[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

ahe1 ahe Vig Aud Vän Hää, g `ahte hajusalt R, Jaa hajusalt Lä, Mih KPõ TaPõ Plt KJn, `ahtme S Kul Mär Kse PJg Rap Lai, `ahkme Kär, `aste Kod; n, g ahe Lüg Jõh Vai Jaa Emm Juu parsile kuivama ahetud vili; osa sellisest viljakihist, viljalaug; viljalade ahe on `orrel `kuivamas Kuu; panema `reie `ahte; Kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha - - `saata ka terakese `laugusi `kinni `lassa Lüg; kui juo `valge tuli, siis õli rei ahes Jõh; kui oli `ahkme `pandud, siis `kööti ahi Kär; Kaks part `pandi `ahtme ala - - sedasi `pandi tuba ahe aavalt täis Kaa; `rehjes köib neli ahet; ahe jähi poolele, vili `puudus ää (sai otsa) Muh; `möisas ahe oli kolm part, aga meitel ika kaks Emm; `ahtmed olid parsil Kul; omiku paneme rehe ülesse, `ahted oo sees juba Mär; See (rehe ülespanemine) läks koa `kähko, `ahted olid enne toodod Mih; Sööma ajaks `oĺli uus ahe ülevel partsil Hää; Kus ia rehe tuba oli, sial sai `ahte ühe küt́iga kuivaks; Kell kolm sai ülesse `tõustud, kella kuue `seitsmeks oli ahe moas Kei; ahe `pańdi põrandale ja pahmati `oostega vili siest `väĺla Kos; sügise `reiede aal tulesäde läks `ahtesse; kui rukis [põllul] kuivaks sai - - siis sai `oostega `vietud ahe `sisse JJn; rei on `ahtes ja nüüd ahi küdema VMr; üks rehi õli peksetud, tõene `aste pandud Kod; peris ahjuni seda ahet ei `pandud Äks; `ahtmes oli mitu `laugu Lai; [öösel] pekseti, et `valges uus rei `ahte saaks Plt Vrd ahendos, ahes, ahm1, ate

ahe2 ahe ahav ahe tuul o kevadine tuul, esiti o vilu, pärast si vötab vähe `lämmemaks Mus Vrd aha2

ahe3 → ahi

ehe- → ehi-

ehe1 ehe g -jä Kuu, pl ehed Khk Mus ilus, tore sie (tüdruk) on `ninda ehe `silmist Kuu; sellel suured ehed `riided seljas; Sellel nönda ehe kiut kuub `selgas Khk Vrd ehev

ehe2 ehe g -me Rid Khn, `ehte Sa Hi; pl `jehteʔ, `ihteʔ Lei hrl pl peenike puru; peenike karv, lõng, kiud; kübe, ude, ebe, lible tule ehe, öhune `valge tuha kord elus söö pεεl; `löngade küljest pöruvad maha. `viltsest `kangast villa `ehted ning linusest `kangast lina `ehted; kui kanebid `soetasse ning kedretasse, siis tuleb ka `ehtid Khk; sajab `suuri lume `ehtid; kui viilitse, siis peenised purud o `ehted Mus; Vanasti tegid emased tubina ehetest patju Kaa; kui sööd akkavad ära `kustuma, `vötvad `ehted `külge; löŋŋa `ehted jähid maha, `kanga kudumise `juures pisiksed `narmad Krj; `ehtid peal `riidel puha, kus sa lihad Vll; tole ehe lεheb tohaks `viimaks; `kanga `ehted, mes maha kukkuvad [kudumisel] Phl; `koŕravad kaera ehemid ja tegevad `patju Rid; Poesil juba ehemed ninä all; kui kossal aob või paŕt – ehemed (udusuled) olid juba pesäs, akkab `audma `varsti Khn; linal am `ihteʔ, `villul ka ku `laotõdass `välle Lei Vrd ehem(es), ehme

ehe3 ehe g -me Khn, `ehte Kuu VNg Lüg S hajusalt L K, Trv Krk Puh Nõo, `ihte Har, `este Kod, `ehtme Ris; eheʔ g `ehte Rõu Plv Vas; ehi g `ehtme Krl; n, g `ehte VNg Lüg Vai; pl `ehted Iis Trm Lai, -eʔ Kan Se Lut; pl `ehtmed Kse, -eʔ Lut, `ihtme Har, `eh́tmä Krl; seesü `ehtes Hlj; seesü, pl `ehtin Hel; ppl `ehtmeid Lüg hrl pl ilustus, kaunistus; ilu-, ehteasi; uued, paremad riided Akkame siis minema, Epu on `ehtes (lapsel uued riided seljas); eks kört ole ea küll, kui kört `ehtes (koor peal) on Hlj; lähän `linnast omale `ehtesi `tuoma Vai; `küindlad olid ja `ehted olid keik küĺjes [jõulupuul] Ans; `Sakste `moodi käis `riides koa, mis rind ja kael olid `suuri `ehtid täis Pöi; küll ehitas ennast `kangest ehetega Muh; `sõuksed ilusad `ehtmed olid pulma obusel `ümmer Kse; `valgõd rätikud pannassõ peiudõlõ üle õla. sõni pidid kõik olõma oma ehemetegä ku nuõrikul tanu pähä `pandi; Panõmõ ennätsi kua `ehte Khn; juba uiemal ajal nad (kadrid) olid na `ehtes et Aud; pruudil `pańdi `ehtmed `ümmer ku ta `kirku viidi Ris; preesid ja sõled olid vanaste `ehted Hag; aga ned (vasklitrid) jägasin sin ike lastele tegivad tite `ehtid Kad; tüd́rikud õlid `esten (korralikult riides); tõesess pluusess siiväd, tõesess selg, õlid `niiskesen `esten; paned `este ku keriku lähäd, uuded `riided `ümmer; ei suand ruttu `este (riidesse) Kod; küĺleehe (preestri ametiriietuse küljepealne osa); kes egä päe `ehtin, si̬i̬ aru peräst alasti; `altre teḱk ja `ehte Krk; `uhke `tüt́rik, iluste `rõivil ja, `ehte ka kaalan Nõo; nu̬u̬ (kaasitajad) `oĺli ärä ihitedü, `siidega ja `heĺmiga ja kaala `ih́tmiidega Har; vanast oĺl pruudil täh́tpäiv, konass peigmiiss pruudile `eh́tit vei Plv; `ehteʔ omma `rõivide man; `Eh́tet oĺl ka vanast `veiga iloset. Sääńtse˽`veiga suurõ˽hõpõdsõ˽`heĺme `oĺlivaʔ Se

ehe4 ehe g `ehtme piht saksad panid `enne `ehtmete `peale `sulgi Tõs Vrd ehtmes

ohe1 ohe Vän; ohõ g `ohkõ Rõu ohkamine ohe, inimene `ohkab Vän

ohe2 → uhe