[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

lõugam `lõugam g -i Plt KJn Puh lõugaja; laterdaja kaua sa seda `lõugamid ikke `kuulad Plt; tu̬u̬ om serände igävene `lõugam, panep lorama ku jäĺe Puh Vrd lõugar, lõugats

lõugar `lõugar Ran, lõugaŕ Har, g -i laterdis `lõugar `oĺli väegä suure jutuga, `rohkemb ai võĺts juttu, mes `koskil `oĺli kuulu, esi pańd manu sinna Ran; tu̬u̬ om vana lõugaŕ, tu̬u̬ võĺss kah Har Vrd lõugam, lõugats, lõugerdes

lõugas1 lõugas Pöi Muh L K IPõ, lõogas Vig Juu, lõugass Trv Hls hajusalt T(lõo- Ran), Rõu Räp, g `lõuka; löugas g `löuka Khk Krj Pha Käi

1. lee, tuhkhaud uuematel `ahjudel pole `löukid mette Khk; `koldes oo koa `lõukad, lõugaste `sisse `aeti tuhk, siis tuli `seisi `koldes Muh; naised `estosid `lõuka ääre pakkode peal ja tegid sukka LNg; Ahu ees `oĺli suur kolle, lõugas Tor; ennemast olid muedugi `lõukad ahju ies JMd; tegi ahju `lõuka `piale tule Lai; lõugas oli, sial keedeti ja küpsetati Plt; `tõmba üd́sed `lõukade Ran; üleväh `lõuka kottal om ah́o kuḿm Räp || tulease, keedukoht kividel Vanast oĺl kua manh mitu lõugast. Sõ̭ss `säeti paaʔ kivve pääle, tet́ti tuli alaʔ ja keedeti `sü̬ü̬ki Rõu
2. istekivi või müür sai sis `istu `lõukas, tuld `koldesse panna Vig; lõugas oli ahu ees, kus vana taat́ `istus peal ja küttis `ahju Kse; kolle oli ahu suu ees, lõugas oli `kõrvas Tõs; kaks kibi oli `kolde ees, väĺlap̀ool oli pae ja seetsepool lõugas Aud; `istus `lõuka peal ja suetsetas `piipu Tor; `enne oli kaks lõugast, pisike oli `vasta `seina, suur `jälle oli sii `ees‿pol Juu; lõugas, tema üks kivi uńnik - - pane vie `ämmer `peale Kos; mina `istusin `lõukal ahju rinna ees Ann; kui lie ära lõppes, siis oli `kõrge kivi, sie oli `lõugas Sim; ahju suu ees lõugas - - olid `valged suuremad siledad kivid, nii suur et said `istuda Plt
3. a. ahju- või partepealne `lõukan om [puud] kujumen Hls; ahju i̬i̬n `lõuka pääl lõmmud kuivatedi; läits rehe ahju `lõukale, ahju lae `pääle Ran; `pańti orre pääle nahk üless ja `lõukale, siss sääl `kuivi Rõn b. laepealne, lakk riialutsel `oĺli lagi pääl, siss `aeti sinna `lõukale `põhku üless Ran; Latse lätsivä lõukade mängmä Nõo
4. a. nurk, sopp Sai pörmukse [toitu] köhu löuka Pha; kakud `pandi ikka [ahju] `lõuka, suured levad kesk`paika Muh; metsa `lõukas ehk `nurkas - - kes neid `lõukaid jõuab kõik läbi `käiä Rid; `lõukad om ahju nukad katõl pu̬u̬l; `kartuli jäänu [koopa] `lõukade Ran b. ahju kummialune tuli lääb `lõukase Trv; tuli palas õige suuŕ ülese `lõukas Hls Vrd lõuke
Vrd lõuge1

lõugas2 lõugas g `lõuka Hlj Pöi Muh Kad, löu- (lou-) Sa Hi, `lou- Jõe Kuu VNg

1. väike laht, lahekäär Süsi`nieme `loukass `käisime [noodal] Jõe; Suvel `suoja `viegä tulid neh `kammilad ka `loukasse madalasse vede kudema Kuu; lougaste sehes on pailu kalu Ans; Varuli `löuka oli puhas surt muda ning loevett täis ajand Khk; met́e paet o Peedu `löukas Mus; Tali on tulemas, `lõukad on vett täis tulnd Pöi; mere `eare roo `lõuka `olli niipalju rädi aan et `irmus asi kohe Muh; Sügiseti püüta lougastest siigu Emm; mees uppus `louka Rei; mere nurgad `üitasse lõugas Lih || hauakoht vie `vorgud `sinne `louka, sielt kalu tule VNg
2. tüma koht, laugas lougas, see oo `söuke mäda koht Khk; mäda lõugas Muh; üks `niuke rabastik on seäl ka olnd, üks umm lõugas ta ikka oli Vig; Noored obused joosn `lõuka `sisse `surma Han

lõugas3 lõugas g `lõuka Nis Amb Pee Koe Trm Lai kamakas, pank `talbel tuuakse jääd `keldrisse, suured `lõukad, `aetakse öheteise `otsa kõik Nis; nende lõugaste `piale ei `saagi külvata, muidu kui purusta Amb; lõugas, üks suur mulla mürakas Pee; kus savi mua, suured `lõukad adra `keerab üless Trm Vrd lõudas

lõugas4 lõugass lõuguti linadel oli rabaja ja lõugass Pal

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur