguga `liugu `laskmas Jaa; Kölgud tegime sii ise, metsast sai kaks kövert `kaske otsitud, nendest sai jalased; Sajust kut kõlk `järges (aina sabas) Pöi; võta kõlk järele ja mene puid `tooma Muh; Sool on ikke suur kölk, na noor regi Käi; kui `palju lund `olli, ta kεis kölguga Phl; send oleks paras kelgoga `metsa vedada Mar; Kelgo jalased `piavad olema kasond kõverad Mih; Kalamehed vädäväd `talvõ `kõlkõga mut́ta ning kalu; kõlguga käüsime lumõ mäe piält maha `lasmõs Khn; kelgudega läksid `jäĺgi möda PJg; ti̬i̬ mul kelk, ma tu̬u̬n isi peip‿`puuksed ja sebävitsad Saa; talvel vedäs kõik omale kelguga koju Juu; `enne ikka aŕjakad ‑ ‑ käisivad `kärrudega ja `kelkudega JõeK; kelguga on ia määst `alla `lassa Iis; lapsed kõik kelgudegä ange õtsan; kelk one nagu listregi, paenargid ja kassad piäl Kod; kelgul olid painutatud jalassed nigu reel; isa `mulle `kelku ei tehnud Lai; [kauba] juudid käisid obosega, aga arjukad käisid enämästi `kelkudega KJn; latse sõedava `kelkega `talve Puh; kelgu talla olliva ravvatse, kelk läits nigu üits vurin tolle `pü̬ü̬rälliga Nõo; soome kelk tõukekelk `mendi valatama, `palju `nuodas kalu on ja, sis `mendi `neie `suome `kelku˛ega Kuu; Soome kölguga saab ruttu edasi Emm; (vene) kelku tegema jalgupidi lohistama `Nuored tegivad vene `kelku, sie oli lõbus IisR; `joomade pεεl ülantusega ähk lapsed ülantusega, `jalgupidi teist `järge vädavad `vaksuksi teise taga, see on kölgu tegemine Khk; kelku jääma, kelgus olema hädas(se), pigis(se) kül ta `vaene nüid on kelgus Amb; jäid jutuga `kelku, vale tuli `välja Kad; küll ma olin `saadanaga kelgus Trm; kelku panema 1. kihlama Mat́si Mari `pańti `kelku: kui kõśjad õlid ärä juadud, `pańti `kelku Kod; 2. ära sööma kõik paneb `kelku Kod; (oma ~ ühte) kelku, (ühes ~ samas) kelgus mesti(s), nõus(se) Eks tal sie mõtte old kohe `teine ka oma `kelku `tõmmada; Noh nüüd poiss `selle `kelmiga ühes `kelgus; Eks ta `juhtund `suurte sulikatega `ühte `kelku IisR; miä sain ka tama `kelko; `lapsed `onvad isä `kelgos Vai; (lepa)kelku vedama valetama, petma äh, vääb ike `kelku koa vahel Mär; `motles vedada mind lepa kelguga JõeK|| fig (lapse saamisest) Kelk juba laka otsel (naine enam lapsi ei saa); kelk lagass, ohelik ies (tütar läheb ema jälgedes) Kuu; Kelk järel ja kibi peal ka (lapsega tüdruk) Kul; Kelgu alla jäänu, on lasnu ‑ ‑ kelgu üle joosta (rase) Hää; Kelk läks ree ette (laps enne pulmi) Amb; (elujärjest) nüid on sial samas kelgu otsa pial kus minagi olen Pee; vanad rahvas `ütleväd, et teie tuleta ike minu kelgu piäle, minä en tule teie kelgu piäle mette (kõik saavad vanaks) Kod Vrd kelkane
