[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

kirtsutama kirtsu|tama spor Sa, Koe, `kirtsu- Kuu, kirsu- Khk Kaa Muh spor K, kirssu- Mar kortsutama, krimpsutama ärä `kirtsuda oma `riidi Kuu; äga asja `peele kirtsutab nina Ans; kirsudab silma `kulmusid Khk; Pole sii midagid nina kirtsuta (tõrkuda) Kaa; mes sa sest ninast kirssutad Mar; Ikka nina kirsutavad, perset kärsutavad Jür; `siĺmi kirtsutama Koe; kirsutad oma pinsaku ära Lai; kirsutas mokki Plt Vrd kirtsitama

koorima `koorima, (ma) koori(n) eP (-uo-, -ua-); `kooŕma Han, `koerma Muh Mar Var, `kuerma Tõs Khn, `ku̬u̬rima Hää, `ku̬u̬rma Saa Hel TLä Rõn, `ku̬u̬ŕma KJn Kõp M(-e) spor T(-e San) V(-dõ Har), `ku̬u̬ŕdma San, (ma) koori(n), (ma) kuarin Kod, kuõri Khn; `kuorima, (ma) kuorin R(-ua-, -oa-; `kuorimaie Lüg); da-inf `ku̬u̬rdi Kod
1. väliskesta või kattekihti eemaldama a. kesta, koort vm eemaldama kel pali `erni ja ubi, lasevad `kuored `veskil `vällä võttada, `veski kuorib `vällä Lüg; keedame täna `õhta koorit `tuhlid Muh; mis sa koorid `leiba (võtad koore ära) Rei; lähme mättud `koerma (niitma) Mar; ta koorib `väĺles `lõmma Mär; õõnad kooritasse supis ja kuevatse jaoss Vig; palgid `tahtvad `koorida Tõs; Ää lask jänesi `õmbusi ää `kuõri, sio `õmbud `kindi Khn; metsas kooritse kaśk või lepp ära, siss saab magust `mähke Saa; `kuorisin ja `kiskusin [ploomi]`rasva JJn; tohletand kualikas on paha `kuorida Kad; `valge kuaritud vitsaga ei tõhi `lehmä lüädä, akab punass kusema; emä ku̬u̬rd (kooris) kualikid Kod; mea `ku̬u̬rtse kardule ja kaali ärä puha Krk; kits koorip jo puu `puhtass, `ümbre `sõ̭õ̭ri koorib ärä Puh; nu̬u̬ kooritu lepä kuevava ärä; [ma] käse täl põrgand `ku̬u̬ri; siss `võeti kõjo tohikut, kooriti nigu lińt kõjo küĺlest Nõo; `kartuld `ku̬u̬ren vael kõneli et Rõn; [kui kanapoeg] lask joba eĺlü sääl koorõ sisen, siss nakass kana tidä `vällä `ku̬u̬ŕdma San; jäneseʔ omma aian kõ̭iḱ `uibu vällä˽`ku̬u̬rinuʔ Har; Ma˽koorõ jo˽paĺgiʔ ärʔ Rõu; sõ̭ss koorõmi iks ilosahe uaʔ ärʔ Plv Vrd koordama, kooritsema || kroovima nüid kooritse oder ärä Vil; nüid kooritevet kesvil sõkal päält ärä Krk;`veskin kooritass nisu ärä, jääp paĺlass ivä, tu̬u̬ siss jahvatadass `püidliss; `enne ku nakatass `suurmit tegemä, kooritass kesvä ärä, `tat́rigu ka kooritass `veskin ärä Nõo b. nülgima leheme koorime [loomal] naha pεεlt εε Khk; See koorib kerbu naha ka maha (ihnsast) Emm; tagant tuleb `koerma akata [looma] Var; jäi `karupidi `veśki võlve vahele, `kooris pea naha maha Juu; üks obune `kooris teised `paĺjast. nii `võeti obustel `nahka maha Lai c. nahakillukesi või koorikut eraldama, nahka ajama; koorduma laguja mis `aigeks lähäb, koorib `nahka ning kiheleb Pha; Pais akkas alanema, valu kadus ää, siis `kooris naha kõik ää Pöi; `Eldene aeg! Munad äi koori, peekenahk jääb jo pääle Rei; nahk koorib, naha sees nihuke suur vega Mar; `rõuge `aigus koorib inimese ihu - - akkab paranema, siis inimese ihu akkab `koorima Juu; Mõned `arvavad, et vähjäd päräst `ku̬u̬rmist sinised on, aga si̬i̬ põle `õige Vil || koorikut lahti lööma Jää tõuseb üles, koorib ennast [kui vesi alt kaob] Hää; Leib on ära koorinud SJn
2. maakamarat purustama, koorimiskündi tegema Kesa koorida senepärast, et siis äi saa rohi liiald vöimut vetta Emm; maad kooritasse sügisel, kui vili oo pealt ää `võetud Mar; pärast said põllud kooritud ära, põld änam ohakastki Kul; kõrre moad ja `sööti ikke kooritakse Juu; `ku̬u̬rmise ader koorib maa ärä, päält õhukeselt Pst; ma˽`tahtsõ umma riśtikhaina `kandsu uhukõsõst kündäʔ nigu `ku̬u̬ri ennedä Har; leht́adral kooriraud ku̬u̬ŕ i̬i̬h Plv
3. (hapu)piimalt koort eemaldama `kuoritud piim Lüg; Piim apendati püttis ää, pütid kooriti ää, koor `pandi kirnu `sisse Pöi; Enne kui luśkaga piima kooriti, sai paremad piima, sellel oli koorekimu koa veel sihes Han; ma koorin `piimä enimält ikke puu lusikaga Juu; piim läb paksuks püt́tis sis saab `koorida Pil; `pääle vanumise kooriti piim Hls; neli viis `päivä `lasti pi̬i̬mäl saesta, siss kooriti ärä, `sinnä es jää koore ihägi Ran; ku [piim] vällä hapasi, siss kooriti vällä Har
4. (rõivaid) üles või alla käärima; (mingit kehaosa) paljastama `Poisid `kuorige `ennast `lahti ja lavale IisR; `kooris `perse `paljaks Khk; püksiseared koori üles, kui sa vie `sisse lähed; su si̬i̬liku änd koorib, sa lähed varessele vaderiks (öeld sellele, kelle seelikusaba kahekorra on) Muh; Külmägä piäb tuĺla kõrvad maha `kuõrma Khn; koorib käsivarred `paĺlaks Juu; kuari `kät́sed üles, aka `leibä tegemä Kod; ta `tütruklat́s om külh häbemädä, käü vett `mü̬ü̬dä, `rõivaʔ üĺess kooriduʔ, perse paĺlass Har; `käüse koori üless käe pääle Se; hambaid koorima hambaid paljastama; naerma koer koorib `ambud, `näätse kui vihane ta on; mis sa `ambud koorid, mis sa nairad Khk; mokki koorima huuli prunditama, mossitama mis sa oma mokki kuarid seal VJg
5. murduma (murdlainest); murdma `seitsmes laine on murdlaine - - see koorib paadist üle; `lained olid nii `kanged, et `koorisid päris Var; tänä ette torm, kõik `lainõd valavad ja `kuõrvad; valju tormaga kui `lainõ otsad `valgõd – `lainõ otsad kuõrivad. `kuõrja laenõ Khn; meri päris koorib; iga öhessa [laine] takka tuleb `koorija laene Aud; Si̬i̬ on `ku̬u̬rija laine, temal ari ruĺlib i̬i̬s Hää; tasane tuul ei kuori paĺlu `lainid; `kaldas kuorib maha (öeld, kui merel on kange torm) Ris
6. kurnama, vaevama, väsitama sie vedo `kuoris `ninda obose maha kõhe et Lüg; küll see `aegus oo ta nõnna ää `koorind, tal põle muud kui nahk ja kondid Mar; `aigus kuarib inimese ära VJg
7. fig a. ekspluateerima, oma huvides ära kasutama; tüssama, petma `tõine `kuorib `tõise `seljäst naha maha Lüg; ta saab ete egast poolt `koorida Vll; eks see (mees) ikke üks valla koorija ole Mar; ta koorib teese `paĺlaks kohe, võtab kõik teese varanduse ää Juu; `laśkis `persse läbi `koorida Trm; kas ta (peremees) `vaesit inimesi vähä om `ku̬u̬rnu Nõo; ta om mu raha ärʔ võttunuʔ, om mu `paĺlass `ku̬u̬ŕnuʔ Krl; täl oma hääʔ `tasku käeʔ, mõist `kuuriʔ karmanit `häste (taskuvargast) Se || sõber ikke `sõpra `perse `kuorib Lüg; söber koorib söbra kaatsad Khk; naaber koorib `naabri `nahka, sõpr koorib sõbra `nahka Mar; Sõber koorib sõbra `nahka ja `naaber `naabri persset Han; sõber koorib `naabri | naha Trv ~ `perse Puh; sõbõŕ sõbra püksiʔ ku̬u̬ŕ Krl b. (peksust) kül miä siu `perse `kuorin Vai; Oot, oot sa kelm, kül ma su püksid koorin Võn; ma koori su `perse kuumass Krl; sa lasõt uma `perse üless `ku̬u̬reʔ (lapsele öeldult) Se c. (suguühtest) noorikõl perse jo är koorit, kosilanõ om man käünü Se

krookima `krookima, (ta) kroogib Mar Mär(`r-) Juu u Jür Amb, TaPõ; `kruokima, (ma) `kruogin R(`kruokin VNg), (ta) kruogib Ris Jür JõeK JMd Koe ViK Iis; `kru̬u̬kma, (ma) kruagin Kod; `ru̬u̬kma, (ta) roogib KJn krookeid tegema, kurrutama `Kumma ta oma mokki `ninda sättib `jusku `kruogitud IisR; `enne`muiste `kruogiti `jupkasi ja tanusi ja `käiksi ja Vai; kruogitud sielik `seĺgas Ris; meste särgi varrust sai `enne kroogitud ja krae earest Juu; kruogitud `värvel pial ja `keskelt käis `kinni [seelik] JõeK; `säŕki kruogitasse, tehasse `kruoked sisse JMd; kand sai kua kokku `kruokida (pastlal) VMr; niit aetasse `sisse, tõmmatasse `kokku, nii kruogitasse Iis; kaalus on kõik `ümmer kruagitud Kod || prunditama Mõni tegi näuvigurid, pilutas `siĺmi ja `krookis suud, nii et abe `liikus Trm Vrd krooksutama2, kruopima

kämardama kämardama VNg Var(kämär-) Tõs Aud, kämärdämä Khn a. kortsutama kämardas `riide või paberi ära Var b. krookima `riide `kohta mis õmmelda saab [öeld] krousitatse ehk kämärdatse Var || fig kämardab mokki, oo vihane Aud Vrd kimardama

laputama2 laputa|ma, -ta Trm Kod Lai sukale, sokile või saapale uut laba tegema laputame sukad ää; varrastega laputati, siarele `pańdi `vardad `siśse, akati laba tegema; kui sokilaba õli ää kulund - - kuduti uus laba, si̬i̬ õli laputamine Trm; mina laputasin sukke, tegin uuded labad `õtsa; `lõikad labad `järsku õtsass ärä, siis tuleb laputata Kod; sokki laputatasse, tuleb uus laba teha; [saapa] sääre `otsa tehasse uued labad, see on kah laputamine Lai Vrd labutama

lehvitama lehvitama Jäm Khk Vll Pöi Muh spor L, Ris Juu JMd Koe VJg IPõ Plt Trv Pst, -ämä Vig Khn Juu Kod KJn Nõo Kam, -ämmä Har Plv, -eme Hls Krk San, -õmmõ Krl; `lehvitama VNg Lüg, -ämä Kuu Lüg
1. lehvima panema; millegagi või midagi viibutama lind lehvidab `tiibu, töuseb `lendu Khk; lehvitas veel rätikuga `järge Vll; tuul lehvitab kaŋŋast, peab ää `võtma Muh; va kuked lehvitavad `tiibu Mar; üks akas sääl kübaraga lehvitama Saa; lehvitab iad jahedad tuult JMd; tuul lehvitäb, puud liiguvad Kod; lehvitäb rät́ikuga KJn; latse lehviteve lippege Hls; varajane varess pühip nokki, illane lehvitäp `siibu Nõo; `tütrik lehvit́ nõnarät́ti Krl || fig aĺp aab kõrvuni suu `lahti, `õiglane lehvitab mud́u mokki Juu; ei tohi kedagi `reakida ega suud lehvitada (naerda) Plt Vrd lehitama, lehutama, lehvitsema
2. lehvima plagu lehvitäb Khn; rät́ik lehvitab tuule kääs Iis || lauglema kuĺl lehvitab tua `kohtas Trm Vrd lehvleme
3. (laiali) laotama siis `veeti linad `einamaa `piale ja `lehvitati maha; `Sõnniku `lehvitamas, käsidega `luobiti Lüg

maigutama maigu|tama hajusalt Sa, Kse Han Hää Saa Ris/maigo-/ KuuK Amb JMd VJg Iis Trm Plt Trv Puh Kan Vas, -tamma Kan Har Rõu Vas, -dama Emm Rei, -teme Hls Krk, -tõmmõ Krl; `maiguta|ma Kuu VNg IisR, -mma Lüg Jõh; maegu|tama Muh Mär hajusalt Pä, Juu KJn Nõo, maego- Vig Kod; tgn maigutaja Urv; (ta) maigutas Lei

1. suud, huuli korduvalt avama ja sulgema `Maigutab suud `nindagu kala `kuival Kuu; kuer `maigutab suud, tahab `süia `saada Lüg; küll õli ia - - paneb `maigutamma Jõh; tεεp mis ta söönd on, maigutab veel suud Khk; Vintis pεεga saab möni söhuke temp ää tehtud, et pärast vetab kas ennastkid maigutama Kaa; koer maigutab `suuga, kui ea maitseb Vll; Oli maas vagusi, siis akkas suud maigutama ja `tõusis öles (vasikast); Võttis mehe korra maigutama, katsu `olla üksi, naine läks lastega minema Pöi; Sii ta käis, pole ta `ühtegid söna `ingand, maigudas suud ja `vahtis suu ammuli, tää mina, mida `tahtis Rei; korraga kukkus maha, maigutas kord suud ja `olli rahu Hää; kaśs maegutab mokki, sai `piima teene Juu; maigutas apult suud Trm; surija maegotas vi̬i̬l suud ja õligi ärä lähnud; kala vi̬i̬l maegotab suud ja lü̬ü̬b `lipso Kod; laps maigutab suud, tahab süüja Plt; küll ta nüid sääd ja maiguts neid mokke Krk; Nakap vist lõpma, maegutap viil suud Nõo; Aŕk all, paun pääl, pauna pääl riśt, riśti pääl maigutaja, maigutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts = inimene Urv; meil oĺl säärän kaśs, ku˽ta konh hiire `haisu `tundsõ, siss `naksi joʔ suud maigutamma, no˽saat pala Har; Maʔ jäi tühä kausi mano suud maigutamma Vas

2. maitset proovima, maitsma; näksides või isutult sööma ära `maiguda, vaid süö VNg; sańt maik küll, aga kui sa jood, ei maegota mete, siss põle kedägi Vig; maegutan, mis maik tal oo Tor; Maegutap ja kaeb, et vast om viil vaja suula manu panna; mes sä maegutat, ku sa‿i sü̬ü̬ Nõo; mi‿sa˽tan maigutat, sü̬ü̬ʔ innembi, saa kari `mõtsa Kan; Kõ̭gõ sitaga oĺli˽kalaʔ `olnu˽patta pant, mi̬i̬˽raass oĺli˽mugu˽maigutanu˽man, olõ õs sü̬ü̬ḱ `sisse lännüʔ Rõu

Vrd moigutama

3. piltl jokutama, viivitama Ära `maiguta, võtta juba [viina] IisR; Koua sa selle kallal maigutad, et valmis ei soa Han

muigutama muigutama Kuu/`m-/ Muh Mär Kse Tõs Khn PJg Koe VJg Trm Ksi Plt KJn Hls/-eme/ Puh Rõu(-mma), `muigutamma Jõh Vai, muegutama Muh PJg Kei Trm/`m-/, muigodama Käi, muegotama Ris; (sa) muigutat Vas huuli, suud (nagu muigele seades) liigutama; maigutama mõned `muigutavad mokki ja sättiväd `tõisi `mitme `muodi Jõh; see moonutab ennast nõnna - - muegutab `suuga ja, eput `moodi Muh; poiss muigodas mokki Käi; va lõõp tüdruk, aĺbib ja muigutab mud́u `peale enese suud Mär; muigutab `peale aga, ja rohi lähab `alla Kse; muigutab mokkõ, suu ikka kjõputab Khn; epu `moega, muigutab `peale PJg; akkab juba mokki muegotama Ris; ta muegutas mokki ja pilgutas `silmi Kei; obune muigutab oma mokki Koe; Muigut́ suud ku˽kala Rõu || muigama `vaatas muigutattes pealt Trm; vähä muigutep mokkege Hls Vrd moigutama

muiska `muiska lööma muisutama üks mies ku - - lüöb `muiska, siis täma mokki `ninda imelikkust `kieras Lüg Vrd muisku

naiste|puna (rohttaim) `naistepuna, sie on kuu`haiguse `vasta `naistele, kui käüb nii `raskast Kuu; `Naistepuna - - eks `naised `pruovisid tämaga ka mokki ja palesi `värvida IisR; Naiste puna on `sõuke madal pöösas, sui korjati, `talve `tehti teed Pöi; naiste punad - - nupakad `otsas, `kolsed `õitsed Muh; `Naistepuna - - `naiste `aiguste `vastu see oli Rei; naestepuna - - seda ma tunne küll, `seoke kollase õiega Tõs; naestepunad korjatakse arstirohuks Kos; naśtepuna, kollased õied, lillapunane, kui sa õerud oma näpu vahel Tür; naestepuna - - metsa veeres või kos ta kasvab, neid on väga `arva näha Äks; naśte punadest tetas ti̬i̬d Hls; naistepunadege värmiti `lõngu Krk; naeste puna [on] vere`ju̬u̬skmise `vasta Kam; Verevät väŕviti `uibu`lehtiga˽ja˽naistõpunagaʔ, taad naistõpunna kasuss iks eǵän paigan Urv; naistõpuna om hää neeru`haigusõ `vasta Har; Naistõpuna om hää rohohain, taad kuivat́adass Se || (kombest juua teat kalendritähtpäeval punast jooki) möni `ütles, et see (küünlapäev) on naistepunajooma pää Jäm; `maaripäevän `ju̬u̬di naiste puna Krk Vrd naiste|pune

nimmama `nimmama, da-inf nimmata TLä Kam Rõn, -daʔ Urv; `nimmamõ, nud-kesks nimmanu San; `nimmämä, da-inf nimmädä Rõu; imperf (me) `nimmemi Hel; imperf (ma) nimmassi Har nimetama; mainima sedä inimest `nimmemi me ninda Hel; `nimma Liinele paĺlald Ran; vanast üteldi talluk, kes tu vanast sokki nimmass Puh; küll ta tulep, ma tälle joba nimmassi Kam; oss sa˽nimmanu, mul näet es tulõ˽`mi̬i̬lde San; Mi‿sa˽sõ̭ss mullõ es `nimma, et sul sääne mõtõ oĺl Urv; Olõss tä mullõ vai hingestki nimmänü, ma olõss tälle leevä är˽`võtnu Rõu

näkkima näkkima Jõe, (ma) näki(n) hajusalt Sa, Muh Emm Rid Mär Var Tor Ris Jür Ann Kad VJg Sim IPõ, näkkin Lüg IisR, nägin Vai; näkkimä, (ma) näkin Juu, nägin Kuu; `näkmä, (ma) näki(n) Tõs Kod; `näḱmä, (ma) näki(n) Kod KJn Trv Hls/ma-inf -me/ Puh Kam, näḱi Krl Plv Vas; tud-kesks näḱidud Saa

1. näksima, kergelt hammustama laps näkkis `leiba Lüg; Tera `aaval näkkib, ise sättib viel `pienelt mokki; Mis tige sie obune on, nattuke näkkib IisR; lapsed näkkivad öuna ää Khk; Ah sa kurat, [kala] näkkis `jälle [ussi] Pöi; kirbud nõnna näkkisid (puresid) Muh; ma üksi sõin, teesed muku näkkisid küllest Rid; rot́id näkivad kardulid `süia Tor; Õuna koor kõik `ümmer`ringi ära näkitud Jür; iir on leiva ära näkkind Kad; mis sa näkid, süe kohe, siss kasvad Sim; luom näkib ennast Iis; jänessed‿o õõnap̀u koore ära näkkind Trm; iir `näknud kot́i puru Kod; õun om är näkit, orave `amba `jälgi täüs Hls; ärä nii paĺlu näki leivä küllest Puh; Sü̬ü̬ʔ ilosahe, `naaku‿i `näḱmä Vas || näpistama, ära võtma `Suure `ulga näkkis külm `karduli ärä Kuu; ku `kartuli `varred on nattuke `mustad, siis `üella, et külm on nattuke näkkind Lüg

2. täksima; täkkima poiss võttis `kirve ja näkkis puud Lüg; Repikivi on ää näkitud, näkitud serv tuleb uiesti üle ööveldada Kaa; näkkis äksiga `oksi `raasida Krj; Toobi söru köik ää näkitud, mis sellega tehtud on Pöi; rähn näkib puu `sisse augu Muh; kased olid kõik ää näkitud, karjatsed näkkin puud ää Tõs; seinä paĺk on ärä näḱidud Saa; `nuaga näkiti ka ihu kaḱki, kui seda kupu masinad ei old Ann; rähn näkib puud Kam

3. nöökima, tögama Ei sa `mõista enamb sugugi teist näkkimata `olla; Mis ta sest `poisist näkkib. Poiss `mieldib, `sellepärast näkkibki IisR; mis sa näkid teist alati VJg; ei meie jätt kohe kedagi `naermata ega näkkimata Sim; sõnadega näkid, tükid tõesele `külge; viidab sedä `aega, noki ja näki tämä kallal Kod; küll näkiväd teeneteist KJn; timä alati näḱk minno Plv

plupsuma `plupsuma plupsti tegema Sireli leht akkab iast `plupsuma, `selle piab `vasta mokki panema ja kõvaste imema IisR

punnitama punnitama SaLä Kaa Vll Emm/-dama/ Tõs Iis Trm TLä Rõn, `punnitama Jõe Lüg(-mma) Jõh, puńnitama Amb Koe Plt Kam Urv(-mma)

1. pingutama, ponnistama `Punnitas ja `punnitas `ninda`kaua, kui sai lagele (lehma poegimisest) Lüg; `Punnitab `lähkrist `juua Jõh; Suure palgiga oli tükk punnitamist, ennem kut see rattale `saadi Kaa; suured sahad olid, mes `moodi me nendega punnitasime, köva pöld oli Vll; Punnidas tükk aega, enne kut võidu käde sai Emm; Ma punnitasi selle laua isi lahti Tõs; puńnitas ulga `aega, enne kui ää sai sittuda Plt; punnitame, punnitame, `säĺgä piap `saama Ran; kaits `kõrda punnitime, aga es jõvva `tõsta Rõn; Tiä puńnit küll˽poti‿päl `hirmsallõ, a midägi es tulõ˽`vällä Urv

2. pungitama Laps kisendäs ja `punnitas [kõhtu] Lüg; punnitab mokki, kut oleks teeb mis viga olad Ans; nöu pöhi akkas `väĺja punnitama Khk; puńnitab `paise üles Amb; mis sa puńnitad oma kõhust Koe; puĺl puńnitass `siĺmi Kam

3. tõrkuma, vastu hakkama Punnidab muidu, aeb kangut, et oma tahtmest saada Emm; sikk punnitab `vasta, viä tedä vägisi - - ei tule mitte `perrä Nõo