[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

maasikas maasi|kas SaId(moa- Pöi) Muh Rei/-gas g -ga/ L(mua- Khn; g -ga Mih; pl maasikud) KPõ(moa-, mua-) IPõ(mua- Trm) Plt SJn, `maasi|kas Hlj IisR(g -ga), g -ka; `maaśkass g `maaśka Se Lut; maasi|k Phl Hls Urv Vas, g -ka Pal KJn hajusalt T, Se, -ga Khk Rei Lei/-ž-/, -ku Saa Krk Hel Kam, -gu SaLä Rei Krk, -ke TLä, -kõ Krl Plv Räp, -gõ Kan Krl Se; muasi|k g -ke, `muaśke Kod; `maaži|k g -ga Lei; maaśk Kra, g `maaśk|a Har Rõu Vas Se, -e Kam Ote, San Plv Räp a. püsiktaim (Fragaria); maasika vili, maasikmari `Maasikas oli küll ia `talvel rohust `külmetuse `vasta; nii `suured `maasigad nigu aea`maasigad `metsas kõik IisR; sii `raumade pεεl `kasvab maasigud küll; kεik punased marjad pole maasigud, muist nasinad ka (öeld tüdrukute kohta) Khk; Moasikid kasus sii vähe, aga mõne `oasta ikka sii karjamal kadaka põõsaste vahel oli koa; Põsed nii punased naagu maasikad Pöi; mis istutatse maasikad, nee kasuvad suureks mürakaks Muh; sii oo vähä maasikud, see mets põle meele järele Mar; maasikud lapsed ajavad kaste-eena kõrre `sisse suured rongid täis; see läks kohe ruttu kui karu `persse maasikas, kui `võtvad mõne töö ruttu ää või `neelas mõne asja ruttu `alla Mär; Maasikatest sai `moosi `keeta, aga se jääb viha, pane suhkurt na paelu `sisse kui tahad, ikka on viha Var; mees kui maasikas, kena ilus inimene, `priske, punane; käisime maasiku `otsimas Tõs; `Andsi ühe iä muasika, sedäsi et sjõttus `mieles seesäb (hoobist) Khn; saue maa, raavi `kaldad maasikid täis Vän; öhe maasikust ei saa `maikugi suhu, maasikid peab mitu olema Saa; maasikas kasvab kus raiestikku on oln Ris; tänavu on vähä muasikaid JMd; moasikaid siinsamas piendral kasvab Koe; teśte `raismik on vana, sial ei kasva enam maasika sabagi VMr; kui juagupi pää `müeda, siis enamb muasikaid ei tohi võtta, siis oled unine kui unikot́t VJg; teise `aasta raiasmikus kasvab maasikas Lai; mua maasikatest punab kohe Plt; piimäge `söödi kige enne mustikit ja maasikit Hel; maasike tahva `päivä; kos nu maasike siss omava sääl, ku poiss kakup na joba `tu̬u̬rest pääst ärä Nõo; ennembi sai iks `käitüss mõtsa all vabarnit `korjaman ja `maaśkit Ote; naa om `inde jaoss `jäetüʔ, nii `sü̬ü̬mese jaoss, na maasigõʔ Krl; kui mõ̭ni makuss `kraami vai ku mõ̭ni `viina ju̬u̬, tõnõ kaess päält ja `ütläss: sul lät́s nigu maaśk kahru `persede Har; hulga `maaśkit oĺl istutõt, a ma es saa˽satand `maŕja kah Rõu; Maasikaʔ ommaʔ mul määnüʔ Se; `maažiga d́oo `d́aaniba om `vaĺmi Lei b. (sise- ja väliskohakäändeis adverbiaalselt maasikate korjamise kohta) ma tule maasiguld Jäm; ma kεisi ükskord Abrukas maasikas Kaa; Lapsed läksid moasikale Pöi; lähme raies`maasse maasikule Mär; lähme maasikalle Tür; võib `õlla läks `muaśkille Kod; [ta] olna põlla vi̬i̬l maasikil, karjalaodast tullu ärä ja lännu maasikile Nõo; Käüdäss maasikih, mustikih Vas; Meil om śoo `aasta paĺlo `maaśkit, nii õt `maaśkahe tasoss minnäʔ Se

Vrd mansikas

mari1 mari g marja eP(maŕja Jäm Khk Kod Pal Äks) M T VLä(maŕja Urv Har), maŕa Võn Kan VId(maŕä Se), `marja R(n `marja VNg Vai); pl `maŕda Lei

1. a. taimede lihakas vili siel on `pohlaid, `sieneid, igasugu `marjaid Jõe; Üks `putkes, `toine `marjas (üks ühes, teine teises kohas) piltl Kuu; nüüd `lähma `marju `kõrjamaie Lüg; `mantsiga `marjad on `oige magusad Vai; `öispu `marju pannasse vahest leva `sisse Khk; Marjad olid `nortsis oksa küĺles Kaa; Mari mädaneb, pähes pudeneb, kus vilja pea põllalt läheb nalj Pöi; `toomgal‿o mustad marjad Muh; sinise velli mari `kasvab `metsas `pöösa sees Käi; küll on aga `soostrad täis `marjo, `võrblad üsnä nadisevad Mar; `varblased tegevad naasammati paha, `kipvad naasammati `marje kallale Vig; kes kõik sood solgib, see kõik marjad maitseb (rännuhimulisest) Kse; `marjadest keedetse `moosi, keedetse suppi koa Tõs; `Marjõl allõs apu maik Khn; vanaste kutsuti ikki karused marjad, nüid `rohkem tikenberid Aud; soo pääl es ole `ühtegi `marja änam Saa; tema sõi isu `otsa `marjadest Ann; raad marjad, ei õle küpsed viel IisK; tuamike marjad kisuvad suu `körtsä Kod; maŕjad olid `koŕjamatta, `põesad akasid `kuima Pal; `mińdi `metsa, mätta juures `söödi `marju Lai; `marju tämmu ei ole, kõik mustad `rästad sõid ära Vil; mõtsaalune punetap `marjest Trv; ku pihlap `marju paĺlu ja kuuse käbusit, siss saa paĺlu kardulit Krk; me `põimsime nurmen rügä, seeni seevä linnu kõ̭ik marja `põ̭õ̭sast ärä Puh; suure puu om ärä lõegatu, serände lagestik, sääl marja kasvava `äste; poiss om visnapuu man, sääl om viśt mõni mari Nõo; ma võt́i siss `säĺgä tolle koŕvitävve, sääl `oĺle `ulka `marju Võn; na‿s mõistav jo marjust midägi tetä, nii‿saa (niisama) `sü̬ü̬di Ote; timand om mõtsan kõ̭gõsugust `maŕja San; Naid `kartold ei `saaki˽`ku̬u̬ri, na‿mma jo `väikese˽nigu iǵävetse˽marjaʔ Urv; see keväje häitsess pehlak `väega häste, timahalt saa pehlaga `maŕju Har; mataĺ saa innembi maŕa maast, ku `korgõ tähe `taivast; ku˽toomõʔ omma˽kõvastõ maŕah, saa hää rüäsuvi Rõu; oŕa vitsa maŕaʔ umma sälä valu `vasta Plv; teḱk `hinda vereväss `marjuga Vas; ma oĺli `raskejalaline, perä päiv oĺli kui mari varrõ ots Se; `š́ü̬ü̬gä `d́ulgõdõ (julgesti) `maŕdu Lei; toomõkõsõ maŕaʔ [on] kõtu rohost Lut b. (sise- ja väliskohakäändeis adverbiaalselt marjakorjamise kohta) mei `naisedki on siel `marjas `käined Jõe; Ega vajanase `riistaga `maksa `marjast kuo `tullagi Kuu; `lähma nüüd `marja ka Lüg; `Lapsed `käisivad `marjal, osa `maasikaid `korjati `korvi, osa `aeti rohu`kõrrele Jõh; ma liha oome maŕjale Jäm; Kui sa metsa marjale lεhed, vöta kalakot́t kaasa - - marju süies lεheb süda vesiseks Khk; Nee on juba mütu `päeva marjul olnd, mustikid pidi pailu olema Pöi; Kruugiga äi maksa marjale `minna Rei; lapsed tulid marjolt LNg; põle saand marjule, mustikule Mar; ennemä käesime marjul, sii ennemä oli `marju Khn; käisin marjul, `eksisin ära, aga `tuĺlin viimati lageda `peale `väĺla Vän; lähme marjol Ris; marjus akkasivad `käima KuuK; mina olin ka teese tüdrukuga marjul Ann; lapsest piast tegime tohikud, läksime marjule Sim; [ta] tullud `õsta marjult Kod; siin ei ole ead marjamuad, ei sua marjul `käia Plt; nüid ei ole marjan `käijal muud ku kilu (mannerg) Trv; suvel käesivä marjul, müisivä kure `marju Ran; `täämbä piass marjale minemä, palukmarja olna `vaĺmi Nõo; lepa koorest tetäss torbak, ku marjule mindas Ote; latsõʔ lät́siʔ `mõtsa marjalõ Krl; ku pühäbä `jauhvmist ei tulõʔ, siss Jaań vaja `maŕja `saataʔ Har; sai üte peotävve `jooh́kit, `üt́li‿t hää külʔ, mullõ sedä küllält, mul um maŕah käüd Plv; ma˽käve ka kaŕah ja maŕah, a olõ õi˽saanu˽timä `rõipõga˽kokko (hundist) Vas; tuĺliva maŕast `ilda kodo Räp; joht kotoh midäge tetäʔ. `maŕja ka lät́s, sis oodõŕd pääle `mõtsa pit́e Se; a ma olli mõtsah maŕuh jo Lut c. piltl (rasedusest, sünnitusest) Ei mari `enne `lange, ku küps on Kuu; minu `naine on juo `marjas Lüg; Jo meil mari küps, meil jo mari pudenes puust Jõh; temäl om naine marjan; egä mari enne maha ei pudu, ku ta valmi om Krk
2. a. terataoline muna, hrl kalamari kudu räim, kui räim on `marja täis kevadel Jõe; `laskevad `marja madalalle, `marjast hakkab `kasvama kala Kuu; vähil on `kurgualune küll `marju täis, eks neist `marjadest tule jo pojad Lüg; üks va kala mari just oli `vörkus (väikesest kalast) Khk; kui‿o suur aug, siis‿o nii suur, jäme mari kut käsivaŕs Mus; ahvenas on `marjas (kudemata); Aavi mari on kena, sibult ja natuke `soola `sisse ja lopi segamine Pöi; vähimarjad oo vähi laka all Mär; sai nda paelu ahuni, et `kietsime üsä `marju Khn; isal on niisk ja emal on marjad Vän; lõhe marjast `tehtaks suppi, tal jäme mari, nägu riia `erned Hää; marjaga kala on paksem ku niisaga kala Ris; [sitasitika] kõhu all olid marjad, neist tulid poead Sim; kevade on kooruskad `kangest `marja täis Trm; avi marjass `testi igrada ja `pliina Kod; latikul om midä lämmimb vesi, sedä `pehmemb mari. ku `lämme vi̬i̬ `sissi tulep, sõss om mari peenike Trv; marjast tuleve vähjäl poja, noore vähjä Krk; ku kala `koeva, siss om niisa ja marja kõ̭ik segi Nõo; heeringeid om maŕjaga ja om niisagaʔ Har; kunna mari lumbihn nigu süĺt, haina sisehn lumbi veerehn; Katõ vai kolmõ naglalidsel imä eherüsel um nagõl `marja ilusahe sisehn, ku˽mari jo˽täüś kasunu um Rõu; kunna mari om jämehhep ku kalamari Vas; imädseʔ havvõʔ omaʔ maŕaga Se b. marjataoline seeme või taimeosa Ottand `kouralise `atru ja akkand `atru `marju nosima Kuu; umalad `lähtvad maŕjaks, see `aasta käba ei tule mitte Jäm; tut́er one `irmsass `marju täis Kod; malts on ka väga küliv taim - - kui ta marjad `külge aab, siis on väga `raske [lahti saada] Plt; kui sääl [otrades] siss aena marja sehen `oĺli, siss `võeti sõgel ja sõgluti nu marja `väĺlä Ote c.  marja(gi) iva(gi), raasu(gi) ei sie ole `leiva`marja `eiga `piima`märga monel ajal mekkinu VNg; ma põle `marjagi veel ää söön, `lindugi ää petn Muh; põle toidu `marjagi `katsund Mär; noored jäävad laesaks, `ükski töö `marja ei tee PJg; ei põle `marja veel suhu suand Juu; mitte iva `marja ei ole söönu Äks; ma ei ole veel `marjagi `amba pääle `panden Hls; ta om ninda `aige, et mitt‿iva `marja `ende suhu‿i võta Krk; ei ole marja `amba ala saanuʔ San; ma ei ole vi̬i̬l `täämbä üvvä ei `marja `maitsanuʔ Har
3. haigus a. silmamarjad, trahhoom ku on `marjad `silmas, siis ei saa üvast `silmi `lahti teha Lüg; Tal olid marjad `silma kasund, nee lõigatud ää Pöi; marjad‿o `silmas, punased nupakad Muh; marjad `silmäs, silmäd `aiged, nägemene vilets Tõs; kui `silmades akkab `õeruma, siis on marjad silmas, veked `vistrikud VMr; silmäd `aiged, marjad silmän Kod; ku marja või karva om, siis siĺmä om rähmädet Krk; miu vellel olliva marja siĺmän, si̬i̬ siĺmä laud `oĺli verrev kui tuli, `oĺli nigu rägä peenikesi `marju täis Nõo; kuʔ maŕa silmähn ummaʔ, sis ummaʔ silmä veereʔ vereväʔ Rõu b. (sigade haigus) siga on maŕjan, süädä ei `kõlba Kod; kui siga marjan, kui `pääle tuleva nu müǵläd, siss jääb `ellu. aga kui ihu `siśse löövä, et pääl ei näe, siss võib ärä lõppe Ran; Ta om nigu marjan põrss, kona maa külmänu, kona kärss kärnän Nõo; tsial om marja - - liha om kui vesi `elmid täis Ote; Taa maŕjan t́siga, liha sõmõrit täüs nigu˽liiv Urv; saa ma siiä˽kodo, kotoh t́siga lännü˽`maŕja Plv; muni põrss vai t́siga om maŕah, kõ̭iḱ omma kui `valgõ `herne liha śeeh. siss andass `tuhka süvvä söögi sisse - - kui omma `väiku `herneʔ, sis‿sa abi Se
4. säärelihas sεεrel on ka marjad Khk; jekid `ollid `perse mutist saadik, kuued `ollid seare `marja Muh; jalasääre marjad lõigatud ää kirjavädajatel, sis nad old `kangest viledad Kse; akkas põĺvista põdema, sääre marjusta magama rhvl Hää; säär on peenike ja mari on jäme Kei; säärel on marjad, ei `öölda lihassed Plt; seerel taka, mes tu̬u̬ pehme liha, toda kutsuti seere mari Nõo
5.  marja eest (ette) ~ marjaks ~ marjalt ~ marjast (millegi väga vaja, tarvis olemisest) sie läks `tarvis `marja iest, sie kulus `marjaks Jõe; Kulub omalegi `marjaks ärä Kuu; kana oliks `marja iest `tarvis VNg; sie kulub `marjalt ära Jõh; se läheb marjaks taarist Khk; Ole sa ikka terve mulle seda toomast, see oo mule otse marjaks Kaa; See (raha) oli just marja eest, sai maksud kaelast ää Pöi; see kulus üsna marjaks ää, et ta `palge `puhtaks `pessi Muh; Urvaplaaster kulub santide lastele marjaks εε Emm; see kulob `moole `eesele marjaks ää, ei ma sest saa `soole `anda `ühtigi LNg; see läks jüst marjaks `tarvis Mär; sii kulub mulle marjalt ää Var; vägä tarvilik, kulub marjass ää kohe Tõs; si nuga kuluks mul marjaks ärä Saa; se läks kohe na `tarbis, just marja eest Nis; `õlgedest sai katuseid `tehtud, õled läksid kõik marjaks JJn; sellele lapsele kuluks vemmalt marja iest Kad; sie rohi kulus marja ette kohe ää VJg; seda `vihma oli marjast tarvis Trm; `korjab kõik ärä, mes param asi, si̬i̬ kõik marjass lähäb Kod; see leib kulub mul marjalt ära Pst; mea ole vanainimen, kulu mõness kottel marjass ärä Krk; See tükk leibä, mis sa mulle annit, kulus mullõ maŕas ärä Võn; `kullu mullõ maŕast ärʔ Plv
6. piltl a. (kananahast, krobelisest nahast) ihu `tõmmab `marja, ku külm one. ihu on marjan Kod b. (tilgastanud piimast) Piim rõõsk alles, aga maik on juures, ei saa suppi änam `ki̬i̬ta ega, ki̬i̬b kokku, `marja läheb Hää; ta (piim) om jo marjass hapanuʔ Har

murakas1 murak|as R Mar Var Tõs Khn Tor ViK Iis Trm Plt KJn Krk/-ass/ Vas, murag|as hrv Khk, g -a; mura|ka g -ga VNg Vai; mura|k g -ka uus Jäm, Kod Pal Äks Ran Nõo Har Rõu/-ḱ/ Vas(g -ga) Räp, -ku KJn Trv Hls Hel T(-ke San), -gu Krk Vas, -kõ Urv Krl, -gõ Kan; pl murakad Khk Kse Saa(-gad) KuuK Lai; ppl murakid Aud a. rabamuraka taim või vili `lähme murakaid `otsima Hlj; `suodes `ninda `pitka `varre `õtsas `kasvab murakas `ninda ku `maasikki Lüg; peris laam suo, muud ei `kasva kui murakad ja suo `männid IisR; sii põle murakud nähä olnd Mar; `Vaiste soos kasvavad murakad Var; rabas oo veel murakid Aud; murakadest tehasse `sahvti Tor; `õige pailu oleva tämindi muraki Saa; murakad niisukesed nagu pabud `puntras, kui küpseks saavad, siis lähvad kollaseks ja tümaks Amb; laugaste vahel `kasvasid `kanged ilusad murakad Tür; murakad - - Savanduma suos `kasvasid VMr; tia, kas tänavude on ka murakaid Iis; murakad ei kõlvanud mitte `kuśkile Pal; mineva teisiba olivad murakad vi̬i̬l `valge`poolsed Äks; ma olen noorest piast käind, murakid toond Plt; `siuke suur murakaraba oĺli säl lähedal SJn; muraku äitsevä Trv; murak lü̬ü̬p `valla lülü küllest, ku ta `valmi om Krk; mõni aru murak vai paluk om sääl su̬u̬n Ran; muraka kasvava sügisepu̬u̬ld Nõo; muraku omma suure kui vabõrna San; murakit siin ei kasuʔ Urv; muraka - - nu̬u̬ omma˽säärtse˽maŕjaʔ, ku˽`tu̬u̬ralt `koŕjat, siss nimä˽ vaĺmistusõ˽koŕvin mõ̭nõ päävä peräst `vaĺmiss Har; murakuʔ umma vabõrna `mu̬u̬du, inne maik um tõnõ Plv; muraga maŕaʔ omma˽ka hüäʔ maŕaʔ Vas Vrd murahk, muurakas b. (sise- ja väliskohakäändeis adverbiaalselt murakakorjamise kohta) läks `suodu murakasse Kuu; `käisime sääl murakus, sääl oli murakuid Jõh; Murakalle `mendi pühäbä `ommiku vara, vahest `mendi `laubä `õhta `suosse `valmis IisR; lähme suureraba `piale murakalle Tür; kui ma plikakene õlin, siis sai ikka murakal `käia Iis; me lääme `täembe murakile Trv

mustikas muśtik|as Kul Mär Vän Hää Ris Juu Jür KuuK Kad/-k|es g -e/ VJg IPõ(g -e Trm), mustik|as Vll Pöi Rei/-g|as/ Rid Mar LäLõ Mih Tõs PJg Tor Juu, `mustik|as IisR, g -a; `musti|gas g -ka, -ga Kuu; muśti|k IisK Rõu Räp, g -ka JMd Pal KJn Vil Har, -ga Lei(-š́-), -ku Saa Plt, -kõ San Krl Plv, -gõ Plv Se; `muśtik g `muśtikõ, `muśtkõ Räp; muśtk Räp Kra, g `muśtk|a Vas Se, -e Võn; muśsi|k g -ke Kod; musti|k Kär Võn, g -ka Ris Trv Ote, -ke TLä, -ku Hls Krk(-gu) Hel, -ga, -gu Jäm Khk Käi Rei; `musti|k Kuu, g -ke Lüg, -go Vai; n, g `mustika VNg; `musti|ke g -ge Vai; g `musti|ke, -ge VNg; pl muśtik|ad Tür VMr, -ed TMr, `mustikad Hlj Jõh, mustigaʔ Lut, mustigõʔ Kan, `muśtke San; ppl muśtik|id Muh/-s-/ Äks, -ud Aud; seesü `musti|kas Jõe, -gas VNg; alalü muśtikel Sim, alaleü muśti|kel̀le Rak, -kil̀le Sim(-kille) IisK, `mustikal̀le Lüg a. mustikapõõsas; mustikapõõsa vili sinist [värvi] saab `mustigattega, `korja `mustikaid ja `kieda Kuu; `Lapsed `tehned `tuoli `mustikalle (mustikatega kokku); `mustiked `kasvavad `suodes, kus on `niiskesed maad; ku `mustiki `kõrjad, siis tied näppid `ninda punerdavast Lüg; `mustiged on jo `küpsed Vai; `Siplase soos kasus pailu mustiguid Jäm; läksid mustigid `korjama Khk; mustik - - kasvab nömme sihes Kär; Kui köht `lahti on, sene `vastu on ea rohi kuivadat mustigad; Mustigud `öitsevad, seaste tuleb vist `palju mustiguid Rei; suu mustikadega must ku karo perse Rid; kas siin `metsas kasvab ka muśtikaid Kul; mustikad kasuvad üksaavalt varre `küĺgis, `nopmene‿o vägä igab Vig; Mustiku sai `keeta ja pudelise `panna Var; Mustikatest saab ea supi Mih; `metsas kasvab paelu mustiku Tõs; muśtikid on tämmudi nii nat́ike `metses Vän; mustikast pudru kaste oo ea Tor; kardule korvid pańnin muśtikid täis Saa; mustikad teeväd suu mustaks Juu; tänavu `üelda üsna vähä muśtikid olema KuuK; `metsas on ike iga suvi muśtikaid JMd; seal kasvab neid muśtikid `priskeste Kad; kui muśtikid süö, siis tievad suu mustast IisK; lõpevad ni̬i̬d muśsiked ärä siit, näväd lagedal ei kasva; muśsikitegä värvitässe, suab ilos sinikäsmuss Kod; muśtikid oli paĺlu Äks; tämmu muśtikid ei ole, külm võttis ära Vil; mis ülearu raba om, sääl ei ole mustikit Krk; piimäge `sü̬ü̬di kige enne mustikit ja maasikit Hel; vabarna ja maasike tahava paĺlu `suhkrut, ega mustik kah `suhkruta ei `kõlba Ran; mustike äedsevä joba Puh; ku me latsen palu pääl marjul käesime - - sääl olliva `väega ilusa `muśtke Võn; Muśtikit mõ̭nikõrd `pańti piimä `sisse, sõ̭ss serväti leevä pääleʔ Rõu; ku `muśtka `häitsäse, siss häiermä ommaʔ ilosa roosaʔ Vas; kuivato `muśtikõʔ pruugitas kõtu roohost; `jooh́ko maŕaʔ `kaussõ `muśtkede man pedäjä mõtsa all Räp; Mi mõtsah muud olõ‿i kuʔ muśtigit Se b. (sise- ja väliskohakäändeis adverbiaalselt mustikakorjamise kohta) Tänä `täüdüb - - `mustikasse hakkada menemä Kuu; `käisimme `mustigas VNg; `läksiväd `mustike jah `sinne sama Virume tie `ääre Lüg; ma tule mustigult Jäm; Mineva nädali käisid mustikal Pöi; Sügise sai kolm tretti mustigul käidut Käi; Mustikal ma ei ole käind Mih; lähme muśtikalle Tür; meie pere nuoremad on muśtikel Sim; mõni om nii ahne, kui mustikil om, siss kate `käega roobib `marju kokku Nõo; leki muśtikallõ Har

muuram1 `muuram g -e Kuu(g -i) Vai a. murakas `muuramed `kasvasid `kraavis; `kuidass neid `marju tänävuon on, `muurami ja `karbalu ja Kuu; `muuramed - - `kasvad suo pääl Vai b. (sise- või väliskohakäändeis murakate korjamise kohta) `Täüdüb `menna `suosse `muuramisse; `Mengä tänä `muuramille Kuu; `lähmo `muurame Vai

pohl pohl g pohla Jäm Noa Var Tor KPõ TaPõ Plt Pil KJn, `pohla R/n `pohla Vai/; pohol g pohla Kod a. igihaljas taim (Rhodococcum); pohlamari siel on `metsa `palju, jämedad puud, ja siel on `pohlaid Jõe; `pohladega saab punast, aga neid peab siis `jälle hulk olema, kui saad `jälle `riiet `värvidä Kuu; `pohlad `õilevad Lüg; `Nõmmedes kasvavad mustikad, männametsas on pohlad Var; pohlad kasvavad raba `eares `põndre moa peal Hag; pohlad soavad ike `enne `vaĺmis kui jõhvikad Juu; meil on aarikaid ja `pohle Amb; vahest ike kiedame kua seda `muosi `pohladest IisK; pohlal on suured kobarad Iis; karu ühelnud: pihlik, pohol mehe mamm, muśsik, muasik sitt mamm nalj Kod; kuremarjad ja pohlad on punased Pal; küll oli paĺlu `pohle, kõik mättad punasid Lai; pohlad ka kasvavad küngastes Plt b. (sise- ja väliskohakäändeis adverbiaalselt pohlade korjamise kohta) lähän `pohlasse Kuu; mul õde käis `pohlas Lüg; lähme pohlele rabasse JJn; mehega käisime sial pohlel Sim; tulid pohlelt kodo Kod

Vrd pool4, pohlakas1, poolgas

põhi1 põhi g põhja Muh Saa K I(põhõja Kod) M T(-õ̭- San) Har(-õ̭-), `põhja Lüg Jõh IisR, põh́a (-h-) Pöi (põeha) Mih(põeha) Võn V(-õ̭-); põhe g põhja, põh́a (-h-) Var (põeha) SJn Kõp; pöhi g pöhja SaLä Vll Hi, pöha hajusalt Sa; pohi g pohja Ris, `pohja Jõe Kuu; n, g `pohja VNg Vai

1. (õõnsa) eseme, sõiduriista vm alumine osa; selle sise- ja välispind Oluve `astjasse - - `pandi `pohjasse kadaja `oksad, nie `täüdüsid `olla `hüästi `marju ka viel täüs Kuu; kui `putru kieb, tahab `liigutada, et ei `kõrbene `põhja; `Viskab kõhe klõmaka `alle, tieb `klaasile `põhja `pääle (joob tühjaks) Lüg; parandab `vankri `põhja Jõh; `Kapsa `tünnile sain ia `põhja `alle, piab `kinni IisR; `katso, et `sumbul ei ole `pohjagi all; miu `saapa `pohjad on juo kuluned `katki Vai; kattist `pöhja taarist paranda Jäm; `istme pöhjad, nee olid keik `ölgedest Ans; tilk jähi veel `katla pöha `pεεle Khk; raand pöhast akab mädanema Kär; rädi pöhjaga `istmed, pöhi on rädidest kojutud Vll; Rotid olid koti põha nõnda ää ekeldand, paljas augupuru Pöi; paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh; söölald tuli pöhi εε Käi; mo isaisa tegi tooli `pöhjasi Phl; kääd kokku ja suu `peale, siis tee kurgu põhjast nii `seĺgeste `luike‿t (matkib luige häälitsust) Noa; lodi on laia põh́aga Rid; kui paja põhi talve põlema akkab, `öötasse, et tuleb `külma Mar; sarja `põhju ja sõela `põhju põimitakse Mär; jõi laasi põh́ani `väĺla (tühjaks) Kse; laia põhjaga pada; ane `rasva [pandi] jala `põhje `alla Tõs; Laeva põhe piäks viel, aga piält mädä Khn; `istus pange põh́a `peale Aud; sukkele `tarvis uied põh́ad teha PJg; ära tambi pudru pot́tis, põhe tuleb alt ära Vän; rummi (trummi) põhjad koera nahast, küĺled oo puust Hää; temal (lepalinnul) on `väike ümarik pesa, päält on `kitsam kui pesa põhi Saa; umalad `pańdi tõrre `pohja Ris; suani põhi on `laudadest `tehtud Hag; jala põhjad on `eśteks vägä `värsked ja ellad `astuda, kui juba õppind oled, siis lähvad tuememaks Juu; tuolid olid, õlest `tehti põhjad `alla KuuK; ma loputan kausi ära ja panen `põhjapidi `siia JJn; nüid vajovad need silmad mul nagu pia `põhja Ann; pudru on `põhja `kõrvend Koe; saŕja põhi oli `pulkadest `tehtud, üks oli tihi sari, põhi oli teist `muodi Sim; jõi tassi põhjani tühjast Iis; Toolid õlid `kahte `moodi põhjaga, ühed õlid puu põhjaga, teised õlid `pehme punutud põhjaga Trm; sängi põhi läks alt ärä Kod; tüńni põhjas oli auk ja teevas oli sihes Pal; kellel jala põhi kõik maha `puutus, sellel olid lampjalad Lai; õled `oĺlid säńgi `põhja `pantud, kot́ti egä midägi ei olnud KJn; künnap̀u käüve `risti ree põhja alt läbi Pst; karbi olli, sarap̀u keri ja kuusest põhi Hls; nõnda vähä tulli `piimä, nüssigu põhja tei paĺt likess; jämme äälege, kisents ku tonni põhjast Krk; `rõivast ällil `oĺli nöörist põhi all ja õlekot́t ka iki, muidu latse jala lähvä jo põhjast läbi Ran; egass vanast `kausse es ole, siss olliva serätse madala ummike laia põhjaga Puh; piibu pigi, mes piibu `põhja `korjub, om niida `kange, et kaits `silka võtab kassi ärä Nõo; ei olegi rüḱki enämp, kolm `puuta om salve põh́a pääl Võn; tu̬u̬l kirnul `oĺli mulk ligi `põhja üte lavva sehen Ote; sääl om pańgil põ̭hi är lännu ja om lavvanõ põ̭hi ala visatu San; ruuhv piat alasi põhja pääl `saisma Har; Pagsu põh́aga˽saŕaʔ ostõti, a hõrrõ põh́aga˽sari tet́ti külʔ esiʔ Rõu; tüńn oĺl tett ütest puust, es olõʔ eräĺde `põhja all, es midägeʔ Räp; põh́ah om [vankril] perälaud Se || midagi, mis on põhja peale jäänud Juod `pohja, saad poja Kuu; kes põhja joob‿se uie toob Muh || piltl ei temal ole `põhja all (kõht on lahti), laseb teine `ühtelugu õue vahet Koe
2. looduslike vms moodustiste alumine pind või kõige madalam osa a. (veega süvendist) `kammila `vörgud `käivad `pohja pial, mere `pohjas Jõe; egäs kõhas on neid kive jões, neid `kõhtu on vähä, kus sileda `põhjaga on; `kaivo `põhjas on viel vett Lüg; lume `ühmä `tostas rüsäd kaik ülesse `pohjast Vai; [laev] läks keige kaladega `pöhja ning viis meest uppust ära Jäm; `ämber lihab kaju `pöhja, kui konksu otsast ää lihab Vll; Vesi oli nii madal, [laev] jähi `põhja `kinni Pöi; nüid ta pöörab selle va mere põhja ületsi Muh; Vaga vesi, sügava pöhi vns Emm; laene murrab, see viib paadi `põhja koa Mar; `seoksed allikad, `põhja all ei ole, ei külmetä `kinni Vig; mustad kaanid vee sees, `põhja kaada `liikvad Tõs; Suurejõel on kõba pae põhe Vän; kao `põhjas on veel üks tilk vett Juu; nii kõva põhi on, ei võta `ankrud `sisse Trm; sügise kala on põhjan, talvel kala `kerkib põhjass ülemälle Kod; puhastedi kaev ära, võeti põhjani vesi `väĺla Pal; kui teist ilma päeb, siss vesi on põh́ani `ühma täis SJn; ta‿m vi̬i̬ `pindin, ta‿i ole vi̬i̬ pääl, ta‿i ole põhjan kah Puh; ku sa ojoda‿i mõesta, lähät `põhja nigu tina jälle Nõo; ma `karksi i̬i̬ perve päält ekke `sisse, is `piatu enne, ku jalaʔ `lät́si `põ̭hja Har; tan [Peipsi] järven `puhkass paĺo varandust põh́an Räp || piltl Vaus oma eluga na `põhja, et ei `saangi änam `väĺla Han; tu̬u̬ mi̬i̬śs jõi `hinne `põhja Vas b. (veeta süvendist) se `lapsepolv oli igä ilus - - tänu viel vanembille `haua `pohja Kuu; vesi `korjab nögu kuhas vau `pöhja Khk; Vanad roavi põhad on sii veel paergus nähja Pöi; vanamad‿o aava `põhjas Muh; raavi põhjas on liiv `kordade `viisi KJn; ku vao põhja `kinni sõkut, siss kardul ei saa `kasva Krk; tat́a `oĺli küll ää inimene - - ei `ütle ma temäle avva `põhja üttegi `alba sõna Nõo
3. millegi aluseks olev pind või kiht a. (pinnasest) sügisel tuleb mõnikõrd paks lumi maha, siis tie on `pehme, `ilma `põhjata Lüg; sügava `põhjaga muda suo Jõh; neitsitinal‿o roosakad `öitsed, kasvab, kus madal pöhi, vilu maa sees Mus; Sood oo külma pöhaga, nee tahtvad jaanibe aegu kenad sooja Kaa; need suured vihmad `uhtusid kõik rammu maa `põhja Mär; see oo saue ja liivä põhjaga moa Tõs; külmetand põhe oli alles all (maa veel sulamata) PJg; madala põhjaga maa, ei lase vett läbi Hää; moa on kruusise põhjaga Juu; `astusin [teelt] kõrvale, jalg läks põhjani `sisse JJn; kel kõva saue põhi on, on ia põld Pai; liiva põhjad olid `kergemad, meiegi põllus on rebase `liiva Sim; `samle `põhja ku vajub rehä, enäm `väĺjä ei tule Kod; õhakad alva põhja mua `piäle ei tulegi MMg; tamm valib maa `põhja SJn; vesitse põhjaga maa Trv; üit́s jakk om `väege kuju ja sore, ilma põhjata maa, läbi`laskje maa; mul om ta pääle nõnda viha, ma lü̬ü̬ss ta maa `põhja piltl Krk; rõogu kõrvale om alati aanu sügävä ange, jala ei küünigi `põhja vahel Ran; loegass om seräne ilma põhjata, seräne õrn sammel pääl, aga `samle all om vesi Puh; sääl om serände õdsi su̬u̬, ku läät, siss nigu ällib kõ̭iḱ, aga ta‿s vajo `põhja kah, mugu `õĺlusi `jalgu all Nõo; vesitse põhjaga maa `peĺgäss `rohkemp `põuda Ote; meil om lubja põhjaga maa Har; põhi om `väega kavvõn, palanuisi `kandõ tulõp `vällä Räp; savinõ maa põ̭hi om `veiga hüä, maa põ̭hi täheńdäss paĺlo Se || piltl Ega muidu neist pulmadest nii kiiret poleks, aga põhi oli juba paigas (laps oli sigitatud) Mar; mul‿o põhi `alla testud (olen natuke söönud) Kod b. kuhja vms alus `kuhja pohi, `okstest on pohi all Kuu; tegima agudest `niisukese `korge `kuhja `pohja VNg; `kuorma põhi tie `iaste kõvaste kõhe, siis saab `laiemast teha Lüg; lεheme kuhja `pöhja panema Khk; kolm `vihku `siuti nabra pöhaks kogu Kär; aud `alla ja põhi `vaĺmis, `mutku akka aga [kuhja] `piale tegema JõeK; `pańdi kolm või neli lat́ti, siis `pańdi õled `alla põhjaks ja `kuprad `piale JJn; suadu aod, kelle `piäle suadu põhja `ürgäd Kod; Kõhust saadik `kõrged vaiad lüüasse `ringi maa `sisse sedasi, kudas kueha põhe peab tulema SJn; kuhja põhi om ärä mädänu Trv c. seade kalja- või õllenõu põhjas `pannasse puud tükki kolm neli, siis panevad `pienemad puud `pääle ja õled viel `kõige `pääle, siis on `kalja põhi `valmis Lüg; sii küläs pannasse kadagud taari `põhja, kui `taari tehässe Mar; lähän abiks õlle `põhja paegale panema Mär; akkan õlle `põhja panema, pannakse üks õle vihk ja kadaka `oksi koa vahest Juu; kas kaĺja põhja ärä siädid Kod; Kui `taari akati tegema, `pańti `aśtasse kõegepealt põhe SJn; ma tei taarile uut `põhja Trv; ku vanass läits, lahuti tu̬u̬ taari põhi ärä, oheti kõ̭ik `puhtass ja `panti uvveste Puh d. aluspõhi; põrand `Leiväd `pandi kohe `ahju `pohja `pääle Kuu; kui esimesi `palke akkasima panema, siis akkasima tua `põhja panema; mõnel on `kiige alus`laudade vahe alt `kinni `tehtu, siis `ütlevad, et on põhi `alla `tehtu Lüg; viĺjä salvel ei õle põhõja all Kod; mia lase oma `kamrel uvve põhja ala panna Hls; `u̬u̬ne põhjani är lagunu Krk; ku me `leibä teeme, me paneme pätsi ahju põhja pääle, pannileib ei ole nii ää Puh; vanast olli ahuʔ `korgõn, sinna oĺl suuŕ müür alaʔ tett, põhi oĺl põlvõ korudsõn Har e. kera, pooli alus Kerä `pohjaks `pieti tühi tigu tuos Kuu; paberist tuttu, sie on `käävi põhi Lüg; Ma panin kuke körile pipraterad sisse, keerasin rönga ja kuivatasin ära, siis panin kera pöhjaks, et kera ilusti krabiseks Rei; kui kerima akatse, siis peab olema `enne põhe, `lõnga keritse põh́a `peale Aud; panin kardule kerä põhjaks Juu; keradele panin viel kivipõhjad `alla, et kerad ei `kerkind riistast ülesse, kui `käärisin JJn; kääve põhjad [on] piĺliroost ja paberist Pal; keräle ti̬i̬d `põhja KJn
4. a. kirve või haamri tömp osa `kellega saab `pääle lüa, sie on `aambri põhi; `kirve `põhjaga löi `ärjäle `õtsa Lüg; jämem ots‿o vasara pöhi, pöhaga lööd naila `pihta Ans; kiŋŋissepa vasar, pisigene laia pöhjaga Khk; Kloppaamer - - senel pole pöhja, vaid mölemate otstes aa pinnid Emm; obose kabja all oo suured jää lombid, `taotasse kas `kerbe põh́aga ää Mar; `aamre põhi oo nii ää `taotud Mär; annan `kerve põhjaga nõnna Juu; Kui vuamri põhi on kudagi ära kulunud - - siis üeldasse, et vuamri perse tuleb jälle uuest üles lüia Trm; lü̬ü̬ `i̬i̬smält vasarõ pińniga, siss lü̬ü̬ `haamri põhjaga, et tasatsõss saa Har b. mingi eseme ülemine pind taadi lakk - - laia pöhjaga Jäm; mehed `laśsid kübärä `põhje `piäle vett, sedäsi jõid Khn; miul‿o kübäre põhi katik kulunu Krk
5. millegi lõpp, pära a. (leivapätsi lõputükist) pohi oli ikke `muidu `leiva `kannikas, aga `päälimine oli ikke kasu`kannikas VNg; leva pöhi, teine on leva `pεεlmine Kaa; leva pääld leigedi, kaniga pöhi jähi järele Rei; tüdruk on `jälle `leiba käind äsimas, leiva põhi juba läind Nis; minge tooge `leibä veel, põhi juba kää Juu; mina ei saa kańnika `põhja `süia, ta on ju kõva Äks; kanika põhi jäi ju alles Pil b. (teat kuufaasi lõpuosa) kuu põhi on siis, ku `viimase `vierandi `pääle lähäb Lüg; ku `lõikasid `jällä `selle okkaspuu vanakuu `põhjal, siis sie mädänes ruttu ja läks `sienetama; ku vanakuu `põhjal viel `raiu sie leppik maha, siis võsu ka‿i aja Jõh; jüst vana kuu `põhjas tuleb nüid seeme teha Mär; vanas kuus panid kardulid, üsna vanas kuus, vana kuu `põhjas ei saa kardulast PJg; on vanakuu põhi, koe ta jüst `otsa akkab `soama Juu c. (muud juhud) natune kera `pöhja on veel Khk; Piibu kaha sisse korjas aegapidi pigi, piibupöhi, seda pandi aige amba peele Kaa; kuh́a põhi jäi maha, ei läind kõik korraga `peale Mär; `kartuli pudru põhi Trm; kuanal õtsan varśsi, `ku̬u̬nla põhi vi̬i̬l, `keträn `ku̬u̬nla põhja ärä; `korja kokko supi põhjad Kod
6. a. kauge, teadmata koht, kolgas Laev `soitand `aeva lahe `pohja, Pedäspä küläst `müöde Kuu; Pidi kuskil taga Venemaa pöhjas roonuametis olema Kaa; See on teab kus ilma `põhjas Pöi; elab maa `põhjas, justku `põrgus Hää; ei neid sua änam silmaga näha, on teised sial `kaugel Siberi `põhjas Koe; kes tälle `vasta mi̬i̬lt õli, sedä tä vand `põrgu põhõja Kod; sääl Lätimaa põhjan Krk; tu̬u̬ kiudutedi ärä, nüid om ta T́siberi põh́an Võn b. (sisemaailmast, sisemusest lähtuvast) `ohkamise käisiv periss `süäme põhjast; ma kõnele `süäme põhjast `õigust Krk; kes iks `süäme põhjast saagut, tol läits `täide kah Nõo
7. a. põhjus, ajend, põhjendus; alus, lähtekoht `nuoti˛el olid ka nimed - - eks neil siis old igä `mingil `pohjal sidä `pandud Kuu; kes tiab, mida `pohja (mis põhjuse) `pääle `kinni `pieti VNg; üks `selge põhi piab õlema - - umb`summa ei `muista `kiegi kohot Lüg; sie on nagu `putru-`patra kõik, õle sel juttul `õiget `põhja Jõh; sest ei ole `põhja saand, millest see nimi on [tulnud] LNg; meie oleme seda `aśja küll arutand, aga `õiged `põhja põle kätta saand; eks tal peab ikke üks põhi olema, ega ta mud́u räägi Mär; mis põhe teil oo, et te läbi ei saa Aud; `kaibajal peab olema `seĺge põhe, mis ta kaibata tahab Hää; joras peal siin, ei sel jutul oln `pohja `teadagid Ris; mis sa seal kirikus käid, mitte ei tea `jutluse `põhjagi Juu; nemad panivad siis selle põhja `piale, et sie õli niisukene kumitus Kad; `nõidumine on ike ennemast kurja põhja pial Iis; loriseb, jutul põle `mingid `põhja Lai; Rikkamad `kartsid, et [vaesed] `vargile akkavad, võib ju `olla, et sel asjal kübe `põhja ka all `oĺli Vil; mea sedä täüt `põhja ei tää Krk; ma ole tat `kaalun, aga ma ei ole periss otsa `pääle saanu, periss põhja `pääle ei ole saanu Hel; aap `tühje jutte, millel `põhja all ei ole Nõo; tal om joba põhi alh, ta lätt koolin uma `oṕmisega edesi Har; ma˽tiiä, mis‿tu põ̭hi um, et tä nii laimaśs minno Rõu; põh́alda jutt Vas b. majanduslik alus, järg tämäl one viel sie vana `pohja kova VNg; Juo nüüd on põhi all - - enamb ole `vilja `siemet `laenada `tarvis IisR; [Tal] oli igapidi köva pöhi juba isast saati all Kaa; See põhi säel juba sest ajast, kut vana `mõisas aidameheks oli Pöi; ma olen ikke nüid selle põhja peal edassi eland Mär; [Sellel talul] `seisis vana põhi kaua all, koht oli ka poole mõisa `suurdune Jür; meil teśtel oli ikke seda vana `põhja JJn; vana põhi all, tämäl‿o kõhe üvä akada Kod; anna temale kui paĺlu kätte, aga `põhja `alla ei saa Plt; seni na eläde saive, senigu vana põhi `otsa lõppi; temäl pańds naine talul põhja ala Krk; tu̬u̬ om mamma jagu tu̬u̬ põhi, papa läits `sinna kodu`väimess Rõn; jäi vanõmbist kõva põhi `alla Rõu c. (laenu põhiosast) võttas `pankast viis`kümmend tuhat raha ja nüüd ei `maksand `panka neid `sintsisi egä `maksand `põhja ka Lüg; `pohjaraha on `krundi `ostoraha, mis `volga on, mida `rohkemb sai `pohjaraha ära `viia, seda `kergemb oli [protsentidega] Vai
8. taust, foon sie `riie on sinise `põhjaga Lüg; lipulesel põllel‿o punane põhi Muh; [Karuse kinnastel on] `valge põhi, tumesinise ehk mustaga [kirjad sees] Kse; See oli siidirätik, `kangesti ilus `neukse lillaka-sinaka põhjaga Han; must põhe ja roosid oo pial [tekil] Tõs; ma kudusin omale viel laudlinad, `valge põhi ja siis - - sinise kue aasin `sisse KuuK; kui aĺl põhi oli tekil, siis viirud olid `jälle värviga VMr; [seelikul oli] verrev põhi, siss sinine, must, `valgõ [triip] Kan; tälle ummõldi `haĺja põh́aga `uńdrik, tõõnõ `uńdrik oĺl musta põh́agaʔ Vas; sai tu̬u̬ kirä põhi illoś `valgõ Se
9. (põlisest elanikust, keelest vms-st) vanaemä, eks sie `rääkind igä küll sidä `ranna `pohja Kuu; vanemad õlivad juo ka ikke talu `põhja (talus kasvanud) Lüg; inimessi vanad `pöhja polegid εnam, üheksa `suitsu oli Tuiu külas, vanast olnd tulnd see pöhi Rootsist Mus; va Kiideva põhi olen jo `mitmendast põlvist saadik Rid; ta oo ikke veel vana sealtpere põhi Mär; `peavad iki vi̬i̬l sugulaseks vana põhja järel Hää; ta on oma eloaa `Kaius olnd - - temä on see vana Kaiu põhi Juu; mina olen `Laupa põhi küll Tür; si̬i̬ on üks vana põhi, tõesed on `seie asunud; kõnelga `selged ranna alla ki̬i̬lt, `laska sedä põhõja Kod; kui paĺlu sial veel vana `põhja on Plt; temä om peris Abja põhi Hls; kudass `kuagi kõrd ütelts, `sinna ei ole siast põhja sõna Krk; Nuka [talu] om si̬i̬ vana Tamsa põhi, toda tiiäb ega üits Nõo; eläss vanõmbide põh́a pääl (talukohas) Rõu
10.  (põhjast) põhjani täielikult, üdini, otsast lõpuni sie perisi `pohjani, tämä `tahtu `pohjani `tieda `saada VNg; `räägi nüüd kõhe `põhjani oma asi `vällä Lüg; `rääkisime selle aśja kõik põhjast põhjani ää Mär; ma ole põhjani ära seletanu Hää; [ta] oĺli üks põhjani aus mees Saa; tüdruk õppis `õmbluse põhjani `seĺgeks JMd; ma olen kirjad läbi lugend põhjani VJg; põhjass põhjani‿o `selge kivisline põld Kod; tahab põhjast põhjani ärä `rääki KJn; temäl om raha põhjani läbi lü̬ü̬d Trv; temä kõneless `ende elu põhjast põhjani; mea tat põhjani ei ole `uurin Krk; ei niidä põhjani `puhtass `kaari Ran; ma seleti `tälle põhjast põhjani ärä - - kõ̭ik, mes mä teesi Puh; sa˽piat põhjani selletämmä, mis `miaki tähendäss Har; ku rasõv um `raisku lännüʔ, ega˽tä sõ̭ss olõ õi˽põh́ani `raisku lännüʔ, tulõ mõ̭nõle `andaʔ vai seebiss tetäʔ Plv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur