[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
hein|koorma|köis köis heinakoorma sidumiseks Ein`koorma köis `panda nεεgu tagand läbi ja tömmeda `kangele, et einad εε äi kauks; ein`koorma köis on kaksteist `sülda pitk, panda `selpu `külge ja `ilma ka Emm
hein|köis köis heinakoorma sidumiseks See einköis pidi köva ning viss kanepine köis olema Kaa
kiil2 kiil (kiiĺ hv) /`kiili Vai/ g kiilu üld, kiiĺu KJn, kiilo Mar Ris Se, kiili ?Käi Rei ?Mär JMd JJn VMr VJg I, kiila Krl Har, `kiili R(`kiilu Hlj Jõh)
1. kahe- või kolmetahuline teravaotsaline raud- või puuklots a. (puu, kivi jne lõhkumiseks) lüö tamale `kiili sise, siis `lähtö `lohki Vai; `Kiiludega löhub selle [puu] ää küll Pöi; Äi ma `ilma kiilita seda pakku `katki saa Rei; Sedä `rońti `talbõga `lõhki ei aa, piäväd raudkiilud olõma Khn; kui iad kiilid olid, siis sai ikka not́tidest jägu JJn; kivi lõhutse kiiluge, si̬i̬ om rauast; Aja ku kiilu kivi sissi (teenijast, keda peab väga sundima) Pst; `olli kolm vai neli `kiilu, kui pu̬u̬ld `palki `lahki `aeti, muidu oless toeme `järgi ärä murdnu Ran; `kiilaga `aetass nigu `puutki `lahki Se b. (esemete, nende osade või liitekohtade ühendamiseks või tihendamiseks) `kaŋŋa `jalgudel on `kiilid - - `muidu ei `seisa ühes; `sukse `pengi kiil; mõnel [höövlil] on `kiilid kahe `aarased, `karnii·si `üövli kiil on ühe `aaraga; `kiilidega `aetasse [põrandalauad] `lihti Lüg; vikkasti `kanna kiil `lüia vahele, et vikkasti ei `liigu `õtses Jõh; ma pani `sönna pisisse kiilu vahele, niid taa oo `jälle viśs Khk; pisike oo kiil ja suur puu `lõhkumise jaus oo talv Kse; lüö kiil pingi jala `sisse Ris; kiilud lüiakse vahele, et `äśti `kińni seesaks Kos; vikati kiil läks lahti; `kiil on lüsi ja vitsa vahel VJg; adra kiil; kiil `sahkepuu all lü̬ü̬b `sahkepuu kõvemass `kińni; [käsikivi] kiili lü̬ü̬d lähemälle, siis kivi õli `kõrgel, siis sae keremält Kod; kerves akkas `loksuma, lü̬ü̬n kiili vahele Äks; [harkadra] Peräpaku ja raudpuu vahel `lü̬ü̬di kiil - - ku ader päräst `lahtises kueus, `lü̬ü̬di `kiilu kõvemas Vil; teĺle ei seisä muidu kogusin ku peaks `kiilega kokku `lü̬ü̬mä Trv; sina pistä oma nuḱk nurga vahele ja ki̬i̬ĺ kiiluss `kõrva (öeld teiste jutu vahele segajale) Krk; [vikati] terä `panti, et ta äste maad ligi lõegass, tu̬u̬ `säeti kiiluga Ran; ku jalasse om `amban ja kiiluga `kinni `lü̬ü̬du, siss na jäävä `pisti `saisma Nõo; ürsil olli suur truĺl, raamistik maan, `kiilega kokku `lü̬ü̬dü Kam; kui kirves ei olõ kõva sõ̭ss lüüväss kiil `sisse; härg`hü̬ü̬li kiil Har || `kiiliga toppita vorokad `seinä varade vahele Lüg || kiilukujuline raud leivanõu kaapimiseks – Hää || hum peenis taal om tubli kiil; tä laśk `hindäle kiilo `persehe aiaʔ Se; kiilu andma palju kulutama nüid o leväl nõnda `kiilu ant, et üit́s nutik vi̬i̬l [järel]; kate kardulte vahe aig, muutku anna leväl `kiilu Krk
2. puunagi, varn odeti `vartad `kiili `otsast VNg; kiil, `sinne `pääle on üvä `panna `riidi rippumaie Lüg; pane kuub ki̬i̬li `õtsa ja vü̬ü̬rätt `sinna `piäle Kod || vai lauda seinas lehma lõa sidumiseks pane `kiili ülemälle - - kui kiil on madalal, lehm võib jalaga `kütkmesse `assu Kod
3. a. kolmnurkne vahetükk, siil; kiilukujuline kaunistus sukkale tehasse taha sukka `kiilud ehk `viklid Jõh; see piisike kiiluga särk oli Aud; `kiildega `ruosidega sukad (Jüri naise rahvarõivastel) Jür; tõene tõeselpu̬u̬l [suka] `kanda one kiilid; kanna kiil lapi kõrval Kod; [kindale] `tehti `pöidla `kohta kiil `piale Lai; aga maa `kondsa kokku ei võeta, t‿om laǵa ja `kootass siss kiilu sinna kõrvale Nõo; olliʔ iks kiiluʔ lajol `kaskil, et siiluʔ `häste vahele tulõvaʔ Kan; `rõiva kiilokõnõ vaja `vaihhõlõ `pandaʔ Se || [talumaa] kiilu `viisi läb `sisse `mõisa `mõtsa nigu sia säĺg Trv b. õhuke tükk, kild ma lõegassi tolle suedsutedu lappe küĺlest paar liha`kiilu Nõo; Aidast tõi [sõira] ja `lõiksi laua pääle ilusa˽ kiilaʔ Har; `sahvte - - võit `ki̬i̬täʔ `paĺjest maŕost vai ubina `kiilagaʔ Räp Vrd kiilak(as)1
4. muid tähendusi a. valguse peegeldus veepinnal Puagi tulõ kiil vee piäl `selgest nähä; Üks puät sõedab kuu kiiluss; Päävä kiiluss paõstab üks lobi Khn b. luõdõst võtab kiilu `alla, akkab seletämä (taevas hakkab selginema) Khn Vrd kiilus2
1. kahe- või kolmetahuline teravaotsaline raud- või puuklots a. (puu, kivi jne lõhkumiseks) lüö tamale `kiili sise, siis `lähtö `lohki Vai; `Kiiludega löhub selle [puu] ää küll Pöi; Äi ma `ilma kiilita seda pakku `katki saa Rei; Sedä `rońti `talbõga `lõhki ei aa, piäväd raudkiilud olõma Khn; kui iad kiilid olid, siis sai ikka not́tidest jägu JJn; kivi lõhutse kiiluge, si̬i̬ om rauast; Aja ku kiilu kivi sissi (teenijast, keda peab väga sundima) Pst; `olli kolm vai neli `kiilu, kui pu̬u̬ld `palki `lahki `aeti, muidu oless toeme `järgi ärä murdnu Ran; `kiilaga `aetass nigu `puutki `lahki Se b. (esemete, nende osade või liitekohtade ühendamiseks või tihendamiseks) `kaŋŋa `jalgudel on `kiilid - - `muidu ei `seisa ühes; `sukse `pengi kiil; mõnel [höövlil] on `kiilid kahe `aarased, `karnii·si `üövli kiil on ühe `aaraga; `kiilidega `aetasse [põrandalauad] `lihti Lüg; vikkasti `kanna kiil `lüia vahele, et vikkasti ei `liigu `õtses Jõh; ma pani `sönna pisisse kiilu vahele, niid taa oo `jälle viśs Khk; pisike oo kiil ja suur puu `lõhkumise jaus oo talv Kse; lüö kiil pingi jala `sisse Ris; kiilud lüiakse vahele, et `äśti `kińni seesaks Kos; vikati kiil läks lahti; `kiil on lüsi ja vitsa vahel VJg; adra kiil; kiil `sahkepuu all lü̬ü̬b `sahkepuu kõvemass `kińni; [käsikivi] kiili lü̬ü̬d lähemälle, siis kivi õli `kõrgel, siis sae keremält Kod; kerves akkas `loksuma, lü̬ü̬n kiili vahele Äks; [harkadra] Peräpaku ja raudpuu vahel `lü̬ü̬di kiil - - ku ader päräst `lahtises kueus, `lü̬ü̬di `kiilu kõvemas Vil; teĺle ei seisä muidu kogusin ku peaks `kiilega kokku `lü̬ü̬mä Trv; sina pistä oma nuḱk nurga vahele ja ki̬i̬ĺ kiiluss `kõrva (öeld teiste jutu vahele segajale) Krk; [vikati] terä `panti, et ta äste maad ligi lõegass, tu̬u̬ `säeti kiiluga Ran; ku jalasse om `amban ja kiiluga `kinni `lü̬ü̬du, siss na jäävä `pisti `saisma Nõo; ürsil olli suur truĺl, raamistik maan, `kiilega kokku `lü̬ü̬dü Kam; kui kirves ei olõ kõva sõ̭ss lüüväss kiil `sisse; härg`hü̬ü̬li kiil Har || `kiiliga toppita vorokad `seinä varade vahele Lüg || kiilukujuline raud leivanõu kaapimiseks – Hää || hum peenis taal om tubli kiil; tä laśk `hindäle kiilo `persehe aiaʔ Se; kiilu andma palju kulutama nüid o leväl nõnda `kiilu ant, et üit́s nutik vi̬i̬l [järel]; kate kardulte vahe aig, muutku anna leväl `kiilu Krk
2. puunagi, varn odeti `vartad `kiili `otsast VNg; kiil, `sinne `pääle on üvä `panna `riidi rippumaie Lüg; pane kuub ki̬i̬li `õtsa ja vü̬ü̬rätt `sinna `piäle Kod || vai lauda seinas lehma lõa sidumiseks pane `kiili ülemälle - - kui kiil on madalal, lehm võib jalaga `kütkmesse `assu Kod
3. a. kolmnurkne vahetükk, siil; kiilukujuline kaunistus sukkale tehasse taha sukka `kiilud ehk `viklid Jõh; see piisike kiiluga särk oli Aud; `kiildega `ruosidega sukad (Jüri naise rahvarõivastel) Jür; tõene tõeselpu̬u̬l [suka] `kanda one kiilid; kanna kiil lapi kõrval Kod; [kindale] `tehti `pöidla `kohta kiil `piale Lai; aga maa `kondsa kokku ei võeta, t‿om laǵa ja `kootass siss kiilu sinna kõrvale Nõo; olliʔ iks kiiluʔ lajol `kaskil, et siiluʔ `häste vahele tulõvaʔ Kan; `rõiva kiilokõnõ vaja `vaihhõlõ `pandaʔ Se || [talumaa] kiilu `viisi läb `sisse `mõisa `mõtsa nigu sia säĺg Trv b. õhuke tükk, kild ma lõegassi tolle suedsutedu lappe küĺlest paar liha`kiilu Nõo; Aidast tõi [sõira] ja `lõiksi laua pääle ilusa˽ kiilaʔ Har; `sahvte - - võit `ki̬i̬täʔ `paĺjest maŕost vai ubina `kiilagaʔ Räp Vrd kiilak(as)1
4. muid tähendusi a. valguse peegeldus veepinnal Puagi tulõ kiil vee piäl `selgest nähä; Üks puät sõedab kuu kiiluss; Päävä kiiluss paõstab üks lobi Khn b. luõdõst võtab kiilu `alla, akkab seletämä (taevas hakkab selginema) Khn Vrd kiilus2
koorma|kull köiesõlm koorma sidumisel Püsta kerves vartpidi koormakulli aasast läbi, siis ep kau ää Kaa
korra|vits vits õlgede või roogude sidumiseks katusetegemisel – Mar Juu korravitsaga `seotakse `õĺga, pistetakse alt roovilat́ist läbi ja on korralat́i `küĺgis koa Juu Vrd kordvits
krohvi|matt peergudest matt krohvi sidumiseks pannaste `piirgudest `valmis `tehtud rohvi matid seina `külge, nee `oidvad rohvi `kinni Ans; krohvi mat́id one `pilpad ja piärud; krohvi mat́id tehässe mäńnipuuss, tõene puu ei juakse `pi̬i̬rgu Kod; sein lüvväss rohvi mattege Krk
krohvi|piirg, krohvi|pird peerg krohvi sidumiseks rohvi piirud, nee `oidvad rohvi seina `külges Ans; rohvi pirru Krk
kuli4 kuli Khk Kär Mus
1. köieaasast sõlm heinakoorma sidumisel – Kär Mus
2. eina sületäis pannasse köidega `kinni, see oo kuli Khk
1. köieaasast sõlm heinakoorma sidumisel – Kär Mus
2. eina sületäis pannasse köidega `kinni, see oo kuli Khk
käänüss2 käänüss „vits rõugu roovikuhargi külge sidumiseks“ – Har
köis köis g köie L K I(g kööde Kod), `köie R, kö(ö)ve S Var Tõs; keis Pha, g keie spor L, Nis Vil TMr, keeve Khk; p keit Trv; köüs g köüe Saa, `köüe Kuu VNg Vai(n `köüsi), kövve Pst Hls(-ś); keüs g keve Khn
1. jämedam tugevast kiudainest sidumis-, kinnitamis- või jõu ülekandmise vahend `ankru `köied, sada `mietri on üks köis pikk Jõe; `Vergu köüs läks meres `katki Kuu; `suuremb jago `niinist sai `kieratud `köisi ehk kanepist Jõh; akka köid sevimä Vai; väu köis pannaste eina koorma `ümber Jäm; `selpu kööve lönk `pandi `karssa körva taa `kinni; `siuti keevega `kinni Khk; ilakivid `pandi kövega vörgu `külge, et paigal seisab Mus; täna akkame köit kogu `lööma, see tehakse kolme ehk nelja keine; oli teine `söuke pool laisk, nönda kut üteldakse, `viltse kööve venitaja Vll; Laeva kööved olik kõik kanepist `tehtud jämed kööved; `Mõisa `köis las lohiseb Pöi; kas sa muistad köit `pueta Emm; aju köis, käivad sennega ajus kalu `püidmas Rei; saod o neoksed, mis obosel paras vädädä, pannasse köedegä ette ja lähäb Vig; tal oli naapaelu raha küll joomast järele jäänd, et võis `tuua `köisa ja `nööra Mih; köied ju talupojad tegid ise, nelja `keesed Tõs; pitk keüs oli, kevegä `tõmbasime ree üles Khn; köiedest `veetaks `noota Ris; vinna köiega tõmmatakse villa kot́id [veskis] ülesse Nis; põik köis on ümber `kuorma tõmmatud Koe; sie paĺgivedu on mul neid `köisa küll `lõhkund VMr; köödele pandud sõlm `sisse Kod; köis lähäb `ümber sao, siis viad keie `ümber Äks; Kövve ja kabla tetti kodun puha Hls || Täma on jo `köie ära `mõetand (õpetust saanud), ei enamb kippugi `linna tagasi IisR
2. rida, jutt tont lähäb et tule köis on taga Lüg; `näĺkjäs isi nihuke aĺl ja libe, lähäb möödä moad, ila köis järel Juu
3. pikkusmõõt köövega möödeti, köis oli `kümne süllane Kär; köis õli arilikult kümme `süldä, tämägä mõõdeti muad ja `kraavi ja Kod
Vrd käuds, köüds
1. jämedam tugevast kiudainest sidumis-, kinnitamis- või jõu ülekandmise vahend `ankru `köied, sada `mietri on üks köis pikk Jõe; `Vergu köüs läks meres `katki Kuu; `suuremb jago `niinist sai `kieratud `köisi ehk kanepist Jõh; akka köid sevimä Vai; väu köis pannaste eina koorma `ümber Jäm; `selpu kööve lönk `pandi `karssa körva taa `kinni; `siuti keevega `kinni Khk; ilakivid `pandi kövega vörgu `külge, et paigal seisab Mus; täna akkame köit kogu `lööma, see tehakse kolme ehk nelja keine; oli teine `söuke pool laisk, nönda kut üteldakse, `viltse kööve venitaja Vll; Laeva kööved olik kõik kanepist `tehtud jämed kööved; `Mõisa `köis las lohiseb Pöi; kas sa muistad köit `pueta Emm; aju köis, käivad sennega ajus kalu `püidmas Rei; saod o neoksed, mis obosel paras vädädä, pannasse köedegä ette ja lähäb Vig; tal oli naapaelu raha küll joomast järele jäänd, et võis `tuua `köisa ja `nööra Mih; köied ju talupojad tegid ise, nelja `keesed Tõs; pitk keüs oli, kevegä `tõmbasime ree üles Khn; köiedest `veetaks `noota Ris; vinna köiega tõmmatakse villa kot́id [veskis] ülesse Nis; põik köis on ümber `kuorma tõmmatud Koe; sie paĺgivedu on mul neid `köisa küll `lõhkund VMr; köödele pandud sõlm `sisse Kod; köis lähäb `ümber sao, siis viad keie `ümber Äks; Kövve ja kabla tetti kodun puha Hls || Täma on jo `köie ära `mõetand (õpetust saanud), ei enamb kippugi `linna tagasi IisR
2. rida, jutt tont lähäb et tule köis on taga Lüg; `näĺkjäs isi nihuke aĺl ja libe, lähäb möödä moad, ila köis järel Juu
3. pikkusmõõt köövega möödeti, köis oli `kümne süllane Kär; köis õli arilikult kümme `süldä, tämägä mõõdeti muad ja `kraavi ja Kod
Vrd käuds, köüds
lugu|lõng võrkelõng kääritud lõnga kimpu sidumiseks Võrgest `öötse lugulõngas, see siub lugusid Han; Lugulõng tõmmati `sisse, et ära näed, mitu lugu juba kääritu Hää
märling `märling kanepist lõng köieotsa sidumiseks – Jõe Kuu
nide1 nide g -me VNg Lüg hajusalt Sa, Juu Trm; n, g nide Jõh Vai Sa vits, niis vms sidumis-, punumismaterjalina nie one vigasti nidemed, nie `panna ligu VNg; kotti suu `panna ka nidemega `kinni; nide on `suuremb jago `niinedest Lüg; vikkasti `ümber olid `ennevanast pajust nided Jõh; kurn ning sari on `ühte `moodi, pöhi tihakse aava ning änamast tamme nidedest Ans; söela pöhi on köik nidedest `tehtud Khk; [võrgu] käbid - - puu nidedega olid `kinni Mus; räätsi kaarde vahele `pandi nidemed Kaa; Suur koŕv, siia lihab tükk nidemid ää Pöi; koŕvid tehakse nidemetest Juu
nöör nöör g nööri S L HaLä Kos Jür Pee Trm Lai VlPõ; nü̬ü̬r (-ŕ) g nööri Hää Pal Äks KJn Vil eL(g nöörä V), nüäri Kod; nüör g nüöri Ris Amb(-öe-) JMd Koe Sim Iis(-üä-) Trm, `nüöri Kuu RId(n `nüöri VNg Vai); nüer g nüeri Khn VMr VJg
1. punutud või keerutatud sidumis- ja kinnitusvahend `nüörid õlid `nüöridegä `kuuvel `selja pääl, `nüörid õlid piha `külles, ilu peräst Jõh; `Nüöri punuti näppude vahel kahe `säigega IisR; vanast olid keik iiu`ranti kiŋŋad, `saapad nööriga ning tümatraadiga `valmis `tehtud Jäm; linast ning kanebist tehasse `nööri Khk; möni kutsub `pastli pailad, möni nöörid Krj; Olgu see elu `mõuke tahes, aga `nööri `eesele `kaela äi `tõmma Pöi; see oo suur jäme nöör, kus `peale võrk rakendatse Muh; `Kanga nöörid on need, mis `niite ja talla`laudade `külges käivad Rei; unna nöör on `vihtis Rid; tõmmas nööriga ümmert `kinni ja võt́tis `seĺga Mär; toolil oo nöörist põhi Vig; Kengäd (pastlad) `tahtvad paegata, piäb `nüeri tegemä Khn; mõlal peab näsa olema, ei‿sa muidu `nööri kätte Vän; nööriga õmmeldase pastal kokku Tor; nööri `jäŕgi tahutaks `paĺki, `lü̬ü̬daks neli `nü̬ü̬ri pääl Hää; eina kess `nüöridest `tehtud, sõlmid vahel Ris; tütar käib kaks `poari `soapaid `jalgas, isa sööb sukakannaga suppi ja `lõikab nööriga `leiba Juu; Nöörid keerutati linast kahe `keermega kokku, `pandi vokile kahe`kortselt Jür; nüöril kuivavad sukad JMd; mõni niidab eina kaare nõnna `õigest, et `tõmma või nüör `piale Sim; panin `riided nüäri `piale Iis; nü̬ü̬r on kahe`keine, köis on kolme ja neĺjä`keine Kod; lehma `küt́ked kõik olivad nöörid, oma`tehtud nöörid Pal; `pastla `tärkmetest `aeti nü̬ü̬r läbi Äks; nöörigä tõmmatse paĺgi piäle riipsud KJn; punase nööriga oĺlid kikk [vammused] `tehtud, oĺli ümmert `ki̬i̬ru `aetud siuksed õied ja kiŕjäd oĺlid poha pääl Vil; oḱk ei pea `nü̬ü̬ri pääl Trv; nööri `järgi ai `pi̬i̬ndrit Krk; selle koerast ei saa karja `koera, kedä nöörige veetäss karja manu Hel; `rõivast ällil `oĺli nöörist põhi all ja õle kot́t Ran; `riial olliva karjusse katekesti, väits `olli nööriga käevarre küĺlen, nu̬u̬ `lõiksiva vihu sidemit Puh; kõ̭ik ti̬i̬ om `õigess tettuva, lase nigu `nü̬ü̬ri pidi jälle; ni̬i̬ kooritu ubina piäb nööri `perrä `aama ja kujuma panema Nõo; undruk om ilma pihata, värrel pääl, vana inemestel olli `nü̬ü̬rega `kinni Rõn; `kündmise man tarvidõdass nööräst `rahkit Kan; elu om apu, vaia nü̬ü̬r `kaala pandaʔ Krl; mine `laoda sa˽ka uma `rõiva sinnaʔ nööri pääle Har; pańd latsõ sinnä `hällü ja sõ̭ss hällüt́ nöörist Plv; Nöörägä lõikass leibä, kassiga pühk lauda piltl Räp; nü̬ü̬r - - `minka `kraavi mõedetass, et saanuʔ `õkva Lut Vrd nuor
2. põllu-, heinamaariba `köstre nü̬ü̬r on maas (hein niidetud) Hää; meil olid einamaa nöörid Lai; nöörid, nad oĺlid pikad ja `kitsad, vakamaa `laiused SJn; meil olli terve nü̬ü̬ŕ `mõisest kokku aia, neli vakamaad üten nöörin Krk; luha aenamaa nöörid olliva kõrvu; `mõisal oĺli kümme vai kaitskümmend `nü̬ü̬ri `väĺlä renditu Ran; siss kutsi põlluʔ nöörä `viisi, a noʔ om tükü `viisi Se
pereväsku (haava) sidumine `naiste`rahvas tegi sedä pereväs̀kut, aga ei sie ei saand, aav õli suur, `õrna südämega õli, kukkus maha, `naise vend käis sidus Lüg
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|