2. kelgu taoline alustugi a. palgiveokelk `kelgad `pandi ala `talvel lumega [palkidele] Kuu; siis `pandi selle (palgi) otsa ala `pandi köied sedasi ristati ja, köiega `jooskes se kölk ka niisamma roopas kut jälle regi `jooskes Mus; `Palkide vädamiseks oli kölk, palgi kölk; Ree peal oli palgi pakk, ‑ ‑ ladva all oli palgi kõlk, kõlk oli kõõvega ree `järges `kinni Pöi; kelk piab olema, muidu ei saa `paĺka sugugi vedada Hag; paĺgi kelk oli ka kolmega, kolme kodaraga VMr b. seadis laeva merre laskmisel Laeva mere aema kölgu palk peab kövasti laeva külgis kinni olema, et laev sene pεεld maha äi joose Emm c. alus adra või äkke veoks äkke kelguga viiass äke põllale Lih; Ägi pannassõ äe kõlgu `piäle ning siis minnässe Khn; adra kelk one, kos piäl ater seesäb kui väĺjale lähäb Kod; äǵle kelk olli lavvust kokku `lü̬ü̬dü; puu äglel kääneti pulga üless, es ole `kelku vaea Kam d. kolme jalaga rehepeksupink – Juu
3. mgi seadme liikuv osa a. kangareha Üks ajas poomi ringi, teine juhtis kelku ja kolmas oidis lõime trammis; `kelku siis veel `väĺla ei `võetud, kui [kangas] juba `niides oli, siis [võeti] Kei b. seadis tuuliku tuulde keeramiseks [Hollandi veski] kivi tanni `päele `tehti `pulkadest kölk, kölgu vahele `pandi pisikstest laua `otstest kogu `löödud king Pöi; kelk `pańdi öhe pośti taha, ketiga `väätakse, ket́t käis `ümmer kelgu pośti, vädas `veśki tuulele Nis; pośtid on moa sees, pośti `otses on nagu nupp, kelk pannakse pośti taha, `aetakse võlvest `ringi `puuga Juu
kinnaskinnas eP(ke- LäLo Kul Kir Ris Juu, kjõ- Khn), `kinnas R, kinna|ss eL(-s Hls, -śs Har Rõu Plv Se, kinass Lei), g `kinda kinnas a. ku on `külmä `aiga, siis tehä`kindaga ka tüöd, a ko on `suoja `aiga siis `panna `kindad `tasku Vai; ma‿s pane `kindud käde Khk; kui külm aeg, olid jöhvist ja `villadest segi `tehtud `kindad, nee äi vöta[noodapüügil] vett `sisse Pha; Kanepid küliti `kindaga, siis linnud äi söönd sügise `seemid ää Pöi; sile läheb karuse `sisse = käsi läheb`kinda; paneme kahed `kindad ülissute Muh;see löng `aitab `kindaks küll Käi; ema `piutab `kinded Phl; läks uue kinnastega agu tegema, `lõhkus kohe teesed ää Mär; ruut́ `ańdis koa iga ühüle sukad ja `kendad Kir; ma ole `kindu ja kapeti kudun Tõs; `piotõt `kjõndad Khn; ei meil ei ole siin kalame `kindid Vän; Ta on kõik oma varanduse ära `kautanu, nüid põle `kindas, põle `peidlas Hää; ühe lõnga `kindad on `ühte `karva kas allid, mustad või `valged Hag; kirikuskäema `kindal olid kirjad sees, need olid kahe lõngaga `tehtud ja mõni kolmega Juu; [mustriks] Amb; lubas [teenijale palgaks] puari `kindaid `juurde `anda Koe; kuon selle lõnga kinnastest VMr; ei mul õle `kindaid tarvis, ma targenen paĺja kätega Kad; kes `nööri vedavad, neil on `kindad käes Trm; vanad mehed käesid alate `kindad vü̬ü̬ vahel, päräd `allapuale Kod; Pal; pruut́ pidi talle (kõrvanaisele) `anma paari sukke ehk `kindid Ksi; ku ta `oĺli `aasta [sulaseks], sai kolm `paari `kińdid ehk neli `paari sokkisi KJn; `kinda vi̬i̬r om ära koet, vart `üŕgä kudame; sukke tetti küll niidist, aga `kindit es koa `kennigi mundest ku villatse lõngast Krk; ei saa jo kinnast ei sukka, kui lammast ei ole Ran;mia õdagide kudasi `kindit Puh; mul ku ma `kindakodaja olli, `olli ommuku perä, õdagu peo ja `olli valmiss kinnass Nõo; ommi `poissega ma‿lli vedänü küll [vägipulka] tõmmassi üless nigu `kindit Ote; peio poisilõ `ańti paaŕ `kindit ja palmit pael pääl Kan;`surnu meesterallõ alasi [pandi] `kinda˽kätte ja küppäŕ pään - - no enämb ei˽panda `kindõid ei kübärät Har; sul seo põĺl om kiŕriv ku pää`kohtumehe `kindaʔ Rõu;ärʔ teretägu˽`kindaga, annat uma `lamba õ̭nnõ ärʔ Plv; kasukatsõ `kindaʔ tetäss `lambanahast vai vanast kazugast Se|| vahel on külm [kalu] noppida, on pooled `kindad - - kujutud ilma sörmita Pha b. fig lehm kut kinnas, udar kut kätis Jäm; Siber ja külmad kindad (käerauad)oo soole paras Mih; naerab isi oma `kinda `sisse, ei kuuluta testele Juu; kõhna nõnnagu kinnas Kod; kislaga saab `kindad kätte, kördiga köis rekke, pudruga pool `sülda puid Lai;mis sa `kiitled `kinda sees, tule seisa meśte ees Plt; üit́s `väike mehe kinnas(väikesekasvuline mees) Hls; ni̬i̬ om tõine kinnass tõisest paarist (ebakõlalisest abielust) Krk; ta‿m (kass on) nii˽rummal ku setu kinnaśs, kel päḱk säĺlä pääl om Har; k i n d a d k ä e s ~ k i n n a s t e g a (halvasti, lohakalt tehtud tööst)Sa piad `kindad ottama käästärä, `ehku `lähte siis [töö] paremine Kuu; Jüri kää läheb töö nii pitkali edatsi, just kut oleks töö juures kindad kää olavad Kaa; Vaada ta reha või vikati lütt, keik on nii tehtud naguoleks kindad käe olnd Pha; Tee kätega, ää tee kinnastega Han; se üsna va `kinda töö Juu;Kinnastege keedäb leemi, argige teeb aseme Pst; `seante maja lämit ei pia, kinnastege tett Krk
kinna- → kinnä-
koera|kaela- `Kuera`kaela kaba on ristkaba, sie on `kirvega `tehtud IisR; koera `kaela aas Mih Vrd kuerakaula‑ koera|kaela|nurk palkide nurkühendus Vanade `muististe majadel oli koera`kaela nurk, teise palgil raiuti teine pool äe; Paĺk oli ömargune kut koera kael, sellepärast `üüti koera`kaela nurk Pöi; koera`kaela nurk on kõege `lihtsam nurk; koera`kaela nurk on ikka eena`küinidel `metsas Nis; koerakaela nurk, alumese paĺgile raiuti kahelt poolt liba `sisse Ksi Vrd koerakael koera|kaela|sõlm `kuera `kaela sõlm on pahemb `lahti tehä kui merisõlm Jõh; Koerakaela `sölme taritasse mere`püiste `juure Jaa; koerakaela sõlm äi pia `mette, annab `järge Pöi; koera`kaela sõĺm oo kõva sõĺm Tõs; koera`kaela sõlmega saab tõmmata na kokku et koera ää poob Aud; koerakaela sõĺm on nisuke paned `sõlme ja lähäb `lahti Juu; koerakaela sõĺm on sie kui lüed ühe sõlme ja siis viel teise `otsa, sie tuleb `lahti, köie sõĺm `lahti ei tule Sim|| aand kuera `kaela sõlmed `sisse: kis pahaste kerib Jür
kolge2 kolge g `kolkme Mär PJg Nis Juu Ann, g `kolke Mär Hag Ann/n ‑es/; pl `kolkmed Rap JMd JJn VJg Kad, `kolked JJn VMr Sim, koĺgid VMr 1. a. looma kütke ma olen ju ise kolget teind ja `looma `kinni pand; ega enne ket́ta olnd, siis `pańdi ikke `kolkmetega kinni Mär; lehm oli `kolkega `kinni Hag; vanast `pańdi loomad `kolkmesse, nüid pannakse ket́ti Juu b. (sea)rangid lehm ei pääst siis läbi aea väelale, `kolkmed olid `kaelas Ann; kuradille (seale) `tõmma `kolked `kaela, siis ei lähä pahanduse `piale VMr Vrd kolgipuu2. pl a. põhukandmisvahend, loogused põhu`kandmise koĺgid `murti kuuse või sarapu oks kahekorra ja nüer `pańdi vahele; kolgetega viisime ära põhu lattu VMr; `Kolkmeid `oskab igaüks teha; oia otsast `kińni `kolkmetest ja muutkui taśsi Kad; Pient `pahmamise `põhku sai `viia ainult kolgetega Sim b. kaelkoogud Rap
kollok(as) kollo|k(as) g ‑ka põrnitseja vana kollok, kollotab ja vahib võõrite alt `silme; kui tõsise vihase `näoga, one nõnna kollokas, kisub õtsaesiss `körtsa, kolloka `silmega Kod

mutt2 mut́t Jõe Võn, g mut́i Rid Var hajusalt , Kos Pee I KJn Räp, muti Jäm Khk Pha Pöi Phl Var Tõs Khn Hää Trv Hls Ran Ote (kalapüügivahend) Panime mutid mere Jäm; väiksed aŋŋera mörrad saab kutsutud muttideks Pha; Mutti `lastakse vaikse ilmaga madalikkude peale, seal on kala madalas Pöi; mutid oo suurte `silmega, võrgu `moodi, aga suured silmäd Var; mut́t, `sirge püis, muud `ühti, põle kotti taga; muttega `püiti ahuni, `räimi `püiti `võrkega Tõs; mutiga püüdässe iä alt ahuni, `siigu, `kohasi, mis mutissõ `lähtväd; Lähäb vist tormaks, ei tohe mut́ta `sisse jättä Khn; üks sulane `olle `pandud mut́ti kuduma; mehed läksid mut́ale Aud; mut́idel õmmeldaks kivid kohe alumeste paelte `küĺgi Hää; lähme `mut́ti vedama Iis; sügise kui jää `pääle paneb, siis akkavad mut́is `käima Trm; nuadaga ei sua nõnna `mängä ku mut́iga (mutt on kerge) Kod; me lähme mutile, ole sa kodu Trv; muti ja riisi om `väikse kalade püügi jaos Hls; vene iki `olli egäl kala`püidjäl ja mut́t kah; mutil `käidi kate mehega Ran; tu̬u̬t́ oĺl kõigil nooda perädel, kes mut́i nimme `kandvaʔ Räp

nilvastuma nilvastuma TLä Kam Rõu libastuma ku kaevu man jää om `kõrge, siss jala nigu üits kõrd nilvastuva, nii olet kaevun kah Puh; võti soki ärä jalast ja tõmmassi `suugele (pasteldele) `otsa, `kõńse soḱkega, siss es nilvastu; lätsi trepist minemä, jalg nilvastusi, nii satte maha Nõo; jää pääl kah nilvastut Kam; Nigu˽nilvastu, nii oĺli maal ni˽piḱk ku˽laǵa Rõu Vrd nilvestuma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur