[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

audjas `aud|jas g -ja IisR Sa(`oud- Jäm; `audu- Vll) Vig Kse Sim Kod KJn

1. niiskevõitu soe, sompus, lämbe, tuuletu [ilm] `kamber oli `oudjas Jäm; kena `audjas ilm, kui vaga ning soe on; `talve olid `audjad ilmad Khk; `audujas `lämmi ilm, pala soe, `niiske, suna leili `taoline Vll Vrd aude, audene, haudes(se), audev, audus
2. (veidi) haudnud `audujas kala (päikese käes hoitud soolakala) pole änam nii soolane Pha || pehme [maa] `audjas koht KJn
3. [mune] hauduv `aud́jas kana plaksub Kod
4. isamesilane, lesk lese `audjad uus, hrv Kär Vrd hauduja

*haudumine g `audumese Tõs, audumise Koe lämmatavalt (soe), lämbevõitu täna oo `audumese soe, `sõuke `audumese ilm Tõs; on nii audumise soe. `vihma tuleb Koe

ilus ilu|s eP(-o|s; e- spor Hi , Mih; jõ- Khn; u Sa Muh) M hv Ran Nõo Lei, -ss Krk TLä, -s(a) R(ilo|s Vai), g -sa (-e M); illuss (-o-) T(`i- Rõn) V(-oś[s] VId), g ilusa (-o-) (-e- San, San Krl Har); komp ilosõmp Plv (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. meeldiv; nauditav a. (silmale) kaunis, nägus ilusa `silmadega ja ilusa `suuga [inimene]; Kes igäpäiv `tahtub ilus `olla, sie ei saa `arvastigi `kaunis `olla; Mies `piibuga nägüsämb, `naine `lapsega ilusamb Kuu; kas tei ise `tiate kui ilusas `luoduses tei elate Hlj; `Ninda `kauva ilus `tütrik majas, kui arakas `aia`teibas Lüg; ennεε· kui ilos mo kleit on Käi; elosad `koltsed lilled Kul; vanaste ilusami plikasi kiusati `mõisa Tõs; Jõlusatõlõ põlõgid jõlusi `riidi taris, nämäd muõdu jõlusad küll; Ilus (tarvitusel vaid loomi meelitades) koõr(koer), tulõ `siia Khn; kase `lehtedega sai väga ilust kollast tiha Ann; nüid on ilusambi `aśsu, kel aga raha on VMr; ilus tüdrik (toalill) Trm; ilosa `paĺgitegä, ümmärguse `näoga mi̬i̬s; kõege ilosam karv on sügise obesel; muss juuks või `ruuge oo ilus Kod; `tehti lühike nurk (puhasnurk), et ta ilusam on SJn; ärä kahetess, es tohi ütelde ütegi asja `pääle ilus, looma ega inimese `pääle, siss juhatedi kohe, kos ilus om, `kintse vahel Trv; ilus jume `põskin Hls; [tüdrukud] `raaṕke pada `puhtess, sõss saat iluse musta abentege mehe; iluss nägu, aga sita tegu Krk; `ammit üteldi oleva täl ilusit Ran; ilusile lastass kõ̭ik usse `valla; illuss nägiss rõevass Puh; kellele armass, sellele illuss; küll si̬i̬ `valge sirel om illuss, `õkva ku naarab aia veeren Nõo; tu̬u̬m om nii `illuss `valge, kõ̭ik `äitsmit täis Rõn; illuss ńagu, sita magu (toidust, halvast inimesest); oi˽ku illuss lat́s om, illuss tiĺlukõni nõ̭na ja, ots üless Krl; ilusõid kõllatsõid `lih́ti latsõ `koŕssi rutatõn Har; üle seo kolga oĺl kuńdilõ ni `ńaolõ kõ̭gõ ilosap mi̬i̬śs Vas; illośs ńägo massa ai `ku̬u̬rmat sitta; noorõ `kuuga võõrutõdass tüt́äŕlat́s, sis saa illośs Se; panõʔ kannulõ illośs rõõv́aśs, `tu̬u̬gi saa illośs Lut || (võrdlustes, peam ilusast olendist) Ilus ku `päiväpuolt õun, `valge klaar näost ja punased põsed Lüg; Ilus nagu sia poig (lapsest) Jõh; Kui [naine, tüdruk] on ise ilus ja `riided ilusad - [öeld] sa oled ilus kui pruut IisR; Nii ilus kui maasikas ja nii `valge kui piimapiisk Mus; Nii ilus, et kustudab silmad εε Emm; Ilus nagu saksa laps (puhtalt riides); Ilus nagu `taeva ingel Han; ilus nigu karikas (asjast) KJn; iluss ku piĺt kunagi Krk; ilus tütär kui ladvaubin; roosa klaari `näoga, ilus kui ua äedse ~ roosi nupp Ran; ku `äste `süvvä `anti, siss olli obese ilusa nigu pildi; illuss tüdrukene nigu maasikmari; obese olliva ilusa ja siledä nigu `püt́sku; `väega iluss märä, `õkva nigu kätega tettu Nõo; meil oĺl hopõń illośs nigu ujakala Rõu; tiä om nii illośs kui puṕp; illośs `tüt́rik nigu liĺl Vas; illośs t́siga kui pahrukõnõ Räp b. (kõrvale, haistmismeelele) nauditav, meelepärane sireli `öitel ilus ais Käi; küll see oo elos tantso lugo Kul; pagana ilus väärnimi Kir; ilus koirohe õhk; ilus ääl kui tina piĺl PJg; kadaka lusikal oli ilus ais Rap; on ilos ääl inimesel, kui laalab ehk kõneleb Kod; nõnda iluss tasane kõne Krk; temäl `oĺli iluss eli kah, `õkva `tahtsit kullelda ta `laulmist Ran; `kandlemäng om kah iluss Nõo; oi, illuss om tu lugõmõnõ (palvetunnist) Krl; tu̬u̬ om armõdu illośs laul, `õkva vi̬i̬ võtt `silmä Vas; siska om õks `seĺge sõ̭nolõ, om illoś helüle Se
2. (oma laadilt) korralik, sobiv, kõlblik, paras jne `pandi ikke liha `ahju ja, `tehti ikke ilus süök Lüg; Sie ei õld ilus tegu `ühtigi Jõh; sel kaupmehel on `oige ilosi `arjo Vai; [seemnevili] puhas ja ilust terad Käi; [tuulamisel] esimene vili oo se kõige elosam Mar; rädistab naa ilusad peenikest `vihma Tõs; nii ilus puhas puu et kõlab Tor; nüri nuga ei ti̬i̬ (lõika) ilust `leiba Hää; uus ja ilus ja nägis kirik Rap; oraksed olid ilusad Kos; [lina] tahab niukest ilusad maad JJn; kus ma ilust `piima (täispiima) jõuan `osta Ann; ilos tasane tuul; `tervis ei õle õige ilos; kui ilosad `uassad õlid, siis `kaśvi ilos vili; kui piira `alla lahed tuleb ilosam riie, kui üles tõssad, tuleb sõre riie Kod; kaevus olnud `kangest ilus vesi Pal; luht oli poha seast ilust `einä täis Trv; `marju olli küll mõtsan, mõness kottel olli ilusepit; iluse jahust leib ollu Krk; jah illuss ja kõva si̬i̬p; illuss kesi ku kuld, illuss vahane ja jämme teräga Puh; sääl `olli illuss elukõrd, `kõ̭iki `olli külländ; ilus lume ti̬i̬; sa ti̬i̬d `väega ilusa tü̬ü̬; ilusimbist `nahkust tetti käigi kask Nõo; tä koŕv oĺl ilosit kikka `siini täüs Kan; see sai illuss kuhi, parass magu `õkva nigu kana muna; mul nakass `põrsakõnõ ja ilusambass minemä Har; küll ta `nu̬u̬rusõ aig um illośs Plv; olõ eiʔ illośs ku tütärlatsõl om tätär ette lõõgat Räp
3. soe, selge, päikesepaisteline (ilm) aga siis kui ilus ilm tuleb siis vesi pageneb Kuu; oli ilos `ilda Vai; ilus kina ilm Phl; ilm läheb ilusase Var; täna `näitab ilus omiku olevad Kei; kukk laulab, noo nüid läb `jälle ilusalle VJg; ilm seisab ilus Lai; ilm lähäb ilusamalle Vil; ilm lää ilusepess, pilve lääve `kõrgepess Krk; ilus aenaaig, nüid saab ain ruttu tettuss Ran; illuss sükiss Puh; pühäbä satte ärä ja läits ilusale kuivale; küll om illuss õtak Ote; ilosa ilmaga um susi ilma `julgusõldaʔ Rõu; illoss suvi `väega, lämmi ja illoss Räp; lää kohe ilmal ilosal ja lää pääväl valusal Se
4. uhke, tore, meelepärane `teinekord kui kalu on `palju, on ilusamb `vörku `paati vedada Jõe; ilos, kui `eeste jukutad [väikest last] Kod; kellad kõlasid pial, piĺlid `üitsid, lipud pial ku ilus oĺli `sõita SJn; `olli küll ilus `vahti, noid katussega `kuhje Ran; koodiga oĺl katõkese `väega illuss lüüäʔ Har
5. (küllalt) suur, tubli vanal aal õli `rupla ilus raha Lüg; rubla sai `pääves, ilus raha `oĺli Vän; müis ärä, sai jälle ilusa kopika Ran
6. (hüvastijätu vormelites) Ilust `aega. (vastus( Ilust `aega, (ilust `aega) Rei; ilus tervis Kad
7. (välj irooniat või midagi negatiivset) Ilus ku pudelipilt `peldiku `seinäl Lüg; teeväd ilosa tüki ärä, ei sua `arvo et äbi one Kod; illoś ḱül noʔ, liud `kat́ski Se
8. ühel ilusal aeal (kord, kunagi) Jaań läind `sinna vesi`veski tammi `peale Mih
külm külm g külma eP(-- L spor K; g -ä Rid Mar Vig Tõs Khn Juu Kod KJn), `külma R(-ä Kuu Lüg; n, g `külmä, -a Vai); küĺm g küĺmä eL(-l- M; ḱu- Vas Se Lut, ḱü- Se)
I. a madala temperatuuriga
1. ant soe a. (ilmastiku, keskkonna, ruumi kohta) Tuba külm `ninda‿gu `undi tall Kuu; `külma `ilmaga on tuad ka `külmad Lüg; `ilma akka `külmäst `lüömä Vai; idatuul on keige külmem tuul Khk; nii kurradi külm tuul oli ka et pidi ää `vötma Mus; Oli koi`valge `õhta `valge, läks [ilm] külmaks, oli punane, läks sulaks; Vilu vihmane külm kevade oli Pöi; ma‿p taha neid `külmi `ilmu mitte Muh; Sii aa (on) külm just kut kuera loutas Emm; läksid `külme `elmega `väĺlä Rid; küll oli `külmä `küindla kuu ja veel aga vaĺlem `vastla kuu rhvl Mar; kebäde oli küll küĺm kaua Vig; [on] virmalesed `taevas, akkab külmale minema Tõs; ärmats oli maas, ilm läks külmemase Aud; varane ja küĺm sügüse Saa; kõle küĺm tuul Kei; `õhta `poole läks küĺmemaks Juu; nüid ei ole enam `külmasi `üösi old Amb; kas tuleb nüid sadu või läheb külmale Ann; ilm lähäb külmemalle, nää kaśs lähäb pliita `piale VMr; kole kaĺk külm ilm Kad; kas lääb külmale või `kierab sajule Sim; saun läks külmäss Kod; kui külm on, siis piab `riidid `seĺga panema Pal; külm nõnna, et kõik kohad naksuvad Plt; ilm on nii külm, et rõkkab KJn; nüid ta pidä neid `küĺmi `ilmu Krk; `seĺge maarjapäeva ü̬ü̬ tähendeb `küĺmä kevädet Hel; `täämbä om `väega vile tuul, küĺm ja valuss Ran; vihmatside suvede `perrä tuleva küĺmä talve Puh; pane uiss `kinni, tare lähäp küĺmäss; põrmand lääp küĺmäss, siss kirbu `kargleva üless, tuleva `säĺgä Nõo; `kambre oĺl pümme ja küĺm Võn; ahjun üd́se kõliseva, ilm lätt küĺmäle Kam; ku kuu madalan käib, siss saab lämmind, ku `korgõn, siss saab `küĺmä Ote; tarõ ei olõki külm, mi esi olõmi `külmä täüs Kan; kuul om `valgõ rõngass `ümbre, no˽lätt külmäss Har; pääsokõsõʔ oĺli˽jo väläh, ku lei ilma `väega˽külmäss Vas; külm maa põhjamaa, -suund (ilmakaarena) tuuĺ akkass joba külmä maa poole `käändme Krk; külm pikne ~ välk „välk, mis ei põleta“ lööb `küĺma `välku Trm; ni̬i̬ om külmä välgi, ilma tulete Krk; `piḱse `leie `tarrõ `sisse - - ja maja is lähä˽palama - - tu̬u̬ oĺl külm `piḱse Har; külm saun fig keretäis ma sul üte külmä sanna anna, tu̬u̬ välläst tedre rosinit Krk b. (esemete, ainete kohta) `länne puol `rannal on `ninda külm vesi Hlj; Ahi on külm IisR; külm vesi εε `juua Khk; rahe sulas ja küĺm vesi oli alles rohu peal Mih; rasvast nõue ei soa külmä `veegä `pestä, ei lähä `puhtas Tõs; Suṕp `soojõn paõlu param kui `külmen (külmana, külmalt) Khn; männa `seena kupatasin ära ja panin külma vette HMd; lädistab `külmas vies JMd; teed `juues ei lähe jänu äe, võta `külma vett `piale Ann; vesi on külm nagu kivi, kohe kaĺk külm; võtab `leibä ja `külmä liha Kod; [naine] jahutab piimä küĺmässe Vil; kui [pakane] õige `lõksu lü̬ü̬b, siss pannass obestele lämit vett küĺmäle sekkä Hel; lume sehen saesiva vorsti sooliku ilusa küĺmä; miä sü̬ü̬ `küĺme kapustit kah ää meelega Puh; ku sa nüssetu `piimä küĺmäle piimäle `pääle `kurnat, siss om müre nigu lõhn; `tu̬u̬di `nurme küĺm `erne suṕp; ku kana `audma tükip, siss piap perst pidi `küĺmä vette `kastma Nõo; meil lätte vesi um külm Rõu; es tiä nurisa˽söögigaʔ, oĺl sü̬ü̬ḱ ḱulm vai läḿmi Vas; külm piim lõss küĺm piim om ära koorit ja läbi masindet piim Pst; külm sõnnik aegamisi kõdunev sõnnik `külma sönnigud pannasse küngu maade pεle änam Khk c. (keha või kehaosade kohta; külmaaistingu puhul) Kääd on `külmäd `nindagu jäätügüd Kuu; surm jo `varsti ligi, jo jalad akkavad `külmast `jääma; Ei mul külm õle, mina `küpsetan kana viel `kaindlas Lüg; [mul] `Ninda õli külm, et `ambad `plaksusivad suus Jõh; muud loom ep ela külma ihuga mette kut kala Khk; kääd on `kangest külmad Jaa; Laps `ütleb `arva, et tääl oo külm, külmetab enese `aiges Han; `vastu `õhtud akkas küĺm Mih; [kui] Ninaots küĺm on, siiś tulevad surmasõnumid Hää; kääd on küĺmad ja `kanged Juu; `külmade kätega [inimene] on rikas Rak; ega mul küĺm ei ole täṕpigi Ran; latsõ jalakese om küĺmä; mia ole `paĺla `pääga ja ilma `rõivada, ei ole küĺm ei midägi; uśs olna küĺm ku inimesele suust `sisse lännä Nõo; `ku̬u̬ljal lätt kõ̭ik kotuss jo˽külmäss Krl; `väega˽ḱulm iks voori pääl Vas; Jalaʔ omaʔ külmäʔ ku iäʔ Räp; tu̬u̬l äi veia olla ḱüĺm Lei; jalad külmad 1. (kogenematust, algajast) noore naise `kohta `ööda, et tal jälad külmad veel, tuleb juba `siia perenaisegs Emm; kui sa vana koha peal oled, seal ikke jalad soead, uue koha peal on jalad nii külmad et Juu; jalad alles külmad, astub ämma sooja `jäĺgede sisse ja juba augub Koe; nüid jo akab `riidlemä, enel jaladki vi̬i̬l külmäd Kod; jalad alles külmad, aga juba `kangus sees Lai; alles viil jalad küĺmäd, aga juba uhkustab oma taluga KJn 2. euf (surnust) täl jala joba küĺmä Ran; perse külm euf (surnust) täl joba perse küĺm Ran; ega mu pikäld ei ole, `varsti om perse küĺm Nõo; süda läheb ~ lööb külmaks (ehmumisest) mu süda on `nõnda `külmast mend, et ei tia, mida `asja sie `sünnib Lüg; ehmatas, südä lõi külmas Tõs; irmu `tundmise pärast läks süda külmaks Koe; mul lei südä külmäss Kod; kahju pärast ja irmu pärast süda lõi külmast Pal; süä lääb külmäs, `eitub Hls; süä läits küĺmäss ku jää, akasi `peĺgäme Krk; ma `hiitü nii arʔ ku süägiʔ lät́s külmäss Vas; kui kuulõt pahandust, süä lät́s `õkva külmäst Räp; külma suuga söömata, kostitamata suadab [külalise] külmä `suuga ärä Kod
2. fig a. ükskõikne, osavõtmatu külm `ninda kui kala veri (`üöldi nüd `tuima ja `loiu inimese `kohta) Kuu; üks külm rahvas, üks tuim rahvas on nee sääl Khk; se on nihuke küĺma südamega inime, mis teese `peale ei `mõtle ega teesest lugu ei pea Juu; minu südä one nagu külm tämä pu̬u̬lt, ma en taha käsa `panna tämä aśja `külge Kod; ta om üit́s tuim või küĺm; [ta] es saa ka üttegi külmä `süämege ärä `saata Trv; [ta on] Külm ku `koira nõna Hel; täl om süä halv, selle veri külm Se b. külma verega julge, kartmatu päris `külma verega mies, `niisukene `külma verega, et `lähteb `üksi Hlj; ta `oĺli küĺmä verega, es `peĺgä ütte koradit Ran || arg, pelglik nihuke küĺma verega inime, `kangeste arg inime Juu
II. s sooja puudumine
1. jahedus, külmus; pakane Külm `külmäb `künsi ja `naksub `parda; Lasid paa `külmä `surra (tuli on pliidi alt kustunud) Kuu; kui keväde võttab külm `konna kudu, siis `augusti kuu sies võttab `kaurad; `külmä ies `ninda ilusad `juoned tulevad üles [taeva]; `Paljass külm on `ulga `külmem kui lumega külm; tie nüüd `kuuma tied, siis on üvä `juua `külmaga Lüg; meri `õhkab `kangest `külma Jõh; `talvel `külmägä javadetti; kaksküme üks `kraadi `külmä Vai; kibe külm `väljas, üsna aja teivas naksub; külm vöttis `tuhlid ää; töömest (pärmi) `oiti `külmes Khk; tuhlituba `köötasse sojaks, et külm ep lähe kallale Mus; See kahe ukse vahe oli `keldri koja - - pidas külma `kinni, külm äi läind `sisse Pöi; meri aab `külma `välja, nii külm et Muh; sea pörnast vaadeda `külma ja talvet Emm; `talve külma kεε noored inimest keik na punaste nägudega Käi; külm on tulemas, mered on juba `alla lasnd (alanenud) Rei; kui vares talvel `kõrges puu `otsas, siis tuleb `külma Rid; tähed `taevas säravad, nii `kange kõĺk külm Mar; küĺm on änameste kõigi `aigoste ema Kul; kuib rikkus kõik viĺlad ää ja küĺm pani kõik põdema Mär; suu ohatlend `katki külmä päräst Vig; ää lase `külma tuppa Kse; `lõksuv külm, tuline külm, suur külm, `kange külm, kõik `öetse Tõs; õunad külmä `võetud Khn; erk käre külm Aud; külm (hall) oli maas, rohe kõva ja külmetand PJg; küĺm `käŕpis odra pead ää Tor; küĺm kisub silmad vesiseks; küĺm akkas `kõrvu `kinni Kei; tänä on ikke `rohkem `küĺma kui `sooja Juu; mokad ja nina on vaest külmaga ohutand JõeK; külm võt́tis oraksed ää Amb; maa oli sula ja `külmasi ei old, tänavu võib `siena `tulla; lesed naised jäävad ikke `külma (puudeta, kütteta) JJn; `talve sai linu ropsitud külmaga Ann; nairid on õrnad külmale; ein ja rohi `tõmmas külmaga nõrgast; nii `kange küĺm ja süda läigib Kad; sie (liiv) `oidis, et külm ei lähä seina `alla Sim; kui külm näpistas, siis vähä rikkus, siis päris ära ei `võtnud Trm; kivi on selless luadud, et tämä annab `külmä Kod; küĺmaga ei ole `parmusid Pal; lase või külmal kääd ära võtta Äks; näe paja perse põleb, `küĺmä tuleb KJn; es `vaate külmäst ei vihmast; `lõikaja külm, `kange külm Hls; vana inimest avits küĺm `rõõvit mõsta (külmaga läheb pesu valgeks); küĺm om [kartuli] är käpisten ~ är `kärpin ~ är näpisten ~ är rabanu Krk; `küindlekuul lääb katik küĺmä seĺg; küĺm laksub väĺlän, nii et `amba akkave suun lõgiseme Hel; [külma tugevusastmed:] nõrk, `keŕge, `väike, parass, tubli, kõva, `kange, käre, kõrvetaja küĺm; sügise vahel iki üteldi, et küĺm valmistab `viĺlä; `küindlä päeväl lüvväss küĺmä süd́ä `lahki Ran; sügisetsel ü̬ü̬l om `ütsä `poiga, sääl om lämmit ja `küĺmä, `vihma ja `lumme Puh; akan om `katski, säält käip küĺm `sisse; vaja `kartuld võtta, küĺm tulep `pääle; käis sital ja küĺm tõmmass läbi, krambi kissivä ja olli otsan tu mi̬i̬s; me‿llime näĺlän ja küĺman, es ole midägi süvvä Nõo; ää `võtja küĺm, tu om joba kõva küĺm; kui si ää kõrre kipe küĺm tulessi, siss olessi kõik jõe ja järve `kinni; oi, küĺm pures minnu valuste, nigu peni ai `küĺge Kam; rasu `kange küĺmäga lü̬ü̬p poti `lahki Ote; tedreʔ ukõrdasõ˽keväjä lämmind, sügüse `küĺmä Urv; `niiskõ külm om `naksõ külm Har; Külmäga kõva, `parraga vet́el, a‿gu˽ki̬i̬ss, sõ̭s kaoss peris ärʔ = vesi; ilmaʔ oĺli˽viil külmä `perrä Rõu; külm om viĺa ärʔ purnuʔ Plv; mia `sü̬ü̬misest üle jääss, ku panõ õi˽`külmä, nii `läühtüss äŕ‿kiʔ Vas; ḱulm pand mõtsa `vańgi, ku mõts om härmäh Se; külma käima ~ käärima 1. puudulikult käärima `Külma keind öllel seisab `keima kord ikka peel Kaa; kui [õlle] nöu `liiga vissist `kinni on, sis akkap `külma `käima Jaa; `Külma `käärind ölut on kena `lahke juua küll Pöi; `Külma käind õlut on [soojas kääritatust] param Kei 2. (vallaslapse puhul) `külma keind laps - - see on `värdja laps, killel isa pole Khk; see va `külma käind tüdruk, `värdja ema Pha; üks [tüdruk] läks kodu `külma `köima Muh; ei ole külma ega sooja 1. ükskõik minul põle sest `külma ega `sooja Aud; mõni on serände üits `kõikne, temäl ei ole sinu murest `küĺmä ega lämmit, sina elä vai koole Ran; Ei olõ tast `külmä, ei lämmind, om õnnõ üts nośotaja Vas 2. mitte midagi ei mõistaʔ timäst `külmä, ei lämmind Plv || külmatunne lapse küĺm ehk koera näĺg (ei vääri tähelepanu) Vll; Mo jäla `otsas nii külm, et `viirguvad puhas Rei; ma ole `külmä saanu, ole ennast är küĺmeten Krk; sai `küĺmä ja jäi `räńkä `aigess Ran; lännu `lopi `mõskma ennäst, sai `kümä ja jäänuva kuu`rõiva `kini Nõo; mõnel inemesel om - - rahu üless aanu, ku `kümä saap Rõn
lauge1 n, g `lauge VNg Jõh Vai S(-ou- Jäm Emm Rei) Kir Han/-ou-/ Khn Saa, `laugõ Ran V
1. libajas, mitte järsu kaldega rie jalaksed ja `saani jalaksed on ka `lauged; `lauge kados Vai; kui pesu `pesti, künal oli `lauge ots, kummergune, et vesi `langes ää, üks `laugem ots Vll; Kui rand leheb pikkamööda sügavaks, siis on `louge εεr Emm; mää küĺg o `lauge, kus `küntud üles Kir; väega `pistü katuss, mis pikkamiisi lätt, tu̬u̬ om `laugõ Kan; taa `laugõ mägi, taa nii äḱki ei˽kalluda vett Har; ku paariʔ oĺli˽madala˽`pantuvaʔ, sõ̭ss sai katuss `laugõ Plv Vrd laugane
2. lame (lainest), tasane (veest) `lauge `laine, sie on madala mogomaine `laine, sie ei tie paha Vai; Täna on meri `lauge, puhas sile Pöi; `lauge vesi Saa Vrd laugne
3. lõdva keermega, vähe keerd (lõngast, nöörist) kui `liiga `kieru on, siis `kieredä `laugemast vähä Vai; `lauge löng, vähä `keerdu Pha; Sii on üks tükk va `lauged `nööri, kas `sõuke peab Pöi; koe lang `olli iki `laugõmb kui vee lang; `laugõ vai loid, tu̬u̬ om üits, mõni ütel loiud, mõni jälle `laugõd - - `laugõt üteldi pia `rohkõmb Ran
4. pehme, soe, sula ilm (talvel) nüüd um `laugõ ilm, `näütäss nigu sulalõ minekit Rõu; `laugõ ilm ei olõ lämmi ei külm, suurt tuult ei olõʔ, vagaga um `laugõ Vas
5. leebe, pehme loomuga (inimesest) `lauge inimene Käi
Vrd laug3, lauhkõ
lebe1 lebe g lebedä VNg/g lebe/ TLä
1. kerge, mugav nüid latsed om tublid, na saava jo lebedät elu, makava niikavva ku tahava Ran; temä‿m lebedän elun arinu, üttegi u̬u̬ld ei ole Puh; mõnel om lebe elu, eläb ilman nigu pulman Nõo
2. pehme, soe (ilmast) tänä one lebe `ilma VNg; `täämbä ei ole tuuld ei midägi, om ää lebe ilmakene Nõo Vrd leebe, lepe1
lebus lebus g -a Trm Kod/-os/ Lai leige, soojapoolne lebus vesi - - ei õle külm, ei õle soe; ia lebus vesi - - sellega on ia `pesta, lebusast lähnd juba; ahi on lebus Trm; täna segan leeva ära, vesi tuleb - - nisuke nagu rõõsk piim kui lehma nisast `lüpsa, nii et ta põle soe ega külm `kumbagi, et siis on lebus Lai || pehme, soe tuul lü̬ü̬b lebosass Kod
leige1 n, g `leige Lüg S L(n leige Rid) Ris Juu Jür JMd JJn VJg I KLõ Hel TLä, `löige Jäm spor L, Kam Ote San, `löüge Kuu VNg Vai Hls Krk Võn Kam San V(-ǵe Urv Räp, `ĺöüǵe Se, `läügä Lei), `leüge Khn Har Rõu; ĺöige g `ĺöige Lut
1. pisut soe Supp o `vaide vähäkäse `löüge, `suenda viel Kuu; [õlle virre] siis vähä aig `jahtus, `ninda et `leige õli Lüg; soe ilm, vesi juba `leige Khk; Kuiv pesa ja `leige toit, siis siga kasub; `Leige õhk ikka sihes kui tuluke liidi all on Pöi; `leige‿ve leib ei ole magus Muh; kudas ma sellega pesen, nii `leige vesi Mär; meil pannas keeva `veega juurt (juuretist), mõeal pannas `löige `veega Var; Ahõ `leüge, sie `leibu ää ei küpsetä Khn; ei tää kas sa `leiged vett või `sooja tahad Hää; lasen vähä `leigeks teda (piima) JJn; sie supp on `leige. pole sie soe ega külm VJg; mis `asja ma sinna `leigesse `sauna lähän Iis; [peab] `aama vede `leigess, vaja `minnä `vaśkid `ju̬u̬tma; vai si minu majagi soe one, ku tuld ti̬i̬d, lähäb `natke `leigemäss Kod; toa`leige vesi Plt; ma taa‿ss (ei taha) `löüget vett Krk; vorstisooliku `mõsti pääld ja sehest `puhtass, edimält oheti `mitma `vi̬i̬ga tu̬u̬ suur sitt maha, siss `leige `vi̬i̬ga `leotedi ja loputedi Puh; `oige vesi om jahedamb ku `leige vesi Nõo; `panti - - mat́t `kesvi `uhmrede ja `löiget vett ka veidike, siss survinuiaga tambiti Ote; `Löüǵehe `sanna ei˽massa˽minnäki Urv; sü̬ü̬ḱ ka võid `leüge olla ku ei olõ kummass aet; lasõ [veel] minnä vi̬i̬l `löügepäss Har; koorõ pańni pudelihe, tu̬u̬d keeroti paah `veitkese, ni‿et ta `löügess lät́s Plv; leeväteǵemine oĺl kattõ `mu̬u̬du, `parra `löüǵe `vi̬i̬gaʔ ja keevä `vi̬i̬gaʔ Räp || (ilmast) Täna oo ilm tüki leigem kut eile oli Kaa; Ilmad on üsna leiged, kevad on kees Käi; ilm oo `leige, paras ilm, põle soe egä külm Tõs; vahest `öeldakse `leige tuul koa Juu; ilm läind `leigemaks JMd
2. (inimesest) a. pikaldane; laisk oo ikke koa öhö va `leige `tööga - - ta teeb, aga põle näha üht, mes sest tööst tal `välla tuleb Mar; tõne om `leige ku `üübin lehmäsitt Hel; `leige, tu̬u̬ om piḱä toemega Ran b. rumalavõitu Ta on ikka vähe `leige, täis tark ta pole Pöi c. `leige südämegä inimene ei õle kuri Kod
leplik `lepli|k Pöi Juu Krk Ote Plv Räp, g -ku Hlj VNg Jäm Khk Vll Muh L/`leplek Mar/ JMd Koe VJg I Ksi Plt KJn Hls Võn Krl Rõu Vas, -gu Khk Trv San; `leṕli|k Hls Puh, g -ku Nõo, -gu Ran Har; `lepli|ko g -go Vai
1. sõbralik, leppiv, rahul- või nõusolev `leplikkusi inimesi oo koa teiste `ulkas Vll; `leplek inimene - - tal põle seda viha üht Mar; nad ei tohi änam riielda, piavad `leplikud olema Hää; `leplikkusi inimesi mahub pailu `ühte majasse JMd; `leplik luam VJg; tämä one `leplik inimene, tõene on jonija Kod; põle kuri ega `järsk, ta on `leplik; ega paelu põle `leplikka inimeisi KJn; `lepliku inimesege om ää läbi saia Hls; na om mõlemba `mõistligu ja `leṕligu mehe, nendega saab `asju `aada Ran; mia massi `möĺdrele raha ja anni mati kah, mia olli niipaĺlu `leṕlik Nõo; `leplik, kõ̭gõga lepüss kokko, tõõnõ om kui ägel, kellegage sünnü ei Räp Vrd lepilik
2. soe, pehme (ilmast) ia `leplik ilm nüid Ksi; ku ilm soojas lääb, siss üteltse `leplik ilm Pst; `loiske ilm om `pehme, `leplik Ote
lõhna|pääline
1. rehetare talade ja parte kohal olev soe ruum, partepealne lõhnapääline `ol´li rehe taren, sääl sai `rõske vili ruttu kuivass; `oĺli kõik õredass `raotu sehest, ärä labatu si lõhnapääline, es piä enämb `kuuma `kinni Ran; meil `oĺli lõhnapääline, kaits puud läits ahju lõhna kottald üle tare, sinna `pańti lõmmu `pääle Nõo; lõhnapääline `oĺli `kõrge, päälpu̬u̬l `parsi ahju suu `kotsil ülevän Kam; et tuli lakkõ kibõnit ei˽hiidäsiʔ, tu̬u̬ `taŕbiss `raoti tu̬u̬rõ˽puuʔ ja `säeti paa `kot́silõ üless üle ah́o otsa, üteldi lõhnapäälidse˽puuʔ Rõu Vrd lõhna|päälis, lõhna|päälne, lõhnupäälis
2. ahjupealne või ahjurindKam Rõu

lämbe `lämbe Jäm Pha Vas lämmatavalt soe Sedise `lämbe ilmaga on `raske iŋŋata Jäm; Kül om `lämbe õdang, üüse tulõ kül pikse vihma Vas Vrd lämbis, lämbus1, lämme

lämme lämme Sa Muh Phl L Rap Tür Plt SJn, g `lämme Käi Kse Tõs; n, g `lämme SaLä Pha Vll Rei Hää Ris hrv KJn

1. a. lämbe, soe ja umbne tuba söhust leitsagut täis, `lämmed `aisu, tee uksed `lahti; `keldris on nii `lämme öhk Khk; lämme ilm Pha; paks soe öhk, `lämme öhk Vll; `oues paks `lämme luht, `lämmed ilmad Rei; `seuke lämme õhk, madal maja aiseb seest Kse; täna nii lämme, soe ja lämme, kas tuleb müristamest või Tür Vrd lämmu1 b. leitsak koa `kange lämme, nisuke suur udo ja, `öötasse, elm oo üsna lämmet täis Mar
Vrd läpe2
2. värske, pehme leib `peale ahjust `vötmist `lämme Vll; meil `tehti täna `leiba, meil ühna lämme leib; lapsed, `võtke lämmet `leiba Muh; `lämmed levad Käi; lämme leib oo ea `võiga `süia Mär; mõni `lasnudki leba ika kõbass `minna, pehme lämme leib nagu ei sünnigi `süia Mih; `meite toet (taat) läks tuneli (tunaeile) ommiku `linna, panin lämme `leiba `juure ja `toeri (taari) `lähkresse Rap
3. pehme, (loomult) leebe Liisi, see änd (olnud) ka nii tasane ning lämme, laseb teha kuidas tahab Mus || saamatu ta oo nii lämme et kole kohe, nii lämmet inimest ma pole enne näin mitte Muh
4. lääge, läila vesi oo soe, `lämme maiguga, maitse läheb `lämmeks; `lämme `maoga toit; mu suu nii `lämme täna oomigu, sańt maik suus Khk; vesi lähäb `lämmeks, kui sojaga kaua toas `seisand oo; sandiks läind leval o `öige vägi `välja läind - - siis o `lämme maiguga Mus
Vrd läme1

lämmi lämmi Plt, g `lämme Hel, `lämmä T(n `lämmi) V(-ḿm-); n, g `lämmi Kuu Hlj IisR Vll Ris; lämi g `lämme M, `lämmä Saa(lämmi) Lei(ĺämi)

1. adj soe, kuum a. (ilmast, õhust, ruumist) Tänä on peris `lämmi `ilma Kuu; pala soe, `lämmi ilm, nee on vanade inimeste sönad Vll; ilm on lämi Saa; põle enam nii lämmi, on lahedam [ilm] Plt; mis sa `lämme ilmaga kampsist sellän pead; Täembä om kammer peris lämi Trv; lämi aig olli iki Pst; ilm lääb `lämmes, täo ei ole olluki lämit `ilma Hls; mia `mõtli, et vaest om ommen lämmemb ilm Hel; laut om `lämmi, kae sitt aab jo `kuuma `väĺlä; kui sonnune ja pehme lämmi ilm om, siss avvub `vihma Ran; kels ei kao `enne, kui lämmit `vihma tulep Puh; ku küĺm taĺv, siss om makuss mahl (kasel), ku `lämmi taĺv, siss ei ole makuss mahl; ku `lämmi õtak `oĺli, siss kihulaisi `tuĺli `õkva kuhinal `säĺgä; ega edikammer `lämmi es ole Nõo; kõgõ `lämmämbä päevä om enne jaani`päivä Kam; ku lämmi suvi, siss kasvasse tubaka `äste Ote; käesit ärä, joosit jälle `sisse, `olli lämmi tare Rõn; sõ̭ss oĺl läḿmi kevväi Urv; sääräne `hautav läḿmi ilm Har; ku läḿmi um, sõ̭s kasuss kuŕk jovvulinõ Rõu; `lämmid `ilmu timahava paĺlo; ku kuah `sü̬ü̬ki tet́ti, siss lät́s sann ka `lämmäss; na˽`muadse˽järveʔ ummaɐ˽`lämmäʔ Vas; Ilm lämmi, nii õt täi palas ar˽pää pääle Se; lämmi maa ~ pool lõuna(maa) Kure lähvä lämmäle maale, esi oigava nigu konna krooksuva Nõo; sügüse tulõkul kogusõ tsirguʔ, kes `külmä `pelgäseʔ, `suurte `parki ja nakkasõ `lämmäle `maalõ `lindama Kan; seedripuu om `läḿmä maa puu Har; kurõʔ, haniʔ läävä parvõ `viisi `lämmäle `maalõ Plv; `lämmäst puolõst tulõ vihm; `lämmän `puolõn `härgigä tü̬ü̬d tetäss Lut b. (esemetest, ainetest) `lämme `kartula, `lämme levä Trv; nüsset lämi piim Hls; siga taht lämit süvvä; olli `panden `lämmä `ahju tallekse Krk; perele es saa anda enämb lämmind `piimä Hel; küläp kaśs ärä sei, ää lämmi pudruke Puh; juuretuss `olli mõhen, tu̬u̬ pitsitedi `lämmä vi̬i̬ `sisse; esä ütelnu: `tassa tulega, `lämmä leevä om `laudu pääl; `lämmä jahu olliva, leib läits ruttu `apnama Nõo; ei ole lämmid vett Kam; ku `lõunass oĺl keedetu, sõ̭ss õdagu lämmit `sü̬ü̬ki es tetä Ote; tu̬u̬ mul lämit vett San; kuan tet́ti karjalõ läḿmind `ju̬u̬ki Urv; läḿmi luńdikõnõ Rõu; lämmi leib om tu̬u̬, mis om ah́ost `vällä `võetuʔ Räp c. (kehast ja soojaaistingust) küll miul om lämi Hls; sa olt pehme ja lämi mu kõrval; Musu olevet mahe ja lämi kui nüsset piim Krk; ku inimene `õkva sureb, siss ta‿m `lämmi ja nõrk Puh; pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi; küll kitsass kinnass lajass lääb ja `lämmi `tüt́rik küĺmäss jääb; `kaska all om ää `lämmi magada, aga karva lähvä `kirpe täis Nõo; taal om õ̭ks läḿmi veri `süämen Har; ku iks virgastõ lüvvä˽`tahtsõ, ai iks pää otsah `läḿmäss Vas || piltl kel vähä `seante lämi pää, taht meelite (rumalale meeldib kiitus) Krk; mes nüid Miinäl viga om, temä eläp ku `lämmä vi̬i̬ sehen (hästi) Nõo; Ma sai kui lämmähe vette, elu lät́s parembass Urv; tä `ku̬u̬li õks `lämmile `vu̬u̬tile (omas kodus) Rõu
2. adj soojapidav `lämme `rõõva Krk; `undrik tetti äste piḱk, iki końdeni, et siss om `lämmi Puh; võta [rätt] `ümbre nigu teḱk, om paks ja lämmi; kask om `lämmi, ega kask tuuld läbi ei lasõ Nõo; talvõl umma õ̭ks rusik `kindaʔ `lämmäbäʔ Vas
3. subst soojus, kuumus koer väĺlän `lämme kähen Trv; paremp oma `rõõva lämi ku tõise mehe tü̬ü̬ lämi; Oia sü̬ü̬ḱ `lämmen Hls; ei oole ää `kurta, lääme `lämme kät́te Krk; lämmege ei oless si̬i̬ maa midägi minnä; piip tormaśs suun, kes nõnale lämmind `andse Hel; latse `tahtnuva eläjile lämmit tetä, `pannuva kõrre `otsa tule Ran; sügisetsel ü̬ü̬l om `ütsä `poiga, sääl om lämmit ja `küĺmä, `vihma ja `lumme Puh; ega vanast naśtel `lämmäga muud säĺlän es ole ku jakuga ame; pusiti `mulke `sisse sinnä et `lämmi manu lähäb viĺläle Nõo; ku kuu madalan käib, siss saab lämmind, ku `korgen, siss saab `küĺmä Kam; `lämmega piim om ku töĺk; kaitskümmend kolm `kraati lämmind om vilun Ote; te pannite `lämmä peräst ahju palama Rõn; kusi `panti potti, potiga `lämmähe Kan; lämmi tulõ ja nakass maa sulama; minõ no˽`tarrõ `lämmäde; saina ei pia lämmind kińni eiʔ, lämmi lätt `vällä Har; süǵüsene undsõ˽lask läḿmind, keväjäne kütt `külmä Rõu; `kiisla kohetuss `pańti kohegi `lämmähe `hapnamma; muna lätt ka halvass `lämmägaʔ Vas; Lämmi ei tapa kedäge ärʔ Räp; lämmäle 1. sooja, soojendama tuli palanu ahjun ja nemä tulluva ahju suu ette `lämmäle; küĺmägä jäänu veri `saisma, kui sai `lämmäle, siss `verdusi ärä Ran; mine ärä `tarre `lämmäle, mes sä sääl kügelet küĺmä käen; piim om ärä kahutanu, piäb `lämmäle panema Nõo; mia panni käki `sinna kummi `mulku `lämmäle Rõn 2. soojaks lauritsepäevä `küĺmä iki kaits kolm ü̬ü̬d pidäss ärä, siis läits `lämmel jälle Krk; tuul om `lõunast, ilm lääp `lämmäle; ku ilma `lämmäle lähvä, puu joba `lehte lähäb, siss ämp `mahla ei tule Nõo; kui ilma `lämmäle läävä, siss `lindlõss liblikit Ote; keväjä nigu lämmäle lätt - - `kaetass `meh́tseʔ üle Räp; ei ole külmä ega lämmit 1. ükskõik temäl ei ole sinu murest `küĺmä ega lämmit, sina elä vai koole Ran 2. mitte midagi ei mõistaʔ timäst `külmä, ei lämmind Plv

mahe mahe Vai Vas Räp, g -da VNg Lüg Muh Rei hajusalt L K, I T, -ja Kuu; n, g mahe Sa M Har Rõu//, mahhe Plv Vas; mahi g -dõ Krl

1. parajalt soe; pehme, mõnus, leebe (tuulest, ilmast) mahe tuul, suemb tuul Lüg; täna tuul mere poolt, mis nenda kena mahe Khk; Täna oomiku oo nii kena mahe ilm, et üsna lust väljas olla Kaa; mahed tuuled puhuvad sui aal Vll; tänä nihuke ea `pehme mahe tuul Juu; `puhkus natuke mahedat tuult; kui on mahe ilm, siis on ka mahe tuul Lai; küll om ää ja mahe tuuĺ, periss luśt om väĺlän olla Hel; `lõune tuuled olliva mahedad Ran; `täämbä om periss hää ollaʔ, om pehme ilm ja pehme mahe tuulõkõnõ Har; õigõ mahhe tuulekõnõ puhk Plv; hää mahe ilm, pehmeʔ Vas
2. meeltele rahulikult mõjuv, meeldivana tajutav a. kõrvale meeldiv kuulda Sie mies on `nõnda maheda juttuga Lüg; Oli kena laulu mees, kena mahe ääl oli Pöi; sel on nii mahe mage jutt, nii maheda ealega reagib Juu; sellel om säänte mahe ääĺ Hls; aa magust ja mahet juttu, ää kullede periss Krk; väĺlänpu̬u̬l om `väega maheda jutuga, aga kotun röögip nigu üits `kiskja mõtsaline Nõo b. maitselt või lõhnalt mitte liiga vänge küll on mahe (mage) suppi Vai; kina mahe märg (õlu, märjuke) Khk; nüid uh́ame aga vett `peäle, sis tä (kali) seesäb eä mahe Vig c. silmale rahulik, mitte liiga ere või kontrastne see on mahedate `värvidega riie JMd; kullerkupp on mahedam kollane kui karikakar Lai; Si̬i̬ vaip om äste maheda värviga, mahe saab ta siss, kui värvi äste ütte lähävä ja passiva Nõo
3. (tehtult) sõbralik, lahke, muhe Kui `rääkis, siis oli ise nii mahe, `kangest kena mahe nägu oli ees Pöi; nii kena mahe vana mees Muh; Küll sinu mini võib aga mahe olla, niisuke mahe tütarlaps Mar; mahe inime, maheda sõnaga Khn; tüdrek mahe poisi `vasta Tor; mahedal jutul põle `ända taga Hää; ies aga ia, aab libedad juttu ja mahe nagu või palava pudru sies, aga seĺla taga akab `nõelama Hag; nii mahe inimene nagu sula või, nii `pehmelt räägib, aga tagaseĺla `tõmmab Plt; mulle ei `mi̬i̬ldi maheda inimese Puh; Liis oĺl `äste mahi inemõni Krl; ta miiśs piass õks hää miiśs olõma, ta om nätä ni mahe jutuga miiśs Har; Vanal tsõtsõl om alati mahhe nägo, esi rõõmsa ja naaruline Vas
Vrd mage1, mehe
4. vahe, terav maheda teräga väits, kui `lõika puud, siss puu klandsip Kam
5. kohev, lahe mahe muld, ei ole tükin Hls
Vrd muhe

oige `oige Äks Lai Trv Hel hajusalt T, `oigõ Võn V

1. leige `ahju natuke `köötud - - natuke `oige on Lai; vett üteldi, et vähä `oigess lännu - - kas tõid pangiga `tarre vai valasid patta - - läits `oigess Ran; `oige vi̬i̬ga `panti nu̬u̬ õlle kesvä ligunema Nõo; si supp om väegä `oige, ma‿i taha tedä Kam; kesksuve `aigu om järven `oige vesi Ote; ahu om `oigõ, leeväʔ ei küdsäʔ äste ärʔ Urv; meil lätte vesi um külm, lehm taht `oigõt Rõu; `oigõ `vi̬i̬ga lää eiʔ mõsu `puhtass Räp; `oigõ vi̬i̬kene sannah `lat́si `mõska Se
2. pikaldane, saamatu; tasane, vagur temä om seande `oige, ei ole tast suuŕt midägi `asja Trv; Ei massa toda oiget inimest kutsu, serätse oige tü̬ü̬st ei ole ütte tulu Nõo; `oigõ inemine, nigu puss `mustõ `villu seen Urv; `oigõl loomal om puuduss man, tal om midägi vika Krl; `põrsakõnõ om `väega `oigõ, taad võtaʔ vai panõʔ kohi taht Har; [ta] Om ütte mu̬u̬du `oigõ, palagu vai maja; ta `väega `oigõ hobõnõ Vas; tõõnõ veli oĺl `veet́kese `oigõp tü̬ü̬ pääle Räp; `veiga `oigõ miiśs, olõ õiʔ timäst suurt `aśja Se; `oigõ tsiga, ei timä `pelgä‿i· mitägi - - tassanõ sääne Lut
3. soe, pehme; mahe ilm lätt `oigõpass; `Kiisslal olgu˽kärre tuli, munapudrul `oigõ tuli Rõu; olõ‿i külm, sääne `oigõ ilm Vas; `tääḿbä sääne `oigõ ilmakõnõ Se

palav pala|v, pala g -va R eP(-ba L) Trv; pallav g palav|a Puh Võn Ote hajusalt V(-e Räp), Krl; n, g palava VNg Vai SaLä Kär, pala Khk Pha Vll Pöi Var Aud Hää HJn JJn; g palave Hel

1. väga soe, kuum a. (õhust, ilmastikust, ruumist) ahi on tuline, tuba lähäb palavast Lüg; tänä on `oige palava `ilma Vai; palava `aaga keivad loomad alligus `joomas Khk; ta oli `öudne pala `seasta Kär; Pala `päike paistab otse uksest `sisse Pöi; palavate `ilmadega on `raske `niita Rei; nii pala päe oli tänä, võttis obose märjäks Mar; Tuba pala nagu pot́t Han; õhk oli naa pala, et `toored puud põlesid nagu `küinlad Mih; siis olid need naesed kadun ku pala õhk Aud; ilm põle änam soe, ta üsa pala Tor; pala `päike, ein `küpses ruttu ää Ris; pala rehetuba nii et, tau neid `vihkusi `vasta `seina (rehepeksust) JJn; palava päävaga aab igistama Koe; see suvi on õte palav Trm; saun läks palavast Pal; `pańdi tuli `ahju, `köeti tuba palavaks Plt; kammer tuline pala KJn; päiv om joo nii pallav Ote; no˽nii palavadõ `sanna ma˽külh ei või minnäʔ Har; nüüd mitte inämp nii palavet `päive ei olõʔ Räp b. (esemetest, ainetest) ahi on palava Jäm; nii palava vesi, akkab käde `kinni Khk; Pala töru (tõrv) on vedel kui vesi Kaa; Pala raud annab niipailu väända küll, et eest laiemaks läheb; Tee palavad undi `saue ja pane `peale, see võtab paisu ää; Ahi on nii pala, et paistab `eemale Pöi; see kirves oo küll nii nüri, et see‿p akka palava pasa `peale koa mitte; `tehti palavad leelist ja akati kaŋŋast `uhtuma Muh; mõnel [õllekannul] olid palava rauaga kõrvetud roosid peal Rid; vesi tehasse palabaks Mar; levaahi oo pala küll Kse; ahe läks ülearu palavase Tõs; Aganatõ `piäle taris pala vesi `panna, siis lehm süeb paelu paramini Khn; lasn seda - - palavad tina tääle `siĺmi Aud; Vesi läks palavaks Jür; palava rauaga lokiti Sim; sepp visaśs hobõsõraua mahaʔ - - oĺl vi̬i̬ĺ pallav, ei saa ala lüüäʔ Har; varass võtt kuumast kuĺbist ni palavast paast vns Vas c. (söögist, joogist) käib kui kass palava `putru `ümber Hlj; oli ikka palava supp Jäm; pala supp pöletas keele [ära] Pha; palad `leiba ep vöi käde vötta Vll; Pala tee teeb kurgu kenast `pehmeks Pöi; supp oo nii pala, kis seda `süia võib Mär; `Aeti piim palavas, `panti mett `sisse Kse; põletas palava pudruga suu ää Tor; ies aga ia - - ja mahe nagu või palava pudru sies, aga seĺla taga akab `nõelama Hag; supp on palav, ei saa `süia Äks; mina tahan ikke palavid, palavate `kartulite `piäle maias KJn d. (olendite kehast või kehaosadest) mul on palava VNg; tämä `perse `tehti tänä küll palavast (anti keretäis) Vai; kassil ka pala, pikkas maas Mus; Palava nahaga külmetas, jähi tiisiku Pöi; tandsivad nahad palavass Hää; küll mul on palav JMd; `kińni jalu oli väga pala VMr; `kläutas näu palavaks, lõi tuliseks Plt; kas sul pallav ei ole sääl ahju veeren saista Puh; na `oĺli iilä last hirmutanuʔ - - noʔ om latsõl pää nii pallav nigu tuli Har
2. piltl kirglik, keevaline mina ole tillukse `süämege ja palave verege Hel; tu̬u̬ näi ärä, et ma kõ̭igin paegun olli elläv ja pallav Puh; vot ta om üts pallav inemine Se
3. subst palavus palava pärast körvedab ää [vilja] Khk; Palavaga tulavad loomad lagele, kus on püsut tuule`nuhku Kaa; vili valastab enne`aegu ää, saab palavaga enne`aegu `valmis Krj; `kange pala oli et `ullu Pha; kui tuhlis palava (päikese) kää on, see läheb oort kibeks Vll; tulise palavaga pidi `saunas `vihtlema Muh; sui`viĺla meil põlnd - - pala oli tugev Rid; ega ta tühi palavad kartnd Lih; pala kõrvetas kõik viljad ää Aud; `metsas palaga `võtnu ta ennast alasti Hää; `rõõvad `panti `sauna - - palava kätte, palav tapab täied ära Saa; `raske palaga `käia HJn; kerise uksed olid `lahti, nõnna et pala tuppa tuli Tür; selle palavaga jääb ein tegematta Lai; si̬i̬ pala `vaevab paelu `rohkem kui tü̬ü̬ KJn

pehme n, g `pehme R eP M; pehme Var Aud Tor, g `pehme Tõs JMd Trm Pal Lai KJn Hel T V(n pehmeʔ; -h́- Se Lei), `pihme Har, peheme Kod; pihmeʔ g `pihme Har Lut

1. a. survele kergesti järeleandev; painduv, vetruv, ka kergesti töödeldav obuse `kapja one `pehme, ei sie `rauda pia VNg; suisleppäd pidid õlema `kõikse paremad ja magusamad `õunad, `ästi - - `pehmed `süiä Lüg; nii `pehme suo, et kuda `sinne `piale saad IisR; kui `jäiväd kalad `siie `randa `päivä käde, siis `läksiväd `pehmest Vai; see oo `pehme raud, vötab laka ede (vikatist) Khk; `tuhlid peab `pehmeks `keetma Vll; lidrine leib, `söuke `pehme Jaa; Pea lagi alles `pehme, mis see [laps] `paergus veel räägib Pöi; sooda võttis `erned `pehmeks Muh; maa üsna vedrub, nii `pehme Rei; körges on `pehme `nörkuja kont Käi; kis `pehmest peäst [heina] kokko pani, eks ta siis võibolla läks läppuma ka Mär; üks oo sõre püil, teene soŕt oo `pehme püil Vig; [rukkitera] piimäl, siis tä oo pehme alles, `vauta näpu vahel, vaub Var; lõuget - - kellega linad `pehmes pekseti Tõs; `kangeste pehmed lund sadas Aud; `pehme, sopane tee, [vanker] oli rummuni sees PJg; tomilgas on `pehme puu, aga `sitke Vän; saad `peksa, et su seĺg ka nõnda `pehme on ku su kõht Hää; `pehmeid `koarlaid sai `süiä ike nõnna, kui kere `kańdis Juu; tema (vikat) on `pehme, kulub väga HJn; seal on vahel nii `pehme, et vesi on põlvini Tür; oks on tugev, aga otsad `pehmed, vajovad allap̀oole Sim; lepp on pehme `treida Trm; vedeläm `kartuliputer one pehemem ja üvem Kod; liha on `pehmest keenud Pal; lodu on kevade pehme Lai; pehmed leväd on alles tuas KJn; lõhmussa küllest `võeti sedä ku̬u̬rt - - tambiti `pehmess ja `tehti isi saana `nuusta Vil; `pehmed `leibä om ää süvvä Hls; looga puu aiass `pehmess, keedets `pehmess tossu kähen; sepp om `kirve `pehmess jätten, sellege ei saa muud `raiu ku `suitsu ja `paksu `piimä Krk; nii pehme su̬u̬, ma vajosi `õkva põlvini `sisse Puh; `oĺli serände pehme kivi, üteldi tahu kivi Nõo; mustikit om mõtsa all külländ, enämbide na‿m nigu su̬u̬veeren, `pehmembä koha pääl Ote; mu˽hobõsal omma `väega `pihme kabjaʔ, ei saa suvõl ka raualda `käü˛ü Har; varahitsõ˽`kartoli umma˽`pehme˽`riiviʔ Rõu; kala ommaʔ `pehmest lännüʔ, näid ei sü̬ü̬ʔ `kiäki Plv; ihnõ˽`pernanõ `lõika as tü̬ü̬`rahvalõ pehmet `leibä, peläśs, et pehmet paĺlo süvväss Vas; mõnõʔ ei keedä upõ periss `pehmess, kalõlt ollõv paŕemb süvväʔ Räp; min‿äestä vi̬i̬l, egas tu̬u̬̬ muld vi̬i̬l `peh́mest saa as Se b. vetruvuse, painduvuse vms omaduse tõttu mugav `pehme `vuode Vai; `pehmede `patje peal ea pekutada Rid; mul on pehme magadisase JMd; `pehme sulist pad́ja Sim; mätas on `pehmem, küngas on kõva Plt; tule nüid tule, mia tei sulle ää `pehme aseme Puh; mul ei ole kunagi pehmet `persealust ollu, puu penk om `perse all; mia nooren es taha pehmet `sängi, es ole arinu Nõo; kahr um pahahn, sinna um tal haina purru vi̬i̬d, nigu `pehmemp um `maadaʔ Rõu; padi um pehmeʔ Plv c. liikuv, painduv; lahe esimese [niitmise] `päivä `õhta pidi `sauna `saama, tieb `kondid iast `pehmest Lüg; `Rüübi [jooki] kõhe tuliselt, siis tieb `rinnad `pehmest Jõh; Tärbentini aur, see jälle `aitas, tegi rinnad `pehmemaks Trm; końdid suavad pehememäss, kui `vistlen Kod; vaja `sanna küttä, sõss kondi lääv `pehmess Krk; `aeti viin kuumast, `panti võid `sisse - - selle pidin mina ärä `rüipimä, et si̬i̬ ti̬i̬b si̬i̬st `pehmest TMr; `ü̬ü̬si lasi vü̬ü̬ `pehmembäss (lõdvemaks) inne Kan; ma oĺli nigu `puunõ `pistü, nii `kangõ - - tu̬u̬ (rohuvalmistaja) sõss `sääde [rohtusid] kokko, ku liinast tagasi tuĺli, sõss oĺl iho pehmeʔ Räp || piltl (läbi peksmisest) ma tee sind `pehmeks Khk; si̬i̬ sae ilmatu tubliss taguda, nii `võeti tä pehemess et Kod; sellel kondi `pehmess tett, tappa saanu Krk; sa klandsitat ta nii `pehmess sääl, et ta tõenekõrd enämb `vargile ei tule Krk
2. puudutamisel sile, mittetorkiv, õrn; ant kare (ka veest) Mõnel on `pehmed `juuksed, mõnel on `valjud kui `traadid Jõh; `pehmetest `villadest, see oo ihu `vastu üsna `pehme; `pehme vesi, seep vahudab nii et Khk; Lehmad sõid lipu`varsi east, olid `sõuksed pisiksed `pehmed rohud Pöi; nii `pehme rätik nagu lutsu maks Muh; Mine too `pehmed (peent) saia jahu Rei; münul on `pehmed `juuksed, aga mei [lapsel] on sores Phl; `pehmed sukad või `kendad oo ead sojad Rid; sooda, see pannasse pahotuse vee `sisse, et see teeb `pehmeks Mar; su piu nahad‿o naa `pehmed Kse; `pehme (peene) soolaga `lähtvad räemed `raisku Tõs; `pehme villaga `lammud ikke `peeti, need olid ikke ead `lammad, kel `pehme vill oli Aud; [nahk] `pehme niikui siid Vän; `Li̬i̬lsese `vi̬i̬ga on ää `pehme pesta Hää; küll on pehme tekk JMd; tallel on `pehmem vill kui vana `lammal Koe; eks selle `kangaga ole tüöd küll - - aga nüid on inimestel `pehmed särgid seelas VMr; `pehmed `kindad Iis; uhvaika - - tema on soe ja pehme Lai; sinu käsi `pehmem kui minul KJn; raudain `lasti kavva maan olla, siss läits `pehmembäss Ran; jäńess mütsitäb poja `pehme `karvu `sisse Puh; soetõlva libeme om nii sama `pehme ku ani pudsusule; nii `pehme käńgä olliva nigu siidi rät́t Nõo; `omgu olliva käe `pehme ja ää, ja jälle lätsime `talgude sitta `laotama Ote; `ta‿ĺli nii illuss rõevass ja pehme nigu sammet Rõn; pini lakk kätt uma `pihme keelega Har; ket́t um kaĺg, sõ̭ss - - teḱk nahk `päitseʔ lehmäle, nahk um pehmeʔ; tu̬u̬ `hõ̭õ̭rmisega rõivass `tutsuss ärʔ, lätt `pehmess Rõu; olõss mul kiä tsuvva˽teesiʔ - - olõss hää pehme˽`kävvüʔ Plv
3. parajalt soe, mahe, mitte kõle (ilmast, ilmastikunähtustest) `joulu `laupäl, siis läks ilm `pehmeks ja kiers `tuule `maale Kuu; nüüd on juba ilm `pehme, nüüd võib juba `liikuda Lüg; tuul täna nönda külma poolt küljest, εhk pöörab `pehmele ka Khk; See veib olla, et uie kuu loomisega ilm pöörab ning püsut pehmemaks läheb Kaa; Kase puu `sisse lihab koi kohe, kui veel `pehme tuule `sisse moha `lastud on, siis soa metsast ää `tuuvagi, koi ennemine sihes Pöi; kui kuuse mulgid üsna kuuse `alla kukkuvad, siis tuleb `pehme tali Muh; kui `pehme tuul ja lume sadu ja noor kuu, siis pidi `saama εε lehm sest, kui vasik `sündis Phl; talvel `pehme ilmaga tuleb `pehmid `tuuli Rid; vesigare tuul on `pehme Kul; sumõ `pehme jõlm Khn; Tuul - - `pehme, jusku `paitab `ümmer põsede Hää; `pehme ilmaga võib välist tööd teha Kei; kui pakase järele tedred `lendavad `kaskedesse `välja, tulevad lagedalle, sie on `jälle `pehme ilma märk KuuK; täna on `pehme sula ilm juba VMr; ilm akab pehemelle minemä, eelä õli juba pehem Kod; `enne `vihma on vaest pehme tuul Lai; ilm lääb kaanis `pehmes, iä pehme tuul KJn; ääd `pehmet `vihma satass, lämi `pehme vihm Krk; kui jõulu edimine pühä om tõisibe, siss tuleb pehme taĺv, ilus suvi ja ää viĺläsaaḱ Hel; küll tuleb illuss päiv jälle `väĺlä, parass pehme tuul om, ää ilmake Puh; erne küliti `pehme tuulega, siss saava `pehme `erne Nõo; tuul om jälle `lõunede käännu, ta lätt vist `pehmele tagasi Kam; `pehme ilmaga rasu ei `paisu, aga `kange küĺmäga lü̬ü̬b `onte poti `lahki Ote; ku om `pehme ilmaga˽sadanu˽lumi ja ku sõ̭ss lätt külmäle äḱki, sõ̭ss `külmäss hańg lumõ pääleʔ Urv; iilä oĺl `kangõ külm, `täämbä hommugu laśk jo `õigõ `pihmess ilma Har; `luiskõ ilm, lätt `pehmelle, külmä lü̬ü̬ tagasi Vas; pehme (aeg) (ajast kuufaaside järgi) ku kuu luvvass, siss om kõva aig, om kolm `päivä kõvad ja kolm `päivä pehmet, siss om edimäne veeränd täis; noorel kuul keedeti `si̬i̬pi, siss ku pehme aig `oĺli, kuu vahepäiv `oĺli kõ̭ige `pehmemb aig Nõo; otsiti iks pehme aig `rõiva vanutamise jaoss Kan; Vanast tapõti t́siku nii ku oĺl pehme aig ja˽ku˽kuu oĺl nädäli `vannunõ Urv; Linaʔ jäl˽tet́ti `vahtsõkuu `pehmega Krl; ku˽vanakuu ots om, siss om pihme aig, `pihme `aoga om hää `põrsõid lõigada˽ja liha kuivadaʔ Har; Ku˽timä [noorkuu] jo˽maku nakkass kasvatamma, sõss um pehmeʔ aig, vanakuu pehmeʔ um jäl˽sõ̭ss, ku˽kuu um vi̬i̬l maohn; vana `kuuga˽`pöetäss `lambit, tu̬u̬peräst et siss um pehme aig Rõu; inne täüt kuud om pehmeʔ aig jaʔ peräst täüt kuud om pehmeʔ aig Plv; Sitta püvvete ka õks maa `sisse `kündäʔ `pehme `aogaʔ, et sõ̭ss rutto mädäness ja `haudoss; `Pehme `aoga˽`raotu anoma puu lavvaʔ `tursova˽likõga `õkva ruṕpe Räp
4. a. laisk, lodev, pikaldane; lõtv, ebakindel (ka alkoholist tingituna) Mehed õlid `viimast jua periss `pehmed Jõh; see `söukse `pehme `väoga loom Jaa; `pehme jalaga obune, komistab `ühte `puhku Mär; Võttis metu iad kärakad, aga jähi siis koa `pehmes Han; Topus on üks `pehme olekuga inimene, ta pusib ja mät́sib ühe asja kallal, `tü̬ü̬ga edesi ei saa Hää; si̬i̬ `siante `pehme `tü̬ü̬ge Krk; ku mõni mi̬i̬s `olli serände pehme, siss üteldi, et es ta `aotse aia i̬i̬st ole Nõo; kui inemõni om `tühve tasanõ, siss om taʔ pehmeʔ inemõni, tiä om oimanõ, laisk Krl; ega ta periss laisk ei olõʔ, ta sääräne pu̬u̬ĺ pehme om ennedä; iilä oĺl timä periss pehme Har b. ebaselge (hääldusest, kõnest) kes - - ei saa `keiki poovstakkisid üles itelda, see on `pehme keelega Jäm; jutt jääb `pehmeks - - kut ta `purju jääb, `mältsab `peale, ep saa aru, mis ta räägib Vll; kui pudelist võtab, siis oo `varsti keel `pehme Mär; lapsel on ka keel pehme, kui alles õpib veel `riakimist Lai; `pehme keelege ei saa egät `tähte `vällä ütelte, pudist kõneless Krk; mul om `amba ärä, miä ei saa nii `seĺgede kõnelda - - kõne om `sände pehme Ran; ku joodik uma `pehme keelega˽paĺlo kõ̭nõli, tu̬u̬l jutul olõ õs `t́olku Vas c. piltl puudulik, kohtlane vms pää ajod on vist `nõrgad ja `pehmed, ei piä `mieles, midä tämä tieb Lüg; mul sehuke va `pehme pea Lih; tä `seuke pehme, ulgub Tõs; Inimene on nätse, kui ta on `pehme `mõistusega Hää; poiśs one - - pehme, ei õle nagu `selge arvoga; meil õli sulane nagu `natke peheme aruga Kod; pehme pää, ei jää midägi `kinne Hel; tu̬u̬l omma vigalitse vai `pihme silmäʔ Har
5. meeldivana tajutav, rahulikult mõjuv a. malbe, leebe, lahke; leplik; tasane `ütle tämäle üks `pehme sana, `eiga `valjusega `üksi läbi `saada VNg; lähän `tõise kääst midägi `õtsima, `viimast südä lüöb `pehmest ja siis `annab Lüg; Meite vana oo ju seike va pehme mees, äi temast pole kuskil köva söna ütlejat vei eese eest seisjat Kaa; `pehme inimene - - põle kõba ega vali kellegi asja `vastu Mar; `pehme sõnaga mees, teene oo kõba sõnaga mees, mis ta `ütleb, see peab olema Mär; ma ole naa pehme vaemuga, aga täma oo `seukse kõvada karakteriga Tõs; õege `pehme jutuga inime Tor; mõned üiavad vanames, taat́ on `pehmem sõna JõeK; `pehme mies mäśsi `ümber sõrme VJg; pehme loomussega inimene Trm; tõene nisuke pehme, alati ańd `perrä, siis tämä `ihmas tädä alati Kod; se oli nisukene pehme mihekene, siis rahvas akasid seda `kiusama Pal; ta on `pehme südamega, ei taha tüli ega `riidu Plt; muidu pehme meheke - - aga kui paĺlu `viina om `võtnu, siss lähäb `u̬u̬gu Ran; kudass sa nii pehme olet, laset `endä `lamba ärä võtta Rõn; ta om vana `pihme sõnaga inemine, ta ei `ütlä sullõ konagi halvastõ Har; vaest oĺli ka `pehme `süämegaʔ, kolm suvvõ oĺli är üte peremehe man Rõu; ta oĺl iks hüä krõpõ meheimä, olõ õs pehmeʔ Vas; `kaehtusmi̬i̬śs, tu̬u̬ om nikuʔ `ṕeh́mep üĺdäʔ ku võhl Se b. mahe, tasane (häälest) sie one `niisukene `pehme `äänega mies VNg; tüdrugul oli nii `pehme ning mahe ääl Khk; `niuke ilus `pehme ääl tal, teesel jällä kõva, kaĺk ääl Mär; `pehme äälegä kõneleb KJn; `pehme madale äälege Krk; ma˽tarõst kuuli, ku üt́s kõnõli `pihme helüga, ta õks üt́s naistõrahvass oĺli Har c. mitte terav või vänge (maitsest) minu emä tegi üvä kaĺja, tämä taśt (tahtis) pehemed `kaĺja Kod; mia tei vaśt `taari - - säänte ää makeline `pehme juvva, es ole apu; nisudest saab `pehme ja make koh́v Hls; lepä `äitsnemis aal ütelts elädel piim kige `pehmep olevet Krk; Vala iks piisake piimä kah kohvile pääle, saab nigu pehmembä maeguga Nõo; üt́s kõva mõdu, tõõnõ um pehmem Vas || (vähesest soola kasutamisest) `pehme soolaga `lähtvad räemed `raisku Tõs; sai nii `pehme soolaga, nüid selgud apud Juu; see liha om `väega `pihme soolaga, see `lämmäga ei saisaʔ Har d. mahe, õrn (värvist) see on nii pehme kollane, põle terav ega erk Lai e. (muud juhud) Anti pehmed peksa (kergemalt) Emm; aga ega sii paelud jahvatada saa, tuuled oo naa `pehmed, ei aea [veski] kiba `ümmer Mih; sie nõund väga `pehmed `sõitu Jür

praad praad́ (-d) Kuu Jäm Rei Mär Kse Han Tõs Khn Tor Hää Ris Juu Koe VJg IPõ/g praadi Trm/ Plt KJn, praed Jäm Khk Rid, g prae; praat́ (-t) g praadi Puh Nõo Rõn San V; raad́ Khk Vän/-d/ KJn Trv Hls Krk, raed Pöi, g rae; n, g `praadi Vai, prae Lüg Khk Pha, rae Pöi; p `praadi IisR, `roadi Pöi soe liharoog Isäme `naine `keitäs `manna`putru, prae õli ka ikke `ahjus Lüg; `piiad `paistavad `praadisi Vai; jänessest saab εεd `praadi Khk; panni peal sai `värsked liha küpsetud, see `ööti prae Pha; Nii ead rae lõhnad tulid Pöi; nüid tehakse `jootudes `mitmesugused praed ja supid Mär; `Viimes `tuõdi `praadi kua viel lava `piäle Khn; Mina oma kodu `näĺga küll ei näinu, aga `praadi ka ei saanu Hää; kokk tegi sakuskid, `praadis praed `vaĺmis, tõi `meile ette Lai; laku `pańni niikaua, kui praad́ küpseb Plt; `ańti iäd `raadi KJn; meil `sańtel ei ole `raadi Hls; `suurma voŕst `oĺli ahjun, no praat kah Puh; vanast sai ike kit́se`praati ja nuŕmkana`praati ja `kõ̭iki `sü̬ü̬duss Nõo; `Herne ja ua ru̬u̬g oĺl paŕõmb ku praat́ Urv; tsia praat́ um iks hüä küll, ku `pulmõhn tetäss Rõu; näil alati praadiʔ süvvä Plv

pätakas1 päta|kas g -ka Jõh/-tt-/ Kaa Pha Vll Pöi Muh Ris Pee Koe, -ga Khk; pätäk|äs g Tõs Juu; pätag|as g -a Jäm Khk Rei Phl; pättä|käs Lüg, pättä|gäs Vai, g -kä; päta|k g -ka Pha, -ga Khk Hi; pätä|k g -ku Hls Nõo Kan Urv; pl pätägud Saa

1. pätt, hrl riidest pastlataoline jalats või suss Pättakaid `tehti `riidest ja `iegeldati Jõh; laps akab pätagatega `keima Khk; Juku `jooskas nönda‿t pätakad `paukusid Kaa; mütu `paari pätakud Vll; Riidest `tehti pätakad, ropsetaku lõŋŋaga nõeluti ää, tõrvati ää Pöi; ma pane pätakad `jalga ja akka menema Muh; Noored äbenevad pätagid `jälga `panna Emm; uue `riidest `tehtaks `kuubesid ja `kleitisid, vanamast `tehtaks pätagud Käi; Pätagatel on `mütme `kortsed tallad all Rei; pätagid `tehti ka, `talve ajal `käidi `nendega Phl; mo pätaka põhjad on jo kaḱki Pee; `rõõvast pätäku olli jalan Hls; Pätäku om nii ärä löt́tenu Nõo; Mul om tõnõ pätäk är˽`kaonu Urv
2. paks soe kinnas või sukk üvä ja `suoja pättägäs, pane käde Vai; need pätäkäd `talve ead `jalga `panna Juu
3. miski kantud, lapitud, vormitu `kinda `pättäkäd, vanad juo, lappitud ja räbäläd Lüg; pätäkäl oo paik paega piäl Tõs; `pańnin oma `kinda pätägud ahju pääl kujuma Saa; niukst pot́tmüt́sid, temal oli `niuksi vanu pätakaid sial Ris

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur